Silt: tähistamine

Täna saab alguse Haanja valla sünnipäevanädal

10. jaanuaril 1991 kinnitati Haanja valla omavalitsuslik staatus ning Haanja vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. See tähendab, et Haanja vald saab täna 25-aastaseks! 10.-17. jaanuaril tähistame kogu vallas sünnipäeva mitmete sündmuste ja pidustustega. Saa osa!

Pühapäeval, 10. jaanuaril pidutseme kõikjal, koos ja omaette – nii nagu kellelegi just parasjagu sobib! Kell 12:00 saab sünnipäevanädal avatud metsasarve kontserdiga Haanja rahvamajas. Seejärel kell 14:00 tehakse ühiselt torte nii Rogosi mõisas kui Luutsniku külaseltsis, Plaanil ja Plaksi külas ning mujalgi. Ükskõik, kus te olete, siis pildistage teiegi oma tehtud sünnipäevatorti või -kooki ning postitage pilt Haanja valla FB lehele või saatke valda vald@haanja.ee. Nädala lõpuks pannakse neist kokku üks vahva galerii!

Haanja bussipeatuse uus rüü. Foto: Anett Org

Esmaspäev, 11. jaanuar on suusapäev! Haanja Koolis toimub suusatamise stiilipäev. Kell 14:00 avatakse Haanja bussipeatus “Suusatamine algab siit”. Haanja vald tegi saabuva sünnipäeva puhul üleskutse koguda pööningutelt, keldrist ja kuurist kokku kõik vanad suusad ning ehtida nendega Haanja bussipeatus. Võib julgelt öelda, et veel haanjapärasema disainimõtte peale oleks raske tulla!
Kell 14:30 minnakse ühisele matakale (suuskadega või ilma, kuidas kellelegi sobib) ja avatakse vabaõhunäitus “Haanja suusatamise lugu”. Kell 15:30 ootab matkajaid pubis Finiš kuum saun, soe jook ja suupisted.

Suure Munamäe vaatetorn. Foto: FB

Teisipäeval, 12. jaanuaril on avatud uste päev. Kell 8:00-15:00 on avatud Suure Munamäe vaatetorn, päeva alustatakse piduliku lipuheiskamise ja ühise hümnilaulmisega, kohvikus 318 saab hommikukohvi pannkookidega. Veel on võimalik külastada Haanja Kooli, Mooska talus liha suitsutada, Haanja ja Ruusmäe raamatukogudes näitusi vaadata, Vaskna talus suusanäitust uudistada ja järve peal püürhälli proovida, Rogosi mõisas koolilõunat mekkida, Suhka talus tutvuda vabatahtlike päästjate päästetehnika ja ruumidega, osa saada Elojuur OÜ kaaniravi tutvustusest, näha-kuulda Jorma Tootsi klaverikontserti Rogosi mõisas ning õhtu lõpuks jõuda Jõeniidu tallu, kus tutvustatakse kitsepidamist ja kitsepiimatooteid, avatakse uus saun.

Kolmapäeval, 13. jaanuaril vaatame tagasi. Haanja rahvamajas ja raamatukogus on avatud väljapanek valla algusaastatest. Kell 13:00 räägib Hans Uba Ruusmäe rahvamajas Haanjamaa valdadest enne Teist Maailmasõda, järgneb filmiprogramm vanadest kroonikafilmidest (1935-1987) ja endiste vallavanemate meenutused videokokkuvõttena. Samu filme näidatakse kell 18:00 ka Haanja rahvamajas.

Neljapäev, 14. jaanuar – noored on meie tulevik! Haanja Koolis on külas meie omad noored vilistlased. Kell 14:30 toimub vallavolikogu istung koolimajas, kell 17:00 toimub Haanja noortetoas ja rahvamajas noorte piljarditurniir.

Kui hästi tunned sina Haanjamaad? Lahenda ka Haanja Kooli õpilaste tehtud ristsõna.

Reedel, 15. jaanuaril kell 19:00 algab kontsert Haanja rahvamajas. Esinevad Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Kell 21:00 järgneb pidu ansambliga Hoia & Keela.

Laupäeval, 16. jaanuaril kolame meie valla mõisates, kus pakuvad kohalikud kogukonnad ülevaadet ajaloost ja tänapäevast, aktiivseid ja vähemaktiivseid tegevusi ning võimalust niisama uudistada. Uue-Saaluse, Luutsniku ja Rogosi mõisa ning Plaani karjamõisa programmide kohta loe täpsemalt valla kodulehelt.

Pühapäev, 17. jaanuar on lumepäev! Ka siis, kui lund ei ole!
Kell 12:00-15:00 toimuvad aktiivsed tegevused Haanja puhke- ja spordikeskuses. Kohal Ulgumaa koerarakend. Alates kella 15:30-st Mooskas köetud suitsusaunad (eraldi meestele ja naistele).

Lisainfo: Haanja vald, Haanjamaa Elu

Tulekul on Haanja valla sündmusterohke sünnipäevanädal

Haanja vald saab 10. jaanuaril 25-aastaseks. Tähistatakse seda sündmusterohke nädalaga 10.- 17. jaanuaril 2016, kuhu on kokku põimitud põnev kava, mis pakub huvitavaid ettevõtmisi kogu nädala jooksul.

Vaatame nii ette- kui tahapoole, arutleme, mis on 25 aastaga toimunud ja mis võib Haanjamaad laiemalt tulevikus ees oodata. Sünnipäevale kohaselt ei puudu laualt tort ja pidu, lisaks suusatamine sõpradega, tuurid mõisates, meenutused, filmiprogramm, noorte piljarditurniir, avatud uste päevad ettevõtetes ja palju, palju muudki.

Tutvu täpsema kavaga valla kodulehel!

Haanjamaa kutsub: lähiaja sündmused

header_newSel laupäeval, 7. novembril algusega kell 12 isadepäeva tähistamine kogupere sündmusega “Mehed & motikad” Kaldemäe talus ja motoklubi Sinilind krossiradadel.

Teisipäeval, 10. novembril kell 10:30 Miku Manni Lasteteatri lasteetendus “Imeilus” Haanja rahvamajas.

Pühapäeval, 15. novembril kell 13-16 sügisene kirbukas Haanja rahvamajas.

Pühapäeval, 22. novembril kell 10-13 kadripäeva kirbuturg Ruusmäe rahvamajas.

Esmaspäeval, 23. novembril kell 13-14 kontsert “Advendi ootuses” Ruusmäe rahvamajas.

Reedel, 27. novembril kell 19 Tsooru näiteringi etendus “Pühapäev on tore päev” Haanja rahvamajas.  Alates kella 21-st saab jätkata õhtut sealsamas kadripäeva pidustustel koos Üllar Jörbergiga.

Laupäeval, 5. detsembril kell 17 toimub jõulumuusika festival Rogosi mõisas

Ootame teid Haanjamaale!

Otepää linn tähistab oma sünnipäeva

Otepaa_linnOtepää linn sai linnaõigused 1. aprillil 1936. aastal. Linna 78. sünnipäeva tähistatakse 1.aprillil kell 18.00 Otepää Gümnaasiumi aulas kontserdiga.

Kontserdil esinevad esinevad Otepää Muusikakooli õpilased, juhendajad Anne Are, Merike Roop, Arno Anton, Otepää Gümaasiumi mudilaskoor, poistekoor, lastekoor, segakoor ning Eveko koor. Dirigendid Eve Eljand, Vilve Maide ja Pille Möll. Tantsu- ja rahvamuusikat mängib Lille Tali pereorkester “Pillipuu”.

Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem (1922). Ka 1.aprillil 1936. aastal toimusid Otepääl pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid “filmimeister” ja ajalehemehed. 1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 hektarit.

Tänasel päeval elab linnas 2074 elanikku, linnas on 56 tänavat, linna pindala on 432,3 hektarit.

Eesti vanim turvakodu sai 20-aastaseks

Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla turvakodu tähistab oma 20. tegevusaasta täitumist 10. oktoobril toimuva konverentsiga „Turvaline lapsepõlv“. Konverents toimub kell 9.30-16.00 Meritoni hotellis, Toompuiestee 27.

Tallinna Laste Turvakeskus on laste hoolekandeasutus, kus saavad abi lapsed ja noored, kes seda erinevatel põhjustel kodust ei saa.
Asutus koosneb kahest keskusest:

  • 14-kohaline Lilleküla turvakodu, kus saavad abi vanemliku hooleta lapsed. Turvakodusse sattumise peamisteks põhjusteks on lapse hulkurlus, kodune hoolimatus, perevägivald, vanema alkoholism või narkomaania, vaesusest tingitud kodu kaotus, vanema haigus. Tutvustav video!
  • 48-kohaline Nõmme tee keskus, kus sõltuvusvastast taastusabi saavad meelemürkide sõltlastest alaealised. Tutvustav video!

Lilleküla turvakodu on vanim uue Eesti Vabariigi aegne turvakodu Eestis, kus 20 aasta jooksul on abi saanud üle 2700 lapse.

Jõgevamaa Võidupüha paraad ja Maakaitsepäeva tähistamine toimub Põltsamaal

Sel aastal toimub Võidupüha aastapäeva ja Maakaitsepäeva Jõgeva Maleva pidulik paraad 23. juunil Põltsamaa linnas.

Pidulik paraadmarss algab kell 16 Põltsamaa Kultuurikeskuse eest ja kolonnid rivistuvad Põltsamaa Linnavalitsuse ette. Pidulikul rivistusel osalevad Kaitseliidu Jõgeva Maleva, Naiskodukaitse, Noorkotkaste ja Kodutütarde koondrühmad.

Pidulikul rivistusel annab maavanem koos Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Toivo Tõnsoniga üle 43 rahvusvärvides mastivimplit, kelle valisid välja omavalitsused. Lisaks toimub „Kaunis Kodu 2012“ konkursivõitjate tunnustamine, kaitseliitlaste autasustamine ja uute liikmete vastuvõtmine Kaitseliitu.

Pärnust saabub võitutuli Põltsamaale sõjaväemaasturiga, saatjateks on mootorratturid. Tule toovad kohale 2011. aasta parim naiskodukaitsja Ede Pähn ja 2011. aasta parim kaitseliitlane Ants Noormägi. Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev annab võidutule kõikidele Jõgevamaa omavalitsuste juhtidele. Pärast rivistust saavad võidutulest osa kõik soovijad. Tuleurn või latern tuleb soovijatel ise kaasa võtta.

Võidupüha paraadil ja rivistusel esinevad Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma valla ühisorkester. Näitusele on üles seatud sõjaväetehnika ja relvastus, kohale tulnuile pakutakse pärast tulesüütamist sõdurisuppi.

Võidupüha tähistamisel saavad sõna maavanem Viktor Svjatõšev, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, ning Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealik major Mati Kuusvere. Mälestushetke viib läbi kaplan Jaan Nuga.

Võidupüha paraadi korraldavad Kaitseliidu Jõgeva Malev, Jõgeva Maavalitsus ja Põltsamaa Linnavalitsus. Paraadi toetab Põltsamaa Felix AS.

Võidutuli saabub Lääne-Virumaale ilusa ilma korral Käsmu lahelt

Tänavune 23. juuni Võidupüha tähistamine Lääne-Virumaal toimub maakaitsepäeva nime all Võsu alevikus. Pilkupüüdvat tegevust jätkub ka ilusa ilma korral Käsmu lahele, sest sel juhul saabub võidutuli üle vee.

Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine algab laupäeval, 23. juunil kell 10 mälestustseremoonia ja pärgade asetamisega Ilumäe Vabadussõja mälestusmärgile.

Alates kella 11st saab Võsu alevikus vaadata kaitseliidu relvi ja varustust, pääste- ja politseitehnikat ning kaitseväe tehnikat, proovida maanteeameti pöörlevat autot.

Huvilised saavad õhupüssist ja kuulipildujast paukpadrunitega lasta. Mekkida saab ka naiskodukaitsjate poolt valmistatud sõdurisuppi.

Võsu rannaklubi juures toimub alates kella 11st laat ning tegevust jätkub seal ka lastele.

Kell 12 toimub Võsu koolimajas traditsiooniline maavanema pidulik lõuna veteranide ja jõustruktuuride juhtidega. Samal ajal on mõneks tunniks avatud ka traditsiooniline Võidupüha kohvilaud Võsu Vabatahtliku Tuletõrjeühingu pritsukuuris.

Kell 12 demonstreerivad Päästeameti töötajad pinnalt päästmist ning kell 13 on uudistamiseks lahe kaldal Mereväe tuuker, kes teeb samuti demonstratsioonesinemise.

Kell 13.20 toimub Vihula valla isetegevuslaste ja külaliste kontsert välilaval. Üles astuvad Võhma segakoor, Võhma rahvatantsijad, Võsu Rannamemmed, Regilauluansambel Tink-Tingadi. Külalisesinejatest saab kuulata Rait Sohkinit ja Martin Saaremägi, kes esitavad head Eesti muusikat. Meeleolu tõstab päeva jooksul ka Väike-Maarja pasunakoor.

Kell 15.15 rivistavad end üles kaitseliitlased ja omavalitsuste esindajad, toimub Kaitseliidu paraad. Pidulikul tseremoonial annab kell 15.45 Võsu rannaklubi ees Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum Lääne-Virumaa linnade ja valdade esindajatele üle Eesti Vabariigi Presidendi poolt Pärnus süüdatud võidutule. Oma kodustesse jaanilõketesse presidendi süüdatud tuld võtma on oodatud ka kõik virumaalased.

Võidupühal peame meeles Eestile vabaduse välja võidelnud mehi ja austame langenute mälestust. Samal ajal näitame, et meie maa on meil hinges ja me oleme alati valmis Eesti vabadust kaitsma.

Maakaitsepäeva korraldavad Kaitseliidu Viru Malev, Lääne-Viru Maavalitsus ja Vihula Vallavalitsus. Osalevad ka Kaitsevägi, Maanteeamet, Rakvere Ametikool, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet. Toitlustustamist toetavad OG Elektra AS ja Olxclub OÜ.

Lisainfo: www.virumalev.ee

Võidupüha tähistamine Otepääl

23. juuni on Võidupüha. Otepääl tähistatakse seda traditsiooniliselt jumalateenistusega ja pärgade asetamisega Vabadussamba jalamile.

Võidupüha kava:
Kell 11 jumalateenistus Otepää Maarja kirikus.
Kell 11.40 pärgade asetamine Otepää Vabadussambale.
Kell 16.15-16.30 KL Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii tulevalve, Võidutule jõudmine Otepää valda. Kõigil soovijatel on võimalus süüdata oma jaanituli Võidutulest.

Sellel aastal saab Võidutuli Valga maakonnas alguse Valga linnast. Võidutule toovad maakonda naiskodukaitsja Piret Vahtra ja kaitseliitlane Armin Aramaa.

Võidupühaga tähistatakse Vabadussõjas Eesti võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919. Võidupüha on eraisikutele kohustuslikuks lipuheiskamise päevaks.

Lisaks: www.otepaa.ee

 

 

Maanteemuuseum peab homme postijaama päeva

Sel laupäeval, 26. mail peetakse Eesti Maanteemuuseumis traditsioonilist postijaama päeva. Üritused algavad kell 14, sissepääs muuseumipiletiga.

Tänavune postijaama päev on kantud bussisõidu temaatikast. “Postijaama päev on maanteemuuseumi igakevadine teemaüritus, mis hooaja käima lükkab. Sel aastal ühendab Postijaama päev endas lausa kaht tähtpäeva: Varbuse postijaama 150. sünnipäeva ning 90 aasta möödumist liiniliikluse algusest, “selgitas Maanteemuuseumi programmijuht Riinu Räim.

“1862. aasta maikuus alustas tööd Varbuse postijaam – sellega algas Tartu ja Võru vahel regulaarne posti- ja reisijate vedu, mis on tänapäevase ühistranspordi eelkäija. 90 aastat tagasi, 1922. aastal pandi Tartu ja Võru vahel käima bussiühendus, mis oli toona Eesti esimesi liine,” kõneles Räim.

Postijaama päeval saab näha nii erilisi busse kui ka uunikume, kuid ka tänapäevaseks reisijateveoks mõeldud sõidukeid. “Loomulikult on kohal maanteemuuseumi vana ja väärikas Eesti vanim sõitev autobuss Saurer,” kõneles Räim. Laste jaoks tuleb kohale teadusbuss. “Lisaks on kohal meeleolubuss ning autolava, vanatehnikaklubi Levatek ja Volvo klubi. Toimuvad väljasõidud veoautodega Saurer ja Unimog. Oma tegemisi tutvustab Taevaskoja Salamaa, põnevaid trikke ja silmamoondust näitab mustkunstnik,” tutvstas Räim päevakava. “Eriliselt ootame postijaama päeva pidama aga kõiki endisi ja praeguseid kutselisi bussijuhte, kellele oleme ette valmistanud ka pisut nuputamist.”

Avatud on ka maanteemuuseumi püsinäitus „Tee ajalugu“, samuti hooajanäitus „Laadawärk“, lapsed saavad lustida liikluslinnas.

Eesti vanim tänaseni tegutsev postijaam tähistab tänavu väärikat juubelit – Varbuse postijaam Põlvamaal saab 150 aastaseks. Praegu asub Varbuse postijaamas Eesti Maanteemuuseum, kus on oma koha leidnud nii endisaegne postitõld, tänapäevased mootorsõidukid kui ka tulevikku vaatavad elektriautod.

Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Maanteemuuseumi asutaja on Maanteeamet. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu näitusekeskkond kannab nime Teeaeg. Siin segunevad omavahel eriilmelised näitusekeskkonnad, puhketegevused, maastikuarhitektuur ja põnev ruumikogemus. Pinnasesse süvistatud keskkonnas liikudes saab kogeda ajas rändamist. Teede temaatika on avatud mänguliselt ja atraktiivselt, seades selle keskmesse tee kasutaja – inimese.

Hiina uusaasta tähistamine Kadrioru pargis

23. jaanuaril muutub Kadrioru park väravaks Hiina kultuuri ja religiooni.

Õhtu algab kell 18 Kadrioru Luigetiigi ääres, kus avatakse Tiiu Kirsipuu disainitud ja teostatud fantastiline jääst draakon. Jääst skulptuur on enam kui kaks meetrit kõrge ja pikkust on üle kolme meetri.

Peale jääskulptuuri avamist liigub suure „Draakoni“ juhtimisel õhtu edasi Kadrioru Pillapalu platsile, kus uue aasta tähistamine jätkub suurel laval hiinapärase müstilise etendusega. Külastajad saavad võimaluse nautida idamaist mustkunsti ja tantsu ning oodata on palju üllatavaid etteasteid Hiina artistide poolt.

Õhtu finaaliks on suursugune ilutulestik, mis ühendab endas traditsioonilise idamaise pürotehnika, valguse ja video. Kindlasti toob suur finaal pealtvaatajateni tükikese idamaadele omastest pidustustest.

Traditsioonilise Hiina uue aasta etenduse kõrvale on võimalik ka nautida kahes telgis hiinapärast sööki ja jooki. Kindlasti on võimalus hankida ka erinevaid sooje jooke külma ilma peletamiseks.

Kõikidele pidustustele tulijatele paneme südamele, et kogu Kadrioru piirkonnas on ääretult vähe parkimiskohti ja olemasolevad on hõivanud kohapealsed elanikud, mistõttu palume üritusele tulla ühistranspordiga. Seoses Hiina Uusaasta pidustuste toimumisega Kadrioru pargis pikendab Tallinna Transpordiamet 23. jaanuaril trammiliini nr 3 tööaega kella 22.00-ni.

Sõidukitega tulijatel palume oma sõidukit jätta kas Pirita tee linnast väljuvale suunale, Valgele tänavale KuMu parklasse või Kadrioru staadioni parkimisplatsile Roheline-Aas tänaval.

Kadrioru piirkonnas on liikluse sujuvuse tõhustamiseks paigaldatud ajutised liiklusmärgid, samuti palume järgida liikluse reguleerijate märguandeid.

Lisainfot: Hiina Uusaasta pidustuste kohta leiab www.tallinn.ee, www.kadriorupark.ee ja sündmuse facebooki lehelt.

Rakvere tähistab homme linna vabastamise aastapäeva

Neljapäeval, 12. jaanuari hommikul koos päikesetõusuga kell 9.09 märgib kahuripauk linnusest ja pidulik lipuheiskamine linnusetorni Rakvere vabastamist punavägede käest 1919. aastal.

Rakvere vabastamise aastapäeva tähistamine jätkub kell 10 laskevõistlusega politsei- ja päästemaja lasketiirus, kus üksteiselt võtavad mõõtu Rakvere koolide ja linna võistkonnad. Laskevõistluse korraldab Rakvere Linnavalitsus koostöös Kaitseliidu Viru maleva ja Rakvere politseijaoskonnaga.

Kell 11.30 liiguvad Rakvere Eragümnaasiumi õpilased tõrvikutega rongkäigus kooli juurest Ausambamäele, kus algab kell 12 austamismiiting Rakvere vabastajatele. Noored esitavad luulekava.

Eesti ja Soome väeüksused sisenesid Rakverre 1919. aasta 12. jaanuari ööl ja varahommikul ning vabastasid Rakvere. See päästis muu hulgas paljude inimeste elu, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata.

Rakvere linna vabastamise aastapäeva tähistati hommikuse kahuripauguga juba enne II maailmasõda. Linnas toimus paraad, linnas oli pidulik meeleolu, peeti kõnekoosolekuid, kirikutes tänujumalateenistusi, aktusi.

Suure-Jaanis tähistatakse mitmete tööde valmimist

Suure-Jaani vald tähistab 10. novembril  kell 13 Suure-Jaani keskväljakul pidulikult Köleri tänava rekonstrueerimise ning vee- ja kanalisatsioonitööde I ja II etapi valmimist.

J. Köleri tn rekonstrueerimistööd teostas Maanteeameti lääne regiooni tellimusel AS TRE, tööde kogumaksumuseks 2 024 066,09 krooni.

Suure-Jaani linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehituse I ja II etapi tööde kogumaksumuseks on 1 357 105 krooni. Projektide raames on rajatud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid Lauri tn, Pargi tn, Supeluse tn, Lasketiiru tn, Ruusi teele, Pärnu tn, Nurme tn, Tööstuse tn, Pihlaka puiesteele, Oja tn, Karja tn, Veski tn, J. Köleri tn ja osaliselt Tallinna tn ning Ringpuiesteele.

Kokku on valminud Suure-Jaani linnas 8369 m vee- ja 9049 m kanalisatsioonitorustikku ning 2418 m kanalisatsiooni survetorustikku. Sadevee kanalisatsiooni torustikku on valminud 2406 m. Rajatud on 5 uut reoveepumplat.