KOLM PÄEVA ÕPPEKÄIGUL HIIUMAAL

Fotogalerii

Väärikate matkaseltskond on jõudnud tagasi Heltermaa sadamasse ja leidnud parasjagu aega ühispildistamiseks skulptuuri “Vanamees ja kits” juures.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Reedest pühapäevani reisis ja matkas Külauudiste tiim koos Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli seltskonnaga õppekäigul Hiiumaa radadel, külastades paljusid saare huviväärseid paiku: Suuremõisa lossi ja lossiaeda, Hiiu villavabrikut, muuseumimaja Kassaris, Sääretirpi, Kõpu tuletorni, kohvikute päeva ja hulga muud.

Reisikorraldaja oli Viivi Palmissaar, Pärnu väärikate ülikooli nõukoja liige. Teel Roomassaare sadamasse sirvis Palmissaar Hiiumaa Turismiklastri käeoleva aasta ametliku väljaande artikleid, mille hulgas köitis kohe kogu reisiseltskonna tähelepanu Tiit Pruuli, kellel olnud õnn käia kõvasti rohkem kui sajal maal. „On paiku, kus on oldud, aga mis on tänaseks ununenud. Mõned käidud kohtadest on aga sellised, mis on meeltes väga kõvasti kinni ja kuhu läheks iga kell tagasi. Üks selliseid on vaieldamatult Hiiumaa.” Pruuli kinnitab, et ajal kui kõik siin ilmas muutub ühetaolisemaks, on Hiiumaa suutnud säilitada oma erinäolisuse.

Milles see omanäolisus täpsemalt seisneb, sellest jutustas juba lähemalt Roomassaare sadamas väärikate suure seltskonnaga ühinenud Annika Poldre, kellel nüüdseks giidi teadmisi ja teejuhi kogemusi pea kolmkümmend aastat. Tema soovitustel valiti teekond ja vaatamisväärsused.

jutu järgi tahtnud vanamees kitsekesele raudlaeva näidata

Heltermaa sadamas Leigeri pardalt maha sõites palus Annika kõigil pilgud pöörata vasakule, et näha üht pronksi valatud Hiiumaa legendi. Pronksskulptuur “Vanamees ja kits” tuletab igale merevärava kaudu sisenevale külastajale meelde hiidlaste erilist naljalembust. Kõrgele graniitkivile asetatud taiese autorid on Simson von Seakyll ja Paul Mänd. Vaga jutu järgi tahtnud vanamees kitsekesele raudlaeva näidata ja ei midagi enamat. Kuid merele suundunud laeva kapten arvanud ekslikult, et vanamees hilines laevale tulekuga ja pööras aluse otsa ringi.

Eestimaa suurejoonelisemaid barokkstiilis mõisaansambleid on Suuremõisa mõisakompleks, mille juures ootas meie saabumist Sirje Heinma. Peahoones ja kõrvalhoonetes tegutsevad praegu Hiiumaa Ametikool ja lasteaed-põhikool. Giidi hinnangul annab Suuremõisa mõis pisema lossi mõõdu küll välja.

17. sajandi lõpukümnendil mõisad Hiiumaal riigistati ja pärast Põhjasõda allutati need Admiraliteedi käsutusse, teiste hulgas ka Hiiu-Suuremõis. Endised omanikud taotlesid mõisate tagastamist ning esitasid valitsejale palvekirju, mis aastakümnete pikkuse ootamise järel leidiski rahuldamist. Omaaegsed mõisamaad sai enda valdusse Ebba Margaretha Stenbock (1704-1776), kelle ajal ehitati mõisasüda välja. Peahoone rajati aastatel 1755-1760 ja tiibhooned 1772. Ehitamisel olevat jäljendatud Rootsi Ulriksdali lossi. Krahvinna surma järel pärisid mõisa tema pojad.

Rahalise kitsikuse tõttu vahetus Suuremõisa omanik ja 1796. aastal läks see Otto Reinholdile, kes olnud osav ärimees ja kuuldavasti ka suli, kelle varandusest osa võis olla pärit madalikule suunatud kaubalaevade lastist. 1802. aastal mõrvas Reinhold vihahoos laeva kapteni. Kuriteo eest karistati teda Siberisse saatmisega. Mõisa majandamise võtsid enda kätte tema abikaasa ja kaks poega, kelle ettevõtmisel asutati Kärdla kalevivabrik. Rajatud töölisasulast kujunes hiljem Kärdla linn.

Kärdlast kõneldes rääkis Annika, et geoloogilistel puurimistel tuvastati 1968. aastal saare aluskorras muutus. 100 meetri sügavune alang kinnitab fakti, et meteoriit on langenud Kärdla kohal alla. “Uurimistööd kestsid 1968-1983 ja siis selgus, et tegemist on meteoriidikraatriga, mis on tekkinud 455 miljonit aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Arvutati isegi välja, ert meteoriit plahvatas ligi 300 m sügavuses merepõhjas.”

Hiiu-Kärdla Kalevivabrik (1829-1941) maketil. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kuid päris tõsimeelselt kõneldi ka Suuremõisa kummitustest. Suuremõisaga seonduvalt tuleb veel juttu ka Reigi kirikust kõneldes.

Suuremõisa lossis kostitas lõunasöögiga kohvik-resto Padakonn. Praad ja magustoit olid väga maitsvad, mistõttu pälvis peakokk ja kogu köögitoimkond siirast kiitust ning tänu. Kehakinnituse järel toimunud jalutuskäigul mõisapargis võis mõndagi ootamatut kohata. Näiteks harilik ogaõun, mis oli paljudele uudiseks. Ei ole söödav.

Ühena tänaseni püsti püsiv ja kasutusel olev Vaemla mõisa hoonetest on hästi pikk valge kivihoone, mis ehitati 19. sajandi keskpaigas mõisa heinaküüniks. Praegu kasutab seda maja pereettevõte Hiiu Vill. Vanimatest Poolast toodud masinatest on seal kasutuses villahunt, kraasid ja heide-masin, mida valmistati juba 19. sajandi kuuekümnendail. Arvatakse, et needki pärinevad tollest ajast.

Ajaloolistel masinatel Hiiumaa lammaste villast valminud lõngast toodetakse kohapeal erinevaid kudumeid, mida saab osta villavabriku kauplusest. Seda võimalust kasutasid agaralt ka Pärnu väärikad, kes kiitsid lõnga erakordset pehmust.

Kassari muuseumi majast üle tee asub valge päästepaat, mis kuulus parvlaevale Estonia, teadis Annika rääkida. Just seda kinnitavad ka vanad pooleldi kustunud kirjad paadi külgedel. Need on hukkunud parvlaeva varajasemad nimetused: Viking Sally ja Wasa King.

Paekivist laotud valitsejamajas näeb püsinäitust „Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa”, mis heidab pilgu hiidlaste argipäeva, kuid jättes ruumi ka mõtisklustele ja pöördepunktidele saare ajaloos. Muuseumipoest leiab laia valiku kohapealset käsitööd.

Kaldapealsel vohavad randa hurmavalt valendama panevad merikapsad

Hiiumaa vägilase Leigri monument juhatab teed kirde-edela joonel asuvale maaninale. Sääretirbi tippu jõudmiseks tuleb läbida 1,7 kilomeetrit. Edasi kaob kiviklibune säär merre. Kaldapealsel vohavad randa hurmavalt valendama panevad merikapsad. Kadakate keskel köidavad pilku augustis punetama hakanud mageda sõstra viljad, mis pole maitselt suuremad asjad, aga meelitavad linnuparvesid enda lähedusse. Kuid kuuldavasti sobivat hästi marmelaadi keetmiseks. Puudest ja põõsastest võib märgata lodjapuud, paakspuud, kuslapuud, türnpuud. Kibuvitsa viljad olid meie käigu ajal rohelised.

Tuntumad Kassari suvitajad on olnud keelemees-diplomaat Oskar Kallas ja kirjanik Aino Kallas, kelle auks ja mälestuseks on avatud Kallase majamuuseum, jutustas bussisõidul Annika. Kultuurilooliselt sai mainitud, et Kassarist on esivanemate poolt pärit veel Under ja Vaarandi, suvitajad Silvia Rannamaa ja Harald Suislepp, Ellen Niit ja Jaan Kross, kunstnikud Alo Hoidre ja Ants Viidalepp, samuti Ott Arder – kõik juba manalas. Ka Olev Eskola ja Panso. „Praegu suvitab seal näiteks laulja Angelika Mikk, kuid nüüd asub rohkem kultuurirahvast Kõpus,” rääkis Annika.

Kõpu tuletorn kõrgub Kõpu poolsaare keskosas asuvas Mägipe külas. Tuletorn püstitati Hiiumaa kõrgeimasse punkti, 67 meetrit üle merepinna. Maapinnast on kõrguseks 36 meetrit ja merepinnast mõõdetuna plingib tuli 102,6 meetri kõrgusel. Kõrgemat majakatuld Läänemere rannikutel ei ole.

Kristusele pühendatud Reigi kivikiriku lasi ehitada parun von Ungern-Sternberg oma vabasurma läinud poja Gustavi mälestuseks. Reigi kiriku suurimaks väärtuseks peetakse tema kunstikollektsiooni.

Tahkuna tuletornis olnuks võimalik ülalt alla mööda välisseina laskuda. Hiiu Rope tegijad selgitasid, et tuletornist laskumine on osutunud väga populaarseks. Tuuline ilm laskumisi ei seganud ja mõnigi meie väärikast seltskonnast kaalus päris tõsiselt selle triki läbimist. Ühe korra eest küsiti 39 eurot.

Käinas 2022. a valminud Eesti moodsaimal kardirajal saavad külastajad väidetavalt maailma tipptasemel sõiduelamuse. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kärdlas asuv Hiiumaa Muuseumi Pikk Maja kutsus külastajaid vaatama näitust „Lapsepõlves…” Suured pildid ja mõningad eksponaadid jutustavad lapsepõlvest, täpsemalt öeldes täiskasvanuks sirgumise lugudest ja kogemustest. Näitus keskendub väikelastele, aga teeb põikeid ka pisut vanemasse ikka. Mida me lapsepõlvest mäletame? Kas need on kurvad või rõõmsad või seda ja teist? Mõtlema panev oli tool, millel nii vitsaraod kui püksirihm…

Kodukohvikute külastusest oli Külauudistes juba 6. augustil põgusalt juttu, aga väärikad jõudsid mujalegi kui ainult kolme varem kirjeldatud asukohta. Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli rääkis vaimustunult Briti kohvikust Midsomer, mis asus aadressil Uus tänav 22. Kõlas briti puhkpillimuusika, pakuti briti toite, õiget ale’i ja souti, gin toonikut ja muidugi kellaviieteed. Õhtul jäi tantsuplatsil rahvast hullutama DJ Black. Annika mainis, et kohvikute päeva idee autor on Ave Alavainu, kes käis mõtte välja ammu enne selle teoks tegemist.

Käinas tunamullu juunis avatud Tuuletorni väljapanekud keskenduvad Hiiumaa loodusele, ajaloole ja viljepärandile. Kogu turismiatraktsioon on paigutatud hoone kuue korruse 700 ruutmeetrile. Ehitusliku põhiprojekti koostas projekteerimisettevõte OÜ Esplan, arhitektuurilised lahendused Architect 11 arhitektid. Elamuskeskust ehitas AS Eston Ehitus. Projekti eelarveline maksumus oli 2 857 152 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kaudu tasuti 854 394 eurot.

Baltimaade kõrgeim siseronimissein

Hoonesse sisenemisel äratab kohe tähelepanu 20-meetrine ronimissein, mis on kujundatud tuulekeerisena ja sobib majajuhi kinnitusel erineva võimekusega ronijatele. Kuuldavasti peaks see olema Baltimaade kõrgeim siseronimissein. Torni korruste vahel saab liikuda lifti või trepiastmeid kasutades. Ühel korrusel asuvasse tavapärasesse kööki sisenedes kinnistuvad vaatajate pilgud aknale, mille taga paljudest filmidest ja teleseriaalidest tuntud näitleja Margus Tabor pajatab hiidlaste nalju. Mida kauemaks sinna peatuma jäädakse, seda valjemaks naer muutub.

Kahtlematult tasub tõusta mööda kitsast metallist keerdtreppi ka hoone kõige kõrgemale platvormile, et näha suurde kaugusesse. Vaade meelitab tehnikahuvilisi ka elamuskeskuse kõrval asuva suure poe taga asuvale kardirajale lähenema, et sealsetel kurvidel kihutavaid noori motosportlasi lähemalt näda. Tänavu Käinas valminud Eesti moodsaimal kardirajal saavad külastajad väidetavalt maailma tipptasemel sõiduelamuse.


1989. aastal Heltermaa sadamasse paigaldatud skulptor Aulin Rimmi skulptuur “Naine tuules” (rahvasuus “Ranna Ella”). kipub sageli kohale jõudes tähelepanuta jääma.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Muidugi jäi palju nägemata, aga tänu Annikale sai sõitudel ühest sihtkohast teise kuulda rohkelt seda, mis läbi bussiakende teeveerelt nähtavale ilmus. Koduteele asudes möödusime Pühalepa kirikust, mis on suurepärane peamine kontserdipaik igal aastal toimuvale Hiiumaa muusikafestivalile. Meie saarel viibimise ajal toimus see juba 11. korda. Tegemist on ainsa festivaliga maailmas, kus igal aastal kõlab Hiiumaa helilooja Erkki-Sven Tüüri looming.

Reisi lõppedes toimus traditsiooniline korraldaja ja giidi tänamine. Ära ei unustatud kiita ja tänada ka Presto bussijuhti. Raigo Randla on väga mõnus reisiseltsiline, kellega käidi koos ujumas, heideti ühiselt nalja ja lõpuks viskas koos projektijuhiga enda tagasihoidlikult küliti muruvaibale pikali, et ülejäänud seltskond ikka paremini ühispildil nähtavale jääks.

Urmas Saard & Kärt Saard

Samal teemal:

VAADE LÕPPENUD HIIUMAA KODUKOHVIKUTE PÄEVADELE