Teisipäeval, 7. novembril kogunes sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kutsel rahvastikupoliitika valitsuskomisjon, et saada ülevaade sündimuse ja pereloomega seotud hoiakute ja väärtuste muutumisest Eestis.
Loe edasi: RAHVASTIKUPOLIITIKA VALITSUSKOMISJONILE ANTI ÜLEVAADE SÜNDIMUSE JA PERELOOME HOIAKUTELE
2020. aastal kasvas Eesti rahvaarv 2043 inimese võrra. „Sündide ja surmade statistika detsembrikuu kohta ei ole veel teada, kuid esialgsete andmete pealt saab järeldada, et loomulik iive oli negatiivne,” ütles rahvastikuminister Riina Solman.
Loe edasi: EESTI RAHVAARVU KASVU VEAB SISSERÄNNE
Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga on Pärnu linna elanike arv võrreldes aastatagusega pisut langenud – kui 2020. aasta 1. jaanuaril oli Pärnus (keskuslinnas ja kolmes osavallas kokku) 51 504 elanikku, siis 2021. aasta 1. jaanuaril 51 334. Neist mehi 23 533 ja naisi 27 801.
Loe edasi: PÄRNU KESKUSLINNAS ELANIKE ARV KAHANES, OSAVALDADES KASVAS
Mullu kasvas Tori valla rahvaarv enam kui paarisaja võrra, ulatudes aasta lõpuks 12 tuhande lähedale. Käesoleva aasta alguse seisuga on Tori vallas 11989 elanikku.
Loe edasi: TORI VALLAS JUMALATOSIN INIMEST ALLA TOSINA TUHANDE
Lääne-Harju vallavalitsuse teatel on rahvastikuregistri andmetel alanud aasta esimese päeva seisuga vallas 12 780 elanikku. 2020. aasta jaanuari alguses oli elanikke 12 650. Möödunud aastal suurenes Lääne-Harju valla rahvaarv igas kuus, väljaarvatud juunis.
Loe edasi: LÄÄNE-HARJU RAHVAARVU KASVAMINEJaan Viska
Külalisteks olid Kivi-Vigala raamatukogus Vigala aukodanikud Kaie Bergmann ja Jaak Uibu. Tuuline, tuisune talveilm tõi kodudest välja inimesed, kellel oli huvi oma kodukandi inimeste tegemiste vastu.
Jaak Uibu töid tutvustasime kohalikus ajalehes varem. Haridusseminari asutajaliikmena alustas ta rahvatervisega, eelkõige statistikaga, st numbrite levitamisega. Mis on rahvastiku tervise tähtsam näitaja: ikkagi sündivus. Paljude entusiasmi täis aastate jooksul on tehtud sadu ettepanekuid ilma vastuseid saamata. Raamat „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist“ sai valmis enne president Ilvese ametist lahkumist. Raamatuesitlus riigikogus läks korda, sellele aitas kaasa Rein Ratas, kelle algatusel loodi Eesti rahvastiku toetusrühm. Komisjoni tööd juhib Siret Kotka.
10. veebruaril oli Toompea Haridusseminari liikmete kohtumine peaminister Jüri Ratasega, kes tunneb enamikku komisjoni staažikatest liikmetest. Jätkub rahvastiku kahanemisetrend: mõni märkab, teine mitte, kolmanda silmaring piirdub kitsa valdkonnaga. Paljud on käega löönud sellele probleemile. Samas on kuulus majandusteadlane J.M. Keynes seostanud madalat sündimust majanduslangusega. Demograafia on ikkagi majanduskasvu mootor. Rahvastiku probleemkomisjon on eelkõige põhiseaduse preambula paremaks täitmiseks.
Jaan Viska,
Vängla külavanem, Vigala vald
“Maa tuleb täita lastega…” – nii algab Hando Runneli luuletus. Eestlased olid oma taasiseseisvumise algul lootusrikkad, nüüd ollakse maaelu hääbumise pärast tühjenevates külades mures pärast üht inimpõlve kestnud iseseisvust.
Võib küsida, et miks lähevad sõnad ja teod lahku. Miks on usk tulevikku kadunud ja otsitakse mujalt tuge ja raadio ütleb just praegu, et Soomes väärtustatakse töötajat? (29. jaan. kell 10.02) Meenutame veel laulusõnu: maa tuleb täita lastega, maa oma enda lastega, sest lastele jääb tulevik.
Tavaliselt öeldakse, et ega naabritel paremini lähe. Vaatame ja veendume. Kõige algus on Vigala mehelt doktor Jaak Uibult, kes on öelnud: “Olen juba kaks aastakümmet riigivõimu hoiatanud Eesti üha kahaneva rahvaarvu pärast – trendi jätkudes pole rahvas enam jätkusuutlik.” Appi on ta kutsunud ühisele arutelule riigikogu liikmeid, ministreid, loomeliitusid, ülikoole…. Pöördumised on jäänud peamiselt vastuseta või on vastatud mitte midagi ütleva vormitäitena. Uibu viimane teleesinemine jaanuaris pani kaasa mõtlema, sest kohalikke volikogusid huvitab rohkem palganumber kui elanike arv omavalitsustes. Loe edasi: Mõtisklus: rahvastikust Raplamaal
Täna, 7. novembril toimub Tallinna Tehnikaülikoolis väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus teemal „Riik peaks pakkuma meetmeid iibe tõstmiseks”. Kokku toimub üle Eesti nädala jooksul kuus
rahvastikuteemalist väitlust.
„Rahvastik on iga maa ja rahva kõige olulisem teema, seepärast väitleme nädala jooksul sellega seotud küsimused läbi. Eesti eri paigus toimuvatel väitlustel on tähelepanu all väljaränne, sündimus, vananemine, pärimuskultuuri säilitamine ja muudki rahvastikuga seotud teemad,” rääkis Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar.
Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus keskendub rahvastiku iibeteemadele ja sellele, kas ja mida saaks riik ette võtta iibe tõstmiseks. Eesti Väitlusseltsi vastu väitlevad Riigikogu liikmed Urve
Palo ja Liisa Pakosta. Väitlus algab kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas (Tallinn, Ehitajate tee 5). Sissepääs üritusele on tasuta.
Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” korraldavad Eesti Väitlusselts ja statistikaamet. Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis
kuus väitlust.
Väitluste nädal algab 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof. Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlusel erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab
http://www.stat.ee/vaitlus.
Lisainfo: Marleen Pedjasaar, Eesti Väitlusselts, tel 5515 011, e-post: marleen.pedjasaar@debate.ee
Esmaspäeval, 7. novembril algab Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös Eesti olulistele rahvastikuteemadele keskenduv väitluste sari „Eesti tähtsaim väitlus”. Nädala jooksul väitlevad teadlased ja poliitikud noortega kuues Eesti paigas.
„Väitluse all on kõige olulisemad Eesti rahvastikku puudutavad teemad nagu sündimus, rahvastiku vananemine, ääremaastumine, siseränne, pärimuskultuuri säilitamine ja väljaränne,” rääkis Eesti Väitlusseltsi tegevjuht Margo Loor.
„Paljude rahvastikuteemade kohta annab uusi ja värskeid teadmisi aasta viimasel päeval algav rahva ja eluruumide loendus. Näiteks saame selle tulemusel teada, kui suur on olnud väljaränne või kui palju meid tegelikult Eestis elab. Väitlussarjaga tahamegi tuua juba praegu nende teemade juurde sisulist arutelu,” rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse kommunikatsioonispetsialist Katerina Danilova.
Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust. Väitluste nädal algab 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu Ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof. Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlused erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Loe edasi: Üle-eestiline väitlussari keskendub rahvastikule
