EESTI RAHVAARVU KASVU VEAB SISSERÄNNE

Riina Solman. Foto: Siseministeerium

2020. aastal kasvas Eesti rahvaarv 2043 inimese võrra. „Sündide ja surmade statistika detsembrikuu kohta ei ole veel teada, kuid esialgsete andmete pealt saab järeldada, et loomulik iive oli negatiivne,” ütles rahvastikuminister Riina Solman.

„See ei ole kindlasti hea uudis, kuid on paratamatu paljudeks aastateks lähitulevikus ja oleme sellega arvestanud. Sellest aga saab järeldada, et rahvaarvu kasvu veab endiselt sisseränne. Kui palju liikumispiirangutega aasta tõi meile tagasi siit varasemalt lahkunud peresid ja kui palju leidsid välismaalased sel muutuste rohkel aastal endale elukohaks Eesti, selgub hiljem,“ selgitas minister.

Maakondade ja kohaliku omavalitsusüksuse tasemel olid muutused erinevad. Rahvaarv kasvas peamiselt Harju- (5360) ja Tartumaal (1100), veidi ka Hiiu- ja Saaremaal, kuid neis maakondades jäi kasv alla saja inimese. Tallinn kasvas 1500 inimese võrra. Kahes suuremas maakonnas on rahvaarv eelmistelgi aastatel kasvanud nii rände kui positiivse loomuki iibe tõttu (sündide arv ületab surmade arvu). 5% kasvas rahvaarv Rae vallas Harjumaal ja Kambja vallas Tartumaal. Kiiresti kasvasid teisedki pealinna ümbruse vallad, vähenes rahvaarv ainult Maardu ja Loksa linnas. Tartu maakonnas kasvasid samuti peaaegu kõik omavalitsused, paarisaja inimese võrra vähenes ainult Tartu linna elanike arv.

Ülejäänud maakondades elava rahvastiku hulgas on keskmisest enam vanemaealisi ja neis on rahvaarvu muutusele kõige suurem mõju surmadel. Ilmselt on need trendid jätkunud, sest teistest enam vähenes selgi korral Ida-Virumaa rahvaarv – seda pea 2000 inimese võrra. Rahvaarvu vähenemine oli suurim Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Väikseim kaotus oli Jõhvi vallas, Narva-Jõesuu linnas ja Toila vallas, kus rahvaarv vähenes alla saja elaniku võrra, Alutaguse isegi võitis aastas 9 elanikku. Kiiremini vähenes rahvaarv maakondadest veel Võrus, Lääne-Virus, Järval ja Jõgeval, kuid neis jäi vähenemine vahemikku 300-500 inimest, kes moodustasid umbes 1% nende maakondade elanikest.

„Rahvaarvu muutusi mõjutavad sünnid, surmad ja elukohavahetused. Elukohavahetused toimuvad nii Eestis sees, kui teiste riikidega. Samas ei saa unustada, et osa muutusi tuleneb andmete kvaliteedi paranemisest. Mõned inimesed võisid lisanduda seetõttu, et nad täitsid registris oma varem puudunud elukoha andmed – oleme ju aasta jooksul korduvalt teinud üleskutseid, et inimesed täiendaksid rahvastikuregistris oma andmeid. Kõike seda on oluline teada analüüsides rahvaarvu muutusi,“ nentis Solman. Minister lisas, et täpsemat infot peame veel ootama. „On tõstatatud hüpotees, et inimesed koroonatõttu varasemast rohkem kolinud maakohtadesse. Esialgsete kokkuvõtvate andmete põhjal ei saa seda kinnitada, kuid ei saa ka ümber lükata. Näiteks Harjumaa kasv on varasemast aeglasem. Ootame suure huviga sellekohaseid täpsemaid andmeid,“ lisas Solman.

Kevadel avaldab statistikaamet täpsustatud andmed ja siis täiendatakse rändestatistikat lisaks rahvastikuregistri infoga ka registreerimata rändega. Käesolevad andmed on rahvastikuregistrist ehk registreeritud elukohavahetused, mis lubavad teha esialgseid järeldusi.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

PÄRNU KESKUSLINNAS ELANIKE ARV KAHANES, OSAVALDADES KASVAS

TORI VALLAS JUMALATOSIN INIMEST ALLA TOSINA TUHANDE

LÄÄNE-HARJU RAHVAARVU KASVAMINE

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga