raadio

Generaadio alustab uue keskkonnasaatega Tuuletallaja

Tartu kogukondade raadio Generaadio alustab reedel, 27. veebruaril uue iganädalase saatesarjaga, mis võtab fookusesse keskkonnateemad.

Kuulajate hääletuse tulemusel kannab reedeti kell 16 interneti eetrisse jõudev saade nime Tuuletallaja. Keskkonnasaate Tuuletallaja saatejuhid ja toimetajad on Kadri Kalle ja Sven Paulus, kel mõlemal on pikaajaline kogemus looduskaitse, keskkonna ning säästva arengu teemade kajastamisel. Toimetajad tunnevad heameelt, et saatesarja tegemisse õnnestus kaasata mitmeid erinevaid keskkonnaorganisatsioone, kellest enamik asub Tartus. Nõnda on oma sisendi lubanud saatesarja valmimisse anda Maaülikool, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Eesti Ökokogukondade Ühendus, Keskkonnaõiguse Keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ja teisedki.
Erinevate keskkonnaühenduste osalusel loodab Tuuletallaja anda senisest märksa laiemat kõlapinda selles valdkonnas tegutsevatele vabaühendustele ja nende tegevusele. Samuti tõotab suure hulga partnerite osalemine ootamatut potentsiaali sünergia tekkeks. Iganädalase pooletunnise saate eesmärgiks on reede pärastlõunal süveneda lähemalt mõnda tollel nädalal
kõneainet pakkunud keskkonnateemasse. Samas on saate lahutamatuks osaks ka lood väljastpoolt stuudiot ning säästva tarbimise nipid. Tuuletallaja soovib olla ka keskkonnale pühendunud vabaühenduste info levitajaks, kutsudes kuulajaid osalema erisugustel üritustel ja sündmustel. Loomulikult ootab saade tagasidet ja teemasoovitusi oma kuulajaskonnalt.
Täna kell 16 eetrisse jõudva esimese Tuuletallaja peamine fookus on suunatud erakondade keskkonnaprogrammide analüüsile. Poliitilisi lubadusi aitavad lahata loodusajakirjanik Kristel Vilbaste ning Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus. Samuti kuuleb saates ülevaadet äsja Riias toimunud Teeme Ära konverentsilt.
Generaadio on Tartu kogukondade raadio, mis alustas tegevust mullu veebruaris. Tänaseks on programmis üle 30 saate ja raadiotegemisse panustab üle 60 vabatahtliku entusiasti. Internetis tegutsevat Generaadiot kuuleb aadressil www.generaadio.ee ja Tuuletallaja saate võrgupaik asub https://www.facebook.com/tuuletallajasaade
Sven Paulus,
Generaadio peatoimetaja

Eesti esimene kogukondade raadio saab aastaseks

Reedel, 6. veebruaril tähistab oma esimese eetriaasta täitumist Tartu kogukondade raadio – Generaadio. Paralleelselt internetiraadio arenguga tähistab Generaadio ka kodanikumeedia uue ajastu sündi.

Raadiokanali loomist alustati juba 2013. aasta septembris, kui Genialistide klubist välja kasvanud mõtte peale kutsus tollane peatoimetaja Kärt Rebane kokku kümmekond raadiohuvilist. Praeguseks on raadiotegemisega olnud hõivatud üle 60 tegija, kes on läbi interneti toonud eetrisse üle 30 saate.

Tartu kogukondade raadio töötab selle nimel, et luua platvorm, kus erinevad kogukonnad ja kodanikualgatused saaksid lihtsalt ja kiirelt oma sõnumeid laiema auditooriumini tuua. Generaadio loodab, et diskussiooni arendamine suurendab teineteisemõistmist ja mitmekesistab vaatenurki. “Generaadio kui avatud platvormi olemasolu näitab, et kodanikuajakirjandusel ja kogukonnameedial on Eestis suur potentsiaal,” tõdes raadio peatoimetaja Sven Paulus. “Generaadio taolised algatused aitavad kaasa inimeste paremale informeeritusele, kogukondade omavahelisele koostööle ja ka laiendavad senist meediavälja,” selgitas Paulus.

Esimese aastaga on Generaadio oma eesmärgile lähemale liikunud: jaanuaris viidi koos DD Akadeemiaga läbi poliitikadebatt “Poliitika eestuba”, eetris on saated nii LGBT kogukonnast, punkarite- ja spordimaailmast, muusikast jne. Ettevalmistamisel on mitu uut saatesarja, üks neist keskendub keskkonnale ja teine toob eetrisse stand-up koomikud. Kusjuures, ümbritsevat meediaruumi kirgastavad vabatahtlikud raadiotegijad. “Kui sa nullist raadiot ehitama hakkad, pead sa selles kõiges ka kindel olema, sest kui kord palli veerema lööd, siis peatada seda ei saa. Kui aga juba alustada, saab tahtmise korral päris hea asja valmis,” ütles Generaadio staažikaim tegija Mihkel Vinogradov, kes on saatejuhi rollist arenenud raadio üheks eestvedajaks. Pauluse sõnul motiveerib vabatahtlikult töötama unistus ja püüdlus, et ühel päeval on valmis raadio, mis on isemajandav, pakub põhitöötajaile ka palka ning teisi hüvesid. “Soovime jõuda püsiautorite honoreerimiseni ja loodame välja töötada mikroannetustel või tellimusel põhineva süsteemi,” lisas Paulus. Loe edasi: Eesti esimene kogukondade raadio saab aastaseks

Reedel avatakse Genialistide klubis uus raadiojaam

Sel reedel avatakse ametlikult uus Tartu kultuuriraadio Generaadio, kus juba kolm nädalat on internetis katsetusi teinud kohalikud kultuurihuvilistest vabatahtlikud.

«Generaadio ametlik avamispidu tähendab, et aeg on jätta katsetuste aeg selja taha ning asuda tõsistele tegudele,» kommenteeris Generaadio peatoimetaja Kärt Rebane.

Internetiraadio beetaversioon on olnud töös ja kuulatav juba kolm nädalat. Homme hommikul saab valmis raadio professionaalne koduleht ning reedel avatakse raadiojaam ametlikult.

Senise katseaja jooksul on generaadio programmi loomisesse panustanud umbes 30 vabatahtlikku, toimetus ootab ka uusi ideid ja kaastöötajaid.

Rebase sõnul on näiteks esmaspäeviti kavas poliitilise alatooniga saated kodanikuühiskonnast ja linnakorraldusest, teisipäeviti muusikasaated ning neljapäeviti üldisemad kultuurisaated.

«Pühapäevad oleme jätnud eksperimentaalmuusikale ja edaspidi on plaan kaasata ka Viljandi kultuuriakadeemia tudengid, kellega koos oleme arutanud kuuldemängu salvestamist,» lisas Rebane. Eetrisse lähevad ka Genialistide klubis ja Kultuurikvartalis toimuva programmi erinevad üritused, näiteks luuleõhtud. Loe edasi: Reedel avatakse Genialistide klubis uus raadiojaam

Vikerraadio jagab eksamite eel hüva nõu

Juba kuuendat korda pühendab Eesti suurima kuulajaskonnaga raadiojaam Vikerraadio riigieksamite eel ühe nädala abiturientidele. Saates „Huvitaja“ jagatakse 23.-27. aprillini näpunäiteid neile, keda ees ootamas riigieksamid.

Esmaspäeval, 23. aprillil uuritakse koolijuhtidelt, kuidas õppeasutused on valmistunud riigieksamite läbiviimiseks ning mida see nendelt nõuab.

Teisipäeva, 24. aprilli „Huvitaja“ fookus on uuenenud eesti keele riigieksamil, stuudiosse tuleb Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste.

Kolmapäeval käsitletakse eksameid puudutavaid üldisemaid küsimusi: kuidas valmistuda eksamiks, milline on kord klassiruumis eksami ajal, millal selguvad tulemused ning kuidas vajadusel oma hinnet vaidlustada.

Neljapäeval, 26. aprillil on stuudios psühholoog ning teemaks eksamipinge ja emotsionaalne ettevalmistus. Loe edasi: Vikerraadio jagab eksamite eel hüva nõu

Võru linn ostab raadiojaama

Võru linnapea Jüri Kaver allkirjastas Põlvas tegutseva Raadio Marta ostu-müügi eellepingu ning loodab, et volikogu kiidab tehingu võimalikult kiiresti heaks.

Linnapea leiab, et ühel korralikul ja arvestataval linnal peab olema oma raadiojaam, mille kaudu linnavalitsus saaks edastada kallutamata infot. „Inimesed vajavad ööpäevaringselt objektiivseid ja ausaid uudiseid, teadaandeid ning kommentaare,“ sõnas linnapea Jüri Kaver.

Linnapea lisas, et raadiojaama ostuga ei ole investeeringud infovahetuskanalitesse veel lõppenud ning tulevikus tuleb raadiojaama kõrvale linna oma televisioon „Eesmärk on 2013. aastaks Tallinna TV eeskujul luua Võru TV. Raadiole ja televisioonile on plaanis investeerida pool miljonit eurot, raha tuleb Võru Soojuse müügist,“ rääkis linnapea. Loe edasi: Võru linn ostab raadiojaama

Artur Talvik: jäik seadus takistab kogukonnaraadiote teket

Piiratud levialaga kogukonnaraadiote teket takistab jäik seadusandlus, mis käsitleb ühe mõõdu järgi nii asjaarmastajaid kui professionaalseid kommertskanaleid, rääkis Eesti esimesel kodanikuajakirjanduse konverentsil Raadio Juminda Poolsaar ellukutsuja Artur Talvik.

Kogukonnaraadio juured istuvad sügaval piraatluses. 1960ndatel kasutati Ühendkuningriigis piraatprogrammi eetrissesaatmiseks laevu, millega sõideti Põhjamere neutraalsetesse vetesse. See käis Talviku sõnul kuni 1966. aastani, mil seadusega selline tegevus keelustati.

Oma jälje olid valdavalt alternatiivset muusikat mänginud piraatraadiod aga selleks ajaks jätnud ning BBC oli sunnitud oma muusikavalikut ajakohastama. Paljud senised piraat DJ-d läksid tööle BBC-sse.

„Sellest hakkas välja kujunema kogukonnaraadio,“ ütles Talvik. Ühendkuningriigis tegutseb praegu umbes 150 analoogset raadiojaama, Austraalias üle 400, populaarsed on need ka USAs. „Meil populaarsus täiesti puudub,“ nentis Talvik.

Raadio Juminda Poolsaar sündis autokino n-ö kõrvalproduktina, sest autokino tarbeks vajalik sagedus oli Talvikul olemas ning üks asi viis teiseni: „Panin antenni püsti ja muusika käima. Helistasin küla peal inimestele, et raadio alustas.“

Vastuvõtt oli Talviku sõnul suurepärane. „Küla rokkis!“ Kui nädal hiljem oli mehel raadiotegemisest isu täis, hakati helistama ja sõimama, et miks raadio ära lõppes. Loe edasi: Artur Talvik: jäik seadus takistab kogukonnaraadiote teket

Pärimusmuusika galakontsert jõuab riigi sünnipäeval üle Euroopa

Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril algusega kell 19.05 on Klassikaraadio eetris suur pärimusmuusika ülevaatekontsert, mis salvestati kuu aja eest Viljandi Pärimusmuusika Aidas. EBU Euroraadio vahendusel jõuab kontsert peagi ka mitmete teiste Euroopa riikide raadiokuulajateni.
Pärimusmuusika talvegalaks ristitud kontserdil esinesid 21. jaanuaril paljud praeguse aja andekamad pärimusmuusikud, kelle pühendumuse ja kireta poleks meie pärimuskultuur täna sedavõrd elav ja mitmekesine.
Kuulda saab Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kanni, Karoliina Kreintaali, Sofia Joonsi, Tarmo Noormaa, Maarja Nuudi, Sandra Sillamaa, Juhan Suitsu, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna ja Ando
Kivibergi esinemist ning ansambleid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserti juhib Jaak Johanson.
Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) kaudu on praeguseks talvegala salvestise tellinud Poola, Portugali, Horvaatia, Läti, Rootsi ja Moldova raadiojaamad. Klassikaraadio toimetaja Karin Kopra avaldas veendumust, et aasta jooksul suureneb tellijate hulk veelgi.

KUKU Raadio uued keskkonnasaated sünnivad Võrumaal

Sel laupäeval taaskäivitab KUKU Raadio oma keskkonnasaated, alustades uue saatesarjaga „Ilmaparandaja“. Sellega jätkab raadiojaam enam kui kümneaastast keskkonnasaadete traditsiooni. Ehkki saadetes käsitletakse teemasid üle Eesti, pannakse see kokku Võrumaal Haanjas. Sellega erineb “Ilmaparandaja” Tallinna-kesksest meediast.

„Keskkonnateemad muutuvad me elus aina olulisemaks, seetõttu pidasime loomulikuks, et nende teemadega tegelemist jätkame, nagu tegid seda saated „Roheline värav“ ja „Keskkonnatelk“,“ tõdes KUKU Raadio peatoimetaja Janek Luts.

Saate toimetaja Kadri Valner on raadios keskkonna ja looduse teemadega tegelenud ligi kümme aastat. Tema sõnul on sarja teemadering lai, kuid lähtutakse ühest kindlast eesmärgist – maa ja ilma tervis ja heaolu sõltub meist endist. „Võtke saate pealkirja, kuidas tahate – on siis tegu sooviga teha maailma paremaks või võidelda tarkade toimingutega kliimasoojenemise vastu,“ arvas autor. „Igatahes edastab saade „Ilmaparandaja“ infot ja mõttevahetusi olulistel keskkonnateemadel, otsib ja vahendab loovaid keskkonnaalaseid lahendusi, millest paljud võtavad eeskuju esivanemate loomulikust tegevusest ja tarkusest läbi aastasadade.“

Saate meeskonda on kaasatud ka teisi autoreid, kelle jaoks looduse ja keskkonnateemad olulised: Mirjam Matiisen, Mirjam Nutov, Kristel Vilbaste, Katrin Lipp, Erkki Peetsalu ja Rein Pärn.

Saade “Ilmaparandaja” on eetris laupäeviti kell 14 ja kordusena samal õhtul kell 20 ning igal ajal leitav KUKU raadio arhiivist ja portaalist www.kylauudis.ee. Sari sünnib Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Täna läks eetrisse esimene otsesaade Võru stuudiost

Ajakirjanik Sulev Valner täna esimest korda otse-eetris Võrust. Foto: Erkki Peetsalu

Eesti Rahvusringhääling (ERR) sai täna hakkama omamoodi ajaloolise sündmusega, lastes Vikerraadio saate “Rahva teenrid” esmakordselt otse-eetrisse üheaegselt Tallinna stuudiost ja Võru korrespondendipunktist.

Rahvusringhäälingu Kagu-Eesti korrespondendipunkti raadiostuudio osa on nüüdseks valmis ja ajaloolise hetke otse-eetris avas ajakirjanik Sulev Valner. “Kõik sujus tõrgeteta,” kommenteeris Valner uut tehnilist võimalust raadio otsesaadete tegemiseks Kagu-Eestist.

Koos Valneriga arutlesid täna päevakajaliste teemade üle ka Aarne Rannamäe ja Peeter Kaldre, kes asusid nagu tavaliselt Tallinna stuudios.

Seni oli ERRil raadio otsestuudio võimalus Lõuna-Eestist vaid Tartust. Kagu-Eesti korrespondendipunkt asub Võru maavalitsuse majas.

Sel sügisel alustas ERRi Kagu-Eesti kohaliku korrespondendina tööd ajakirjanik Igor Taro. Teletöö jaoks vajaliku stuudiotehnika sisseseadmine võtab veel aega.

Kylauudis.ee