näitus

Sindi gümnaasiumi lastele tekitatakse isu

Ettevõtluskuul osalenud Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased meisterdasid omaloominguliselt mitmesuguseid esemeid, mida näeb koolimaja esimesel korrusel avatud näitusel „Vanast uus”.

Marten Adamsoo, Kert Erikson ja Karl Marten Kore Foto Urmas Saard — Marten Adamsoo, Kert Erikson ja Karl Marten Kore. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marteni vanaema: et nad oma kätega endale mänguasju meisterdaksid[/pullquote]„Ei tahaks, et laste päevi sisustaks üksnes nutitelefon,” ütles Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar, kelle algatusel sündis eile keskpäeval avatud väljapanek, millega saavad kõik huvilised tutvuda kuni 23. oktoobrini. „Ühiselt, koos kõigi algklasside õpetajatega julgustasime õpilasi ise endale uusi asju tegema. Olgu selleks mänguasjad või tarbeesemed. Suunatud tegevus andis lastele hea võimaluse meelde tuletada, et koolipäeva saab ka ise põnevaks muuta,” rääkis Arusaar.

„Lastele tuleb isu tekitada, et nad oma kätega endale mänguasju meisterdaksid,” lausus 1. a klassi õpilase Marteni vanaema.

Esialgse mõtte kohaselt pidanuks igast klassist keegi õpilane tegema töötutvustuse. Kuid õhin kujunes üllatuslikult palju suuremaks ja õpilased tahtsid sundimatult rohkemgi sõna saada, et oma tööga paremini nähtavale pääseda.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi lastele tekitatakse isu

Tiit Kask: Sindi sai oma kodulinna eest sõnumi välja saata

„Made in Pärnumaa” jutustab Pärnu muuseumis ka Sindist, aga mitte enam kaua.

Tiit Kask avab Pärnu muuseumi ukse, et külastada näitust Made in Pärnumaa Foto Urmas Saard — Tiit Kask avab Pärnu muuseumi ukse, et külastada näitust “Made in Pärnumaa”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Arvan, et Sindi spordielu hoidis kogukonda tublisti koos[/pullquote]Pärnu muuseumis on käesoleva nädala lõpuni veel viimaseid päevi avatud pea viis kuud kestnud näitus „Made in Pärnumaa”. Külastajateni toodi kõik ainulaadne, oluline, eriline ja mis kõige tähtsam, päritolult just Pärnu maakonnast. Väljapanekute hulgas näeb ligemale sadat kõige olulisemat eset, rajatist, tegu, teenust, sündmust, teost, mis sisult eripärased ja olulised meie kodupaigale ning omavad tänini tähenduslikku rolli eesti rahva loos. Näituse mõtte algatajana tegi Pärnu muuseum koostööd Audru, Häädemeeste, Kihnu, Tori ja Sindi mäluasutustega.

Esmaspäeviti on muuseum külastajatele suletud, aga muuseumipedagoog Tiit Kask leidis siiski võimaluse suurt hilinejat vastu võtta. Liftiga näituse saali tõusmise ajal poetas turismiloolane Kask ristsõna lehekese pihku, et teadmiste kontrolliks kasvõi juba enne näitust nägemata tosin vertikaalset rida täis märkida. Teisele kohale asetatuna küsitakse 1834. a Sindis tööd alustanud suurettevõtte nimetust. Sindi valik oligi seekordse külastuse peamine huviväärsus, kuigi eranditult kõik ülejäänugi väärib samaväärset tähelepanu.

Loe edasi: Tiit Kask: Sindi sai oma kodulinna eest sõnumi välja saata

Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus

Esmaspäeval, 1. oktoobril kell 12 avab Eesti Muinsuskaitse Selts Eesti Sõjamuuseumis/Kindral Laidoneri Muuseumis näituse „Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940“. Järgneb konverents Norra ja Eesti ajaloolaste osavõtul.

Näituse eestipoolne koostaja on Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak Foto Urmas Saard — Näituse eestipoolne koostaja on Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Foto: Urmas Saard

Kui Saksamaa ründas 1940. aastal Norrat, läksid norralastele appi prantslased ja britid. Palju vähem on teada tõsiasi, et ka 12 Eesti vabatahtlikku tõttasid kaitsma Norra vabadust ja osalesid lahingutes Narviki all. Üks Eesti sõdur – Arnold Soinla – langes lahingus ning on maetud sealsele kalmistule.

Norra üldsuse teavitamiseks avati Narviki Sõja ja Rahu Keskuses 12. septembril näitus “Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940”, kus antakse ülevaade Eesti Vabariigi ja Norra kuningriigi pea 100 aasta pikkustest suhetest, keskendudes Eesti vabatahtlikele, kes läksid kõigepealt appi Talvesõja ajal soomlastele, kui neid ründas Nõukogude Liit ja seejärel norralastele, keda ründas Saksamaa.

1. oktoobril avatakse näitus “Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940” Eesti Sõjamuuseumis, kus toimub samal teemal konverents Norra ja Eesti ajaloolaste osavõtul. Näituse eestipoolne koostaja on Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak.

Näituse ja konverentsiga tähistab Eesti Muinsuskaitse Seltsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ning Euroopa kultuuripärandiaastat.

Helle Solnask

Jaan Pärna unikaalsed autoriehted rahvusraamatukogus

Eile avati Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis Jaan Pärna ehtenäitus „100 vaadet Eestile“, kus ta sümbioosis riigi sajanda juubeliga on pannud välja sada autoriehet oma viljakast loomingulisest varasalvest.

Jaan Pärn Foto Urmas Saard — Jaan Pärn. Foto: Urmas Saard

Jaan Pärn on ehtekunstnik, kelle ehteid on kandnud enamik Eesti presidendiprouasid, tema töid on kingitud paljudele Eesti kõrgetele külalistele (Hillary Clinton jt) ning tema praeguseks juba üle 6800 valminud ehtest on vaid väike valik muuseumides Tallinnas ja Moskvas, pigem leiab neid erakollektsioonides üle maailma. Oma kunstnikukarjääri algusaastatel valmistas ta geomeetrilisi filigraantehnikas ruumilisi hõbeehted, hiljem võttis kasutusele ka kulla ning metallile lisaks rohkesti vääris- ja poolvääriskive, pärle, koralle, puud, pärlmutrit, merevaiku jm.

Jaan Pärn lõpetas ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1976. aastal arhitektina ja 1982 ehtekunstnikuna. Alates 1989. aastast töötab Pärn vabakutselise kunstnikuna nii Eestis kui ka Soomes. 1991. aastal avas Pärn Helsingis oma ateljee-kaupluse, kus töötas 2012. aastani ning valmistas ja müüs ainult enda unikaalseid autoriehteid. 2004. aastal avas ta oma galerii ja 2012. aastal ka ateljee Tallinnas Meistrite Hoovis.

Autor on oma loomingu kohta öelnud: „Oleme oma lugudes ja lauludes kiitnud isamaa looduse ilu, tema merd, metsi ja järvi, tema soid ja rabasid. See on olnud ka minule ammendamatu inspiratsiooniallikas, mille lätetele olen ikka ja jälle tagasi tulnud. Näitus on selle teema teatud kokkuvõte ja riigi juubeliaasta igati sobilik aeg. Vanemad tööd on minu ehtekunstniku karjääri algusaastatest, suurem osa paari viimase aasta loomingust, uusimad aga lausa „ahjusoojad“. Olen alati tahtnud luua ilu enda ümber ja valmistada kantavaid ehteid, mis pakuvad esteetilist naudingut ka aastakümneid hiljem. Loodus ise on kõige suurem kunstnik ja mina olen püüdnud sellele anda lisaväärtuse.“

Näitus jääb avatuks 20. oktoobrini.

Rahvatantsupedagoog Richard Tõnnuse mälestusnäitus Pärnus

Pärnumaal tähistatakse legendaarse rahvatantsupedagoogi Richard Tõnnuse 100. sünniaastapäeva tema elutööd tutvustava näitusega.

Loe edasi: Rahvatantsupedagoog Richard Tõnnuse mälestusnäitus Pärnus

Martin Saar avas Fahle Pargis Eesti suurima kunstistuudio

Kunstnik Martin Saar avas Fahle Pargis Eesti suurima,1150-ruutmeetrise isikliku kunstistuudio, kus ta asub looma oma uusi teoseid nii muusika kui kunsti vallas.

Martin Saar Fahle Pargi Stuudio avamisest Foto Marleen Muhuste — Martin Saar Fahle Pargi Stuudio avamisest. Foto: Marleen Muhuste

„Meil on väga hea meel, et selline multitalent nagu Martin Saar on valinud välja just Fahle Pargi, kus tegutseda,” ütles Fausto Capitali juhatuse liige Sven Mihailov. „Loodan, et Martin Saare poolt korraldatavad kunsti- ja muusikasündmused toovad loovat vaimu meie kvartalisse praegusel kiirel ehitusperioodil.”

Martin Saare kasutada on Fahle Pargis enam kui 1000-ruutmeetrine kõrgete lagedega endises tehasehoones asuv galeriipind ning lisaks 150-ruutmeetrine stuudio igapäevaseks kunsti- ja muusikaloomeks. Hetkel on stuudio ja kunstigalerii külalistele avatud vaid eelneval kokkuleppel kunstnikuga.

Martin Saar on sündinud 1980. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini alal ning kaitsnud magistrikraadi New Yorgi Kunstiakadeemias. Tema töid on eksponeeritud arvukatel näitustel nii kodu- kui välismaal. Lisainfo: www.martinsaar.com.

Jõgeva linnaraamatukogus avati vanausulisi tutvustav fotonäitus

Jõgeva linnaraamatukogus on avatud Jõgeval elava fotograafi ja filmilooja Johannes Haava fotonäitus „Vanausulised ja Peipsiveer”.

Johannes Haava foto vanausuliste Karakatitsast Foto Jaan Lukas — Johannes Haava foto vanausuliste Karakatitsast. Foto: Jaan Lukas

Näituse avasõnad ütles Jõgeva linnaraamatukogu direktori asetäitja Ene Sööt. Ta tänas Johannes Haava omalaadse kultuuri ja elulaadiga piirkonda tutvustava näituse ülespanemise eest Jõgeval ning luges katkendeid Peipsimaad ja ja vanausulisi tutvustavast raamatust.

Raamatukogutöötajad kinkisid Johannes Haavale suure sibula, mis on Peipsimaa üks sümboleid. Näitusel on ka mitmeid fotosid Peipsi sibulast (spetsiaalne kaubamärk paikkonnas kasvatatud sibulale) ja sibulakasvatajatest. Samuti on jäädvustatud viie erineva koguduse kirikud Peipsi pealinnas Mustvees; omalaadsed sõidukid Karakatistsad, mida kasutavad Kallaste ja selle ümbruse kalurid; olustikud laatadel ja festivalidel. Silmailu pakuvad loodusfotod. Mõnelgi näitusefotol on Johannes Haav Peipsimaad pildistanud helikopterilt.

Tänasest Mustvee vallast Lohusuu kandist Piilsi külast võrsunud Johannes Haav ütles, et esimesed pildid vanausuliste kombeid ja Peipsiveert tutvustaval näitusel on tehtud ligi paarkümmend aastat tagasi. Haav on ka Jõgeval loodud fotokunsti edendava ühenduse mittetulundusühing Piltijad eestvedaja.

Näitus „Vanausulised ja Peipsiveer” jääb Jõgeva linnaraamatukogus avatuks 5. septembrini.

Jaan Lukas

Baltimaade ajaloo suurim marginäitus

Reedel avatakse Tallinnas Baltimaade ajaloo suurim marginäitus, kus lisaks Eesti kogujate väljapanekutele on esindatud kogud veel 18 riigist kokku ligi 600 stendil. Kogujad võistlevad medalite pärast, mida määrab rahvusvaheline žürii vastavalt kogule antud punktidele.

[pullquote]Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi ja Eesti esimese postmargi sajandale sünnipäevale.[/pullquote]Näha saab väga häid Eesti postiajaloo kogusid, Valgevene postiajalugu kui ka eksootilise Malaisia Selangori sultanaadi margiklassikat, Tšehhi ja Seitšellide kogud, Tsaari-Venemaa margirariteedid, 2009. aastal Pekingis kuldmedali pälvinud ja pärast seda täiendatud Venemaa postiajaloo kogu, Otepää margikogu, Leedu esimesed margid, Eesti raudteepost, Tallinna templiga kirjad alates 17. sajandist, Baltikumist küüditatud inimeste kirjad, Eesti õhupost, Eesti skautluse ajalugu kui märkida vaid mõnda kogu. Samuti on vaatamiseks Eesti aladel käibel olnud haruldaseimad mündid.

Loe edasi: Baltimaade ajaloo suurim marginäitus

Haabersti hõberemmelgast valminud õpilastöödest avatakse näitus

Teisipäeval, 15. mail kell 16 avatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse Tallinna büroo aatriumis õpilastööde näitus “Hõberemmelga uus elu”, kus saab näha eelmisel suvel Haaberstis tee-ehitusele ette jäänud hõberemmelgast valminud töid.

[pullquote]Nii saaks selle puuga seotud lood edasi elada kooliõpilaste loodud esemetes[/pullquote]Kui Haabersti tee-ehitusele ette jäänud remmelgas pärast nädalaid kestnud keskkonnaaktivistide vastuseisu politsei sekkumisel 2017. aasta varasuvel maha saeti, pöördus Eesti Tööõpetajate Selts ehitusfirma poole palvega puu oma kasutusse saada. Selleks hetkeks oli tekkinud mõte, et õpilased võiks remmelgale tööõpetuse tundides uue elu ja väärtuse anda. Nii saaks selle puuga seotud lood edasi elada kooliõpilaste loodud esemetes,” rääkis Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse liige Jürgo Nooni.

Pärast langetamist jõudis 72-aastane puu kõigepealt Ristiku Põhikooli hoovi, kus see tükeldati. Tükid omakorda jagati laiali koolidele üle Eesti. Nooni sõnul anti õpetajatele ja õpilastele vabad käed materjali kasutamiseks. “See andis loomingulise vabaduse ja ei piiranud kellegi eneseväljendust. Tulemused on väljas nüüd sellel näitusel,” selgitas Nooni.

Loe edasi: Haabersti hõberemmelgast valminud õpilastöödest avatakse näitus

Triin Lillemets kutsub peatuma, vaatama, kuulatama

„Peatu! Vaata! Kuulata!“ on Triin Lillemetsa poolt loodud fotonäitus Eesti loodusest, mis eile avati Sindi linnaraamatukogus ja jääb avatuks juuni lõpuni.

Lillemets ütleb, et näituse keskseks teemaks on Eestimaa looduse tutvustamine vaadete ja haruldaste või vähem haruldaste liikide kaudu. „Pealkirja ja tööde valimise aluseks on soov pöörata inimeste tähelepanu looduse tunnetamisele.“ Iga näitusele valitud pilt jutustab oma lugu.

Fotograafi eesmärk on panna inimesed looduses viibides seisatama, kuulatama ja märkama. „Meie ümber on palju huvitavat, mida me kahjuks kiirustades tihti ei märka.“

Täpsema info iga pildi kohta leiab näituse külastaja lauakesel olevast kaustast. Sindis toimuv Lillmetsa näitus on juba kolmas.

Triin Lillemets avab Sindi linnaraamatukogus oma fotonäitust. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Jaan Pärn Vana-Võromaal

4. mail kell 17 toimub Vana-Võromaa Kultuurikoja muuseumisaalis (Katariina allee 11) Jaan Pärna ehtenäituse “Peomeeleolu” avamispidu.

Ehtekunstnik Jaan Pärn loenguga Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate ees Foto Urmas Saard — Ehtekunstnik Jaan Pärn loenguga Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate ees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]“Kuidas nende ehetega trammi peale minna?”[/pullquote]Jaan Pärn on sündinud 1953. aastal Sindis. Pärast keskkooli alustas ta õpinguid ERKIs, mille lõpetas 1976. aastal arhitektina ja 1982. aastal ehtekunstnikuna. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline ehtekunstnik, praegu töötab oma galeriis Tallinnas Meistrite Hoovis.

Kunstnikukarjääri algusaastatel valminud filigraantehnikas geomeetrilised ruumilised hõbeehted äratasid maailmas suurt tähelepanu. Hiljem on tunnustust pälvinud kuldehted, kus lisaks metallile on kasutatud rohkesti vääris- ja poolvääriskive, samuti pärleid, koralle, puitu, merevaiku jne.
20 aasta jooksul on Jaan Pärn valmistanud kõik proua Helle Meri kantavad ehted. Samuti on tema looming kaunistanud proua Ingrid Rüütlit ja proua Evelin Ilvest. Kunstniku töid on kingitud Eesti kõrgetele külalistele (Hillary Clinton jt). Tema käe all valminud üle 6700 ehtest on väike valik muuseumides Tallinnas ja Moskvas, suurem osa aga erakollektsioonides üle maailma.

Loe edasi: Jaan Pärn Vana-Võromaal

Nõmme Majas avati lasteaedade kunstinäitus

Eile avati Nõmme Maja fuajees Eesti Vabariigi ja Tallinna alushariduse 100. aastapäevale pühendatud lasteaedade kunstinäitus “Minu hea lasteaed”. Näitusest võtab osa 11 Nõmme linnaosa lasteaeda.

Näituse avamine Nõmme majas Foto Jukko Nooni — Näituse avamine Nõmme majas. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Igapäevaelu lasteaias nähtuna läbi laste silmade[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul teeb rõõmu, et eelmisel sügisel avatud Nõmme Maja on näitusekohana aktiivset kasutust leidnud. “Kui seni on huvilised saanud näha kolme fotograafi töid, siis nüüd pakkusime võimalust linnaosa lasteaedadele meie majas kunstinäitust korraldada,” lisas linnaosavanem.

Joonistustel on näha igapäevaelu lasteaias nähtuna läbi laste silmade. “Kõik vahvad kunstitööd valmisid Nõmme lasteaiaõpetajate juhtimise all. Suur tänu kõikidele lastele ning nende juhendajatele, samuti vanematele, kelle lapsed vahvaid joonistusi tegid,” lausus Raku lasteaia direktor Tatjana Tamme.

Näitus “Minu hea lasteaed” jääb Nõmme Majas avatuks 31. maini.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Raamat „Sindi eile ja täna“ väljus kaante vahelt näituse stendidele

Eile pani Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend Sindi gümnaasiumi 7. klassi õpilase Kaur Kasemaa koostatud raamatu illustreerivad fotod väljapanekute stendidele üles. Sindi 80-ks sünnipäevaks valminud raamatu „Sindi eile ja täna“ esitlus ja samanimelise näituse pidulik avamine toimub Sindi muuseumis 1. mail kell 9.00.

Kaur Kasemaa Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Kaur Kasemaa Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindis on mitmeid asju, mille kohta võib Eesti piires öelda „esimene või kõige-kõige…“[/pullquote]„Need 40 raamatut, mis eelmisel nädalal kätte sain, on juba läbi müüdud. Eile tellisin 40 veel,“ ütles Kaur, kelle raamatu trükitiraaž on sellega kasvanud sajani. Muuseumis on 20 paaris fotot. Üks foto on kaugemast ajaloost ja teine selle kõrval alles hiljuti Kauri poolt pildistatud. Stendidel on fotod suuremad, trükitud A3 formaadis paberile.

Fotode juurde lisatud lühikesed selgitavad tekstid on huvitavad ja mõnel juhul tänapäeva inimesele oma ootamatuses isegi ehmatavad. Kaur tõi ühe näite ja asetas käe fotodele Pärnu maanteest. Alumisel fotol on tänava ääred majadeta. Ülemisel pildil ääristavad tänavat tööliskasarmud, mis ehitati peamiselt ülemöödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel, kokku 11 hoonet. Aga huvitav pole mitte niivõrd see, et iga kasarmu pidi majutama 70 perekonda.

Loe edasi: Raamat „Sindi eile ja täna“ väljus kaante vahelt näituse stendidele

Maria Tormi maalid Nõmme muuseumis

Nõmme muuseumis saab tänasest kuni 12. maini vaadata Maria Tormi natüürmortide näitust “Vaikelud”.

[pullquote]Tormi sõnul inspireerivad teda vaikelud oma värvide, vormide, materjalide, faktuuride ja valgusmänguga.[/pullquote]Maria Torm on õppinud Tallinna muusikakeskkoolis, Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning Helsingi Sibeliuse akadeemias. “Huvi joonistamise vastu tekkis mul juba päris pisikesena. Mäletan, kuidas palusin ema, et ta viiks mind kunstikooli. Õppisin seal mõned aastad akvarelli ja guaššiga maalimist ning joonistamist,” meenutab Maria Torm.

Kunsti juurde jõudis ta tagasi aastakümneid hiljem Lootuse maalistuudio kaudu. “Kuigi kunstiõpingutest oli selleks hetkeks möödas aastakümneid, haarasin pintsli kätte ja täitsin oma kunagise unistuse – maalisin esimest korda suurel lõuendil paksu pintsli ja õlivärvidega, taustal Vivaldi hingesoojendav muusika, ning äkitselt tundus kõik nii õige. Nii saingi uuesti maalimispisiku ning mõne aastaga olen jõudnud oma esimese näituseni,” rääkis kunstnik.

Tormi sõnul inspireerivad teda vaikelud oma värvide, vormide, materjalide, faktuuride ja valgusmänguga. “Ma ei püüagi kompositsioone realistlikult kujutada, vaid maalin julgelt nii, nagu ma neid näen, segades värve otse lõuendil.”

Lisaks vaikeludele on Maria Torm nüüdseks proovinud kätt ka akrüülvärvidega ning teinud raamatuillustratsioone.

Nõmme muuseum asub kunagises jaamahoones aadressil Jaama 18. Muuseum on avatud N-L kl 12-16.

Maria Tormi kollane vaas roosidega. Foto: Jukko Nooni →

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

Sindi linnaraamatukogu tunnustab väikseid joonistajaid

Sindi linnaraamatukogu tähistab kümnendat korda rahvusvahelist lasteraamatupäeva laste joonistamise võistlusega.

Käesoleva aasta raamatukogusõbraliku õpetaja aunimetuse pälvis Diana Tammine Sindi lasteaiast Foto Urmas Saard — Käesoleva aasta raamatukogusõbraliku õpetaja aunimetuse pälvis Diana Tammine Sindi lasteaiast. Foto: Urmas Saard

Päeva tähistatakse 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval ja just sellel tähtpäeval tänatakse kõiki joonistamisest osavõtnud lapsi.

[pullquote]„Sirgume eesti muinasjuttudega“ on võimalik vaadata Sindi raamatukogu fuajees[/pullquote]„Tahame öelda teile aitäh ja tänada selle eest, et olete tublid joonistajad. Nüüd on need pildid žürii poolt hinnatud ja meie maja seinad joonistustega kevadiselt kaunistatud – autorid teie hulgast,“ ütles Sindi linnaraamatukogu direktor Ene Michelis täna ennelõunal Sindi lasteaia noorimate joonistavate lastega kohtumisel.

Enne väikeste auhindade jagamist andsid Ene Michelis ja lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp kõikidele osalejatele mälestuseks tänukirjad. Lasteaias hinnati töid kahes vanuseastmes. Kolme kuni viieste arvestuses võitis esikoha Grethel Luup. Teise koha sai Kevin Muskat ja kolmanda Lisandra Oja.

Loe edasi: Sindi linnaraamatukogu tunnustab väikseid joonistajaid

Vanda Kirikali seitsmes näitus jutustab looduse võlust

„Maalides on selline väga hea tunne, et jalad ei puuduta maapinda ja käed ei ulatu taevasse. Asuksid nagu ei kellegi maal,“ rääkis Vanda Kirikal oma 70. sünnipäeval Sindi muuseumis järjekordset maalinäitust avades.

Noor kunstnik Egon Gentalen kingib õpilasteatri poolt Vanda Kirikalile lillekimbu Foto Urmas Saard — Noor kunstnik Egon Gentalen kingib õpilasteatri poolt Vanda Kirikalile lillekimbu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]joonistatud värvipliiatsitega Kama šokolaadi ümbrispaberi valgele poolele[/pullquote]„Enamasti maalin lapsepõlve metsa või lapsepõlve raba. Merel on sada nägu ja värvi. Meeldib täiskuu, mida ka täna öösel nägin. Olen võtnud koera kaasa ja käinud jalutamas. Olen näinud hunti. Pildid jutustavad ka reisimisest. Siin on päikeseloojangu aegne Tallinn. Siin on Sindi kasarmud. Sindi on olnud väga ilus linn, iga kasarmu esist kaunistasid lillepeenrad. Siin on olnud palju lapsi ja erinevaid rahvusi: soomlasi, tatarlasi, ukrainlasi, venelasi jt. Pärnu jõgi on olnud Sindile teine Sindi, kus jätkus nii suvel kui talvel väga mitmekesist tegevust,“ jutustas vähese jutuga Vanda, kelle näitus jääb avatuks kuni 27, aprillini.

Lisaks tosinale kunstihuvilisele osalesid väljapaneku avamisel õpetaja Eneli Arusaare õpilasteatri näitlejad Kaisa Hartwich, Egon Gentalen, Chätlyn Parts, Gabriela Grimm, Eliise Kull. Nad meenutasid juubilari varasemaid näituseid ja Vanda põnevaid ütlemisi, mis väärivad mõtestatud sisu poolest jätkuvalt meelespidamist.

Loe edasi: Vanda Kirikali seitsmes näitus jutustab looduse võlust

Noor Egon Gentalen tõi oma loomingu Sindi linnaraamatukokku

„Joonistamine ja maalimine on mulle alati meeldinud. Tunnen sellega mingit sügavamat sidet,“ ütles Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilane Egon Gentalen täpselt nädal tagasi oma elu esimese isikunäituse avamisel Sindi linnaraamatukogus.

Egon Gentalen oma esimese isikunäituse avamisel Foto Urmas Saard — Egon Gentalen oma esimese isikunäituse avamisel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Siin pildi peal on vanaisa ja tema tütretütar kõrvuti, aga tegelikkuses lahutab neid teineteisest väga kauge vahemaa.[/pullquote]Egon arvas, et hakkas joonistama vist kolmeselt. Paikuse huvikoolis alustas seitsmendas klassis. „Mitte keegi ei soovitanud, läksin puhtalt isiklikust huvist. Õppisin seal joonistamist ja maalimist neli ja pool aastat. Kindlasti andis see mulle väärtuslikke teadmisi ja oskuseid juurde.“ Sindi gümnaasiumis õpetas teda õpetaja Maia Agar. Hariliku pliiatsiga joonistamisel peab Egon ennast paremaks kui maalimisel. Värvidest kasutab akvarelli ja guašši. „Eelistaksin hoopiski õlivärve, aga need on kallid.“

Talle meeldib joonistada inimesi. „Oma piltides olen ma tahtnud välja tuua teema, mis meis peitub: probleemid, mida läbi elame ja sageli rääkimata jätame. Igaüks ei pruugi minu tööde mõttest aru saada, sest palju on peidetud sümbolitesse ja arusaamiseks tuleb need üles leida ning tõlgendada,“ selgitas Egon ja astus ühele joonisele lähemale.

Loe edasi: Noor Egon Gentalen tõi oma loomingu Sindi linnaraamatukokku

“Jaan Poska ja Tartu rahu” näituse avapäeva keskseks sõnumiks oli isamaaline kasvatus

„Kui isamaaline kasvatus puudub kodus, koolis, spordiringis või mõnes muus seltskondlikus tegevuses, siis polegi ühtegi teist pinda, millele inimlikku väärtust rajada ega inimeseks olemist kasvatada,“ vahendas Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar kasvatusteaduste doktorilt kuuldud seisukohta ja selgitas, et oli puht juhuslikult sattunud ühel bussisõidul teadusmehega kõrvuti istudes isamaalisest kasvatusest vestlema.

https://youtu.be/gGv2_b2gcag

Sindi gümnaasiumi õpetajad Lembit Roosimäe ja Eneli Arusaar Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpetajad Lembit Roosimäe ja Eneli Arusaar Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

„Kasvatus on kõige alus. Kui selle nõksu tabaksid ära noortega tegelevad inimesed, siis oleks viis pluss,“ jätkas Arusaar 25. jaanuaril Sindi muuseumis toimunud rändnäituse “Jaan Poska ja Tartu rahu” avamisel. Temaga olid ühes sama kooli kümme erinevas eas noort, kes esinesid näituse avapäeva külalistele õpilasteatri kavaga „Sind tahan ma armastada“.

„Tahan suruda näo vastu koduakna mõranenud ruutu. Lapsepõlve koduaknast vaatab välja vanaema. Lapsepõlve lookeste kaudu tulen sinu juurde, kodu. Kui hea, et kõik on alles.“ Need on üksikud katked, mida Arusaar on leidnud Eesti luuletajate vaimuvara kambritest ja mida noored meisterliku ilmekusega kuulajateni tõid. Sõnalise montaaži seades kasutati ka raamatut „Valge tee kutse ja teisi lavatekste“, milles on Juhan Saare näidendid ja instseneeringud Eesti teatrite laval. Õpilasteatri etteaste lõppes kindlas kõneviisis üksteist korrates ja sõnale ruumilist mõõdet lisades: „Me hoiame nõnda ühte!“ Samal ajal liikus paberist lõigatud tillukeste südametega südamekujuline kandik käest kätte. Kandik jõudis ka kuulajateni, kes samuti andsid seda oma naabrile edasi ja igaüks kordas taas ja taas „Me hoiame nõnda ühte!“.

Loe edasi: “Jaan Poska ja Tartu rahu” näituse avapäeva keskseks sõnumiks oli isamaaline kasvatus

Kas Eesti lipp number kaks?

Eesti Rahva Muuseumis on aukohal Eesti lipu originaal, mille säilimise ja säilitamise üle on meil suur rõõm. Ka sama muuseumi sinimustvalgete kollektsioon on hindamatu väärtusega ja vene ajal nende säilitamiseks vajalik tuuldumapanek muuseumi siseõuel oli vaatepilt, mis lõi tummaks.

Hendrik Hiibuse sinimustvalge lipp Helmut Aasamäe isiklikus kogus

Mitte väiksem pole pärnakate rõõm selle üle, et 8. detsembril anti Pärnu muuseumile Eesti Vabariigi 100. aastapäevanäitusele üks haruldane kolmest puuvillasest sitsiriide laiust kokku õmmeldud sinimustvalge lipp mõõtmetega 1,90 X 1,20 m koos varda või nööri jaoks õmmeldud mõnesentimeetri laiuse tupega. Kui meie naanlased või teised kultuurirevolutsionäärid ei jõudnud neid hävitada, on 1917. aasta Petrogradi aprillirongkäigu või 1905. aasta sinimustvalgeid kindlasti kusagil hoiul, aga siin kõneks olnud lipu puhul on tegemist võibolla sinimustvalgega number 2. Nimelt lehvinud see 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri ees juubeldanud rahva hulgas kui kuulati Hugo Kuusneri loetud Eesti iseseisvusmanifesti, mille ametlik nimetus on „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Teadaolevalt korraldas selle trükkimise kirjastaja ja trükikojaomaniku Aleksander Jürvetsoni abikaasa Maria Pärnus Hospitali tn. 14.

Loe edasi: Kas Eesti lipp number kaks?

Helen Parmen avas Sindi linnaraamatukogus oma esimese loodusfoto näituse

Viimati võis üksikuid Heleni fotosid näha 2014. a juunis Sindis avatud Objektiivi Ordu fotonäitusel „Rabahetked“, mis liikus mööda Eestimaa erinevaid paiku ringi (Tartus, Tallinnas, Raplas, Kundas, Põltsamaal, Keilas, Jõgeval jm). Siis võis paljude ordukatega silmast silma kohtuda. Täna olid ordukad mitmest Eestimaa paigast taas Sindis, et rõõmustada koos Heleniga.

Objektiivi Ordu sõbrad Helen Parmeni esimese isiknäituse avamisel Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard — Objektiivi Ordu sõbrad Helen Parmeni esimese isiknäituse avamisel Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Kes veel ei tea, neile selgituseks, et Objektiivi Ordu on fotograafiaharrastajate seltskond, kelle omavaheline tutvus kujunes välja Delfi pildiportaali vahendusel. Sellesse keskkonda oma fotosid laadides arvustati ja kiideti üksteise pilte ning õpiti vastakuti õpetades. Aastal 2010 jõuti juba ühise diginäitusega Palamuse Kihelkonnakooli muuseumisse. Hiljem on ühiselt külastatud Valgejõe joaastangut, viibitud Altja neemel, pildistatud ennemuistse Litoriina mere rannikut, Pärlselja randa, Lindi looduskaitseala, Kastna kadakaid, Liivilahe Sõmeri rannikul olevaid graniitrahnusid, Norra Nord-Trøndelagi maakonna tunnuslille kuldkinga, Haimre pargi tiiki ja palju muud.

[pullquote]ka Külauudised on tänuliku meelega kasutanud uudiste illustreerimiseks Heleni fotosid[/pullquote]Nüüd tuli Helen esmakordselt vaatajate ette 15 fotost koosneva isiknäitusega. Heleni fotodest teadlik huviline on saanud siiski juba mitmeid aastaid tema imepäraseid tabamisi vaadata internetis leiduvast Heleni pildikarbist. Samuti on lugejad korduvalt märganud Pärnu Postimehe veebiväljaande lugeja fotode hulgas tema fotosid virmalistest, konnadest, talvest või lihtsalt hulle lumepilte. Aga mujalgi, näiteks Ilm.ee lehel ja ka Külauudised on tänuliku meelega kasutanud uudiste illustreerimiseks Heleni fotosid. Nii ei ole tema piltniku nimi üldsegi tundmatu.

Loe edasi: Helen Parmen avas Sindi linnaraamatukogus oma esimese loodusfoto näituse

Aljen tõi oma isiknäituse esmakordselt suurele maale

Kunstniku nimega Aljen ja kodanikuna Margarita Afanasjeva sai Sindi kunstilembese seltskonnaga tuttavaks augustis, kui viibis Olga Belash-Karasjova isikunäituse avamisel Sindi muuseumis ja arvustas võrdlevalt iseendaga oma sõbranna töid.

Olga Belash-Karasjova tänab Aljenit kõneka näituse eest Foto Urmas Saard — Olga Belash-Karasjova tänab Aljenit kõneka näituse eest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kuigi ta on olnud juba kümme aastat kunstihuvilistele nähtav, hakkas Aljen ennast päris kunstnikuna tunnetama alles kolm aastat tagasi.[/pullquote]Aljeni hästi sõnastatud võrdlused äratasid juba esmasel kohtumisel suuremat huvi ka tema enda tööde vastu. Nii leppisidki Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Aljen omavahel kokku, et mõlemale sobival ajal toob kunstnik oma maalid Sindi inimestele vaadata. Varem on Aljen korraldanud oma isiknäitust kolmel korral üksnes Kuressaare erinevatel pindadel. Käesolev isiknäitus leiab aset esmakordselt väljapool kodusaart. Ühisnäituseid koos teiste kunstnikega on olnud varem ka suurel maal: 2008 Sillamäe muuseumis, 2009 Põlva muuseumis ja tänavu ka Haapsalu linnagaleriis. Ülejäänud kuraditosinal juhul on Aljen osalenud ühisnäitustega Kuressaare kultuurikeskuses, ametikoolis, perearstikeskuses, päevakeskuses, Salme kultuurikeskuses ja raegaleriis.

Loe edasi: Aljen tõi oma isiknäituse esmakordselt suurele maale

Fotonäitus kõrgelt õhust pildistatud Lätimaast

Läti nädal Pärnus jätkub tänasest avatud vendade Kalninšite fotonäitusega „Wondrous Latvia“, mida huvilised näevad Pärnu Kontserdimajas kuni 30. novembrini.

Vendade Kalninšite fotonäitus Wondrous Latvia Pärnu Kontserdimajas Foto Urmas Saard — Vendade Kalninšite fotonäitus “Wondrous Latvia” Pärnu Kontserdimajas. Foto: Urmas Saard

Enne fotode jõudmist kontserdimajja võis näitust näha ka Pärnu Keskraamatukogus, aga seal ei pääsenud need eriti hästi mõjule, sest päevavalgus asus tööde taga. Nüüd langeb loomulik väljast paistev valgus otse fotodele. 42 suuremõõdulist fotot kontserdimaja teise korruse fuajee kõverduval seinal loob jalutaja jaoks omamoodi põneva avastamiste jada, mille lõppu ei oska vaataja ette aimata.

„Me oleme fotografeerides töötanud selle näituse heaks umbes 15 aastat,“ ütlevad vennad Arnis Kalniņš ja Juris Kalniņš. Makrofotod on pildistatud Läti firma Baltic Helicopters lennumasina pardalt. Pildistatud on valget talve, õrnrohelist kevadet ja rohetavat suve. Pildistatud on Daugava ehk Väina jõge, mis on vendade sõnul üks Läti sümboleid. Piltidel näeb Läti rahvusparke. Näiteks Gauja rahvuspargi territooriumil asub Zvārte kalju, mis on üks maalilisemaid devoni liivakivipaljandeid Lätis. Samas rahvuspargis näeb ka Turaida lossi. Samuti näeb näituse fotodel Põhja-Vidzeme biosfäärikaitseala ja palju teisi looduskauneid pilte.

Loe edasi: Fotonäitus kõrgelt õhust pildistatud Lätimaast

Algava Läti nädala näitused ja mälumängud

Juba alates sellest laupäevast soovitab Läti nädala peakorraldaja Piia Karro-Selg, Raeküla Vanakooli Keskuse juhtaja, kindlasti järgneva seitsme päeva kestel külastada meie lõunanaabreid tutvustavaid näituseid ja osaleda küsimustele vastamises.

Pärnu sõpruslinna Jurmala rand Foto Urmas Saard — Pärnu partnerlinna Jurmala rand. Foto: Urmas Saard

Alates 11. novembrist näeb nelja erineva sisuga näitust.

Fotograafid Arnis Kalniņš ja Juris Kalniņš tulevad fotonäitusega “Wondrous Latvia” Pärnu Keskraamatukogusse (Akadeemia 3).

Samuti on keskraamatukogus veel teisigi näituseid ja temaatilisi väljapanekuid: Läti ilukirjandus ja muusika ning Lätit tutvustava teabekirjanduse väljapanek.

Kaubamajaka (Papiniidu 8) teisel korrusel avatakse Ridala Põhikooli kunsti- ja keraamikastuudio näitus „Läti ja lätlased“, juhendaja Annely Lember.

Raeküla Vanakooli Keskuses (Lembitu 1) näeb Jurmala ja Pärnu kunstikooli ühist installatsiooni.

Alates kolmapäevast, 15. novembrist esitleb Jurmala linnavalitsus klaasikunstnik Ieva Strazdina isikunäitust ja Jurmala-Pärnu partnerlust tutvustavat fotoseina Pärnu Kontserdimaja (Aida 4) teise korruse klaashallis.

Loe edasi: Algava Läti nädala näitused ja mälumängud

Narva ja Paikuse noored Sindi muuseumis

Pühapäevast tänaseni tegutsesid Narva Laste Loomemaja õpilased ühiselt Paikuse noortega meie prügivaba maailma nimel, harjutati vastastikku eesti ja vene keele kasutamist ning külastati Sindi muuseumit, kus enne käsitöö juurde asumist tutvuti Sindi ja Narva linna ajalooliste sarnasustega.

Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva Foto Urmas Saard — Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ühisel algatusel sündis Erasmus+ raames projekt “Meie prügivaba maailm”, mille haare osutus pealkirja sõnastusest märksa ulatuslikumaks.[/pullquote]Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva rääkis, et kõik sai alguse tänavu jaanuaris ühelt Tallinnas toimunud koolituselt, kus ta kohtus kahe Paikuse põhikooli õpetajaga: Eve Tannebaum on vene keele õpetaja ja Kadri Jõgi annab õpilastele käsitöötunde. Ühisel algatusel sündis Erasmus+ raames projekt “Meie prügivaba maailm”, mille haare osutus pealkirja sõnastusest märksa ulatuslikumaks. Kuid keskseks teemaks kujunes ikkgagi nuputamine, kuidas saaks prügiks määratud asjade materjale võtta taaskasutusse ja neist midagi täiesti uut luua.

Esmalt külastasid Paikuse noored Narvat, kus tutvuti linna vaatamisväärsustega ja arendati käelist tegevust taaskasutuses olevat materjali tarvitades.

Loe edasi: Narva ja Paikuse noored Sindi muuseumis

Samblaloomad näitavad ennast Sindi muuseumis

Kuni 12. novembrini näeb Sindi muuseumis vahtkummist mänguasjade näitust „Mida me kogume?“. Tiina Palmaru 111 mänguasja pärinevad seitsme- ja kaheksakümnendatest aastatest.

Tiina Palmaru kogusse kuuluvad Polümeeri Miška ja Vigri peatuvad Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Tiina Palmaru kogusse kuuluvad Polümeeri Miška ja Vigri peatuvad Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Muuseumi klaasvitriini uste taga troonivad aukohal ühed tuntumad samblaloomad: 1980. aasta Moskva olümpiamängude maskott karupoeg Miška ja Tallinnas peetud purjeregati maskott hülgepoiss Vigri. Neid on mitu ja erinevas suuruses. „Omaaegse Tootmiskoondise Polümeer kunstnikud nimetasid kõiki neid tegelasi samblaloomadeks mänguasjade karvastatud pealispinnase tõttu,“ selgitas Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend.

Tiina Palmaru ütles, et töötab Pärnu lasteaias Pöialpoiss ujumisõpetajana ja seepärast tegi ta esimese näituse juba mitu aastat tagasi oma töökohal. Näitus tekitas elevust eelkõige vanematele inimestele, kellele meenus üks ajajärk nende noorusmaalt. Hiljuti oli näitus vaadata Paikuse raamatukogus ja nüüd jõudis järjega Sindi rahva juurde. Polümeerseid karvaelukaid ostis Palmaru ka siis, kui õppis ülikoolis. Need ei olnud üksnes pisikeste laste mänguasjad, vaid pakkusid suurt huvi täiskasvanutelegi .

Loe edasi: Samblaloomad näitavad ennast Sindi muuseumis