Fotogalerii
Eile keskpäeval mälestati Tallinna Siselinna kalmistul 80 aastat tagasi aset leidnud märtsipommitamise ohvreid, kelle matmispaigal pidas hingepalve Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ülempreester Aleksander Sarapik.
1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Mälu Instituudi ja Tallinna linna üleskutsel kogunes Siselinna kalmistu mälestuspäevateenistusele pea poolsada inimest. 2004. aastal avatud ja pühitsetud märtsipommitamise ohvrite mälestusmärgi alusele on raiutud kõigi teadaolevate 9. märtsi rünnakus hukkunud inimeste nimed. Nende mälestuseks süüdati küünlad ja seisti erinevate esindatuste lippuderivistuses. Toodi pärgi ja lillekimpe.
Pärast Narva linna purustamist 6. märtsil järgnes suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 linnakohale lennanud Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
Vene sõjardite rünnaku peamiseks sihiks valiti rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Hansalinn Tallinn kannatas rängalt. Süttis eestluse sümboliks peetud Estonia teatrimaja, kus vahetult enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Mõlemas rünnakulaines hävines kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustusi. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma koduta. Rünnakus hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Rünnati teisigi Eesti linnasid. Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud: veebruaris ja märtsis pommitas Vene lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu. Ja tänaselgi päeval pole Venemaa barbaarsused kuhugile kadunud. 2022. aasta 24. veebruaril alustas end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud Venemaa sõda iseseisva Ukraina vastu.
KU päevatoimetaja