AIDS-i VASTU VÕITLEMISE PÄEV: TÄNAVUSE KÜMNE KUUGA 161 UUT JUHTU

1. detsember on oluline päev teadvustamaks HIV ja AIDS-i probleemi ning selle ennetamise ja raviga seotud väljakutseid. Foto: Sotsiaalministeerium / Tehisaru

Eestis diagnoositi eelmisel aastal 250 ja käesoleva aastal esimese kümne kuu jooksul 161 uut HIV-i juhtu. Mullu avastati Euroopa piirkonnas 110 486 uut juhtumit, kokku on nakatunud rohkem kui 2 miljonit inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on HIV jätkuvalt üks peamiseid rahvatervise probleeme, mis nõudnud maailmas umbes 40 miljonit inimelu.

Kuigi COVID-19 pandeemia tõi kaasa HIV-testimise languse, siis on Eestis püsinud testimise üldine tase hea. HIV-testimise andmeid koguvate Euroopa Liidu riikide seas on Eesti ühe kõrgeima testimise tasemega riik. Kui enne COVID-19 pandeemiat testiti Eestis HIV suhtes kokku umbes 215 000 korral aastas, siis 2020. ja 2021. aastad tõid kaasa testimise languse ligikaudu 190 000 testini aastas. Testimisaktiivsus on viimastel aastatel küll paranenud, kuid jääb endiselt pandeemiaeelsete aastatega võrreldes madalamaks.

Terviseameti andmeil tehti 2022. aastal kokku 205 622 HIV-testi ning 2023. aasta üheksa kuu jooksul on testi tehtud 117 639 korral. Pandeemiaaegne testimisaktiivsuse langus kajastub ka diagnoositud HIV-juhtudes. Terviseameti andmeil avastati 2020. aastal 147 ja 2021. aastal 125 uut HIV-nakkuse juhtu. 2022. aastal diagnoositi 250 ning käesoleva aastal esimese kümne kuu jooksul 161 uut HIV- juhtu.

Suur osa elanikke peab HIV-d endiselt sotsiaalselt haavatavate sihtrühmade, ennekõike nende inimeste haiguseks, kes tarvitavad uimasteid süstimise teel. See ei ole siiski nii. HIV-ga võib nakatuda igaüks – see ei ole kindla seksuaalse orientatsiooni, rahvuse või rahvastikurühma seas leviv nakkus. HIV levib kaitsevahendita seksuaalvahekorra ajal, kokkupuutel nakatunud verega ning emalt lapsele raseduse ja sünnituse aga ka rinnaga toitmise ajal.

HIV varajane diagnoosimine on väga oluline, sest see piirab infektsiooni edasi kandumist teistele inimestele ja võimaldab alustada raviga võimalikult varakult. Positiivne HIV testi tulemus ei tähenda surmaotsust. HIV-i saab tõhusalt ravimitega vaos hoida ja õigeaegne haiguse avastamine ning ravi aitab säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks. Kui inimene ei tea oma HIV-i nakatumisest ega saa ravi, siis kujuneb aastate jooksul välja omandatud immuunpuudulikkuse sündroom HIV tõbi ehk AIDS, mis on HIV-nakkuse lõppfaas.

Ravi saajate käsutuses on uusimad ravimid

Terviseministri Riina Sikkuti sõnul on HIV-i nakatumine varasemaga võrreldes saadud kontrolli alla. HIV on taandunud krooniliseks haiguseks, mida saab raviga ohjes hoida. Ravi saajate käsutuses on uusimad ravimid. Eestis on ravi kõigile tagatud, järjepideva ravi korral on inimese enda elukvaliteet hea ja välditud on nakkusohtlikkus. Ravi kõrval on sama tähtis ennetustöö, seksuaalkasvatus ja võimalikult varajane diagnoosimine. „Kahtluse korral on võimalik end testida ka anonüümselt. Lisaks on väga oluline, et indikaatorhaiguste taga tunneksid pere- ja kõik teised arstid ära HIV-i ohu ja teeksid oma patsiendile testi,“ rõhutas minister Riina Sikkut.

HIV-testi saab teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides, perearstide ja eriarstide juures ning noorte nõustamiskeskuses. HIV testimis- ja nõustamiskabinettides on testimine tasuta. Kontaktid leiab TAI veebilehelt hiv.ee .

„1. detsember on oluline päev teadvustamaks HIV ja AIDS-i probleemi ning selle ennetamise ja raviga seotud väljakutseid. Oluline on meeles pidada, et vaid ühiselt tegutsedes saame vähendada HIV-i levikut,“ kinnitas Riina Sikkut.

Minister Riina Sikkut süütab täna koos Eesti HIV-positiivsete võrgustiku esindajatega solidaarsusküünlad ministeeriumide ühishoone ees kell 17.00.

KU päevatoimetaja