Annika Poldre, ajakirjanik
Eile, 25. märtsil möödus 75 aastat 1949. a toimunud märtsiküüditamisest. Sel puhul toimus keskpäeval Pärnu Leinapargis mälestusüritus.
„Ajalugu on see, mis annab hinnangu,“ lausus kurba tähtpäeva meenutades Pärnu praostkonna praost, Eliisabeti koguduse õpetaja Tõnu Taremaa, kes mälestusteenistusel esimesena sõna sai.
et paluda üle kogu Eestimaa meie maale ja rahvale õnnistust, tervist ja rahu
Tõnu Taremaa kutsus kuulajaid ühinema Eesti Kirikute Nõukogu üleskutsega lugeda eeloleval neljapäeval, 28. märtsil kl 11.45 Meie Isa palvet, et paluda üle kogu Eestimaa meie maale ja rahvale õnnistust, tervist ja rahu.
et kaitsta oma riiki, kodu ja rahvast
„Me ei tohi unustada seda, mida on kurjuse impeerium eesti, läti ja leedu rahvastele teinud,“ alustas oma sõnavõttu Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Lõpetades kutsus ta üles kõiki mehi liituma Kaitseliiduga, et kaitsta oma riiki, kodu ja rahvast.
Memento esindaja Isabella Maripuu tuletas kuulajaile arvude keeles meelde, kui palju oli neid, kes tol saatuslikul päeval kolmest Balti riigist süütutena oma kodudest viidi.
Küüditatute mälestuseks rajatud Leinapargis asuva mälestuskivi jalamile asetasid pärjad Pärnu linna poolt linnapea, Kaitseliidu Pärnu maleva esindaja, erakondade EKRE ja Isamaa liikmed ning Pärnumaa Memento esindajad.
Auvalves seisid Pärnumaa Kaitseliidu maleva relvastatud võitlejad ja leinavalves noorkotkad Eesti Lipu Seltsi leinalippudega.
25.-28.märsini 1949. a NSV liidu võimude poolt toime pandud märtsiküüditamisega viidi kolmest Balti riigist oma kodudest kokku 95 000 inimest, s.h Eestist üle 20 000. Neist hukkus Siberis ligi 3000.
Samal teemal:
75 AASTAT 1949. AASTAL TOIMUNUD MÄRTSITERRORIST
RAHVAST VAPUSTANUD MÄRTSIKÜÜDITAMISEST MÖÖDUB 25. MÄRTSIL 75 AASTAT