MÄRTSIPOMMITAMISE OHVRITE MÄLESTAMINE KÜÜNALDE SÜÜTAMISEGA HARJU TÄNAVAL

Fotogalerii

Õhtu saabudes 9. märtsil Harju tänaval. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tallinnale korraldatud Nõukogude lennuväe rünnaku 80. aastapäeva puhul helisesid eile kell 19.15 kirikute leinakellad ja Harju tänaval läideti sadu küünlaid. Enne seda toimus Niguliste kirikus mälestuskontsert, installatsiooni avamine Vabaduse väljaku servas ja ohvrite mälestamine Siselinna kalmistul.

Tasuta kontserdil kõnelesid EELK peapiiskop Urmas Viilma, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas. Kontsertosas mängis organist Tiit Kiik ja laulis Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kammerkoor. Kiriku võlvide all kõlasid Mihkel Lüdigi ja Peeter Süda oreliteosed ning koorimuusikas Wolfgang Amadeus Mozarti, Veljo Tormise, Arvo Pärdi ja Pärt Uusbergi looming.

Kontseerdi lõppedes ühinesid kirikulised Harju tänaval juba tulukeste süütamisega tegelevate inimestega. Eesti Muinsuskaitse Seltsi ase-esimees Helle Solnask, Küllo Arjakas ja mitmed teised abilised jagasid rahvale küünlaid. Paljud tulid oma küünaldega. Nii oli süüdatud küünalde koguarvu raske kokku arvata.

Kohutav on näha, et ka 80 aastat hiljem kordub sama – Venemaa pommitab rahulikke elanikke Ukrainas.

Eesti Muinsuskaitse Selts alustas 1944. aasta märtsipmmitamise ohvrite mälestamisega 1989. aastal. „Tänaseks on see traditsioon kestnud 35 aastat ega näita vaibumise märke. Neid, kes selle õuduse ise tookord üle elasid, on meie hulgas väheseks jäänud, aga rahvas ei unusta enda kallal toime pandud kuritegu,” ütles Helle Solnask. „Paljud tulid täna Harju tänavale küünalt süütama, sest paljusid peresid on see tragöödia isiklikult puudutanud. Hukkunuid tulid mälestama nii vanemad inimesed, noorem rahvas, linna- ja riigijuhid, Tallinna külalised. Kohutav on näha, et ka 80 aastat hiljem kordub sama – Venemaa pommitab rahulikke elanikke Ukrainas. Kuidagi peab saama sellele lõpuks piir panna,” rääkis Solnask, kes ka ise osales kogu päeva kõigil mälestuspäeva sündmustel.

Õhtu lõppes Kaarli kirikus Benjamin Britteni suurejoonelise “Sõjareekviemiga”. Hästi ulatuslikus ja suurele koosseisule komponeeritud reekviemis on Britten põiminud omavahel ladinakeelse surnumissa tekstid inglise poeedi Wilfred Oweni romantilise sõduriluulega. Britteni „Sõjareekviem“ on helilooja sõjavastane manifest ning hoiatus tulevastele põlvedele, samas ka inimliku lootuse ja armastuse väljendus ja veendumus, et parem, puhtam ja ilusam maailm on võimalik.

Kontserdi korraldajad olid Tallinna linn ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Kontsert kuulub UNESCO Muusikalinn Tallinn programmi. Kontserti toetas Eesti Kultuurkapital.

Samal teemal:

Samal teemal:

KUIDAS SAAB SILMA TORGATA MISKI, MIDA ENAM EI OLE?

80 AASTAT NÕUKOGUDE LIIDU LENNUVÄE BARBAARSUSEST EESTI LINNADELE

Share via
Copy link
Powered by Social Snap