2025. a lindu – kormorani – tutvustav rändnäitus. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Täna algaval ja nädala lõpuni kestval Matsalu loodusfilmide festivalil saab lisaks värskete dokumentaalfilmide vaatamisele tutvuda ka aasta linnu kormoraniga.
Mustjõe rannaroostik. Foto: Esme Kassak
Päevatoimetaja
Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet alustab sel nädalal rannaniitude taastamistöödega Paljassaare hoiualal ning esmakordselt ka Mustjõel Merimetsa roheala kaitseala naabruses.
Loe edasi: TALLINN ALUSTAB PALJASSAARE JA MUSTJÕE RANNANIITUDE TAASTAMISTÖÖDEGA
Päevatoimetaja
Tallinnas on leitud üle 1700 ööliblikaliigi, mis moodustab ligi kolmveerandi Eesti ööliblikaliikidest, selgub hiljuti valminud ülevaatest.
Loe edasi: ÖÖLIBLIKATE UURING KINNITAB TALLINNA LOODUSE MITMEKESISUST
Euroopa Parlamendi hoone Brüsselis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Arvamus
Agur Paesüld, Eesti Ornitoloogiaühingu kommunikatsioonispetsialist
16. juulil avaldas Euroopa Komisjon esmase ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (Multiannual Financial Framework) tarvis – tegemist on otsusega, mille mõju Euroopa Liidu majanduse ja keskkonna tulevikule ei saa alahinnata, sest kaalul on üle-euroopalise looduskaitse ja looduse taastamise rahastuse jätkumine.
Kuradi-sõrmkäpp Pääsküla rabas. Foto: Tallinna Strateegiakeskus
Päevatoimetaja
Tallinn taastab Pääsküla raba. Linlased on oodatud kümnel nädalavahetusel sulgema Pääsküla raba kraave, et tõsta veetaset pinnases ja seeläbi aidata kaasa rabale omase unikaalse looduse taastumisele.
Loe edasi: PÄÄSKÜLA RABA TAASTAMISTÖÖD JÄTKUVAD SUVEKUUDEL
Minister Andres Sutt on andnud üle Kumari nimelise preemia Tartu Ülikooli biosemiootika professorile Kalevi Kullile. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Eile, 14. mail, toimus Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses looduskaitsekuu „Elurikas maaelu“ pidulik avamine. Toimus Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia, noore looduskaitsja märkide ja looduskaitse märkide üleandmine. Päeva lõppedes külastati Kagu-Aasia Vihmatetsa ja Tiigriorgu.
Loe edasi: ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER KUULUTAS LOODUSKUU AVATUKS
Esimesel pildil Sale tanukeel ja teisel Leeder-sõrmkäpp. Fotod: Rainar Kurbel
Päevatoimetaja
Liikide Leeder-sõrmkäpp ja Sale tanukeel kaitse alla võtmise ettepaneku tegid orhideede leidjad Toomas Hirse ja Rainar Kurbel ehk MTÜ Käoraamat.
Loe edasi: KAKS ÜLIHARULDAST ORHIDEELIIKI VAJAVAD RANGEMAT KAITSET
Loodusharidus Pernova majast. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
26. jaanuaril tähistame rahvusvahelist keskkonnahariduse päeva. Keskkonnaharidus on aluseks kliimamuutuste mõistmisel ja nendega kohanemisel, bioloogilise mitmekesisuse väärtustamisel ja hoidmisel ning kestliku arengu tagamisel.
Loe edasi: KESKKONNAHARIDUSE PÄEV JUHIB TÄHELEPANU LOODUSE TUNDMAÕPPIMISE TÄHTSUSELE
Aasta loom 2025 – põder. Foto: Tarmo Mikussaar
Päevatoimetaja
Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces), Eesti suurima imetaja, kes sümboliseerib meie looduse rikkust ja keerukaid suhteid inimesega.
Loe edasi: AASTA LOOM 2025 – PÕDER, EESTI METSADE HIIGLANE
Loodusvaatluste minimaraton Holstre koolis. Foto: Kristi Saksniit
Päevatoimetaja
Tänavu esimest korda toimunud loodusvaatluste minimaratonil tegid 26 Eesti kooli õpilased üle 2200 loodusvaatluse ja panustasid sellega kohaliku elurikkuse kaardistamisse. Kevadel 1. maist–7. juunini tehtud vaatlused on avalikud ja nendega saab tutvuda eElurikkuse andmeportaalis.
Loe edasi: LOODUSVAATLUSES OSALENUD ÕPILASED PANUSTASID KOHALIKU ELURIKKUSE KAARDISTAMISSE
Euroopa Liidu looduse taastamise määruses on jõutud olulise kokkuleppeni, mis näeb ette, et seitsme aasta pärast peab looduse kehv seisund olema paranenud 20% EL maismaast ja 20% merest.
Loe edasi: KAHJUSTATUD LOODUSE TAASTAMINE SAAB UUE HOO
Tiivi Siffer-Jugar
Tiivi Siffer-Jugar. Foto erakogust
Kuna olin juba väga ammu unistanud rabas päikesetõusu vaatamisest, siis nüüd oligi aeg selleks küps. Et jōuda Pärnust kella neljaks Soomaale Riisa rappa, panime sõber Kaidoga telefonile äratuse peale. See sundis meid väga varajasel tunnil unisusest jagu saama ja pärast pisikest laiskusehetke ajasimegi siiski endid liikvele.
Loe edasi: PÄIKESETÕUSUL RIISA RABAS
Sel sügisel istutatakse Pärnu tänavate äärde 109 uut puud, millest 64 mulda panemisega alustatakse täna ja 45 istutamisega 24. oktoobril.
Loe edasi: PÄRNU TÄNAVATELE ISTUTATAKSE ÜLE SAJA PUU
Lihulas tähistati eile Eesti looduse päeva kontserdiga Matsalu, Nigula, Vilsandi ja Viidumäe looduskaitsealade sündi 65 aastat tagasi. Lisaks on nädalavahetusel ja järgmisel nädalal võimalus mitmel pool matkates avastada Eesti loodust.
Loe edasi: LOODUSE PÄEVALE JÄRGNEB MATKADE NÄDALFotogalerii
Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse noored käisid teisipäeval, 26. juulil, projekti „Noorte rohelised jäljed Pärnus“ matkateekonnal Sindi, Tori ning Jõesuu radadel inspiratsiooni ammutamas.
Loe edasi: „NOORTE ROHELISED JÄLJED PÄRNUS” KANDUSID INSPIRATSIOONI OTSINGUL LÄBI SINDI JA TORI JÕESUUNIFotogalerii
Erinevate ilmastikuolude koosmõjul on Pärnu Raeküla linnaosa linnutorni lähedale kuhjunud muljetavaldavalt kõrged rüsijää vallid, milliseid ei mäletata vähemalt viimaste aastakümnete ajast.
Loe edasi: Piltuudis: RÜSIJÄÄ RAEKÜLA ALL
Täna tähistame Eesti looduse päeva, mis tipnes Viinistu kunstimuuseumi õuel kontsertaktusega, mille korraldasid Keskkonnaministeerium, Looduskaitse Selts ja Looduse Omnibuss.
Loe edasi: LOODUSE PÄEVAL VÄÄRTUSTAME LOODUST
[pullquote]Ainult kaevamisega tõrjutakse sel aastal taimi vähemalt 890 hektaril.[/pullquote]Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, mistõttu neid tuleb tõrjuda. Riigi tellitud karuputketõrje kestab maist augustini, vajadusel septembrini. Esimene tõrjetööde ring peab olema lõpetatud 20. juuniks. Tõrjumistöid tehakse kõikjal, sõltumata maa omandist või sihtotstarbest.
Erinevalt teistest Euroopa riikidest on Eesti teinud üleriigilist karuputke võõrliikide tõrjet üle kümne aasta. Tänu sellele on karuputke võõrliikide tihe levik aasta-aastalt kõikjal Eestis oluliselt vähenenud, mistõttu on neid järjest enam võimalik tõrjuda vaid välja kaevates. Ainult kaevamisega tõrjutakse sel aastal taimi vähemalt 890 hektaril. Kaevamine on enamasti määratud mahe- ja õuealadele, mesilate lähedusse ja väikestesse ning väga hõredatesse putkekolooniatesse. Veekaitsevööndis on karuputkede labidaga tõrjumine kohustuslik.
[pullquote]kuidas läheb planktonil, kaladel, hüljestel, lindudel ja merepõhjakooslustel[/pullquote]Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul on kommenteerimisel olev programm varasema seire- ja andmekogumisprogrammi ajakohastatud versioon. Esimest korda koostati mereala seire ja andmekogumise programm 2014. aastal perioodiks 2015-2020, programmi tuleb uuendada iga kuue aasta tagant.
Mereala seire annab selge pildi, kuivõrd tõhusalt täidavad keskkonnakaitsemeetmed oma eesmärki ning kas mere seisund muutub paremaks. Samuti jälgivad seirajad mere seisundit mõjutavaid survetegureid.
Loe edasi: RÄÄGI KAASA, MILLE PÕHJAL HINNATA EESTI MEREALA SEISUNDIT
[pullquote]et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada – niita ja karjatada[/pullquote]Poollooduslikud kooslused, rahvakeeli ka pärandkooslused, on looduslikud rohumaad, kus mitmekesine elustik on kujunenud pikaajalise karjatamise ja niitmise tulemusena. Eestis peamiselt levinud kooslused on puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad.
Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamiseks tuleb poollooduslikke kooslusi taastada ja hooldada. Taastamistegevustena toetab riik võsaraiet, pilliroo eemaldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda Keskkonnaametilt 22. maini 2020, esitades selleks taotluse.
Loe edasi: POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED VAJAVAD TAASTAMIST JA HOOLDUST
[pullquote]Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 8000 eurot.[/pullquote]Koroonaviirusest tekkinud eriolukorra tõttu on loodus- ja keskkonnahariduskeskused pidanud oma tegevusi ümber korraldama, mis sisuliselt on tähendanud uste sulgemist. Keskkonnaminister Rene Kokk peab oluliseks, Eestis vajalikku mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvad keskused jätkaks oma tegevust vähemalt sama kvaliteediga ka pärast eriolukorra lõppu. „Eriolukord on veenvalt näidanud, et inimeste huvi looduses viibimise vastu on hüppeliselt kasvanud. Kui on võimalus piiranguid leevendada ja lõpuks sootuks kaotada, siis võib eeldada, et suureneb tung ka keskkonnaõppeprogrammides osalemiseks,“ lisas Kokk.
Loe edasi: LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED
Saadan õpetliku loo, mida oma aknast nägin. Aknast välja vaadates nägin, kuidas kaks pasknääri omvahel kaklesid. Kuigi need linnud pole minu lemmikud, tundsin neile kaasa, sest heitlus näis olevat armutu. Äkki pikeeris kaklejate vahele musträstas ja kaklus lõppes. Musträstas riskis paljuga, sest kahe vastu ta ju ei saa. Miks ta sedasi toimis, on mulle mõistetamatu, aga igatahes eeskujuks küll. Ajendas seda kirjutama Ivan Makarov oma kanalooga Külauudistes.
Tervitab Jaak Uibu
[pullquote]Kokku on Purtse jõkke alates 2005. aastast asustatud ligikaudu 800 000 lõhe noorkala.[/pullquote]RMK Põlula kalakasvanduse kalad asustatakse Purtse jõkke, et seal saaks taastuda lõhe looduslik sigimine. „Ajalooliselt oli Purtse jõgi üks parimaid lõhejõgesid Eestis. Jõgi oli tugevasti reostatud seoses põlevkiviõli tootmisega Kiviõlis, mis sai alguse eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel,” sõnab RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Ta lisab, et kuigi jõe veekvaliteet on alates taasiseseisvumisest paranenud, on probleemideks likvideerimata jääkreostus jõepõhjas ja rändetõkked.
Kõik mürgistused on aga ennetatavad, selgitab Terviseameti mürgistusteabekeskus, kelle missioon on mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine ning mürgistusalase teabe kättesaadavuse edendamine.
Loe edasi: KEVADISED MÜRGISTUSOHUD VARITSEVAD NII METSARAJAL KUI KODUÕUEL
Sel vägagi teistmoodi elurütmi soosival kevadel kutsuvad Pokumaa ja Regio pokuloendusest osa võtma kõiki, kes perega, üksi või paarikaupa siiski matkata soovivad. Avastagem Eestimaa varjatud ilu – paiku, kuhu matkajad ehk muidu ei satu! Kindlasti pole need rahvarohked sissetallatud rajad, vaid pigem erinevad väiksemad teeotsad, mis kutsuvad suurelt teelt sisse keerama.
„Kuna pokuloendus toimub teist aastat, on võimalik kasutada nende leidmiseks eelmise aasta kaarti või siis kanda uued asualad 2020. aasta kaardile,“ märgib Pokumaa tegevjuht Nele Hendrikson. „Tänu koostööle Regioga on meil võimalik unikaalsel moel kutsuda inimesi Edgar Valteri stiilis loodust avastama – leidma sealt „olendeid“, mustreid ja muud sellist, mis esmapilgul ehk silma ei torka,“ ja lisab, et pilte teemaviidetega #pokuloendus või #pokuloendus2020 võib Facebooki postitada ka muudest leidudest.
