Jõulud

Otepää Winterplace’i tulid elama jõuluvana põhjapõdrad

Otepää Linnamäe orgu, kogu perele mõeldud aktiivse vaba aja talveparki kolisid Lapimaa põhjapõdrad.

Me kõik teame, et Jõuluvana tuleb lastele külla kaugelt põhjamaalt. Õigeks ajaks jõuab ta kohale tänu põhjapõtradele, kes tema kelku veavad. Otepää Winterplace-is elavad alates sellest talvehooajast Lapimaalt pärit jõuluvana viis põhjapõtra: Rudolf, Olaf, Niko, Robbie ja Sven. Nendega saab teha pilti ning ka pai meeldib neile väga.

Põhjapõder on olnud kunagi asukas ka Eesti aladel. Eesti alalt kadus põhjapõder preboreaalse (10 200–9300 aastat tagasi) kliimastaadiumi alguses. Põhjapõdra levilaks on Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa. Kuni 20. sajandini oli põhjapõdra levila ühtlane, aga tänapäeval on see katkenud paljudeks eraldatud osalevilateks. Põhjapõder on ainus hirvlane, kelle emasloomal kasvavad sarved.

Otepää Winterplace-is on vahva. Huvitavaid talviseid tegevusi leiavad erinevas vanuses lapsed, noorukid ja täiskasvanud. Talvepargis ootavad lustijaid: snowtubingu rajad, kelgumägi, uisuväljak, põhjapõdrad, iglukino, väikelaste tuubikarussell, Ahhaa teadusiglu ja loomulikult palju lund. Pargi nõlvad on kaetud kunstlumega, mille tootmiseks kasutame tänapäeva tipptehnikat. Otepää Winterplace on lõbus reisielamus kogu perele.

Triin Kalda

Ilmo Tamme fotod

Tartus tuleb talvine tantsupidu

Laupäeval, 12. detsembril kell 13 peetakse Tartu raekoja platsil Tartu talvist tantsupidu.

Tantsupeol osaleb 21 rahvatantsurühma 380 tantsijaga. Esinevad nii lasterühmad kui ka täiskasvanuterühmad.

Kavas on tantsud, mis pärit Kihnu, Saaremaa, Ruhnu ja Pakri saartelt.
Tantsupidu lõpetatakse tantsijate ja pealtvaatajate ühises tantsuringis.
Liidia Konsa

Jõulueelne hommikukohv vanaema-vanaisa sahvris leiduvate suupistetega

Täna ennelõunal kogunesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli vabatahtlikud abilised kolledži avarasse vestibüüli, kus pikk laud kaeti nende endi poolt valmistatud hõrgutistega.

TÜ Pärnu kolledž Foto Urmas Saard — TÜ Pärnu kolledž. Foto: Urmas Saard

Taoline jõulukuul kogunemine hommikukohvile on saanud iga-aastaseks sündmuseks, kus traditsiooniliselt tervitab Väärikate ülikooli ellukutsuja ja projektijuht Mari Suurväli kõiki oma vabatahtlikke abilisi, samuti oli kohal ka kolledži direktor Henn Vällimäe, et osavõtlikke inimesi tänada. Erilise kiituse pälvis Mari Suurväli. „Kui meil Mari taolist ülientusiastlikku inimest poleks olnud, pidanuks ta välja mõtlema, aga nüüd puudub selleks vajadus,“ ütles direktor humoorikalt kujundlikus pildis.

Suurväli meenutas 2010. a kolmekuninga päeval toimunud esimest õppepäeva, mis tookord toimus kolledži sajakohalises auditooriumis. Kaugemalt tulnud 50+vanuses õpihuvilised saabusid majja ettenägelikult juba paar tundi varem. Ilma istekohata jäämise võimalus oli suur, sest Suurväli sõnul sai juba 2009. a lõppevatel päevadel selgeks, et kolledži suurima auditooriumi täituvus ei luba rohkem soovijaid eelregistreerida. Kuna huvilisi saabus kavandatust kaks korda rohkem, otsustati käigult ka kõrval olev ruum kasutusele võtta ja esimene õppepäev korraldati videoülekande abil kahes ruumis üheaegselt. Sellise korraldusega tehti Pärnu kolledžis ajalugu, sest sarnaselt toimiti tolle hoone katuse all esmakordselt.

Loe edasi: Jõulueelne hommikukohv vanaema-vanaisa sahvris leiduvate suupistetega

“Jõulutunnel 2015” kogub annetusi naha- ja eesnäärmevähi varajase diagnoosimise kabineti soetamiseks

Jõulutunneli saatejuhid Urmas Vaino ja Liisu Lass.

ETVs jõulude ajal eetrisse jõudev heategevusprogramm “Jõulutunnel” keskendub tänavu naha- ja eesnäärmevähi varajasele avastamisele.

Iga päev tuvastatakse Eestis kolm nahavähi juhtu. Viimase kümne aasta vältel on haigestumine naha pahaloomulisse pigmentkasvajasse ehk melanoomi Eestis kasvanud poole võrra. Uusi haigusjuhte esineb igal aastal keskmiselt 7 mehel ja 15 naisel 100 000 inimese kohta.
Melanoomi tagajärjel sureb aastas ligi 60% patsientidest, mis on Euroopas kõrgeim.

Eesnäärmevähki diagnoositakse Eestis igal aastal ligi 1000 juhtu ning see arv kasvab.
“Jõulutunneli” abil kogutud annetuste eest soovitakse osta naha- ja eesnäärmevähi mobiilne diagnostikakabinet, mis hakkab sõitma mööda Eestimaad, et võimaldada inimestel õigeaegselt arsti juurde jõuda, sest algstaadiumis on mõlemad haigused ravitavad.
“Jõulutunnel” on eetris kahel päeval. Esimene saade jõuab ETV ekraanile 23. detsembril kell 20.30. Teisel saatepäeval, 25. detsembril, alustab “Jõulutunnel” kell 10.00. Otsesaade on eetris viiel korral läbi kogu päeva ning kokkuvõte tehakse pärast “Aktuaalset kaamerat” kell 21.20.
Tänavu ühineb “Jõulutunneliga” ka ETV+. Saade “Svet roždestva” ning on otse-eetris 25. detsembril kell 20.10-21.10. ETV+ heategevusprogrammi juhib Julia Kalenda.
“Jõulutunneli” saatejuhid Liisu Lass ja Urmas Vaino kutsuvad otsesaatesse külalisi, et rääkida heategevusest ja aasta õnnestumistest, aga ka vähi ennetamise olulisusest.
Muusikat teevad Estonian Voices, Lauri Liiv bigbändiga, Karl-Erik Taukar, Liis Lemsalu, Tanel Padar, Ivo Linna, Maria Listra, Ott Lepland, Würfel ja palju teised.
Annetustelefonid on avatud alates 6. detsembrist 6. jaanuari südaööni.
Helistades numbril 900 7701 saab annetada 2 eurot, numbril 900 7702 annetatakse 5 eurot, ja numbril 900 7703 annetatakse 25 eurot.
Televaatajate annetuskõnesid vahendavad EMT, Elion, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.
Kuna eelmisel aastal soovisid mitmed ettevõtjad “Jõulutunneli” heaks annetada, siis tänavu on see võimalik. Annetuse saab kanda MTÜ Eesti Vähiliit kontole EE562200221025774174, märksõnaks “jõulutunnel”.
Eelmisel aastal kogus “Jõulutunnel” Lastekaitse Liidule 144 895 eurot ning selle eest toetati vähekindlustatud perede laste huviharidust. See toetus jõudis rohkem kui 700 pereni.
“Jõulutunnel”, mis on igal aastal aidanud tuhandeid abivajajaid, on eetris juba 16. korda.
Silver Kuusik

Vana-Võromaa käsitüü jõulumüük

1.-18. joulukuu pääväni käü Võrol polikliiniku majan (Jüri 19A, Võro) Aila Näpustuudio tarõdõn Vana-Võromaa käsitüü jõulumüük, miä om valla iispääväst riideni kella 9-17.

Päält kauplõmise omma valla opitarõ: kingikoti ilostaminõ (7.12), muinasehte tegemine (9.12), siidisalli värvmine (10.12), vaseliidsi opitarõ (11.12), kingikoti ilostaminõ (14.12) ja vildit piprakoogi tegemine (15.12). Perämädsel müüginädälil või tegüdä opitarõsit tõisilgi teemadõl. Ekka opitarrõ pankõ hinnäst kirja, selle et ku huviliidsi küländ ei tulõ, jääs koolitus är.

Teedüs müügi ja opitarri kotsilõ Moloraamatun (Vana-Võromaa käsitööliste tsõõrik, Aila Näpustuudio, töötoad&koolitused), aolehtin, mitmide teedüstahvlide pääl ni meistride kaudu.

Hinnäst saa tüütarrihe kirja panda ja teedüst mano küssü tel 5541999 (Vilve Oja) vai meili päältl vilve.oja@gmail.com

Pärnus süüdati esimesel adventpühal jõuluootuse tuli

Tänane esimene adventpüha algas Eliisabeti kirikus hommikuse missaga. Päeva teisel poolel toimus tunni kestel kaunimate advendi- ja jõululaulude laulmine. Kohe selle järel jalutati kiriku juurest läbi Rüütli tänava Rüütli platsile.

Enn Auksmann (paremal) annab tule Torrimile ja Kosenkraniusele Foto Urmas Saard — Enn Auksmann (paremal) annab tule Torrimile ja Kosenkraniusele. Foto: Urmas Saard

Kõige ees sammus laterna tulega teed valgustades EELK Pärnumaa praost Enn Auksmann, kes oli riietunud valgesse rüüsse. Tema kõrval astus küünaldega koguduse diakon ja peaorganist Jaanus Torrim, vaimulike taga Korstna talu hobuvankril jõuluvanad. Muist jõuluvanasid jalutasid vankri järel koos Janne Ristimetsa tantsulastega ja nende järel omakorda suur hulk kirikulisi.

Õpetaja Enn Auksmann pöördus Rüütli platsile kogunenud rahva poole mõttega imest, mida Issanda tulemise ajal oodatakse. „See on Jumala inimeseks saamise ime, mille läbi meid inimlapsi ülendatakse Jumala lasteks,“ kõneles Auksmann, kes soovis, et jagatav tuli ei kõrvetaks, vaid soojendaks, et ei pimestaks, vaid valgustaks. Ta palus võtta selle soojendava valguse oma südamesse.

Loe edasi: Pärnus süüdati esimesel adventpühal jõuluootuse tuli

Wiera jõulukoda kutsub külla

Esimest korda meie tegevuse jooksul avab Wiera jõulukoda oma uksed ning paiskab laiali imelisi küünlaaroome, kinkekomplekte ning hinnaüllatusi. Kui otsid tegevust jõuludeks või kingitust sussi sisse, siis astu läbi meie imepärasest jõulukojast. http://wiera.ee/index.php/contacts

Merilin Alve
Wiera Natural OÜ

Rahvusraamatukogus toimub Eesti tarbekunsti jõulumüük

Tänasest 17. detsembrini leiab Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis aset traditsiooniline Eesti tarbekunsti näitus-müük, mis tutvustab ligi 40 kunstniku loomingut. Pakutakse moe- ja disainesemeid, keraamikat, klaasi, nahkesemeid, ehteid, tekstiili ja pisigraafikat.

Ehtekunstnikest osalevad Ülle Mesikäpp, Silvia Reinpuu, Harvi Varkki, Anne Roolaht ja Tiina Käesel. Keraamikutest on esindatud Õnne Õunap, Helle Videvik ja Marget Tafel. Kudumeid ja tekstiilikunsti pakuvad Tiia Orgna, Eha Sillaste ja Elna Kaasik. Nahkesemeid ja kotte esitlevad Ivi Tafel, Mall Mets, Ruuda Maarand jt. Kadi Kurema, Külli Grünbach-Sein ja Viive Noor pakuvad pisigraafikat ja jõulukaarte.

Uute tulijatena tervitame Asuurkeraamika kunstnikke ning Silva Moestuudiot, Lucky Laikat ja Namarie’d oma moe- ja disainiloominguga.

Näitus-müük on avatud Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis:
15. detsembril kella 12–19
16. detsembril kella 10–19
17. detsembril kella 10–19

Eesti professionaalseid tarbekunstikke tutvustava jõulumüügi traditsioonile Rahvusraamatukogus pandi alus 1990ndate alguses.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Talvepealinn Otepää sai jõulukuuse

Otepää jõulukuusk 2014. Foto: Monika Otrokova

Täna, 26.novembril, jõudis Talvepealinna Otepääle jõulupuu. Lisaks jõulupuule hakkab Otepää keskväljakut kaunistama LED-lampidega suusatav lumememm.

Jõulukuusk on 15 m pikk ja pärit Tõlliste vallast, Väljakülast, Laose-Andrese talust, Mõttuste perekonnalt. Esimesel advendil, 30.novembril, süütavad EELK Valga praost Vallo Ehasalu ja Otepää valla juhid jõulupuul advendituled.

Tavapäraselt süüdatakse tuled päikese loojumise ajal, sellel päeval loojub päike kell 15.30. Jõulupuu juures esinevad Loore All, Carolin Hunt ja päkapikud – Otepää linetantsijad. Kell 16.00 saab Otepää Raekoja saalis kuulata Pühajärve Puhkpilliorkestri advendikontserti. Talvepealinn on valmis esimese advendi tulekuks – linn on kaunistatud jõulutuledega, lisaks tavapärasele valgustusele süttivad Otepääl jõuluvanikud Keskväljakul ja suurematel sissesõiduteedel.

Allikas: Otepää Vallavalitsus

Eestimaa jõuluvanad kogunevad vanal Võrumaal

29.-30. novembril on Pokumaal, Kanepis ja Antslas XIV Ülemaaline jõuluvanade konverents, mis tähistab sajakonna Eestimaa jõuluvana jaoks kiirete toimetuste algust. Konverents toimub õppe-praktika vormis ehk kõik lapsed ja suured on oodatud jõuluvanadele luuletusi lugema, oma jõulusoove postitama ja jõuluvanadega jõudugi katsuma.

29. novembril kell 12 on Kanepis jõuluvanade paraadrongkäik, tõukeratta võistlus, päkapikkude kontsert ja töötoad, jõuluküpsetiste konkurss ja advenditule teele saatmine.

Pokumaal on kell 14.30 ja kell 17 lühietendus “Hea on teada” Edgar Valteri Pokulugude ainetel. Kell 15 on jõuluvanade talimängud Padasoomäe taluõuel ja kell 17.15 konverents, kus nii jõuluvanad kui teised huvilised saavad rohkem teada pokude kalendrist ja Eesti metsapäkapikkudest.

Peale selle saab terve õhtupooliku õlgedest kaunistusi meisterdada ja piparkooke kaunistada, jõuluvanadele luuletusi lugeda. Pokumaa programmipilet maksab lastele 4, suurtele 6 ja peredele 12 eurot.

Antslasse saabuvad jõuluvanad 30. novembril kell 11.30, kui jõululaat on südalinnas juba täies hoos. Taadid katsuvad jõudu kohalike jalgrattasportlastega, süütavad advendituled ja saavad koos vallarahvaga osa kontserdist ning jõulurahu väljakuulutamisest. Loe edasi: Eestimaa jõuluvanad kogunevad vanal Võrumaal

Tallinna Lasteteater Lepatriinu tervitab kõiki oma väikeseid vaatajaid

Juba rohkem kui 8 aastat on Lepatriinu Lasteteater pakkunud lastele jõulurõõmu oma toredate etendustega. Nii saab see olema ka sel aastal! Taas valmib jõuludeks uus lavalugu, milles on laulu ja nalja – üht ikka rohkem kui teist! Etendus sobib nii tillukestele kui ka juba pisut suurematele vaatajatele. Võtame kaasa ka Jõuluvana.

Etenduse pikkus on ca 35 min.

Etendust on võimalik mängida nii suures saalis kui ka keskmises bürooruumis.

Kui soovite pakkuda lastele meeldivaid jõuluhetki, siis võtke kindlasti meiega ühendust, kiirematele parem kuupäevade valik!

Lisainfo!

Neljandal advendil saab Jõgeval sõita hobuvankriga

Meeleolu Jõgeva kesklinnas kolmanda advendiküünla süütamise ajal 15. detsembril. Foto: Johannes Haav

Pühapäeval, mil Jõgeva kultuurikeskuse ees süütavad maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgeva Baptistikoguduse pastor Margus Kask neljanda advendiküünla ning lastel on võimalik nautida sõitu hobuvankriga, mida veab hobune Tabivere vallas asuvast Tamme talust.

Tabivere vallas Uhmardu külas asuva Tamme talu perenaine Elvi ütles, et tuleb Jõgevale vankrisõitu tegema Eesti raskeveo tõugu hobuse Vesperiga. “Pühade meeleolus kaunistaud vankrisse, milles sõidab kaasa Jõuluvana, mahub neli või viis inimest. Oodatud on nii lapsed kui ka täiskasvanud. Ruun Vesper on selliste seltskondadega hästi harjunud, sest teenindab turiste ka Vudila mängumaal,” ütles ta. “Hobuvankril saab Jõgeval sõita kella 15-16 ja hingekosutavat ja nostalgilist elamust pakutakse tasuta,” lausus Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Sõit hobusega viib usutavasti mõtted ka järgmisesse aastasse, mis Hiina horoskoobi järgi on hobuse aasta, ” lisas ta.

Viktor Svjatõšev ja Jõgeva Baptistikoguduse pastor Margus Kask süütavad neljanda advendiküünla ning maavanem jagab jõulurahutuld. Pärast pidulikku tseremooniat kostitakse rosinasupiga ning laulab Maarja-Magdaleena segakoor Liia Koortsi dirigeerimisel.

Jaan Lukas

Nädalavahetusel teeb poni Joonas Vudila Jõulumaal vankrisõitu

Nädalavahetusel on Kaiaveres turismiettevõttes OÜ Vudila viimaseid päevi avatud jõulumaa Jõulumaa, kus elatakse kaasa jõuluetendusele, meisterdakse jõulumeeneid ja uudistakse koduloomi. Soojade talveilmade tõttu sõidutakse aga külastajaid saani asemel vankriga.

Jõulumaa projektijuhi Anžela Lemberi sõnul teeb nädalavahetusel lastele vankrisõitu Vudila poni Joonas. “Jõulumaal saab tutvust teha meie loomaperega, kelle moodustavad hobused, ponid, kitsed, lambad ja küülikud. Nad on kõik väga sõbralikud ja inimestega harjunud. Neile saab teha pai ja Päkapikkude juhendamisel maiustusi pakkuda. Veel kohtutakse Jõulumaal Vudila mängumaal elava kolme vutiga.”

Lember märkis, et Tartu Teatri näitlejad on Vudilas lavale toonud jõuluetenduse “Vuta ja Muta jõulud”, mille on kirjutanud Mehis Pihla ja lavastanud Tess Pauskar. “Meie jõuluetendused on pakkunud alati toredaid emotsioone nii väikestele kui suurtele, ” ütles ta.

“Päkapikkudega meisterdakse töötubades jõulumeeneid, mille lapsed saavad koju kaasa viia. Meisterda saab erinevaid asju, alustades jõuluvärvilistest käepaeltest lõpetades kaartide, kuuseehete ja küünlalaternatega. Nädalavahetusel saavad täiskasvanud end proovile panna korvi punumises. Igal aastal on kõik lapsed saanud endale mälestusmeeneks meisterdada ka puidust medali Vudila logoga. Tänavu saab Vudilas endale teha ka vahva meenemündi, ” rääkis Anžela Lember.

Alates avapäevast, 9. detsembrist on Vudila jõulumaal käinud üle 1300 külastaja. Jõulumaa ettevõtmiste korraldamisel on OÜ Vudila koostööpartneriks Tartu Teater, Tartu Kutsehariduskeskus ja Viljandi Kultuuriakadeemia.

Jaan Lukas

Joulu-aig Vanal Võromaal

Vanal Võromaal om tulõman hulga joulu-tegemiisi latsilõ ja suurõmbilõ. Eesti suurõtiimuusõum Varbusõl kuts uman jouluprogrammin «Valgusõ tii» üten lüümä nikani ku 20. joulukuu pääväni.

Programmin saa nätä ka esierälist joululatõrnat, mille meisterd’ ummi kässiga valmis muusõumi vanno asjo kõrdategijä Jaanusõ Einari. Latõrn om tettü Eesti rahva muusõumi latõrna perrä, miä om inämb ku sada aastakka vana.

Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin omma vanaperädse joulu-tegemise (kooni 20.12.) eräle suurõmbilõ ja vähämbile.

Innekõkkõ suurilõ om võro kultuuri õdak «Tsiatapminõ ja piigavägi» Võromaa kultuurikuan (Võromaa muusõumin) 18.12. kell 19. Tsiatapmisõst kõnõlõs Pulga Jaan, Võromaa laulõ laulva Kalkuna Mari, Hintsi Anna, Karu Kadri ja Platsi Liiso.

Uma Leht

Jõulukaupu ostes ei tasu pead kaotada

Tarbijakaitseamet tuletab tarbijatele meelde mõningaid põhitõdesid, mida jõulukaupu ostes silmas pidada, et mitte pühade-eelses pakkumiste virvarris pead kaotada. Enne ostu tegemist tuleks kontrollida kaupleja tausta. Eriti kehtib see veebipoest ostmisel, sest e-keskkonnast ostmine ei ole päris sama, mis tavapoest ostmine.

Enne e-poest kauba tellimist peaks endale selgeks tegema, kas pood kuulub juriidilisele või füüsilisele isikule, vaadates, kelle pangakontole tuleb raha kanda. Kui tegemist on ettevõtte või füüsilisest isikust ettevõtjaga, siis tuleks kontrollida registreeringu olemasolu äriregistris. Kui müüja on aga eraisik, siis tasub teada, et sel juhul ei laiene ostjale üldised tarbijaõigused ning tarbija ei saa probleemide korral pöörduda abi saamiseks tarbijakaitseameti poole.

Kindlasti tasub otsingumootorite abil vaadata lisainfot müüja varasema tegevuse ja ostjatega käitumise kohta. Samuti tuleks üle vaadata tarbijakaitseameti kodulehel olev must nimekiri e-kauplejatest.

Kui neist allikatest leitud info tekitab pisutki kahtlusi, on tark otsida usaldusväärsem müüja.

Kui ost on tehtud ja kaubal ilmneb hiljem puudus, siis on tarbijal nii tava- kui e-poest ostetud kauba puhul õigus esitada müüjale kaebus kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest. Pretensioon tuleb esitada hiljemalt kahe kuu jooksul puuduse ilmnemisest.

Kaebuse esitamiseks on tähtis, et tarbijal oleks alles kauba ostutšekk, leping või mõni muu ostu tõendav dokument. Loe edasi: Jõulukaupu ostes ei tasu pead kaotada

Jõulukuuse leiab riigimetsast iga pere

joulukuusk-kuuse-toomine-kuusk-tallinna-joulukuusk-66788771 (1) — Kuuks. Foto: Siim Lõvi

Riigimetsast saab ka sel aastal iga pere endale koju tuua jõulukuuse, juhised leiab RMK kodulehelt ja uuenenud mobiilirakendusest.

Enne riigimetsa kuuseotsingule minekut soovitab RMK külastada spetsiaalset kodulehte aadressil www.rmk.ee/kuuseke, kus saab veebikaardilt näha riigimetsa alasid ehk kohti, kust võib jõulupuud otsima minna. Lisaks on lehel juhised ja tingimused jõulukuuskede raiumise ja koduse ümberkäimise kohta.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul tohib jõulukuuski raiuda ainult sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servad, liinide alused ja vana metsa alt. „Jõulukuuski ei tohi raiuda aga metsanoorendikest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või kus neist on sirgumas palgipuud,“ ütles Toomas Väät ja lisas, et ka kaitsealadelt ei ole lubatud puid raiuda.

Riigimetsa ja kaitsealasid saab tuvastada RMK kodulehel, avaliku metsaregistri ja uuenenud RMK mobiilirakenduse kaudu. „Metsanoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on korrapäraselt istutatud ja hooldatud ning enamasti ühevanuselised,“ täpsustas Toomas Väät.

Kui sobiv puu on leitud, saab selle eest tasuda kohapeal mobiilimaksega. Teise võimalusena saab kuuse eest enne metsaminekut maksta ülekandega internetipangas. Ühe- kuni kolmemeetrised kuused maksavad 3-13 eurot. Raieõiguse tõendamiseks peab isikul metsas kaasas olema maksekorraldus, milleks sobib vastav SMS kinnitus makse teostamise kohta mobiiltelefonis või maksekorralduse väljatrükk.

RMK tasuta mobiilirakenduse saab alla laadida nii iPhone’i, Androidi kui ka Windows’i nutitelefonides. Rakendus sisaldab kõiki juhised kuuse toomise, maksmisvõimaluste ja kuuse eest hoolitsemise kohta.

Mulluste pühade jooksul toodi RMK metsadest kokku üle 7600 jõulukuuse.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Toomas Väät, RMK metsakasvatuse peaspetsialist, tel 520 5734, e-post toomas.vaat@rmk.ee

Ka tänavu saab kuuse tuua riigimetsast

Nagu mullugi, saab ka tänavu iga soovija tuua koju kuuse riigimetsast.

Enne metsa minekut saab riigimetsa majandamise keskuse kodulehelt välja vaadata, kus asub riigimets, kuhu kuuske otsima minna. Metsas olles saavad nutitelefoni kasutajad RMK mobiilirakenduse abil täpsustada oma asukohta, et veenduda, kas ümberringi on riigimets.

Veel võib riigimetsa leidmiseks ja looduskaitseliste piirangutega arvestamiseks kasutada ka metsaregistri avalikku kaardirakendust.

Kuuse eest saab tasuda mobiiltelefonimaksega kohapeal või enne metsa minekut internetipangas.

Corelli Music jätkab jõulumuusikaga 2. advendil

Sel nädalavahetusel, II advendil jätkub 1. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus suure publikumenuga alanud agentuuri Corelli Music neljas jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“. Kontserdid “Jõuluootus” toovad 7. detsembril Tartu Jaani ja 8. detsembril Tallinna Metodisti kirikus esmakordsete loomepartneritena publiku ette Eesti Kammerkooride Liidu koorid ja Corelli Barokkorkestri solistid, barokkmuusika suurvormide kava juhatab noor dirigent Martin Sildos.

Kontserdiagentuur Corelli Music lõpetab juba neljanda aasta jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“. Selle aasta festivali oluline märksõna on koostöö, meeldivaks vastukaaluks kultuurimaailmas hetkel toimuvatele ebakõladele. Kuuest festivali kontserdist viis toimuvad eraõigusliku kontserdiagentuuri Corelli Music ja heade partnerite ühiste pingutuste viljana. Koostööpartnerid on Eesti Kammerkooride Liit, Eesti Kontsert ja Rakvere Kultuurikeskus ehk esindatud on nii mittetulundus-, riiklik kui ka munitsipaalvaldkond. Festivali suurimad toetajad on Kultuurkapital, Tartu ja Tallinna linn ning Corelli Metseenide Klubi.

Kauni muusikaga imeline jõuluaeg Tartu ja Tallinna kirikutes, mõisates ja muusikasalongides üle Eesti kestab terve pika pühadeaja 1.–29. detsembrini 2013 ning uuendusena tervitatakse barokkmuusikaga ka uut aastat 4. jaanuaril 2014. Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab Corelli Music oma jõulumuusika festivaliga meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust. Loe edasi: Corelli Music jätkab jõulumuusikaga 2. advendil

Jõulukuusk jõudis talvepealinna Otepääle

Täna, 27.novembril jõudis talvepealinna Otepääle jõulupuu. Jõulukuusk on 13 m pikk ja pärit Palupera vallast, Lutike külast.

1.detsembril, esimesel advendil, süütavad traditsiooniliselt EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa ja Otepää valla juhid jõulupuul advendituled. Tavapäraselt süüdatakse tuled päikese loojumise ajal, sellel päeval loojub päike kell 15.29.

Jõulupuu all esinevad Otepää line-tantsijad ja Otepää Gümnaasiumi algklasside õpilased Pille Mölli juhendamisel. Kell 16.00 saab Raekojas kuulata vanamuusika ansambli Triskele kontserti.

Lisaks sellele saab enne tulede süütamist kell 14.00 Otepää Maarja kirikus kuulata Konguta segakoori kontserti “Lumevaikuse muusika.”

Talvepealinn otsib jõulukuuske

IMGP9949 — Jõulupuu paigaldamine Otepää Keskväljakule 2012. aastal
Foto: Monika Otrokova

Otepää vald otsib jõulukuuske. Jõulupuu kaunistab jõulude ja uue aasta paiku Talvepealinna keskväljakut ning pakub silmarõõmu kogu talveaja jooksul.

Väärika jõulupuu pikkus ei tohiks ületada 17 meetrit, kuusk peab olema tihe, mitte väga kahar ja kasvama ligipääsetavas kohas.

Sobiva puu omanikel palume ühendust võtta kuni 31.10.2013 telefonidel 766 4810; 5303 3035 (Mairo Kangro).

“Jõulutunneli” kaudu annetati vaimupuudega noorte kodu heaks 202 000 eurot

ETV heategevussaade “Jõulutunnel” käsitles intellektipuudega noorte ja nende perede eluolu ning kogus Päikesekodu toetuseks 202 tuhat eurot. Annetuskõnesid oli kokku 42 424, kõige rohkem kõnesid tehti 5 euro suuruses.

“Jõulutunneli” seekordne partner SA Maarja Päikesekodu rajab annetuste abiga Tartumaale Haaslava valda raske või sügava vaimupuudega täiskasvanuks saavatele lastele kodu, kus saab elada, õppida ja töötada 50 noort. Kodu päevakeskuses saaks rehabilitatsiooniteenust kuni 150 inimest ja see pakuks tegevusi kogu Lõuna-Eesti piirkonnale.

Saates esinenud ajakirjaniku Tiina Kangro sõnul on puudega inimeste hooldajaid ja peresid märkama hakatud üsna hiljuti. “Eestis on alles mõnel viimasel aastal hakatud aru saama, et täiesti hiilivalt ja kogemata on tekkinud meile selline liik inimesi nagu omaste hooldajad – puudega inimeste perekonnaliikmed. Kui 20 aastat tagasi võeti maailmast üle klausel, et puudega inimese koht on kodus oma perekonna juures, unustati ära, et seal perekonnas on teised inimesed, kes võivad selle koormuse kõrval invaliidistuda,” rääkis Tiina Kangro. Saates käsitleti pere ja riigi ülesandeid ning ootusi intellektipuudega inimeste toetamisel ja hooldamisel. Lapsevanemad rääkisid oma intellektipuudega lapse kasvatamise korraldamisest perekonnas.

Tartu Maarja kooli direktor Jaanus Rooba hinnangul näitab ühiskonna suhtumine puuetega inimestesse ja nende hoolekande korraldusse ühiskonna üleüldist tegelikku heaolutaset.

Saate juht ja produtsent Margus Saar loodab, et perede jutustatud lood ja ekspertide hinnangud andsid üldsusele parema ettekujutuse omaste hoolduse probleemidest. Ühtlasi soovib Saar, et jutuks võetu oleks surveks järgmistes aruteludes ja annaks tõuke ka riiklike meetmete muutmiseks.

2011. aastal koguti televaatajate abiga Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse uuendamiseks ja laiendamiseks 208 055 eurot.

Anneli Tõevere-Kaur

Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt

jõulusokk — Jõulusokk tembutas tares. Foto: EPM

Jõulupuukombega sai maarahvas tuttavaks mõisate kaudu 19. sajandi teisel veerandil, kui härraste poolt tehti mõisa ametimeestele ja teenijatele kingitusi. Maast laeni ulatuv põlevate küünalde ja maiustustega ehitud jõulupuu oli kas mõisaköögis või isegi saalis. Lapsed kutsuti jõulupuule koos vanematega. Kuuse juures lauldi, lastelt küsiti salmi ja lugemisoskust.

19. sajandi keskel jõudis jõulupuu ka kirikutesse ja koolidesse, 1880-ndatel hoogustus jõuluõhtute korraldamine asutustes ja seltsides.

Maaperedesse ilmus haljas kuuseke algul kõrvuti jõuluõlgede toomisega. Kui jõuluõled tavatseti tuua rehetuppa, siis kuusk nö puhtasse kambrisse. Jõulupuukomme kodunes 20. sajandiks ning sai üldiseks uute, moodsamate elumajade ehitamisega ja jõuluõlgede toomise kombe taandumisega 20. saj esimestel kümnenditel.

20. sajandi algul kodusid külastav jõuluvana kandis kasukat, karvamütsi, vilte ja labakindaid, habe oli valmistatud linapeost ning kindlasti oli tal kaasas vitsakimp. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija nagu mardi- ja kadrisantki, aga ka jõulusokk.

Jõulusokk oli tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal, kuid 1960. aastatest levis seoses vanade kommete lavastamisega koolides, lasteaedades, üle maa. Sokk kandis karvast kasukat, puust maski ja takust habet. Sabaks oli kaseokstest saunaviht. Enamasti liikus sokk ringi üksinda, tehes nalja ja hirmutades lapsi. Soku tembutamine vaibus, kui teda kostitati pähklite ja õllega. Soku külatus tähendas head käekäiku, edu ja õnne perele ning kogu majapidamisele. Loe edasi: Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt

Jõuluvanad jagasid Haapsalus pühadeaja nippe

Otepääl võtavad talve vastu ligi 200 tantsijat

IMGP0859 [1600x1200] — Otepää keskväljakul asuv jõulupuu ja vapiloom ootavad Karulaane jenka tantsijaid.

Sellel aastal algab talv 21.detsembril kell 13.11. Otepääst saab taaskord talvepealinn. Talv saabub Karulaane jenka saatel, mida linna keskväljakul tantsivad 17 erinevat tantsurühma 200 tantsijaga. Otepää saab talvepealinnaks juba 16. korda. Talve võtavad vastu karuste aksessuaaridega rahvariietes tantsijad Tallinnast, Türilt, Pärnust, Narvast, Valgamaalt ja Otepäält, lisaks sellele tantsivad ka kõige väiksemad – Otepää Lasteaia lapsed. Talvepealinna pidustused avab kell 13 traditsiooniline talveturg Otepää keskväljakul. Sügispealinna Narva ja Tallinna esindajad annavad Otepääle üle talvepealinna tiitli.
Esitamisele tuleb talvetants Otepäält, sügisetants Narvalt, kevadetants Türilt, suvetants Pärnult. Tantsivad Tallinn ja Valga ja kindlasti toimuvad ühised seltskonnatantsud. Tantsutakti lööb Kaire Ojavee Otepäält.
Otepää Naisseltsi korraldatud Talveturu külastajad saavad lisaks tantsude nautimisele osta käsitöötooteid, söögikraami ja leida jõulupakkidesse sobivaid kingitusi. Turusuppi pakuvad Otepää Naisselts ja Otepää naiskodukaitsjad. Kell 18 ootab talvepealinn aga kõiki diskohuvilisi Otepää kultuurikeskusesse retro-videodiskole, et tähistada Eesti diskotegemise 40. aastapäeva. Talvepealinna diskol astub üles Marju Länik.

Päeva juhib Vambola Paavo. Talvepealinna üritused korraldab Otepää Kultuurikeskus, Otepää Naisselts ja Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna Otepää jaoskond. Talvepealinna ametlikuks raadioks on raadio Sky Plus. Toetab Otepää vald.
Seoses pidustustega on 21.detsembril Otepää keskväljak suletud kella 7.30-17.
Monika Otrokova

Aasta viimased kontserdielamused Võru Kandles

19. detsembril kell 19 tulevad Kandle lavale Birgit Õigemeel ja Mihkel Mattisen kontserdiga ”Jõulud südames”.
27. detsembril kell 19 toimub kontsert ”Pühademuusika”, kus lavale tulevad Mari Kalkun ja Riho Sibul. Mari Kalkuni muusika tunnussõnaks on vahetu. Tema loomingu inspiratsioon pärineb loodusest, rahvalauludest ja luulest. Tänavu jõuludel ühendab Mari Kalkun jõud Eesti elava rokkmuusika legendi Riho Sibulaga, kellega üheskoos antakse neli jõulukontserti.
“Pühademuusika” ei ole tavaline kontsert selle traditsioonilises tähenduses, sest muusikud otsivad ühist kooskõla läbi improvisatsiooni, mis oma spontaansuses on kordumatu ja sünnib üheskoos kontserdipublikuga kohapeal.
29. detsembril kell 19 toimub kontsert-etendus ”Tempera laulab”, mis on ühtlasi Võru koori Tempera 10. tegevusaasta juubelikontsert. Koori dirigeerib Signe Rõõmus, liikumise on seadnud Tea Kõrs ja Maire Udras, kaastegevad on Võru Kesklinna Gümnaasiumi koorid, vilistlased ja külalised
Ilusaid elamusi!
Kätlin Hoop