Juba rohkem kui 8 aastat on Lepatriinu Lasteteater pakkunud lastele jõulurõõmu oma toredate etendustega. Nii saab see olema ka sel aastal! Taas valmib jõuludeks uus lavalugu, milles on laulu ja nalja – üht ikka rohkem kui teist! Etendus sobib nii tillukestele kui ka juba pisut suurematele vaatajatele. Võtame kaasa ka Jõuluvana.
Etenduse pikkus on ca 35 min.
Etendust on võimalik mängida nii suures saalis kui ka keskmises bürooruumis.
Kui soovite pakkuda lastele meeldivaid jõuluhetki, siis võtke kindlasti meiega ühendust, kiirematele parem kuupäevade valik!
Meeleolu Jõgeva kesklinnas kolmanda advendiküünla süütamise ajal 15. detsembril. Foto: Johannes Haav
Pühapäeval, mil Jõgeva kultuurikeskuse ees süütavad maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgeva Baptistikoguduse pastor Margus Kask neljanda advendiküünla ning lastel on võimalik nautida sõitu hobuvankriga, mida veab hobune Tabivere vallas asuvast Tamme talust.
Tabivere vallas Uhmardu külas asuva Tamme talu perenaine Elvi ütles, et tuleb Jõgevale vankrisõitu tegema Eesti raskeveo tõugu hobuse Vesperiga. “Pühade meeleolus kaunistaud vankrisse, milles sõidab kaasa Jõuluvana, mahub neli või viis inimest. Oodatud on nii lapsed kui ka täiskasvanud. Ruun Vesper on selliste seltskondadega hästi harjunud, sest teenindab turiste ka Vudila mängumaal,” ütles ta. “Hobuvankril saab Jõgeval sõita kella 15-16 ja hingekosutavat ja nostalgilist elamust pakutakse tasuta,” lausus Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Sõit hobusega viib usutavasti mõtted ka järgmisesse aastasse, mis Hiina horoskoobi järgi on hobuse aasta, ” lisas ta.
Viktor Svjatõšev ja Jõgeva Baptistikoguduse pastor Margus Kask süütavad neljanda advendiküünla ning maavanem jagab jõulurahutuld. Pärast pidulikku tseremooniat kostitakse rosinasupiga ning laulab Maarja-Magdaleena segakoor Liia Koortsi dirigeerimisel.
Nädalavahetusel on Kaiaveres turismiettevõttes OÜ Vudila viimaseid päevi avatud jõulumaa Jõulumaa, kus elatakse kaasa jõuluetendusele, meisterdakse jõulumeeneid ja uudistakse koduloomi. Soojade talveilmade tõttu sõidutakse aga külastajaid saani asemel vankriga.
Jõulumaa projektijuhi Anžela Lemberi sõnul teeb nädalavahetusel lastele vankrisõitu Vudila poni Joonas. “Jõulumaal saab tutvust teha meie loomaperega, kelle moodustavad hobused, ponid, kitsed, lambad ja küülikud. Nad on kõik väga sõbralikud ja inimestega harjunud. Neile saab teha pai ja Päkapikkude juhendamisel maiustusi pakkuda. Veel kohtutakse Jõulumaal Vudila mängumaal elava kolme vutiga.”
Lember märkis, et Tartu Teatri näitlejad on Vudilas lavale toonud jõuluetenduse “Vuta ja Muta jõulud”, mille on kirjutanud Mehis Pihla ja lavastanud Tess Pauskar. “Meie jõuluetendused on pakkunud alati toredaid emotsioone nii väikestele kui suurtele, ” ütles ta.
“Päkapikkudega meisterdakse töötubades jõulumeeneid, mille lapsed saavad koju kaasa viia. Meisterda saab erinevaid asju, alustades jõuluvärvilistest käepaeltest lõpetades kaartide, kuuseehete ja küünlalaternatega. Nädalavahetusel saavad täiskasvanud end proovile panna korvi punumises. Igal aastal on kõik lapsed saanud endale mälestusmeeneks meisterdada ka puidust medali Vudila logoga. Tänavu saab Vudilas endale teha ka vahva meenemündi, ” rääkis Anžela Lember.
Alates avapäevast, 9. detsembrist on Vudila jõulumaal käinud üle 1300 külastaja. Jõulumaa ettevõtmiste korraldamisel on OÜ Vudila koostööpartneriks Tartu Teater, Tartu Kutsehariduskeskus ja Viljandi Kultuuriakadeemia.
Vanal Võromaal om tulõman hulga joulu-tegemiisi latsilõ ja suurõmbilõ. Eesti suurõtiimuusõum Varbusõl kuts uman jouluprogrammin «Valgusõ tii» üten lüümä nikani ku 20. joulukuu pääväni.
Programmin saa nätä ka esierälist joululatõrnat, mille meisterd’ ummi kässiga valmis muusõumi vanno asjo kõrdategijä Jaanusõ Einari. Latõrn om tettü Eesti rahva muusõumi latõrna perrä, miä om inämb ku sada aastakka vana.
Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin omma vanaperädse joulu-tegemise (kooni 20.12.) eräle suurõmbilõ ja vähämbile.
Innekõkkõ suurilõ om võro kultuuri õdak «Tsiatapminõ ja piigavägi» Võromaa kultuurikuan (Võromaa muusõumin) 18.12. kell 19. Tsiatapmisõst kõnõlõs Pulga Jaan, Võromaa laulõ laulva Kalkuna Mari, Hintsi Anna, Karu Kadri ja Platsi Liiso.
Tarbijakaitseamet tuletab tarbijatele meelde mõningaid põhitõdesid, mida jõulukaupu ostes silmas pidada, et mitte pühade-eelses pakkumiste virvarris pead kaotada. Enne ostu tegemist tuleks kontrollida kaupleja tausta. Eriti kehtib see veebipoest ostmisel, sest e-keskkonnast ostmine ei ole päris sama, mis tavapoest ostmine.
Enne e-poest kauba tellimist peaks endale selgeks tegema, kas pood kuulub juriidilisele või füüsilisele isikule, vaadates, kelle pangakontole tuleb raha kanda. Kui tegemist on ettevõtte või füüsilisest isikust ettevõtjaga, siis tuleks kontrollida registreeringu olemasolu äriregistris. Kui müüja on aga eraisik, siis tasub teada, et sel juhul ei laiene ostjale üldised tarbijaõigused ning tarbija ei saa probleemide korral pöörduda abi saamiseks tarbijakaitseameti poole.
Kindlasti tasub otsingumootorite abil vaadata lisainfot müüja varasema tegevuse ja ostjatega käitumise kohta. Samuti tuleks üle vaadata tarbijakaitseameti kodulehel olev must nimekiri e-kauplejatest.
Kui neist allikatest leitud info tekitab pisutki kahtlusi, on tark otsida usaldusväärsem müüja.
Kui ost on tehtud ja kaubal ilmneb hiljem puudus, siis on tarbijal nii tava- kui e-poest ostetud kauba puhul õigus esitada müüjale kaebus kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest. Pretensioon tuleb esitada hiljemalt kahe kuu jooksul puuduse ilmnemisest.
Riigimetsast saab ka sel aastal iga pere endale koju tuua jõulukuuse, juhised leiab RMK kodulehelt ja uuenenud mobiilirakendusest.
Enne riigimetsa kuuseotsingule minekut soovitab RMK külastada spetsiaalset kodulehte aadressil www.rmk.ee/kuuseke, kus saab veebikaardilt näha riigimetsa alasid ehk kohti, kust võib jõulupuud otsima minna. Lisaks on lehel juhised ja tingimused jõulukuuskede raiumise ja koduse ümberkäimise kohta.
RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul tohib jõulukuuski raiuda ainult sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servad, liinide alused ja vana metsa alt. „Jõulukuuski ei tohi raiuda aga metsanoorendikest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või kus neist on sirgumas palgipuud,“ ütles Toomas Väät ja lisas, et ka kaitsealadelt ei ole lubatud puid raiuda.
Riigimetsa ja kaitsealasid saab tuvastada RMK kodulehel, avaliku metsaregistri ja uuenenud RMK mobiilirakenduse kaudu. „Metsanoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on korrapäraselt istutatud ja hooldatud ning enamasti ühevanuselised,“ täpsustas Toomas Väät.
Kui sobiv puu on leitud, saab selle eest tasuda kohapeal mobiilimaksega. Teise võimalusena saab kuuse eest enne metsaminekut maksta ülekandega internetipangas. Ühe- kuni kolmemeetrised kuused maksavad 3-13 eurot. Raieõiguse tõendamiseks peab isikul metsas kaasas olema maksekorraldus, milleks sobib vastav SMS kinnitus makse teostamise kohta mobiiltelefonis või maksekorralduse väljatrükk.
RMK tasuta mobiilirakenduse saab alla laadida nii iPhone’i, Androidi kui ka Windows’i nutitelefonides. Rakendus sisaldab kõiki juhised kuuse toomise, maksmisvõimaluste ja kuuse eest hoolitsemise kohta.
Mulluste pühade jooksul toodi RMK metsadest kokku üle 7600 jõulukuuse.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo: Toomas Väät, RMK metsakasvatuse peaspetsialist, tel 520 5734, e-post toomas.vaat@rmk.ee
Nagu mullugi, saab ka tänavu iga soovija tuua koju kuuse riigimetsast.
Enne metsa minekut saab riigimetsa majandamise keskuse kodulehelt välja vaadata, kus asub riigimets, kuhu kuuske otsima minna. Metsas olles saavad nutitelefoni kasutajad RMK mobiilirakenduse abil täpsustada oma asukohta, et veenduda, kas ümberringi on riigimets.
Veel võib riigimetsa leidmiseks ja looduskaitseliste piirangutega arvestamiseks kasutada ka metsaregistri avalikku kaardirakendust.
Kuuse eest saab tasuda mobiiltelefonimaksega kohapeal või enne metsa minekut internetipangas.
Sel nädalavahetusel, II advendil jätkub 1. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus suure publikumenuga alanud agentuuri Corelli Music neljas jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“. Kontserdid “Jõuluootus” toovad 7. detsembril Tartu Jaani ja 8. detsembril Tallinna Metodisti kirikus esmakordsete loomepartneritena publiku ette Eesti Kammerkooride Liidu koorid ja Corelli Barokkorkestri solistid, barokkmuusika suurvormide kava juhatab noor dirigent Martin Sildos.
Kontserdiagentuur Corelli Music lõpetab juba neljanda aasta jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“. Selle aasta festivali oluline märksõna on koostöö, meeldivaks vastukaaluks kultuurimaailmas hetkel toimuvatele ebakõladele. Kuuest festivali kontserdist viis toimuvad eraõigusliku kontserdiagentuuri Corelli Music ja heade partnerite ühiste pingutuste viljana. Koostööpartnerid on Eesti Kammerkooride Liit, Eesti Kontsert ja Rakvere Kultuurikeskus ehk esindatud on nii mittetulundus-, riiklik kui ka munitsipaalvaldkond. Festivali suurimad toetajad on Kultuurkapital, Tartu ja Tallinna linn ning Corelli Metseenide Klubi.
Kauni muusikaga imeline jõuluaeg Tartu ja Tallinna kirikutes, mõisates ja muusikasalongides üle Eesti kestab terve pika pühadeaja 1.–29. detsembrini 2013 ning uuendusena tervitatakse barokkmuusikaga ka uut aastat 4. jaanuaril 2014. Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab Corelli Music oma jõulumuusika festivaliga meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust. Loe edasi: Corelli Music jätkab jõulumuusikaga 2. advendil
Täna, 27.novembril jõudis talvepealinna Otepääle jõulupuu. Jõulukuusk on 13 m pikk ja pärit Palupera vallast, Lutike külast.
1.detsembril, esimesel advendil, süütavad traditsiooniliselt EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa ja Otepää valla juhid jõulupuul advendituled. Tavapäraselt süüdatakse tuled päikese loojumise ajal, sellel päeval loojub päike kell 15.29.
Jõulupuu all esinevad Otepää line-tantsijad ja Otepää Gümnaasiumi algklasside õpilased Pille Mölli juhendamisel. Kell 16.00 saab Raekojas kuulata vanamuusika ansambli Triskele kontserti.
Lisaks sellele saab enne tulede süütamist kell 14.00 Otepää Maarja kirikus kuulata Konguta segakoori kontserti “Lumevaikuse muusika.”
ETV heategevussaade “Jõulutunnel” käsitles intellektipuudega noorte ja nende perede eluolu ning kogus Päikesekodu toetuseks 202 tuhat eurot. Annetuskõnesid oli kokku 42 424, kõige rohkem kõnesid tehti 5 euro suuruses.
“Jõulutunneli” seekordne partner SA Maarja Päikesekodu rajab annetuste abiga Tartumaale Haaslava valda raske või sügava vaimupuudega täiskasvanuks saavatele lastele kodu, kus saab elada, õppida ja töötada 50 noort. Kodu päevakeskuses saaks rehabilitatsiooniteenust kuni 150 inimest ja see pakuks tegevusi kogu Lõuna-Eesti piirkonnale.
Saates esinenud ajakirjaniku Tiina Kangro sõnul on puudega inimeste hooldajaid ja peresid märkama hakatud üsna hiljuti. “Eestis on alles mõnel viimasel aastal hakatud aru saama, et täiesti hiilivalt ja kogemata on tekkinud meile selline liik inimesi nagu omaste hooldajad – puudega inimeste perekonnaliikmed. Kui 20 aastat tagasi võeti maailmast üle klausel, et puudega inimese koht on kodus oma perekonna juures, unustati ära, et seal perekonnas on teised inimesed, kes võivad selle koormuse kõrval invaliidistuda,” rääkis Tiina Kangro. Saates käsitleti pere ja riigi ülesandeid ning ootusi intellektipuudega inimeste toetamisel ja hooldamisel. Lapsevanemad rääkisid oma intellektipuudega lapse kasvatamise korraldamisest perekonnas.
Tartu Maarja kooli direktor Jaanus Rooba hinnangul näitab ühiskonna suhtumine puuetega inimestesse ja nende hoolekande korraldusse ühiskonna üleüldist tegelikku heaolutaset.
Saate juht ja produtsent Margus Saar loodab, et perede jutustatud lood ja ekspertide hinnangud andsid üldsusele parema ettekujutuse omaste hoolduse probleemidest. Ühtlasi soovib Saar, et jutuks võetu oleks surveks järgmistes aruteludes ja annaks tõuke ka riiklike meetmete muutmiseks.
2011. aastal koguti televaatajate abiga Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse uuendamiseks ja laiendamiseks 208 055 eurot.
Jõulusokk tembutas tares. Foto: EPMJõulupuukombega sai maarahvas tuttavaks mõisate kaudu 19. sajandi teisel veerandil, kui härraste poolt tehti mõisa ametimeestele ja teenijatele kingitusi. Maast laeni ulatuv põlevate küünalde ja maiustustega ehitud jõulupuu oli kas mõisaköögis või isegi saalis. Lapsed kutsuti jõulupuule koos vanematega. Kuuse juures lauldi, lastelt küsiti salmi ja lugemisoskust.
19. sajandi keskel jõudis jõulupuu ka kirikutesse ja koolidesse, 1880-ndatel hoogustus jõuluõhtute korraldamine asutustes ja seltsides.
Maaperedesse ilmus haljas kuuseke algul kõrvuti jõuluõlgede toomisega. Kui jõuluõled tavatseti tuua rehetuppa, siis kuusk nö puhtasse kambrisse. Jõulupuukomme kodunes 20. sajandiks ning sai üldiseks uute, moodsamate elumajade ehitamisega ja jõuluõlgede toomise kombe taandumisega 20. saj esimestel kümnenditel.
20. sajandi algul kodusid külastav jõuluvana kandis kasukat, karvamütsi, vilte ja labakindaid, habe oli valmistatud linapeost ning kindlasti oli tal kaasas vitsakimp. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija nagu mardi- ja kadrisantki, aga ka jõulusokk.
Jõulusokk oli tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal, kuid 1960. aastatest levis seoses vanade kommete lavastamisega koolides, lasteaedades, üle maa. Sokk kandis karvast kasukat, puust maski ja takust habet. Sabaks oli kaseokstest saunaviht. Enamasti liikus sokk ringi üksinda, tehes nalja ja hirmutades lapsi. Soku tembutamine vaibus, kui teda kostitati pähklite ja õllega. Soku külatus tähendas head käekäiku, edu ja õnne perele ning kogu majapidamisele. Loe edasi: Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt
Otepää keskväljakul asuv jõulupuu ja vapiloom ootavad Karulaane jenka tantsijaid.Sellel aastal algab talv 21.detsembril kell 13.11. Otepääst saab taaskord talvepealinn. Talv saabub Karulaane jenka saatel, mida linna keskväljakul tantsivad 17 erinevat tantsurühma 200 tantsijaga. Otepää saab talvepealinnaks juba 16. korda. Talve võtavad vastu karuste aksessuaaridega rahvariietes tantsijad Tallinnast, Türilt, Pärnust, Narvast, Valgamaalt ja Otepäält, lisaks sellele tantsivad ka kõige väiksemad – Otepää Lasteaia lapsed. Talvepealinna pidustused avab kell 13 traditsiooniline talveturg Otepää keskväljakul. Sügispealinna Narva ja Tallinna esindajad annavad Otepääle üle talvepealinna tiitli.
Esitamisele tuleb talvetants Otepäält, sügisetants Narvalt, kevadetants Türilt, suvetants Pärnult. Tantsivad Tallinn ja Valga ja kindlasti toimuvad ühised seltskonnatantsud. Tantsutakti lööb Kaire Ojavee Otepäält.
Otepää Naisseltsi korraldatud Talveturu külastajad saavad lisaks tantsude nautimisele osta käsitöötooteid, söögikraami ja leida jõulupakkidesse sobivaid kingitusi. Turusuppi pakuvad Otepää Naisselts ja Otepää naiskodukaitsjad. Kell 18 ootab talvepealinn aga kõiki diskohuvilisi Otepää kultuurikeskusesse retro-videodiskole, et tähistada Eesti diskotegemise 40. aastapäeva. Talvepealinna diskol astub üles Marju Länik.
Päeva juhib Vambola Paavo. Talvepealinna üritused korraldab Otepää Kultuurikeskus, Otepää Naisselts ja Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna Otepää jaoskond. Talvepealinna ametlikuks raadioks on raadio Sky Plus. Toetab Otepää vald.
Seoses pidustustega on 21.detsembril Otepää keskväljak suletud kella 7.30-17.
Monika Otrokova
19. detsembril kell 19 tulevad Kandle lavale Birgit Õigemeel ja Mihkel Mattisen kontserdiga ”Jõulud südames”.
27. detsembril kell 19 toimub kontsert ”Pühademuusika”, kus lavale tulevad Mari Kalkun ja Riho Sibul. Mari Kalkuni muusika tunnussõnaks on vahetu. Tema loomingu inspiratsioon pärineb loodusest, rahvalauludest ja luulest. Tänavu jõuludel ühendab Mari Kalkun jõud Eesti elava rokkmuusika legendi Riho Sibulaga, kellega üheskoos antakse neli jõulukontserti.
“Pühademuusika” ei ole tavaline kontsert selle traditsioonilises tähenduses, sest muusikud otsivad ühist kooskõla läbi improvisatsiooni, mis oma spontaansuses on kordumatu ja sünnib üheskoos kontserdipublikuga kohapeal.
29. detsembril kell 19 toimub kontsert-etendus ”Tempera laulab”, mis on ühtlasi Võru koori Tempera 10. tegevusaasta juubelikontsert. Koori dirigeerib Signe Rõõmus, liikumise on seadnud Tea Kõrs ja Maire Udras, kaastegevad on Võru Kesklinna Gümnaasiumi koorid, vilistlased ja külalised
Ilusaid elamusi!
Kätlin Hoop
Tallinn on jälle olümpialinn! Esmakordselt maailmas toimuv PiparkoogiOlümpia leiab aset Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis. 300 kilost taignast rullub lahti ainulaadne ja lõhnav piparkoogivaatemäng, kus võtavad mõõtu ja püstitavad uusi loovusrekordeid 100 tipptegijat nii Eestist, kui mujalt maailmast.
Seekordsel näitusel osalevad ka keskaegse piparkoogi meistrid Soomest Turust ja Poolast Torunist, kes panevad välja puuvormidega valmistatud reljeefsed piparkoogid. Ära maga maha seda erakordset jõulusündmust, kus on ühendanud oma jõud suur hulk kunstnikke, arhitekte, disainereid ja muid loovaid inimesi, et pakkuda sulle unustamatut, lõhnavat ja inspireerivat jõuluelamust. PiparkoogiOlümpiale on loonud originaalmuusika Janek Murd.
Näitusele on oodatud kõik suured ja väikesed kunsti-, piparkoogi-, ajaloo- ja spordifännid.
Pr Evelin Ilves näitab, kuidas valmistada Saksa piparkooki Ärma moodi. Foto: Tallinna Haridusamet
Tallinnas toimus mahejõulutoitude töötuba pr Evelin Ilvese ja Swissotel’i peakoka asetäitja Taigo Lepiku juhendamisel. Koos lasteasutuste toitlustajatega küpsetati piparkooki Ärma moodi ja porgandikooki. Eesmärgiks oli valmistada jõulutoite kodumaisest mahetoorainest, et koolides (sealhulgas koolipuhvetites) ja lasteaedades soodustada kodumaise mahetooraine kasutamist.
Jututeemaks oli ka, kuidas soodustada otseturustust tootjalt lasteasutustesse ja millised on lasteasutuste võimalused sellele kaasa aitamiseks. Evelin Ilves rääkis arutelu käigus ka välisvisiitide käigus külastatud teiste riikide lasteasutuste toitlustamisest, millest selgus, et tihti näitavad initsiatiivi üles just lasteasutused ise, kes taotlevad projektide kaudu rahastamist paljudele põnevatele tegevustele, sealhulgas talude külastamisele.
Töötuba toimus Põllumajandusministeeriumi tellimusel ja korraldamisel koostöös Tallinna Haridusameti ja Eesti Toiduravi Konsultantide Ühinguga. Loe edasi: Valmista pühadeks mahedaid jõulutoite
“Jõulude ajal on paljudel soov teha midagi eriliselt head. Pakutakse võimalusi annetada loomade varjupaikadele, lastekodudele, haiglatele. Mullu kogusime jõululaadal annetusi Kohtla-Järve lastekodu lastele,” kirjutab Nele Eller käsitööseltsist. Sel aastal vaatas selts ringi oma saarel, silma jäi Vabaduse lasteaed, mille juhatajalt uuriti, kas lasteaiaperel on midagi, millest nad puudust tunnevad. Katrin Maanas vastas, et annetusrahaga soetataks aeda uus kiik ja ehitataks uus liivakast. Kõigil, kes tunnevad, et sooviksid nende eriliste laste heaks annetada, saavad annetuse teha MTÜ Hiiumaa Käsitööselts kontole Swedbank 221019490040, märksõnaks: “annetus” . Annetusi kogutakse 31. detsembrini.
Saaremaa naiskodukaitsjad andsid jõulukingiks Vahipataljoni ajateenijatele pidulikult üle saarlaste poolt kootud villased sokid.”Mõte kinkida saarlastest sõduritele jõuluks soojad sokid, tuli kunagisel naiskodukaitsjate kauaaegsel esinaisel Rita Loel, kes tänaseks on meie seast lahkunud, ” ütles Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine Raili Nõgu kudumite üleandmisel. “Loodame, et tema loodud traditsioon kestab veel kaua ja soojendab meie südameid ja teie jalgu veel pikki aastaid.”
Seda üleskutset on järginud paljud saarlased, mis näitab, et saarlased hoolivad oma sõdurpoistest ja ka meie riigist ning kaitseväest. Koostöös ajalehega Saarte Hääl ja Raadio Kadi korraldatud kampaania käigus saatsid omakootud sokke vabatahtlikud üle terve Saaremaa. Liskas olid avatud kogumispunktid, kuhu kõik soovijad said kuni 1. detsembrini omakootud sokke tuua. Novembris alanud kampaania käigus koguti kokku 142 paari sokke.
Vahipataljonis on ajateenistuses hetkel 62 Muhu- ja Saaremaalt pärit noormeest. Peale Vahipataljoni ajateenijate said endale villased sokid veel Tagalapataljoni, Staabi- ja Sidepataljoni ning Mereväe ajateenijad.
Pühapäeval, 16.detsembril kell 15.00 saavad Otepääl, kuuse juures kokku jõuluvanad. Jõuluvanade kokkutulekuga alustab tööd jõulupark restoran-kohviku l.u.m.i hoovis.
Ligi 20 jõuluvana saabuvad erinevatest kohtadest ning erineva transpordiga. Tulemas on jõuluvanad tuletõrjeautoga, kiirabiga, politseiautoga,jalgrattaga, hobusega, taksoga ja suuskadel.
Jõuluvanad jagavad lastele kommi, laulavad ja teevad ringmänge, kavas on ka üllatused. Tule kohale ja vaata, milliste sõidukitega jõuluvanad saabuvad!
Kohvik l.u.m.i hoovis on jõulupark avatud 16.-23. ja 26.-30. detsembril 2012.
Avatud on jõulupostkontor, kus päkapikud aitavad lastel jõuluvana kirjad korrektselt adresseerida. Kohapeal on võimalus kiri kirjutada ja joonistada.
Tegutseb ka töötuba, kus erinevatel päevadel meisterdatakse jõuluehteid, piparkooke ja muud huvitavat. Koos saab ehtida pargis olevaid kuuski. Enda meisterdatud ehte võib kaasa võtta.
Kuni lapsed toimetavad päkapikkudega, saavad emmed-issid, vanaemad-vanaisad kohvikumõnusid nautida.
Sündmuste programm:
16. detsembril kell 15.00 Jõuluvanade kokkutulek keskväljakul. Kell 16.00 – 17.00 kohal ka jõuluvana.
17. detsembril kell 15.00 Esinevad Otepää lasteaja lapsed.
18. detsembril kell 15.00 Muinasjutud talvest ja jõuludest.
19. detsembril kell 15.00 Jõululaulude ühislaulmine.
20. detsembril kell 15.00 “Trollide jõulusegadus” Pilkuse külaseltsilt.
21. detsembril kell 15.00 Kui ilm võimaldab, ehitame turuplatsi läheduses lumest atraktsioone.
22. detsembril kell 15.00 Jõuludisko. 16.00 – 17.00 kohal ka jõuluvana. Kell 19.00 Kohvikus väike kontsertprogramm. Draamastuudio noored ja Ott Rõngas.
23. detsembril kell 15.00 “Laanerahva jõulupidu” Naisseltsi nukuteatrilt. 16.00 – 17.00 kohal ka jõuluvana.
26. detsembril kell 15.00 Nõuni noortetrupp ja jõulumemm. 16.00-17.00 kohal ka jõuluvana.
27. detsembril kell 15.00 Kontsert Otepää Gümnaasiumi ja Noortekeskuse noortelt.
29. detsembril kell 15.00 Päkapikud plaatpillidel. 16.00-17.00 kohal ka jõuluvana.
30. detsembril kell 15.00 Lõpupidu. 16.00 – 17.00 kohal ka jõuluvana.
Lisainfo: Valdur Sepp, tel 513 7977, Margus Möll, tel 522 7899
Põhjaõue talvelaat toimub traditsiooniliselt laupäeval, 15. detsembril Narva linnuses.
Narva Kutseõppekeskus ja Narva Muuseum korraldavad Narva Linnavalitsuse toetusel talvelaata viiendat korda.
„Meie kooli korraldatav talvelaat on saanud talvise Narva kultuurikalendri lahutamatuks osaks,” ütles Narva Kutseõppekeskuse direktor Jüri Sasi. „Ühelt poolt on rõõm midagi omalt poolt narvalastele ja virulastele pakkuda, teisalt on see kümnetele meie õpilastele suurürituse ettevalmistamise ja läbiviimise raames suurepäraseks praktika saamise võimaluseks,” lisas Sasi.
Talvelaadal pakuvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti, samuti Lätist, Leedust. Pakutakse toidukraami ja muid köögitarbeid, mett, kudumeid, suveniire. Põhjaõue meistrite juhendamisel saab valmistada vanade tehnoloogiate järgi erinevaid esemeid. Päkapikkude koolis õpetatakse erinevate jõulukingituste valmistamist.
Narva Kutseõppekeskuse peakokk Argo Kirs koos oma õpilastega pakub „Pidusööki”.
Talvelaat on suurepärane võimalus soetada jõulukingitusi ja koos perega rõõmsalt aega veeta. Talvelaat lõpeb lumememmede konkursi ja tuleshowga.
Talvelaat on avatud 10:00-18:00. Sissepääs talvelaadale on tasuta.
15:00-17:00 Võistlused ja mängud rändnäitlejatega
16:00-16:30 Lumememmede konkurss
17:55 Laada lõpetamine ja tulešõu
18:00 Põhjaõue väravad suletakse.
„Seekord on ka ilmataat meie poolt – laupäeval saame arvatavalt nautida tõelist talvepäeva,” sõnas Narva Kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Karen Sukiasyan. „Meie kool on laada ettevalmistustega lõpusirgele jõudnud. Meelelahutus ja kaubandus saavad olema tavapäraselt kõrgel tasemel. Ootame narvakate ja virulaste rohket osavõttu!” täiendas Sukiasyan.
Laadal kauplejate registreerimine kestab. Lisainformatsioon: laat@nvtc.ee ja tel: 5270 400.
Setomaa tipp – Meremäe vald on jõulumeeleolus, sest kahes suuremas külas säravad jõulupuud. Viimati sai vallas kaunistatud kuuskede all käidud ja jõuluvalgust imetletud üle viie aasta tagasi.
Obinitsas säravad kasvaval kuusepuul pisikesed punased tuled ning Meremäel on ehitud siniste tuledega koolimaja juures kasvav üle 12 meetrine kuusk.
Erilise Setomaale sissesõidumeeleolu loob aga Meremäe vaatetorni sirged ja sihvakad vormid, mis on valge valgusvoolikuga kaunilt esile tõstetud. Pimeduses helendab 18 meetrine torn täies hiilguses ja pidulikkuses.
Talvisel ajal valgustatud vaateplatvormile ronida ning Lõuna-Eesti kagunurga metsade-mägede-orgudega kaetud maastiku vaadata ja imetleda pole aja raiskamine.
Agentuur Corelli Music lõpetab juba kolmanda aasta jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“. 1.–29. detsembril ehk 1. advendist pea aasta lõpuni kõlavad kaunid kontserdid kirikutes, mõisates ja muusikasalongides. Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab Corelli Music oma jõulumuusika festivaliga meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust.
Tänavuse festivali kavas on eriline rõhuasetus kontratenoritel, barokiaja kõige kaunimad muusikateosed on loodud just seda tänapäeval haruldast hääleliiki silmas pidades.
Põnevad sündmused ootavad ees müstilistest arvudest koosneval kuupäeval 12.12.12 Toompea muusikasalongis ning 15. detsembril Vihula mõisas. Barokkansambel Corelli Consort on oma kontserdile „Müstilised jõulud“ vaatamata maailmalõpu ennustustele abiks kutsunud muusikute järelkasvu, Eesti kõige pisemad klavessiinikunstnikud ehk päkapikk-virtuoosid Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakoolist (õpetaja Ene Nael). Kavas on Telemanni, Corelli, Bachi jt barokkheliloojate muusika ning samuti meeleolukad lastepalad. Loe edasi: CORELLI MUSIC – jõulumuusika festivalil kuuleb inglihäälseid kontratenoreid
Ka tänavu ühendavad Eesti 10 piirkondlikku toidupanka oma jõu ning teevad jõulupühade eel lisakoguse toiduabipakke, mis jagatakse laiali üle Eesti. Tarvilik kaup loodetakse paljuski saada just toidukogumispäevadelt, mis toimuvad sel ja järgmisel nädalavahetusel.
8.–9. detsembril ja 15.–16. detsembril on neljateistkümnes Rimi kaupluses ning kolmes muude jaekettide kaupluses Toidupanga vabatahtlikud toidukogumiskärudega. Toitu on võimalik annetada Tallinna, Tartu, Rakvere, Jõhvi, Narva, Võru, Viljandi, Pärnu ja Haapsalu Rimides (täpsemalt vt siit<http://www.toidupank.ee/vota-aega-ja-tule-appi-toitu-koguma/>) ning lisaks neile Haapsalu Rannarootsi Selveris, Türi Konsumis ja Paide Maksimarketis.
Abi saajad selgitatakse välja koostöös iga piirkonna kohaliku sotsiaalametiga. „Eelmisel aastal plaanisime teha puudustkannatavatele lastega peredele umbes 1000 pakki, kuid lõpuks saime endalegi üllatusenamkokku 1600 suurt ja korralikku toidukasti,“ meenutab aastatagust jõulukampaaniat Toidupanga tegevjuht Piet Boerefin. „Sel aastal oleme seetõttu oma prognoosides julgemad, aga täpset pakkide arvu ette öelda ikkagi praegu ei saa, sest kõik sõltub sellest, kui hästi toidukogumispäevad lähevad.” Loe edasi: Toidupank kogub jõulukuiste toiduabipakkide jaoks kaupa
Ennevanasti arvati, et nigul laseb külma sisse. Tia juu taa siis nüid ikka külmaks jäebkid. Sest meite külm tulli küll juba andressepäävaga.
Liivavahel nüid jõulupuu särab oma tuledega. Seevoasta oo tükkis teene jõulupuu, teese kohja pial. Meite pialinnas, Liiva linnas põle sõukest muret ilmaskid oln, et piaks akkama metsast kuuske välja vädama ja üles panema.
Neh kui sa natusse rinki voatad, siis oo neid kuuskesid sial kasumas ikka ühna üksjägu. See, mise pial ulka voastaid oo tulesid põletatud, jähi mineva voasta irmsaste uie poe seena naale ja nüid sai järgmine võetud. Ja esmasbe omingu koolilapsed tullid kut üks karikond päkapikkusid ja seltsis nee kuusetuled põlema pandi.
Neh, nüid see jõulurall ikka rohkem lahti lähäb. Ma nüid kole nobeste ütle, et neh, tuleva nädali ma riagi pitkemalt, et neljateistmendal oo koolimajas laste jõululaat. Ja viieteistmendal oo spordiallis Muhu jõululaat. Selle viimase kohta soab täpsemini uurida Anneli kääst, televonni pial 50 37 407. Loe edasi: Uiest jõulupuust ja mieste laulust
Juba rohkem kui 8 aastat on Lepatriinu Lasteteater pakkunud lastele jõulurõõmu oma toredate etendustega. Nii saab see olema ka sel aastal! Taas valmib jõuludeks uus lavalugu, milles on laulu ja nalja – üht ikka rohkem kui teist! Etendus sobib nii tillukestele kui ka juba pisut suurematele vaatajatele. Võtame kaasa ka Jõuluvana.
