hiied

Taldrikulennutajate konflikt maausulistega
hingedeaja palvusel

Discgolf või hiiemägi? Foto: A. Heinapuu.

Eile saatis Maavalla Koda keskkonnaametile, Rapla maavanemale, muinsuskaitseametile, muudelegi asutustele ja Valtu spordimajale märgukirja konfliktist, mis tekkis 1. novembril Paluküla hiiemäel hingedeaja palvust pidanud maausuliste ja discgolfi harrastajate vahel.

Hiiemäele ebaseaduslikult paigaldatud discgolfirajale ilmus kaks rühma, kelle visatud ketas tabas ühe maausulise jalga, teine lendas väikese lapse peast napilt mööda. Tekkinud sõneluses arvasid mängijad, et kodalased segavad neid ja peaksid lahkuma, sest asuvat rajal. Agressiivsed mängijad lõhkusid ühe vihmavarju ning lõid jalaga elektroonilist aparatuuri sisaldavat pappkarpi.

Sellesarnaste konfliktide edaspidiseks vältimiseks soovitab Maavalla Koda peatada mistahes arendustööd Paluküla hiiemäel (üks arendajaist taotleb parasjagu Euroopa raha). Uute tehniliste rajatiste ehitamise puhul hiiemäele või selle lähedusse soovitakse sinna meelitada veel suuremaid rahvamasse. Sel juhul suureneb analoogsete konfliktide oht veelgi, lisaks suureneb kaitseala inimkoormus.

Kui klientidelt hakatakse mäe „sportliku“ kasutamise eest raha küsima (mis on äriplaanides), saavad nad veelgi suurema õiguse peletadamäelt neid, kelle jaoks see on püha. Tavalised suusatajad-kelgutajad ning tervisejooksjad maausulisi ega hiie pühadust ei ohusta.

Paluküla hiiemägi on juba üle 10 aasta olnud absurdsete arendusteobjektiks. Mäge pühaks pidavad inimesed on pidanud võitlema nii mäetõstukite kui ka kunstlumemasinate rajamise vastu kohtuskäimiseni välja. Oleks ometigi aeg jätta püha mägi rahule. Kõiki ilusaid kohti Eestis ei pea raha pärast ära rikkuma.

Loe edasi: Taldrikulennutajate konflikt maausulistega
hingedeaja palvusel

Hiite fotovõistluse võitja saab auhinnaks 1000 eurot

Lõpusirgel on fotovõistlus “Maavalla hiied”, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest, pühadest kividest, allikatest, puudest jt looduslikest pühapaikadest. Võistlus lõpeb 31. oktoobril.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 1000 eurot. Hõimu- ehk uurali rahvaste pühapaiga eriauhinnaks on 300 eurot ja kuni 16aastastel noortel 200 eurot. Lisaks on eriauhindadena välja pandudajakirjandusväljaannete tellimusi, raamatuid, filmi- ja heliplaate, kursuseid, kogemusmatku jpm.

Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele on oodatud Eestis ja mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistluse eesmärk on jäädvustada, tutvustada ja väärtustada looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma. Võistluse teemaks on ajaloolised (mitte tänapäeval kasutusele võetud) looduslikud pühapaigad. Uuematest pühapaikadest on erandina võistluse teemaks matusetavadega seotud ristipuud.

Loe edasi: Hiite fotovõistluse võitja saab auhinnaks 1000 eurot

Kultuuriministeeriumi arengukava praak ähvardab jätta hiied hävima

Hiite Maja SA avaldab muret, et Kultuuriministeeriumi poolt vastu võetud looduslike pühapaikade arengukava määrab suurema osa hiisi hukule. Looduslike pühapaikade eksperdid on nördinud, sest ministeerium rikkus arengukava kinnitades ka demokraatlikke tavasid.

Looduslike pühapaikade ehk hiite näol on tegu maailma vanimate looduskaitsealadega, millel on lisaks keskkonnaväärtusele ka ülioluline pärimuslik ja kultuuriline roll. Uuringute kohaselt peab hiite kaitsmist oluliseks lausa 86% Eesti elanikkonnast. Tuntuimaid looduslikke pühapaiku on näiteks Tamme-Lauri tamm, Taevaskoja ja Pühajärv.

Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest ütleb, et ministeeriumi käitumine on olnud kummaline, sest koos ekspertidega koostatud arengukavasse, mis oli mõlemapoolselt ja sisuliselt juba kokku lepitud, viis ministeerium ootamatult sisse väga olulised muudatused. Pärast ühepoolselt muudatuste tegemist on ekspertide nõukogu ignoreeritud ning vaatamata arupärimistele pole sisulisi selgitusi antud. Loe edasi: Kultuuriministeeriumi arengukava praak ähvardab jätta hiied hävima

Hiite kuvavõistluse peaauhind nüüd 1000 eurot

Käimasoleva Maavalla hiite kuvavõistluse peaauhinda suurendati enam kui kaks korda ning nüüd ootab võitjat senise 400 euro asemel 1000 eurot. Auhindade hulka lisandus ka hõimurahvaste pühapaiga eriauhind suurusega 300 eurot.

Kuni 31.10.2014 toimuvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod hiitestja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk onväärtustada ja tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Tänavu seitsmendat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Eriliselt on oodatud hõimurahvaste pühapaikade pildid. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel, s.h meie hõimurahvastel.

Osa võtma on oodatud igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele (1000 eur) ja noorte (200 eur) rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve rida eriauhindu Loodusajakirjadelt, Keskkonna- ja Muinsuskaitseametilt, ERMilt, ansamblilt Metsatöll jt.

Võitjaid autasustatakse 29. novembril Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.

Aadressil www.maavald.ee/kuvad/ saab tutvuda võistluse eeskirja ning käesoleva ja eelnevate aastate võistlustöödega, otsida lisateavet ning laadida üles oma võistlustööd.

Hiite kuvavõistlust korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Hiite kuvavõistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku

12 tipuline Saamide püha Kivakkamäki Foto: Kirsimetsa.ee

Oktoobri lõpuni kestvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.

Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.

Osa võtma on oodatud igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele ja noorte rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve rida eriauhindu teemarühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Võistlus kestab 31. oktoobrini ning võitjaid autasustatakse 29. novembril Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Täpsema info leiab siit.

Hiite kuvavõistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku

Oktoobri lõpuni kestvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.
Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.
Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.
Osa võtma on oodatud igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele ja noortele mõeldud rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve rida eriauhindu teemarühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.
Võistlus kestab kuni 31.10.2015 ning võitjaid autasustatakse 29.11. 2015Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.
Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.
Ajalooline looduslik pühapaik on hiis, kivi, puu, veekogu, koobas, pank jms, mida on peetud pühaks ja/või kasutatud põliste tavade järgimiseks teadaolevalt juba enne 20. sajandit. Erandiks on uuemad ristipuud, millega on seotud ajaloolised matusetavad.
Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on pühapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad. Ka Eesti maastikulisest mitmekesisusest ja elurikkusest oluline osa on jõudnud meieni hiites. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Pühapaikadega seotud teadmised, tavad, uskumused, kohanimed ja pärimused hoiavad ka olulist osa meie vaimsest kultuuripärandist ja kodutundest.
Vähese uurituse ning kaitstuse tõttu on hiied äärmiselt ohustatud. Teadmatu inimtegevuse ja
unustamise tõttu on lähemal ajal hävimas 2000-3000 pühapaika.
Pühapaikasid jäädvustades ning nendega seotud pärimusi tundma õppides ning edasi jutustades aitame hiitel edasi kesta.
Aadressil www.maavald.ee/kuvad/ saab tutvuda võistluse eeskirja ning käesoleva ja eelnevate
aastate võistlustöödega, otsida lisateavet ning laadida üles oma võistlustööd.
Ahto Kaasik
Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus

Tartus tunnustatakse homme Hiie Väge

Homme, 23. novembril kell 13 toimub Tartus Riia 12 kaitseväe ühendatud õppeasutuste aulas Hiie Väe tunnustamise sündmus. Kuuendat korda kogunev Hiie Vägi on looduslike pühapaikade sõprade aasta tähtsündmus, mida korraldab Maavalla koda.

Sündmusel tutvustatakse hiljuti lõppenud hiite kuvavõistlust ja autasustatakse selle võitjaid. Antakse ülevaade aasta jooksul toimunud pühapaikadega seotud sündmustest ja arengutest. Tunnustatakse hiiesõbralikke ettevõtmisi ning kuulutatakse välja aasta hiie sõber.

Tervituseks võtavad sõna Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esindaja Juku-Kalle Raid, Eesti rahva muuseumi direktor Tõnis Lukas ning Soome omausuühenduse Taivannaula, Eesti rahvaluule arhiivi, Võro instituudi jt asutuste esindajad. Kõlab rahvamuusika. Müügil on järgmise aasta sirvikalender ning pühapaikade toetuseks annetatud paelad. Sündmust juhib kirjanik ja ajakirjanik Sulev Oll.

Tänavu jagatakse tunnustust neljale hiiesõbralikule ettevõtmisele:

1) Rein Maranit tunnustatakse tänavu kevadel esilinastunud dokumentaalfilmide “Hiite lummus” ja “Looduslikud pühapaigad Eestis” valmistamise eest. Eesti esimeste, üksnes pühapaikadele pühendatud filmide loomisega on Rein Maran aidanud oluliselt kaasa pühapaikadega seotud väärtuste ja murede tundmisele ja mõistmisele ühiskonnas.

2) Nabala keskkonnakaitse ühingu esindajat, EELK Jüri koguduse vaimulikku ning Saku vallavolikogu esimeest Tanel Otsa tunnustatakse Saku valla Tõdva küla Animäe kui oletatava pühapaiga tutvustamise ja kaitsmise eest. 2011. aastal saavutas kohalikke elanikke esindav Tanel Ots Animäge valdava metsafirmaga AS A&P Mets kokkuleppe, mille kohaselt omanik loobus seal
puid raiumast ning lubas kinkida pühapaiga kohalikule kogukonnale.
Loe edasi: Tartus tunnustatakse homme Hiie Väge

Hiite kuvavõistlus kestab porikuu lõpuni

Käesoleva kuu lõpuni saab osaleda Maavalla hiite kuvavõistlusel. Oodatud on ülesvõtted ajaloolistest hiitest, pühadest puudest, kividest, allikatest, ristipuudest jm pühadest looduspaikadest, mis on jäädvustatud Eestis või mujal maailmas.

Kõik võistlusele saadetud ülesvõtted kandideerivad 400 eurosele peaauhinnale. Lisaks on kuni 16-aastastele noortele välja pandud 200 eurone peaauhind. Välja jagatakse ka hulk eriauhindu rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Maavalla koja vanem Ahto Kaasik ütles: “Värvikirev sügis on hiite jäädvustamiseks väga hea aeg. On ju koos aastaringiga muutuvad maastiku ilmed lahutamatu ja oluline osa pühapaikadest. Meie esivanemad on hiites loodust kaitsnud ning oma põliseid tavasid järginud mäletamata aegadest peale. See pärand on haruldane ja väärtuslik ning väärib uuesti avastamist. Loodan, et huvilised kasutavad porikuu lõpuni jäänud nädalaid vanade väepaikade külastamiseks ning osalevad julgelt kuvavõistlusel.”

Tänavu saab esimest korda otsida pühapaikade asukohaandmeid looduslike pühapaikade andmekogust. Koostamisel olevalt leheküljelt leiab kaitsealuste ja väheohustatud pühapaikade andmeid idapoolsetest maakondadest!

Võistlus kestab kuni 31.10.10226 (2013) ning Võitjad kuulutatakse välja Hiie väe tunnustamissündmusel 23.11. Tartus Riia 12 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse aulas.

Võistlust toetavad Kehrwieder, Võro Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maaleht, Maakodu, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani terviseakadeemia, Looduse aasta foto ja Keskkonnaamet. Muinsuskaitseamet on pannud välja eriauhinna parimale koolinoorte jäädvustatud muinsuskaitsealuse pühapaiga kuvale.

Hiite kuvavõistlust korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Võistluse eeskiri jm lisateavet!
Võistluse lehekülg!

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist!

Andres Heinapuu
Maavalla koja kirjutaja

Käimas on hiite kuvavõistlus

Valkeakoski, Soome. Autor: Mirka Turpeinen

Käimas on kuvavõistlus maavalla hiied 10226, kuhu on oodatud ülesvõtted hiitest, pühadest kividest, allikatest, ristipuudest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.

Võistluse peaauhind on 400 eurot ning noorte (kuni 16 a) peaauhind 200 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu.

Võistlusele võib saata ülesvõtteid nii Maavallast kui piiri tagant. Looduslikke pühapaiku leidub meie naabermaades Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes, Venemaal ning pea igal pool maailmas, kus leidub põlisrahvaid. On ju hiied inimkonna vanimad looduskaitsealad.

Võistluspilte valides peaks veenduma, et tegemist on tõesti ajaloolise loodusliku pühapaigaga ning ülesvõte on kooskõlas võistluseeeskirjaga. Tasub vaadata ka pilte, mis eelmisel aastal võistlusele ei sobinud.

Osalejatel on võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa pühapaikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaannetes.

Võistlus kestab kuni 31.10.10226 (2013) ning Võitjad kuulutatakse välja 23.11. Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Aasta Hiie sõber on Marju Kõivupuu

Laupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissündmusel kuulutati aasta Hiie sõbraks ristipuude uurija ja hoidja Marju Kõivupuu. Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadurina on Marju Kõivupuu koostanud ristipuudest uurimusi, avaldanud raamatuid ning kümneid artikleid, selgitanud ristipuude ohustatust ja haruldust kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja avalikkusele.
Marju Kõivupuu järjekindla töö tulemusel on seni avalikkusele tundmatud ristipuud kogunud
järkjärgult tuntust ning sadade kui mitte tuhandete inimeste omaste hingepuud on sae alt pääsenud.
Ristipuud on seotud ajaloolise matusekombestikuga, usuga inimhinge jäävusse ning inimese ja looduse ühtsusse. Teel kalmistule peatub matuserong, puu koorde lõigatakse ristimärk ning mälestatakse surnut. Vanematel ristipuudel võib leiduda sadu hingeriste. Ristipuude tava on elavalt säilinud teadaolevalt kogu maailmas üksnes Maavalla kaguosas. Kuna sellised puud ei ole Eestis riigi kaitse all, ei ole tagatud ka ristipuudega seotud tavade edasikestmine.
Aasta Hiie sõber Marju Kõivupuu on öelnud, et pühad paigad looduses ning arvukad pärimusmälestised maastikul vajavad meie kõigi täit tähelepanu ja hoolimist. See on osa meie kodu- ja kultuuriloost mida keegi teine meie eest hoidma ei hakka. Kui ta aastatuhande vahetusel hakkas ristipuude kui ainulaadse kombekäitumise tunnismärkide hoidmise ja säilitamise eest avalikkuses kõnelema, ütles üks kodukandi mees: ah, ilmaaigu jandit, ei saa sinust naidõ puiõ pästjat… Aga tal ei olnud õnneks õigus. Kuigi mõned ristimetsatukad ja ristipuud on nüüdseks säilinud ainult fotodel ja videolintidel, käib ristipuude käsi siiski suhteliselt hästi.Marju Kõivupuu rõhutas, et tal on olnud ristipuude eest kõnelemisel väga palju toetajaid ja kaasamõtlejaid. Loe edasi: Aasta Hiie sõber on Marju Kõivupuu

Maavalla koda tänab hiite hoidjaid

Maavalla koda tunnustab tänavu viit ettevõtmist, mis on aidanud kaasa looduslike pühapaikade uurimisele, väärtustamisele ja hoidmisele.

Homme Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval tunnustamissündmusel saavad tänukirja Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm, Eestimaa Looduse Fond, Valjala põhikooli ajalooõpetaja Ester Vaiksaar, Ansambel Metastöll ning Setomaa Napi küla rahvas. Samas autasustatakse ka tänavuse hiite kuvavõistuse võitjaid. Sündmuse naelana kuulutakse välja tänavuse aasta Hiie sõber.

Eestimaa Looduse Fond on alates 2002. aastast pakkunud abi mitmetes pühapaikade kaitsmist edendavates ettevõtmistes: osalenud looduslike pühapaikade uurimismetoodika koostamises ning looduslike pühapaikade arengukava algatamises, on pakkunud pühapaikade kaitsjatele tasuta õigusabi, on võtnud avalikult sõna pühapaikade kaitseks ning on osalenud pühapaikade tutvustamisel.

Valjala põhikooli ajalooõpetaja Ester Vaiksaar on uurinud alates 1995. aastast koos oma õpilaste ja huvilistega kodukihelkonna looduslikke pühapaikasid – küsitlenud põliselanikke, kaardistanud ja kirjeldanud pühi salusid, kive, allikaid ja puid. Seeläbi on ta päästnud mitmed pühapaigad unustusehõlma vajumast ning on õpetanud noori ja täiskasvanuidki pühapaikasid tundma ja austama.

Eesti on teadaolevalt esimene riik maailmas, kus riigi seadusandlikus kogus on moodustatud looduslike pühapaikade toetuseks ühendus. Tõnis Lukase juhtimisel koondunud saadikud on riiklikul tasandil väärtustanud pühapaikasid ning aidanud avalikkusel teadvustada nende ohustatust. Toetusrühma eestkostmisel eraldati 2012. aastal riigieelarvest vahendid, mille abil sai korraldada Põlva kihelkonna pühapaikade uuringud ning arendada pühapaikade andmekogu.

Ansambel Metastöll on pikki aastaid laulnud emakeeles hiitest, andnud välja kogumiku Hiie koda ning aidanud sellega kaasa looduslike pühapaikade teadvustamisele ja väärtustamisele noorema rahva seas. 2006. aastal korraldas Metsatöll koos Maavalla kojaga kontsertsarja Koduhiite kaitsel ning kutsus inimesi üles liituma pühapaikade kaitset taotleva pöördumisega.

Setomaa Napi küla rahvas valmistas 2010. aastal täispika mängufilmi seto maausust. Arhiivikirjeldusel põhinev film jutustab Napi küla pühapaiga kasutamisest ning viljakusjumala Peko austamisest esimese maailmasõja eelõhtul. Filmi tegemist vedas eest Setomaa praegune ülemtsootska Arne Leima ning film valmis külaelanike kulu ja kirjadega ning oma jõul. Selle teoga on Napi küla rahvas näidanud, et pühapaikadega seotud pärandi väärtustamisel saab hea tahtmise juures ka kesistes tingimustes korda saata suuri asju. Loe edasi: Maavalla koda tänab hiite hoidjaid

Eesti elanikud pole rahul looduslike pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega

Neljapäeval Tartu Ülikoolis toimunud looduslike pühapaikade teabetunnis tutvustas Kalev Petti OÜ Faktum & Arikost avaliku arvamuse uuringut “Elanike hoiakud seoses looduslike pühapaikadega”. Hiite Maja SA tellimusel küsitleti 2012. aasta heinakuus omnibuss-uuringu raames Eesti 15-74
aasta vanuseid elanikke teemadel, mis puudutasid nende teavitatust ja hoiakuid seoses hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmisega.

Võrreldes eelmisel aastal toimunud sarnase uuringuga on tuntavalt kahanenud elanike rahulolu võimaluste osas saada ajakirjandusest teavet looduslike pühapaikade kohta: 2011. aastal oli pakutud teabega rahul 38% vastanutest, kuid tänavu kõigest 17%. Samas on kasvanud inimeste hulk, kelle meelest pühapaikadega seotud teave on kättesaadav halvasti või pole üldse kättesaadav: 2011. aastal oli selliselt vastanuid 32% ning 2012. aastal 40%. Kasvanud on ka inimeste hulk, keda teema ei huvita või kes ei oska seisukohta võtta. Aastataguse ajaga on selliseid inimesi 13% rohkem. Rahvuste lõikes on pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega rahul 20% eestlastest ja 9% mitte-eestlastest.

Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist peab tähtsaks või väga tähtsaks 65% ning vähetähtsaks või tarbetuks 2%, seisukohta ei võtnud 26% vastanutest. Looduslikke pühapaikade kaitsmist keskmiselt tähtsamaks pidavad ühiskonnarühmad on: taara- ja maausu pooldajad 89%, luterluse pooldjad 79%, maa-asulate elanikud 74%, linnade elanikud (v.a Tallinn) 70% ning kõrgharidusega inimesed 67%. Loe edasi: Eesti elanikud pole rahul looduslike pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega

Kuu lõpuni oodatakse hiiepilte

Selle kuu lõpuni on võimalik saata Maavalla hiite kuvavõistlusele fotosid, millel on jäädvustatud hiied, pühad kivid, puud, allikad ja muud looduslikud pühapaigad. Lisaks Eesti pühapaikade ülesvõtetele on oodatud ka mujal maailmas jäädvustatud looduslike pühapaikade pildid. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistlus kestab kuni 31. oktoobrini ning võitjad kuulutatakse välja 24.11.2012 Tartus toimuval Hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning MTÜ Wikimedia Eesti.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada vähemalt 600 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist mingil määral ligikaudu 15%.

Ajalooliste looduslike pühapaikade päästmiseks on Kultuuriministeeriumis käivitatud riiklik arengukava, mille esimene viieaastane osa lõpeb tänavu. Keskkonnaministeeriumis ette valmistatud ning 2012. aasta suvel valitsuses kinnitatud Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 kohaselt on looduslikud pühapaigad Eesti maastike üheks haruldasemaks ning samas ohustatumaks osaks.

Käimas on hiite kuvavõistlus

2011. aasta võitja Ain Raali töö Paliverest

Käimas olev kuvavõistlus Maavalla hiied 10225 ootab ülesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Viiendat korda toimuval võistlusel on mitmeid uuendusi. Esmakordselt on osalejatel võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla ning osaleda seega eestikeelse Vikipeedia koostamises. Üleskutsele saata võistlusele ka mujal maailmas asuvate looduslike pühapaikade pilte on juba vastanud mitmed Soome fotograafid. Mõnevõrra on uuenenud ka võistluse lehekülg ning nüüd on hõlpsam tutvuda võistlusele saadetud töödega.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 500 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, muinsuskaitse, looduskaitse ning maailma pühapaigad. Võistlus kestab kuni 31.10.2012 ning Võitjad kuulutatakse välja kooljakuus (november) Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel.

Loe edasi: Käimas on hiite kuvavõistlus

Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks

Iseseisvuse taastamise päeval ei meenutatud pelgalt 21 aasta taguseid sündmusi. Vargamäel Anton Hansen Tammsaare muuseumis toimunud rahvapeoga tähistati 20 aasta möödumist maakonna kultuurirahva jaoks püha paiga, Järvamaa kultuurihiie asutamisest.

Järvamaa Kultuurihiie rajamise idee pärineb toonastelt kultuurijuhtidelt Aivo Prüsselilt ja Inge Mihkelsaarelt, kes tahtsid koos keskkonnosakonna juhataja Kalev Aunaga eriliselt meeles pidada äsja asutatud kultuuripreemiate laureaate.
“Lootus oli, et neid kultuuripreemiaid antakse välja aastakümneid. Vargamäe on ju väga väärikas kultuuritraditsioonidega piirkond Järvamaal ja selles mõttes koht jumala õige,” lausus idee algataja Kalev Aun.
20 aasta jooksul on Järvamaal välja antud 105 kultuuripreemiat, kultuurihiide on istutatud 99 puud. 18 aastat tagasi loomingulise tegevuse eest preemia saanud Tiia Tamm oli tänagi oma puud imetlemas. Loe edasi: Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks

Maavalla koda otsib häid hiiefotosid

Algab kuvavõistlus Maavalla hiied 10225, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Tänavu viiendat korda toimuval võistlusel on mitmeid uuendusi. Esmakordselt on oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud) pühapaiku võib kohata paljude põliste rahvaste juures ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse.

Esmakordselt on osalejatel võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla ning osaleda seega eestikeelse võrguentsüklopeedia Vikipeedia koostamises. Kaitse all olevate pühapaikade vabakasutusse antud ülesvõtted annetab Maavalla koda eestikeelsele Vikipeediale. Sellised ülesvõtted avaldatakse keskses failivaramus Wikimedia Commons ning neid kasutatakse Eesti pühapaikade teemaliste artiklite ilmestamiseks.

Võistlus kestab kuni 31.10.2012 ning Võitjad kuulutatakse välja 17.11. Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning MTÜ Wikimedia Eesti.

Võistlust toetavad Kehrwieder, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Võro Instituut, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani tervisekool, looduslike pühapaikade riiklik arengukava, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaamet ning Muinsuskaitseamet.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 600 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidb kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa meie pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist ligikaudu 15%.

Hiie vägi koguneb laupäeval Tartusse

Laupäeval, 19. novembril algusega kell 13 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Vanemuise tn 42 Hiie väe pidulik tunnustamissündmus. Autasustatakse kuvavõistluse Maavalla hiied 10224 võitjaid, tunnustatakse hiiesõbralike ettevõtmistega silma paistnud inimesi ja asutusi ning kuulutatakse välja aasta Hiie sõber.

Sündmuse kõige pidulikum hetk on aasta Hiie sõbra aunime saaja väljakuulutamine. Hiie sõber vöötatakse rahvariidevööga, talle antakse üle sepistatud kirves ning seto lauluema Õie Sarv tänab teda lauluga. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, julgust, tarkust ning osavust, mis aitavad pühapaikasid kaitsta. Aunime saaja valitakse tänavu välja kuue kandidaadi seast.

Looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning väärtustamiseks mõeldud ning neljandat korda toimuval kuvavõistlusel antakse lisaks üld- ja noorte peaauhinnale välja hulk eriauhindu. Näiteks saab auhinna parim püha puu, kivi, veekogu, muinsuskaitsealuse pühapaiga ning hiie valu jäädvustanud ülesvõte. Tänavu toetavad võistlust ka Haridus- ja Teadusministeerium ning Muinsuskaitseamet.

Pühapaikade kaitsmisele ja väärtustamisele kaasa aidanud tegevuse eest saavad Maavalla koja tänukirja Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Jõgevamaa Metsaselts, Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi pärandkultuuri osakond, Marju Kõivupuu, Leo Lätti, ning maakonnalehed Virumaa Teataja ja Koit.

Hiie sõbra aunimi antakse neljandat korda inimesele, asutusele või ühendusele, kes on kaitsnud või hoidnud tublilt vähemalt ühte ajaloolist looduslikku pühapaika. Eelmisel aastal kuulutati Lehmja hiietammiku kaitsmise eest Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Arvi Sepp, Toivo Sepp ja Lembi Välli Paluküla Hiiemäe kaitsmise eest ning Martin Kivisoo Muhumaa pühapaikade uurimisele ning säilimisele kaasaaitamise eest.

Hiie väe tunnustamissündmus on looduslike pühapaikade uurijate ning sõprade aasta tähtsaim kogunemine. Sündmust juhib Maalehe ajakirjanik ja kirjanik Sulev Oll, kõlab rahvamuusika. Inimestel palutakse võimaluse korral sündmusele tulla kodukandi rahvarõivastes. Kõik hiiesõbrad on oodatud.

Sündmust aitavad korraldada: Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet, ERR, Kehrwieder, Võro Instituut, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Tihuse turismitalu, Lahemaa Tervisekool, Uma Leht ning Hiite Maja SA.

Läte: www.maavald.ee

Hiite pildivõistluse tähtaeg lähedal

Porikuu lõpuni on võimalik saata Maavalla hiite kuvavõistlusele hiite ja teiste looduslike pühapaikade ülesvõtteid.

Lisaks peaauhinnale ootab väljajagamist hulk eriauhindu rühmades: puu, kivi, veekogu, kaitstavad liigid, annid, hiietavad ning hiie valu.

Noorte (kuni 16-aastaste) peaauhinna paneb välja Haridus- ja Teadusministeerium. Muinsuskaitseamet autasustab tänavu parimat pilti, millel õpilane või üliõpilane on jäädvustanud kultuurimälestisena kaitstava (muinsuskaitsealuse) loodusliku pühapaiga. Võro Instituut paneb taas välja auhinna parimale Vana-Võromaa pühapaiga pildile.

Pildivõistluse hindamiskogusse kuuluvad looduspiltnik Arne Ader, taidur Epp Margna, Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ning Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve.

Võitjaid autasustatakse 19.11. Tartus Eesti kirjandusmuuseumis toimuval Hiie väe tunnustamissündmusel.

Tutvu võistluse tingimustega, vaata seni saadetud ülesvõtteid ning lae üles enda tehtud kuvad ajaloolistest looduslikest pühapaikadest http://www2.maavald.ee/pildid/.

Algab maavalla hiite kuvavõistlus 10224

Maavalla koda kuulutab välja kuvavõistluse “Maavalla hiied 10224”.
Neljandat korda toimuva võistlusega soovitakse jäädvustada meie rahva looduslike pyhapaikade ilu ja valu ning suunata inimesi märkama esivanemate väekohtade väärtusi. Hiied, yksikud pyhad puud, kivid, allikad, ristipuud ja muud looduslikud pyhapaigad on meie vanimad looduskaitsealad ja pyhamud. Seal on põimunud meie maa ja rahva lugu ja vägi. Märkamist vajab seegi, kuidas inimene pyhapaiku hoiab ja kasutab, olgu siis esivanemate heade tavade vaimus või hoopis teadmatult ja vääriti.
Osalema on oodatud kõik inimesed sõltumata vanusest.

Täpsemalt: http://www.maavald.ee/

Maavalla koja pöördumine Maardu hiie kaitseks

Maavalla Koda kirjutas pöördumise Maardu hiie laastamistööde peatamiseks Eesti Vabariigi Presidendile, Eesti Vabariigi
peaministrile, Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile,
Haridus- ja Teadusministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Riigikogu kultuurikomisjonile, Riigikogu keskkonnakomisjonile,
Riigikogu muinsuskaitse ühendusele, ajakirjandusele:

2. aprillil alustas OÜ Eremka kaitsealuses Maardu hiiemetsas lageraiet Keskkonnaametist saadud loa alusel. 8. aprillil tegi Muinsuskaitseameti Ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertkomisjon avalduse, milles peab raietöid kahetsusväärseiks
ning toob esile mitmeid puudusi mälestise piiride määratlemisel ning muidki küsitavusi kooskõlastuses. Kultuuriminister Laine Jänese
poolt 2008. aastal kinnitatud looduslike pühapaikade riiklik arengukava nendib, et Muinsuskaitseametil pole piisavalt asjatundmist
looduslike pühapaikade kaitsmiseks. Olukorra parandamiseks moodustas Muinsuskaitseamet 2010. aastal looduslike pühapaikade ekspertkomisjoni.
Kuid Maardu hiiemetsa piiritlemisel ega ka raieloa menetlemisel ei vaevunud Muinsuskaitseamet komisjoni arvamust küsima. Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse hinnangul on Maardu hiie puhul jämedalt eksitud ka pühapaikade piiritlemise metoodilise juhendi vastu, mille amet on ise heaks kiitnud. Loe edasi: Maavalla koja pöördumine Maardu hiie kaitseks

Tartus tunnustatakse hiie väge

Laupäeval, 20. novembril algusega kell 13 toimub Tartus Eesti kirjandusmuuseumis Vanemuise tn 42 Hiie väe tunnustamissündmus.

Hiie vägi on Maavalla Koja poolt korraldatav pidulik aasta tähtsündmus hiite ja teiste looduslike pühapaikade sõpradele üle kogu Eesti. Hiie väe sündmust korraldatakse tänavu juba kolmandat korda.

Kavas:
– Tervitused, sõnavõtud (Seto sootska ja lauluimä Sarve Õiõ, Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik, kuvavõistluse hindamiskogu liige Sulev Oll jt)
– Maavalla hiite kuvavõistluse tutvustamine ning võitjate autasustamine
– Aasta hiiesündmuste ülevaade
– Hiie sõber 10223 aunimetuse väljakuulutamine

Sündmuse teadustaja on Rein Pakk. Lauri Õunapuu eestvedamisel kõlab rahvamuusika. Müügil on tuleva aasta sirvikalender ning hiiepuudele sobivad käsitsi punutud annipaelad. Ametliku osa lõpus pakutakse kehakinnituseks maatoitu. Sissepääs on kõigile vaba. Kõik hiie sõbrad ja huvilised on väga teretulnud.

Möödunud aastasel hiie väe sündmusel ütles kultuuriminister Laine Jänes järgmist: “Mitte ainult mina, vaid paljud eesti inimesed on alateadlikult jätkuvalt maausku, isegi kui nad seda igapäevaselt ei mõtle või endale ei tunnista, sest see on meil juba veres – saada jõudu loodusest.”

Hiie väe sündmust toetavad: Tartu Ülikool, Hiite Maja SA, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Põlva linn, Võro Instituut, Kehrwiederi kohvikud, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Põlva linn, Saare Foto

Hiite kuvavõistlus toimub tänavu kolmandat korda ning on mõeldud ajalooliste looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning tutvustamiseks. Tänavuse aasta võitjad kuulutatakse välja üheksas rühmas. Eriauhinnad on välja pannud Põlva linn ning Võro instituut. Võidupildid valis võistlusele esitatud fotode seast välja hindamiskogu koosseisus Epp Margna, Arne Ader, Sulev Oll ja Toomas Kalve.

Kuvavõistluse lehekylg: http://www2.maavald.ee/pildid/

Hiie sõber on aunimi, mis antakse välja isikule või asutusele, kelle tegevuse läbi on yks või mitu looduslikku pyhapaika säilinud või nende seisukord paranenud. Eelmisel aastal valiti Hiie sõbraks perekond Sepp, kes on kümnekonna aasta jooksul kaitsnud laastamise eest Rapla kihelkonnas asuvat Paluküla Hiiemäge.

Hiie sõbra lehekülg asub siin

Maavald taotleb hiitele maamaksuvabastust

Eesti põlise loodususu järgijaid ühendav Maavalla koda teatas lõppenud nädalal, et on erakondadele saatnud ettepanekud täiendada 2011. aasta riigikogu valimiste platvorme kultuuripärandi ja usuvabaduse valdkonnas.

Muu hulgas taotletakse, et looduslikud pühapaigad vabastataks maamaksust samamoodi kui võõrsilt tulnud usundite pühakojad; suitsusaun ja hiied esitataks UNESCO kultuuripärandi nimistusse; kaotataks riigipalgaliste pastorite ehk kaplanite ametikoht ning võimaldataks igal aastal valida teatav arv päevi isiklike (usu)pühade tähistamiseks.

Maavalla koda teeb ettepaneku suurendada kultuurivaldkonna eelarvet 50% ning sellest pool suunata pärimuskultuurile, toetades kohalikke põliseid kultuuriruume, looduslikke pühapaiku, talurahvaehitust, regilaulu jms.

Koda juhib pöördumises tähelepanu, et Eesti riik on süveneva usuvabaduse ja inimõiguste rikkumise teel, mis põhjustab kodanike võõrandumist võimust ja süvendab ühiskonna tasakaalutust. Riigi- ja omavalitsusasutused on põhiseaduse vastaselt asunud rahastama ja korraldama usulist pööramist ning loonud olukorra, kus mittekristlasi koheldakse nende maailmavaate alusel ebavõrdselt.

Erakondadele saadetud kirja ja ettepanekud leiate aadressil http://www.maavald.ee/koda.html?rubriik=16&id=4046&op=lugu.

Allikas: Loodusajakiri Uudistaja