Külauudised

Algamas on looduslike pühapaikade teabepäevade sari

Homsest kuni 1. novembrini toimub Eesti eri paigus kuueosaline teabepäevade sari, kus tutvustatakse Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduslike pühapaikade haldamise juhendit ning Eesti pühapaiku. Teabepäevad on mõeldud keskkonna-, muinsuskaitse-, omavalitsus- jm ametnikele ning asutustele, kes tegelevad oma kutsetöö raames pühapaikade haldamise ning tutvustamisega. Oodatud on ka pühapaikadega tegelevad vabatahtlikud.

Esimene teabepäev toimub 04. oktoobril Matsalu Rahvuspargi keskuses Penijõel. Järgnevad teabepäevad on 6. oktoobril Tartus, 13. oktoobril Otepääl, 18. oktoobril Pärnus, 25. oktoobril Rakveres ning 01. novembril Tallinnas. Teabepäeval osalemiseks tuleb end eelnevalt kirja panna.

Teabepäevad korraldab Maavalla koda koostöös Keskkonnaameti, Hiite Maja SA ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega.

Pühapaikade haldamise juhend on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.

Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lõpuks ilmus raamat Mait Agu tantsudega

Ilmunud on legendaarse tantsulooja ja õpetaja Mait Agu tantsude raamat „Tantsutark. AQ ja tantsud”

Raamat valmis Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna poolt koostöös ERRSiga. Raamatu koostaja on Mait Agu õpilane Angela Arraste:
“Raamat sündis soovist avaldada austust oma õpetajale ja kolleegile, Mait Agule, kellel täitunuks tänavu (2011.a.) 1. oktoobril 60. eluaasta. Aga ka soovist tutvustada noortele tantsuõpetajatele, koreograafidele, lavastajatele ja tantsuhuvilistele, kes oli Mait Agu ja missugune on tema eesti tantsu autorilooming. “

Miks kannab raamat pealkirja „Tantsutark?”

20. septembril 1998. aastal pidanuks ETVs vaatajateni jõudma igakuine saatesari „Tantsutark“, saatejuhiks Mait Agu. Saadet tutvustavas tekstis on Mait Agu kirjutanud: „Tants on üks sõnadeta suhtlemise vormidest. „Tantsutark“ sünnib selleks, et seda vaatajatele lähemale tuua, fookusesse viia, omasemaks muuta. Saatetegijate loosungiks saab: „Tants on emotsiooni väljendus!“. Saade jäi tulemata, sest 1. septembril 1998 toimunud traagiline õnnetus võttis tegija.

Raamat „TANTSUTARK„ püüab täita väikest osa Mait Agu teostamata jäänud soovist – tuua huvitatuile lähemale koreograafi ja lavastaja mõtteid ning tegemisi. Kuigi „Tantsutark – AQ ja tantsud“ suunab peatähelepanu Mait Agu eesti autoritantsu loomingule, mahub samade kaante vahele muudki. Raamatu esimeses osas „kõneleb“ Mait ise oma elust ja tegemistest (kasutatud on erinevaid artikleid, materjale) ning mõtiskleb tantsu ja tantsimise üle. Oma mõtetega lisavad värvi ka kolleegid. Teise ossa on koondatud suurem osa Mait Agu autoriloomingu tantsukirjeldustest. Raamatule on lisatud CD saatemuusikaga ja DVD, kus on näha Agu erinevaid rolle ning tegemisi.

Mullu ilmus kirjastuses Fookus Anneli Ammase kirjutatud raamat “Mait Agu. AQ”, kus sellest legendaarsest tantsupidude uuedajast ja vastuolulisest inimesest räägivad

September tõi mitmeid tuumajaamade arutelusid

Kord kuus sirvib KUKU Ilmaparandaja saates ajakirjanik Mirjam Matiisen keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema valik septembrikuul toimunust on siin:

Septembri keskpaigas avati Inglismaal maailma esimene mähkmete ümbertöötlemistehas, kus eraldatakse mähkmetest plastik- ja kiudosad. Edasi saab neid materjale kasutada erinevate toodete valmistamiseks- näiteks katusekivide ja mitmesuguste torude tootmiseks. Tehases töödeldakse ümber ka hügieenisidemeid ja täiskasvanute uriinipidamatuse mähkmeid.

Mähkmed teadagi annavad meie keskkonnale päris korraliku koormuse, sest tavalised plastikupõhised mähkmed lõpetavad kõdunemise erinevate arvutuste põhjal 300-500 aasta pärast. Loe edasi: September tõi mitmeid tuumajaamade arutelusid

Mõtlemise ja loova ellusuhtumise konverents

4. oktoobril kell 14 toimub Viljandis, Jaani kirikus frantsiskusepäeva konverents. Konverentsil kutsutakse mõtisklema pühaduse üle kultuuris, religioonis, ühiskonnas ja inimhinges ja inimestevahelistes suhetes.

Frantsiskusepäeva konverentsist on oodatud osa võtma, kaasa mõtlema ja rääkima kõik, kellele lähevad korda Viljandi kui loomiseks loodud linna elukeskkond, väärtused, mis meie olemist ja tegevust mõtestavad ja suunavad ning meid üksikisikutena kogukonnaks seovad. Konverentsist on oodatud osa võtma kõik vaba mõtlemist ja loovat ellusuhtumist väärtustavad inimesed, kes tunnevad vastutust koguduse, kogukonna ja ühiskonna arenguteede eest.

Sõna võtavad folklorist Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool), religioonisotsioloog Lea Altnurme (Tartu Ülikool), kirjastaja Sirje Endre (kirjastus SE&JS) ning raseduskriisinõustaja ja paarisuhtekoolitaja Kaia Kapsta (SA Väärtustades Elu, Eesti Kirikute Nõukogu).
Konverents lõppeb teemat kokkuvõtva paneeldiskussiooniga.

Frantsiskusepäeva konverentsile järgneb kell 18 Viljandi Jaani kiriku keldrisaalis õhtutund luule ja muusikaga “Nüüd õhtu on ja tasa aurab maa…”, kus luuletaja KRISTIINA EHINI ja rahvamuusik SOFIA JOONSI esituses põimuvad hiljaaegu sündinud luuletused ja sajanditevanused rannarootsi koraalid ja pillilood.

4. oktoobril möödub 785 aastat Assisi Püha Franciscuse, frantsisklaste ordu asutaja surmast. 539 aastat tagasi rajasid frantsiskaani mungad Viljandisse kloostri koos kirikuga, mis praegu kannab Jaani kiriku nime.

Ansambli Oort akustilise salvestuse kontserdid

Oort üllitab esimest korda oma tegutsemisaja jooksul live-plaadi, mille materjal salvestatakse kontsertidel Mooste Folgikojas, Mõisaküla kirikus ja Tori rahvamajas oktoobris-novembris 2011.

Akustilisi kontserte on Oort andnud varemgi, nüüd aga tehakse teoks ammune mõte ning läbi aegade parimad palad saavad värskema ilme. Sügistöödele kohaselt konserveeritakse need hubases keskkonnas mõnusa publiku kaasabil.

Akustilise kavaga salvestuskontserdid toimuvad:
20.10 Mooste Folgikojas
03.11 Tori rahvamajas
04.11 Mõisaküla kirikus

Kontsertite algus kell 19.00. Piletid kohapeal 4 eur/3 eur.

Linnuloendusel loeti kõige enam valgepõsk-laglesid

Sel nädalavahetusel toimus igasügisene üle-euroopaline linnuvaatlus, mille raames vaatles 37 Euroopa ning Kesk-Aasia riigis linde enam kui 43 000 huvilist, Eestis loendati aga üle 160 000 linnu.

Pühapäeva pärastlõunaks oli Eesti ornitoloogiaühingule oma vaatlustulemused edastanud ligi 130 linnuvaatlejat. Kiirteavituses osalenud huvilised loendasid kokku üle 160 000 isendi 122 liigist.

Kõige enam kohati möödunud nädalavahetusel valgepõsk-laglesid (110 500 isendit), kes olid ülekaalukalt kõige arvukamaks liigiks ka meie naaberriikides Soomes ning Rootsis. Eestis loendatud arvukamate liikide hulka mahtusid veel kuldnokk (7250 isendit) ja hõbekajakas (5450).

Nimekirjades esinesid linnuliikidest kõige sagedamini rasvatihane, hallvares, musträstas ja pasknäär. Nädalavahetuse põnevamateks vaatlusteks oli vööt-lehelinnu kohtamine Saaremaal ning punakael-lagle esinemine Raplamaal.

Üle-euroopalise linnuvaatluse lõplikud tulemused võetakse kokku oktoobri keskpaigas, kui Eesti ornitoloogiaühingule on laekunud kõik vaatlusandmed.

Birdwatch on linnuvaatlusüritus, mille eesmärgiks on kutsuda ühel nädalavahetusel loodusesse linde jälgima võimalikult suur hulk inimesi ja panna neid märkama looduses toimuvat vaatemängulist lindude rännet. Üritust korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus Birdlife International juba 1993. aastast.

Öösel vastu pühapäeva oli öökülm

Öösel vastu pühapäeva mõõdeti öökülma viies EMHi automaatilmajaamas, neist kõige madalam õhutemperatuur oli varahommikul Konuveres, kus temperatuur langes -1,2 kraadini.

Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi andmetel langes õhusoojus täna öösel alla nulli viies automaatilmajaamas: Kuusiku, Lääne-Nigula, Kasari, Konuvere ja Audru mõõdupunktis.

Ilmajaama ennustuste järgi pidi maapinnal õhutemperatuur langema kuni -2 kraadini ja kuigi see võis mõnel pool juhtuda, siis mõõdetud tulemuste järgi oli täna öösel kõige külmem Konuveres.

Sisevete temperatuur on langenud 12 kraadini, merevesi püsib 14 kraadi juures.

Vardad kätte!

Eelmise aasta Naiskodukaitse projekt „Kindad“, mis sai alguse KV Logistikakeskuse Tervisekeskussotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonna töötajate ettepanekust teha jõulukingitus Afganistani missioonil viibivatele sõduritele, saab sel aastal ilusa järje.
Projektis osalevad kudujad said end registreerida 1. oktoobrini, nüüd on alganud kudumisperiood. Kindad peaksid valmis saama 5. detsembriks.
Projekti tulemusena kingitakse umbes 170le Afganistanis viibivale sõdurile jõuludeks uhiuued, isetehtud, villased, rahvusmustrites häid soove sisaldavad sõrmkindad või sokid.

Internetist saab jälgida sookurgede rännet

Taas saab lisaks kotkastele ja must-toonekurgedele internetis jälgida ka kahe noore sookure rännet (vt lindude rändekaart: http://birdmap.5dvision.ee/en). Lootvina kurepoeg sai selga GPS/ARGOS patareitoitega satelliitsaatja 11. juulil 2011.a. Lootvina lähedal Põlvamaa kagupiiril. Samas kohas 2009.a. märgistatud kahest kurepojast jõudis üks (Lena) Valgevenesse ja teine (Tom) Sudaani, kus nad kahjuks hukkusid. Tom tegi kiirrännaku novembri alguses läbi Ukraina, üle Musta mere, Vahemere idaosa, Siinai poolsaare ja Egiptuse idaosa Põhja-Sudaani, kus ta jõud Nuubia kõrbes kahjuks rauges. Talvitusalani Etioopias jäi veel umbes 500 kilomeetrit. Ahja 2 kurepoeg sai satelliitsaatja selga 21. juulil 2011.a. Ahja küla juures Põlvamaal. Samas kandis 2010.a. suvel märgistatud kurepoeg (Ahja) jõudis Vahemereni ning tema eluküünal kustus Tüürreeni meres teel Tuneesiasse. Teekond kulges läbi Ungari, Serbia ja Horvaatia ning üle Itaalia. Soovime meie uutele satkurgedele edukat sügisrännet ja talvitumist ning koju naasmist järgmisel kevadel.

Otsitakse keskkonnateo kandidaate

Keskkonnaministeerium kutsub ettevõtjaid, eraisikuid ja organisatsioone osa võtma konkursist Aasta Keskkonnategu 2011, mille eesmärk on välja selgitada eelneva aasta keskkonnasõbralikumad teod, teokesed ja tegijad. Konkurss toimub kolmes põhikategoorias: Aasta Keskkonnategu, Aasta Keskkonnateoke ja Aasta Keskkonnategija. Konkursil osalemiseks palume saata täidetud ankeedid hiljemalt 28. oktoobriks 2011 Keskkonnaministeeriumisse elektrooniliselt keskkonnategu@envir.ee või paberkandjal Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, märgusõnaga “Keskkonnategu”. Osalemistingimused ja ankeedid on leitavad Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt: www.envir.ee/keskkonnategu.

Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi

Neljapäeval, 6. oktoobril toimub Väimelas Võrumaa kutseharidusekeskuses konverents “Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi”. Konverentsi sihtrühm on Põlva, Valga ja Võru maakonna üldhariduskoolide ja lasteaedade juhid, kõikide ainete õpetajad, keskkonnahariduskeskuste spetsialistid, retkejuhid ja teised huvilised. Konverentside eesmärk on teavitada keskkonnaharidusest huvitunud sihtrühma aktuaalsetest teemadest ning arendada keskkonnahariduslikke võrgustikke, soodustada ja tihendada koostööd formaal- ja mitteformaalhariduses keskkonnaharidusega tegelejate vahel. Konverentsi modereerib Kadri Valner. Osalemine on tasuta, toetab SA KIK. Täpsem päevakava on Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee.

Jumal meie sees

Hingedeaeg ja hingedekuu on käes. Hingedeajal tuletame meelde neid, kes on meie seast Jumala juurde lahkunud. Kuid kus on Jumal ja kuidas olla tema juures?
Meie keeles kõlavad sõnaga jumal kokku sõnad jumi ja jume, mis tähistavad tervet ja väekat olemist.
Kui ütleme, et asjal on jumet, siis mõtleme, et see liigub ja areneb jõudsalt edasi. Jumala juurde läinu võiks siis olla täienisti taolise jõudsa edenemise juures, kus ta on vaba kehakoormast.
Kuid kuidas pääseme meie, kehalised olendid jume ja väekuse ligi?
Eks ikka kõneldes ja jutustades hingedeajal mõnusaid ja südamlikke lugusid neist, kes juba jumala juures. Nii tuleb nende hea vägi meiegi südameisse ja juhib meid ärkamisse uuel kevadel. Lahkunud hingede jumekus, nii ka Jumal, elavad edasi südameis. Nad kõnelevad meiega südametunnistuse häälena.
Mikk Sarv

Aita loendada linde

Oktoobrikuu esimene nädalavahetus on juba 1993. aastast kuulunud üle-euroopalisele lindude jälgimisele. Igal aastal siirduvad neil päevil retkele kümned tuhanded lindudest huvituvad inimesed üle kogu Euroopa. Ja seda ühel lihtsal põhjusel, et osa saada ühest vaatemängulisemast loodusnähtusest – lindude sügisrändest ning teadvustada omale seeläbi tiivuliste naabrite olemasolu ja nende kaitsmise vajadust.

Igal sügisel toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu koordineerimisel rahvusvahelised linnuvaatluspäevad ka Eestis. Sel aastal toimub üle-euroopaline linnuvaatlus Birdwatch 2011 juba 1. ja 2. oktoobril. Birdwatchil osalemine – see on imelihtne ning jõukohane kõigile. Kaasalöömiseks ei pea sõitma kodunt kaugele ega tundma kõiki meil esinevaid linnuliike.
Kuidas osaleda?
1.Võta 1. või 2. oktoobril endale natuke aega ning tee üks linnuretk. See võib olla pooletunnine linnuvaatlus oma koduaias, aga tiivulisi võib jälgida kasvõi terve nädalavahetuse üle kogu Eesti ringi liikudes. Samuti on kõik huvilised oodatud EOÜ kodulehel olevatele avalikele linnuretkedele.
2.Pane kirja kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid, kelle määrangus olid kindel ning püüa ligikaudselt ka nende arvukust hinnata. Andmete vormistamiseks kasuta kodulehel olevat ankeeti.
3.Andmete kiirkogumises osalemiseks saada oma vaatlustulemused juba pühapäeval 2. oktoobril kella 15.00-ks, e-postiga: tarvo.valker@gmail.com. Muul juhul ootame andmeid eelmainitud e-postile või aadressil: EOÜ Veski 4, 51005 Tartu, hiljemalt 10. oktoobriks.

Hiiumaal on tulemas noorte ja ettevõtjate ühisfoorum

Hiiumaa Ettevõtjate Liit, Sihtasutus Tuuru ja Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus HUPS korraldavad teisipäeval , 4. oktoobril Kärdla Kultuurikeskuse kinosaalis algusega kell 16.30 noorte ja ettevõtjate ühisfoorumi.

Foorum otsib ettevõtjate ja noorte ootuste ühist nägemust Hiiumaast kui ootustele vastavast konkurentsivõimelise majandusega elu- ja töökohast. Foorumil räägivad ja saavad võimaluse oma seisukohti väljendada noored ja ettevõtjad.

Foorumit toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Sadhu jämm kolib kuursaali

Oktoobri teisel poolel, 22. kuupäeval saab Kuressaare kuursaal uue hingamise – Sadhu jämm kolib linna ajaloolisse ning väärikasse hoonesse.

“Jämmid saavad kohe-kohe kaheaastaseks ja selle ajaga on saanud nii-öelda väikesest, mõnekümne inimesega sõprade üritusest päris korralik ja iseseisev ettevõtmine,” kõneles Sadhu jämmide eestvedaja ja OÜ Pargi Kultuurikeskuse esindaja Toomas Leis. Kuigi Sadhu Koffik ja Anne kunstigalerii on tema sõnul olnud jämmile suurepäraseks koduks, näidanud mitmed viimased jämmid, et huvi taoliste ürituste vastu on jätkuvalt suur. Seda nii esinejate kui ka külaliste poolt.

“Lihtsalt praegused ruumid jäävad kitsaks,” nentis Leis. “Kuursaal tundub jämmi korraldajatele nii oma asukoha, suuruse kui ka atmosfääri poolest olevat ideaalne uus arenguetapp.”

Jämm aga ei jää viimaseks ürituseks kuursaalis. “Kindlasti toimub tulevikus nii kuursaalis kui ka Sadhus veelgi enam põnevaid seltsielu üritusi ja häppeninge,” kinnitas Leis.

Leis märkis, et sel aastal annavad jämmi korraldajad välja ka Sadhu jämmi stipendiumi, et toetada kohalike noorte muusikute tegemist ja seltsielu. “Sadhu jämmist on välja kasvanud igal nädalal ilmuv SadhuTape maailma muusikaga,” lisas ta.

Sadhu jämmide kohta saab infot leheküljelt www.sadhu.ee/jam .

Viljandi maakond saab suure tunnustuse osaliseks

Alates 3. novembrist 2011 pärjatakse Viljandi maakond rahvusvahelise Safe Community võrgustiku poolt turvalise paikkonna tiitliga.

„Selline tunnustus saab võimalikuks tänu heale koostööle paljude Viljandimaa asutuste vahel, kes vastutavad meie elanike turvalisuse eest“, ütles Viljandi Terviseedenduse peaspetsialist Elo Paap kommentaariks pikaajalisele süsteemsele ennetustööle vigastuste ennetamise valdkonnas.

Viljandi Maavalitsuses toimus sellega seoses 26. septembril kohtumine Viljandi maavanema Lembit Kruuse ja Rootsi Karolinska Instituudi WHO koostöökeskuse Turvaliste kogukondade võrgustiku sertifitseerija Guldbrand Skjönbergi vahel. Omavahelises vestluses käsitleti peamiste teemadena koostöökorraldusi ja -võimalusi kodaniku, omavalitsuse ning riigi vahel turvalisema keskkonna loomiseks. Jõuti ühisele järeldusele, et odavam on suunata jõud/tegevus teavitus- ja ennetustööle, kui hiljem inimkaotusi kannatada. Maavanem Lembit Kruuse üles, et teavitus ja inimeste hoiakute muutmine on parim, mida pakkuda saame ja avaldas lootust, et eesmärgid, mis üldiselt on kõigile mõistetavad: et ükski laps ei saaks vigastuste tõttu surma, et meie inimesed ei hukkuks autoavariides, tuleõnnetustes, et noored ei tarvitaks narkootikume ja alkoholi tarbimine elanikkonnas väheneks.

Sellega, et turvalisuse edendamine on maakonna prioriteetvaldkond, nõustus ka kohtumisel osalenud Viljandimaa Omavalitsuse Liidu tegevdirektor Jaan Looga.

Vigastuste ennetamisel on tõenduspõhiseks osutunud turvaliste kogukondade põhimõtete järgimine (Safe Community). Turvaline on paikkond, kus on teadvustatud õnnetuste ja vigastuste ohud, potentsiaalsed ohtude allikad ja keskkonna riskitegurid ja kus teadlikult ja koordineeritult tegeletakse vigastuste arvukuse vähendamisega. Maakonnale on võrgustikku kuulumine märgilise tähendusega, suurendades maakonnas elavate inimeste turvalisust kuid olla samas ka maakonnana atraktiivne nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.
Turvalise kodukandi tiitel on rahvusvahelise võrgustiku poolt varasemalt omistatud Eestis vaid Rapla maakonnale ja Läänemaale.

Arenenud lähimaade kogemused näitavad, et enamus vigastusi on ennetatavad. Kuni 14-aastaste laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Meie naabermaades Soomes, Rootsis ja Norras on laste vigastussuremus mitmeid kordi väiksem ja sama taseme saavutamine peaks olema ka Eesti eesmärk.

Loksa Lasteaia lapsed saavad mitut kultuuri tundma

Loksa Lasteaed osaleb projektis „Mitmekultuuriline lasteaed“. Projekti rahastavad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja Loksa Linnavalitsus. Projekti kogumaksumus on 2 680,49 eurot. 95% projekti summast (2 546,46 eurot) rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja 5% (134,03 eurot) Loksa Linnavalitsus. Loksa Lasteaias septembrist detsembrini läbiviidav projekt kannab nime „Eesti keelt kõnelev Loksa“.
Projekti eesmärgiks on Loksa Lasteaia vene keelt kõnelevate 5-7.a lastele eesti keele omandamise toetamine, sobiva keelekeskkonna loomine eesti keele õppeks ning Eesti kultuuri tutvustamine, kaasates õpetajad ning lapsevanemad.

Projekti käigus planeeritakse järgmisi üritusi laste ja vanematega:

– Õppekäik aeda

– Väljasõit Kolgaküla talumuuseumisse

– Väljasõit Rocca Al Mare vabaõhumuuseumisse

– Mardi- ja kadripäeva tähistamine

– Rahvamängud lasteaia hoovis

– Käsitööring ja käsitööde näitus

Projekti lõpuks valmib kokkuvõttev film materjalidest, mis tegevuste käigus läbiviidud.

Tulemused, mida loodetakse projektiga saavutada:

· Lapsed on tundma õppinud Eesti ajalugu ja kultuuri. Lapsed tunnevad ära piltidelt esemeid ja rahvatähtpäevi, oskavad neid nimetada eesti keeles.

· Kontaktid eesti ja vene laste ja lapsevanemate vahel, aktiviseerub ühistegevus. Laste ja lapsevanemate omavaheline suhtlemine. Rohkem ühiseid ettevõtmisi.

· Eesti keele suhtlemisoskuse paranemine. Aktiivsem ja julgem osalemine eesti keelses suhtluses nii lasteaia tegevustes kui ka väljaspool.

· Väheneb eraldumine ja kõrvalejäämine Eesti ühiskonnaelust.

· Luuakse positiivne suhtumine teise rahvusrühma esindajatesse. Eesti ja vene rühmade vaheliste ühisürituste korraldamine.

· Ühe linna elanike suurenenud ühtekuuluvustunne.

Novembris esilinastub Haanjas Eesti film “Täitsa lõpp”

Filmi lühisünopsis:

Käes on detsembrikuu ja jõulud, aga väljas lõõmab päike. Miski on mäda! Maiade kalender ennustab lähenevat maailma lõppu ja nüüd peab igaüks otsustama, kuidas veeta elu viimased päevad. Rait tahab jõuda oma eluaegse jumaldatu, Lenna Kuurmaa juurde. Sõber Mihkel peab aga päästma maailma, ohverdades Lenna päikesejumalale. Brenda tahab põgeneda oma diktaatorliku ema eest, kuid teda ajavad taga hullumaja sanitarid. Ervin võidab hunniku raha, kuid mõistab, et raha kulutamiseks pole enam aega ning soovib suurest ahastusest surra. Kõikjal üle Eesti valitseb segadus. Aga lootus sureb viimasena ning õnneks saabub ka lõpp…

Maailma esimene ja eestlaste endi valmistatud talgufilm “Täitsa Lõpp” on ilmatu tempoga roadmovie läbi Eesti kulgemisest, heade inimestega kohtumisest ja ogarate inimestega toime tulekust ning soovitud armastuse leidmisest.

11. november 2011 kell 20.11
Film on märgistusega MS12 ehk mitte soovitav alla 12-aastastele.

Pileti hind 3€ ja 2€ (õpilane, õpetaja, tudeng, pensionär, ajateenija)

Abjas õpitakse edukaks

Tasuta kursus “Õppides edukaks!” algab teisipäeval, 4. oktoobril kell 15.30 Abja Päevakeskuses, Pärnu mnt 10, Abja-Paluojal.

Kursuse maht 24 tundi. Õppeaeg teisipäeviti kell 15.30 -18.00.

Isiku arengut ja toimetulekut toetaval kursusel käsitletavad teemad:
Majanduslik ja sotsiaalne kapital.
Minu sotsiaalne kompetents.
Raha ja pangandus.
Laenud, maksegraafikud.
Eelarved ja maksud.
Teenuspakettide võrdlus.
Pere eelarve.
Tööjõuturg, nõudlus ja pakkumine.
Minu kompetentsid ja arenguvõimalused.
Interneti kasutamine.
Võimalused ja ohud.
Sotsiaalmeedia.

MTÜ Abja Koolituskeskus
Info ja registreerimine e-postiga abjakoolitus@hot.ee, tel 5811 8872 (Sirje Rist)

Tartumaal hukkus tules inimene

Täna päeval põles Tartumaal Nõo vallas elumaja. Majja sisenenud peremees hukkus tules.

Teade õnnetusest Meeri külas saabus häirekeskusse kell 13.20. Päästjate saabudes tuli maja akendest ja ustest paksu suitsu. Päästjad sisenesid kustutustöödeks majja. Esialgse info kohaselt hoones inimesi ei olnud, kuid selgus, et majaomanik oli enne meeskondade saabumist põlevasse majja sisenenud ning päästetöötajad leidsid toast tema surnukeha.

Põlengus hävis elumaja kahe toa sisustus. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Kogu Eestis on käesoleval aastal tules hukkunud kokku 56 inimest, neist Tartumaal on tules hukkunud kolm inimest.

Esmaspäeval algab Võrumaa Ettevõtlusnädal

3.–9. oktoobrini toimub Võrumaa Ettevõtlusnädal, mis pakub tihedat programmi koos huvitavate esinejate ja töötubadega. Üritustele on oodatud kõik ettevõtlikud inimesed, alates õpilastest kuni juba tegutsevate ettevõtjateni.

Selle-aastase ettevõtlusnädala märksõnaks on ettevõtluskultuur, mis hõlmab endas nii vastutustundliku ettevõtluse kui ka ärieetika teemasid, koostööd, usaldust ja jätkusuutlikkust.

Nädala avaüritusel, esmaspäeval kell 18 räägitaksegi ettevõtluskultuurist, sh klienditeenindusest. Praktilisi kogemusi teeninduskultuuri parendamisest jagab Swedbanki Lõuna-Eesti regiooni direktor Piia Laurson. Teisipäeval toimub Võrumaa ja Venemaa ettevõtjate info- ja kontaktseminar „Kuidas toimib Eesti-Vene piir“. Teisipäeval leiab aset ka Kagu-Eesti ettevõtluspäev, kus oma ettevõtluse senisest teekonnast räägib Veikko Täär. Päeva raames toimuvad töötoad, jagatakse kasulikke nõuandeid oma ideede realiseerimiseks. Kolmandal päeval keskendutakse kaubamärkidele, patentidele, Euroopa Liidu standarditele ning sertifikaatidele. Neljapäev on pühendatud noortele. Toimub töötuba, kus õpitakse valmistama ning arendama EL-i turgudele sobivat ning keskkonnasõbralikku toodet. Õhtul saavad noored rääkida oma kogemustest ning põnevatest üritustest, mida nad ise on läbi viinud või milles osalenud. Kohapeal jagatakse infot rahastamisvõimaluste kohta, mida Euroopa Noored programm pakub. Ettevõtlusnädalale pannakse meelelahutuslik punkt reedel, mil toimub lõbus spordivõistlus Võrumaa ettevõtete vahel.

Võrumaa Ettevõtlusnädala täpse programmi leiad siit.

Ettevõtlusnädalat korraldavad Võru Linnavalitsus, Võrumaa Arenguagentuur, Võru Maavalitsus / Europe Direct Võru teabekeskus, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Võru maakonna noortekeskused.

Võrumaa Ettevõtlusnädal toimub 3.-9. oktoobrini 2011 kestva üle-Eestilise ettevõtlusnädala raames, mille kohta leiad infot: http://www.eas.ee/ettevotlusnadal/

Marianne Mett
Võru Linnavalitsus
Avalike suhete spetsialist
Tel 785 0948
Gsm 5344 1055
E-post: marianne.mett@voru.ee
www.voru.ee

Tallinn tunnustab taas suuri tegusid ja valib aasta noorsootöötaja

Juba seitsmendat aastat tunnustab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet parimaid noorteprojekte ja noorsootöötajaid – tunnustuskonkursile „Suured teod“ ja „Aasta noorsootöötaja“ saab nominente esitada 12. novembrini k.a.

„Suured teod” tunnustusauhindade konkursi eesmärgiks on esile tõsta tegusid, mis on olnud käesoleval aastal märkimisväärsed ja olulised Tallinna noortele ning aidanud kaasa pealinna noorsootöö edendamisele. Auhind antakse välja kahes kategoorias: “Suured teod Tallinna noortele” ja “Tallinna noorte suured teod”. Konkursi „Suured teod“ raames antakse välja ka eriauhind „Laste- ja noortesõbralik tegu 2011“ mille saaja valib Tallinna laste- ja noortesõbraliku linna komisjon. Parimatest parimate ehk tunnustuskonkursi võitjate üle otsustab Tallinna linna noortenõukogu.

„Aasta noorsootöötaja“ konkursi eesmärgiks on tunnustada noorsootöötajaid, kes on aasta jooksul silmapaistvalt tegutsenud. Nominente tunnustusauhindade konkursile „Suured teod“ ja „Aasta noorsootöötaja“ tiitlile saab esitada 12. novembrini 2011 täites selleks Tallinna kodulehel http://www.tallinn.ee/suuredteod asuva ankeedi.

Tunnustusauhindade saajad avalikustatakse 12. detsembril Estonia Talveaias toimuval pidulikul vastuvõtul.

Tapa kultuurikoda kutsub mälumängureid turniirile “Tapa linna mälumäng”

Tapa kultuurikoda kutsub mälumängureid turniirile “Tapa linna mälumäng”, mille esimene mäng on 24. oktoobril kell 19 Tapa Kultuurikojas.

“Tapa linna mälumäng” juhend

Võistluse eesmärk

Mälumäng on suunatud huvilistele, kes soovivad saada lisa olemasolevatele vaimsetele teadmistele, laiendada silmaringi ning sisustada vaba aega. Loodetavalt on see ka väike katse turgutada habrast paikkondlikku identiteeti.

Toimumise aeg ja koht – hooaja jooksul toimub viis mängu:

24. oktoobril kell 19 Tapa Kultuurikojas
28. novembril kell 19 Tapa Kultuurikojas
30. jaanuaril kell 19 Tapa Kultuurikojas
27. veebruaril kell 19 Tapa Kultuurikojas
26. märtsil. kell 19 Tapa Kultuurikojas

Mälumängu temaatika – temaatikas kajastuvad:

a)     aktuaalsed maailmasündmused;
b)     Eestimaaga seonduv;
c)     ajalugu;
d)     kultuur;
e)     sport;
f)       küsimused Tapa ja lähinaabruse kohta.

Võistkondade koosseis ja registreerimine

Mälumängu võistkonnas on neli liiget, kellest igas mängus osaleb kolm liiget (üks liige varumängijana). Registreerimisel esitada võistkonna nimi, võistlejate nimed ja võistkonna kapteni kontaktandmed. Võistkond registreerida hiljemalt

15. oktoobriks 2011 Tapa Kultuurikojas telefonil 322 0061 või e- posti aadressil info@kultuurikoda.ee.

Võistkonna koosseisu hooaja jooksul muuta ei saa.

Eelkõige ootame osa võtma Tapa linna ja valla mälumängureid.

Mälumängu küsimused

Igas turniiriosas on 20 küsimust, mis on jaotatud neljaks alateemaks. Võistkondade vastused kogutakse iga küsimuse järel, vahekokkuvõtted iga viie küsimuse järel.

Õige vastus annab 2 punkti, väär 0 punkti. Mängujuhil on õigus anda preemiapunkte väärtusega 1 punkt. Iga mäng sisaldab ka heli- ja pildiküsimusi.

Osavõtutasu

Mälumängu osalustasu on 10 € ühe võistkonna kohta. Osalustasu kasutatakse turniiri korraldamiskulude ja auhinnafondi kulude katteks. Tasumine toimub sularahas vahetult enne esimese mängu algust Tapa Kultuurikojas.

Tulemuste arvestamine

Tulemuste arvestamine toimub iga turniiriosa kohta eraldi. Kui peale 20 küsimust esineb võrdseid punktisummasid saanud võistkondi, esitatakse lisaküsimused.

Iga mängu võitnud võistkonda autasustatakse. Vahetult peale 5. mängu koostatakse üldpingerida ning kuulutatakse välja turniiri üldvõitja. Võitjaks osutub võistkond, kes kogub viie mängu peale enim punkte. Autasustatakse üldkokkuvõttes esikolmikusse jõudnud võistkondi.

Antslas toimub huvitav kontsert

Türil peetakse täna õunafestivali

Õun on Türi valla sümbol ja Türi vald tähistab igal aastal 23. oktoobril valla sünnipäeva. Sünnipäevaürituste kava juhatab sisse oktoobrikuu esimesel laupäeval toimuv Türi Õunafestival, mille sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun.

2010. aasta 11. septembril toimus Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses esimene Türi Õunafestival. Igal festivalikülalisel oli võimalus annetada 1 kroon Türile uute õunapuude istutamiseks ja tehtud annetuse eest sai igaüks maitsva Türi õuna. Annetuste summa kokkulugemisel saadi teada ka festivali külastanute arv – 2500 inimest.
Annetuste eest ostetud uued õunapuud istutati Türile Murumoori lasteparki.

Türi II Õunafestival toimub 1. oktoobril, algusega kell 10 Türil asuvas Kesklinna pargis ning sissepääs on kõigile tasuta. Festivalil on kavas Eesti Õuna Konverents ja toimuvad erinevad õunateemalised konkursid ning showprogrammid. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse Õunagrillimise Eesti Meistrivõistlused ja festivalil esinevad Türi valla artistid.

Festivalile on oodatud kauplema õunateemaliste kaupade pakkujad. Kaubelda võib toidukaupadega, käsitööesemetega, istikutega ja kõige muuga, mis rohkem või vähem õuntega seotud on. Festivalil kaubanduse või reklaamipinnaga osalemiseks võtke ühendustfestival@tyri.ee, 520 2548 (Triin Pärna).

Türi Õunafestivali korraldab Türi Arengu Sihtasutus koostöös paljude aktiivsete Türi valla inimeste ja ettevõtetega.
Festivali kontaktandmed: 5043000, festival@tyri.ee, www.tyri.ee/festival.
Kohtumiseni Türi Õunafestivalil!

Allikas: Kuhuminna.ee