Rubriik: Väimela

Puidu- ja mööbiltööstuse teadmised koonduvad Võrumaal Tsentrisse

9. oktoobril kell 12 avatakse Võrumaal Väimelas Võrumaa kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus TSENTER.

Väimela vana mõisalaut on saanud uue hingamise. Seal on saanud omale värske kodu puidutootjaid ja mööblitööstusi moodsa masinapargi ning kompetentsiga toetav TSENTER. TSENTRI eesmärk on kasvatada Eesti puidu- ja mööblitööstuse ettevõttete konkurentsivõimet. Lähiajal käivitatakse  maailmatasemel masinad: laserlõikepink, viimistlusliin, laboriseadmed, erinevad lihvimismasinad ning UV-tindiga pinnatrükimasin. Tootja peaks saama TSENTRIST kindluse, kas investeeringut on mõtet teha. Suurtel ettevõtetel on TSENTRIS koht tootearenduse testideks, väikeettevõtetel võimalus kindlustada maksimaalne kvaliteet. TSENTRI uus juht Kalev Kaarna kutsub kõiki külla, et oma uusi ideid testida, arendada ning turule tuua. Olgu selleks lahenduseks nutikas mööbel või muu innovatiivne mõte puiduvaldkonnas.

3,7 miljonit eurot maksma läinud Võrumaa Kutsehariduskeskuse kompetentsikeskuse TSENTRi uue maja ehitust rahastasid EAS ja Võru maakonna kohalikud omavalitsused.

Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte

Oktoobrikuus kutsuvad kultuuripärandi aasta toimkond ja MTÜ Fenno-Ugria Asutus Eesti koole üles uurima ja proovima meie hõimurahvaste kireva köögi retsepte. Et retsepte paremini tundma õppida ning need läbi katsetada, toimuvad teabepäevad projektiga liitunud koolide kokkadele ja õpetajatele:

Igal aastal tähistatakse Eestis oktoobri kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana hõimupäeva, et väärtustada soome-ugri rahvaste kultuuri. Kultuuripärandi aastal ehk tänavu on hõimupäev 19. oktoobril, ent kuna sündmusi jätkub peaaegu kõigisse oktoobripäevadesse, siis on tegu terve hõimukuuga.

Projektiga “Hõimupäev koolisööklas” on oodatud liituma kõik Eesti koolid – nii väikesed kui ka suured, nii maal kui ka linnas. Osaleda on võimalik lastel, lastevanematel, õpetajatel, koolikokkadel ja toitlustusfirmadel.

Loe edasi: Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte

Kevadnädal Võrumaa kutsehariduskeskuses

Nädal Võrumaa kutsehariduskeskuses algas üritusega „VKHK rammumees 2013”.

Esmakordselt Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud rammumehevõistlusel tehti vägitegusid järgmistel aladel: bussi tõmbamine, seistes palgi surumine, rehvi kantimine, pakkude ja kivi alusele tõstmine ning raskuste kandmine. Kohtunikuks oli rammumeeste profisarjades võistleja, Srongman GP 2009, 2012 sarja võitja Markus Männik.

VKHK rammumeheks 2013 sai Kristjan Koppel, kes sai endale rändkarika, mille peale graveeritakse ka tema nimi. Teise koha pälvis Mario Kroonmäe, keda lahutas võitjast vaid üks punkt. Kolmanda koha saavutas Kristjan Kimmel.
Kõiki 13 osalejat tunnustati võistlusel osalemise eest tänukirja ja rammumehe T-särgiga. Esikolmikule jääb mälestuseks auhinnaplaat, mis on valmistatud Võrumaa kutsehariduskeskuse metalli- ja puidutöökojas.

Tulekul on kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013

Võrumaa kutsehariduskeskuse mehhatroonikud Martin Venski ja Erki Teemant. Foto: erakogu
Võrumaa kutsehariduskeskuse mehhatroonikud Martin Venski ja Erki Teemant. Foto: erakogu

Sel kevadel toimub esmakordselt kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013.

8.-9. märtsil kella 10-18 Eesti Näituste messikeskuses Tallinnas toimuvad kutsemeistrivõistlused 21 erialal: võistlejaid üle 300.
13 töötuba ametite proovimiseks. Kutseharidusmessil on kohal ametikoolid üle Eesti. Sissepääs tasuta. www.noormeister.ee

Mehhatroonikaharidus kindlustab töökoha ja põneva ameti

Mehhatroonikaõpingud pakuvad tulevikuks kindlat tasustatud töökohta ja võimalust tegeleda igapäevaselt oma huvidega, kinnitavad seda ala Võrumaa kutsehariduskeskuses õppivad Martin Venski ja Erki Teemant.

Viimasel ehk 3. kursusel õppivad noormehed toovad välja, et neid kannustas eriala valima huvi elektroonika, elektri, masinate ja arvutite vastu. “Ka minu isa on mehhatroonik ning seega olen juba poisikesest saati ninapidi juures olnud, kui ta mõnd elektri- või elektroonikasüsteemi on remontinud või lausa ise ehitanud,” jutustab Venski. Teemant lisab, et erialavalikul mängis rolli ka see, et Võrumaa kutsehariduskeskus asub ta kodupaigale lähedal. Sama kinnitab ka Ventski, lisades, et koolil on hea maine ja laborid, kus toimub oluline osa õppetööst, on nende koolis väga hästi sisustatud.

Loe edasi: Tulekul on kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013

Meeste terviseseminar ja vesiaeroobika treening!

7. märtsil toimub Väimelas meeste terviseseminar ja vesiaeroobika treening!

Võru Maavalitsus ja projekt Mehed Liikuma kutsuvad Võrumaa mehi osalema 7. märtsil Väimelas toimuvale terviseseminarile ja sellele järgnevale vesiaeroobika treeningule.

Terviseseminari teemaks on “Ohutu koormuse valik terviseliikumisel” ja lektoriks SA Tartu Kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets. Seminar algab kell 18.00 Väimela Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolitusmaja III korruse seminariruumis (peahoonest paremal olev helekollane maja).

Kell 19.15 on huvilistel võimalik liituda Mehed Liikuma Võrumaa meeste aktiivgrupi vesiaeroobikatreeninguga Väimela Tervisekeskuse ujulas.

Ürituste sihtgrupiks on tööealised Võrumaa mehed!

Terviseseminari läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfondi programm “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014”.

Terviseseminarile ja vesiaeroobika treeningule saab ennast registreerida kuni 5. märtsini Internetis aadressil http://www.mehedliikuma.ee/ml-aktiivgruppide-registreering/070313-terviseseminar-vaimelas.html või telefonil 503 2748 (Siim Ausmees).

Reedel toimub II Võrumaa meeste tervisefoorum

Projekti Mehed Liikuma ja Võru Maavalitsuse koostöös toimub 19. oktoobril II Võrumaa meeste tervisefoorum, mis keskendub Võrumaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkuse tõstmisele.

Foorum saab alguse reedel, 19. oktoobril kell 13.30 Võrumaa Kutsehariduskeskuses. Päeva lõpetab vesiaeroobika rühmatreening Väimela Tervisekeskuses. Foorumist ja rühmatreeningust osavõtt on kõigile tasuta.

Päevakava:

13:30 – 14:00 Võimalus mõõta oma tervisenäitajaid (veresuhkur, rasvaprotsent, KMI, RR)
14:00 – 14:05 Päeva sissejuhatus
14:05 – 14:15 Võrumaa meeste tervisefoorumi avasõnad – Andres Kõiv, Võru maavanem
14:15 – 14:35 Kuhu mehed kodust kaovad? – dr. Kristo Ausmees, MediTA kliiniku meestearst
14:35 – 15:05 Läbi elu tervena liikudes – dr. Peeter Laasik, SA Elva Haigla TM ravijuht, ortopeed
15:05 – 15:35 Mehe tervis, seksuaalsus ja eesnääre – dr. Gennadi Timberg, MediTA kliiniku uroloog
15:35 – 15:50 Tervisepaus
15:50 – 16:10 Töö vs tervis – Tiit Niilo, Nopri talumeierei juhataja
16:10 – 16:30 Rohkem tervist! – Priit Sibul, Riigikogu liige
16:30 – 16:55 Elu vs sport – Ain-Alar Juhanson, triatleet
16:55 – 17:20 Särgi alla tuleb tervist koguda – Contra, kirjanik
17:30 – 19:00 Vesiaeroobika rühmatreening ja saun Väimela Tervisespordikeskuses

Võrumaa meeste tervisefoorumi läbiviimist rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012″ ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupi vahenditest.

Foorumile saab registreerida telefonil 503 2748, e-posti aadressil mehedliikuma@mehedliikuma.ee või aadressil http://www.mehedliikuma.ee/foorumid/vorumaa-1910.html

Huvilised on oodatud konverentsile “Digimaailma väljakutsed ja nõuded kohalikele omavalitsustele”

30. mail kell 11 toimub Võrumaa kutsehariduskeskuses Väimelas konverents „Digimaailma väljakutsed ja nõuded kohalikele omavalitsustele: digitaalne arengukava, e-teenused, sotsiaalmeedia”.

Konverents annab ülevaate e-teenuste ja IKT-lahenduste trendidest ning valdkonna planeerimise tähtsusest. Samuti tutvustatakse e-teenuste rakendamise häid näiteid kohalikes omavalitsustes.

Arutatakse kodanike kaasamise võimalusi ja selle mõju kohaliku elu arengule. Ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa analüüsib sotsiaalmeedia võimalusi kohaliku elu korraldamisel. Erinevatest sotsiaalmeedia kasutusvõimalustest räägivad Keila linna pressiesindaja Valdur Vacht ning Rõuge valla arendusnõunik Jaanus Mark. Nüüdisaegsetest e-teenustest omavalitsustes annab ülevaate Võru valla abivallavanem Aigar Kalk.

Päevakava: paevakava1

Väimelas õpetatakse projekte koostama

Väimelas Võrumaa kutsehariduskeskuses on algamas projektikoolitus, mis sel korral kestab kolm päeva.

Koolitaja: Ivika Nõgel – MTÜ Partnerlus (Phare, PPF, ESF projektide juht ja koordinaator).

Koolitusele saab registreerida 14. maini. Õppekohti on 15 ja registreerimine lõpeb kohtade täitumisel. Koolituse maksumus: 150 eurot (võimalik tasuda koolituskaardiga).

Info ja registreerumine:

Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppetalitus, juhataja Terje Kruusalu, tel 7850 817, 5690 5389.

 

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub
ökotoodete koolitusele

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub osalema riikliku koolitustellimuse (RKT) kursustele. Kõiguke neile, kes vajavad turismivaldkonnas õpet ja täiendust, soovivad internetiturundust ja tootearendust ning müüki õppida, pakub kutsehariduskeskus 80-tunnist täienduskoolitust “Ökotoote arendus ja turundus turismiettevõttes”.

Koolitus toimub Võrumaa kutsehariduskeskuses kahepäevaste tsüklitena. Ajakava on järgmine: 14. ja 15. mai, 21. ja 22. mai, 28. ja 29. mai, 4. ja 5. juuni, 11. ja 12. juuni.

Kaugemalt tulijatel on võimalik õpilaskodus majutuda.

Registreerimine kestab õppekohtade täitumiseni, info ja registreerimine 11. maini telefonidel 5690 5389, 785 0817 või e-posti teel: terje.kruusalu@vkhk.ee või kodulehel www.vkhk.ee/täiskasvanute koolitus/koolituskalender.

Bioneer kirjutab Eesti I kodanikuajakirjanduse konverentsist

Kodanikuajakirjanduse mõiste hõlmab endas kõiksuguseid blogijaid, vallaajalehtede tegijaid, kohalike raadiojaamade kuldsuusid ning lihtsalt aktiivseid inimesi, kes on võtnud oma südameasjaks meediamaastiku mitmekesisemaks muutmise.

Edasi loe siit: http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid-12254/Kodanikuajakirjandus-laiendab-ajakirjanduse-piire

Artur Talvik: jäik seadus takistab kogukonnaraadiote teket

Piiratud levialaga kogukonnaraadiote teket takistab jäik seadusandlus, mis käsitleb ühe mõõdu järgi nii asjaarmastajaid kui professionaalseid kommertskanaleid, rääkis Eesti esimesel kodanikuajakirjanduse konverentsil Raadio Juminda Poolsaar ellukutsuja Artur Talvik.

Kogukonnaraadio juured istuvad sügaval piraatluses. 1960ndatel kasutati Ühendkuningriigis piraatprogrammi eetrissesaatmiseks laevu, millega sõideti Põhjamere neutraalsetesse vetesse. See käis Talviku sõnul kuni 1966. aastani, mil seadusega selline tegevus keelustati.

Oma jälje olid valdavalt alternatiivset muusikat mänginud piraatraadiod aga selleks ajaks jätnud ning BBC oli sunnitud oma muusikavalikut ajakohastama. Paljud senised piraat DJ-d läksid tööle BBC-sse.

„Sellest hakkas välja kujunema kogukonnaraadio,“ ütles Talvik. Ühendkuningriigis tegutseb praegu umbes 150 analoogset raadiojaama, Austraalias üle 400, populaarsed on need ka USAs. „Meil populaarsus täiesti puudub,“ nentis Talvik.

Raadio Juminda Poolsaar sündis autokino n-ö kõrvalproduktina, sest autokino tarbeks vajalik sagedus oli Talvikul olemas ning üks asi viis teiseni: „Panin antenni püsti ja muusika käima. Helistasin küla peal inimestele, et raadio alustas.“

Vastuvõtt oli Talviku sõnul suurepärane. „Küla rokkis!“ Kui nädal hiljem oli mehel raadiotegemisest isu täis, hakati helistama ja sõimama, et miks raadio ära lõppes. Loe edasi: Artur Talvik: jäik seadus takistab kogukonnaraadiote teket

Raivo Suni: kodanikuajakirjandus on pakkujakeskne

Kodanikuajakirjandus on liiga pakkujakeskne ning sisuloojad mõtlevad vähem sellele, kas neil on olemas ka auditoorium, rääkis ajakirjanik Raivo Suni reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.

Ajakirjanduses peab olema kaks poolt – tegijad ja lugejad. Suni hinnangul on kodanikuajakirjandus aga praegu liiga pakkujakeskne ehk siis tehakse küll, kuid mõne üksiku erandiga jääb valdav osa sellest lugejate-vaatajate vaateväljast kõrvale.

„Kodanikuajakirjandusest saame rääkida siis, kui selle keskmes on inimese suhe ühiskonnaga,“ ütles Suni. „Võtmeküsimus on empaatia info pakkuja ja vastuvõtja vahel.“

Suurbritannias oli kodanikuajakirjanduse murdepunktiks 2005. aasta Londoni terrorirünnak, mille järel saatsid inimesed BBC toimetusele tuhandeid fotosid, videosid, e-kirju. Suni rääkis, et see oli esimene kord, mil BBC kodanikuajakirjanduse enda infovoogu lülitas.

Tema sõnul on ka rahvusringhäälingus arutatud, kuidas kaasata kodanikuajakirjandust rohkem uudisloomesse, kuid seni on see tema hinnangul paremini õnnestunud on-line väljaannetel delfi.ee ja postimees.ee ning telemagasinil Reporter.

Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Suurte ajakirjanike aeg on läbi, Eesti ajakirjandus pihustub ning üha rohkem imiteerib ajakirjandust, ütles meediaguru Tiit Hennoste reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“

„Kuhu on ajakirjandus läinud ja läheb? Mul on märsõnaks „pihustumine“,“ rääkis Hennoste. Kui varem oli tema sõnul selge vahe „kollase“ ja „valge“ ajakirjanduse vahel, siis nüüd pilt üha enam hägustub, nagu hägustub piir klassikalise uudise ja arvamuse vahel.

Pihustumise ühe põhjusena tõi Hennoste välja autori rolli vähenemise. 1990ndad oli tema käsitluses „suurte“ ajakirjanike aeg, mil maksis üksiku ajakirjaniku vaim, võim ja vägi – üks ajakirjanik võis kukutada valitsuse. „Kuid praegu see hajub,“ lausus Hennoste. Teksti küljes on küll nimemärk, kuid seda teksti on teinud paljud inimesed alates toimetajatest, lõpetades küljendajaga.

Muutunud on seegi, et kui varem rääkis ajakirjandus minevikust, toimunust, siis nüüd üha rohkem tulevikust. „Me teame, mis võib viie aasta pärast juhtuda, aga mitte seda, mis juhtus eile,“ ütles Hennoste.

Probleemina tõi ta välja ajakirjanike üha kitsamaks muutuva allikabaasi ning ajakirjanduse üha suuremaks muutuva ajakirjanduse imiteerimise. „Mida rohkem on seal seda, mis ei ole uudis ega arvamus, seda rohkem on see ajakirjanduse imitatsioon. Kui panna kokku imitatsioon ja pihustumine ning ka internet, mis kõike võimendab, siis see meenutab mulle kaubamaja „hulle päevi“,“ sõnas Hennoste. Loe edasi: Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Võrumaal toimus täna kodanikuajakirjanduse konverents

Kylauudis.ee toimetus laadal Uma Mekk 2010. Foto: Kylauudis.ee
Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts korraldas reedel Võrumaal Eesti esimese kodanikuajakirjanduse konverentsi “Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?”, millest võttis osa ligi 100 inimest. Konverentsil arutlesid nii meediateoreetikud kui praktikud kodaniku ja ajakirjanduse rolli ning missiooni üle järjest mitmekesisemaks muutuvas meediapildis.

Konverentsil astusid üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, meediauurija Raivo Suni, Raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta ning Urvaste Valla Lehe endised toimetajad Airi Hallik-Konnula ja Margus Konnula (Contra). Päeva modereerib Sulev Valner.

Ettekannetes olid vaatluse all üha aktuaalsemaks muutuvad küsimused: kuidas olla kindel, et sinu poolt vahendatav info teenib õilsaid eesmärke; kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemale levikule; kuidas võiks ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke; kas iga kodanik võib olla ajakirjanik; kuidas üldse defineerida kodanikuajakirjandust jpm. Konverentsil kõneldut refereerib järgnevate päevade jooksul portaalis Kylauudis.ee ajakirjanik Arved Breidaks. Loe edasi: Võrumaal toimus täna kodanikuajakirjanduse konverents