Rubriik: Võrumaa

Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Tõntsu Tiit. Foto: Kotjuhi Dima, Uma Leht

Võro maakunna umavalitsuisi liidu juht, Antsla vallavanõmb Tõntsu Tiit (58) arvas, et mi kandin lätt elo parõmbas sis, ku valla ja maakunna tähtsämbä tsihi umavaihõl kokko lepvä.

Ilda aigu kõnõldi Võrol arõngu-tsõõriklavva takan, et puudu om ütine ettekujotus seo kandi tulõvikust. Midä tuu tähendäs?
Tuud, et mi piät ütitselt ja kimmäle kokku lepmä neo tsihi, midä Kagu-Eestist Riigikokku valitu poliitiku võissi järgmidse neli aastat ütitselt aia, et näist meile võimalikult pall’u kassu olõssi. Seod asja saa-i egä ütsik vald kaia õnnõ uma mättä otsast. Valla ja maakunna piät kuuntüüd tegemä. Põlvaka võissi är unõhta süändümise kaonu Lepiksoni Suur-Võrumaa mõttõ pääle. Tuu ei olõ ju esihindäst sukugi halv mõtõ!

Mis ettekujotus sul hindäl haldusreformist om?
Tuu asi tulõssi kipõlt kokku är leppü, mitte astu ütest kraavist tõistõ. Kõnõldas, et lätläse teivä haldusreformi är ja omma meist jupp maad iin. A ütel lätläsel, tekevjuhil nigu ma olõ, om 28 alambat. Sa tunnõt noid vaivalt näkupite! A as’a sisu sääl es muutu, õnnõ kõik otsustõdas keskkotussõn. Küläselts taht kuurmat ruusa – ma ei tiiä, kelle kaudu piät tuud asja ajama? Ütlemi, et meil om maakund üts vald ja vallavolikogun om saadikit 15 – ma olõ kimmäs, et sääl tuntas Võru miist pall’u inämb ku Misso miist ja kas Misso mehe hellü kiäki kullõs?

A tõsõlt puult om ohtlik, ku väiku vald om kõgõ suurõmb tüüandja: koolioppaja, vallatüütäjä, raamadukogumuti, kalmuaiavaht – ja omgi kõik! Sääne vald saa-i üttegi suurõmbat asja ette võtta ja tõisi valduga ütitsit projekte tetä: riik api ei anna, umaosalust olõ-i koskilt võtta, eski 5000 krooni saamisõga om hädä! Loe edasi: Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Ruusmäe sotsiaalmaja sai katuse korda

Haanja vallas Ruusmäel lõppesid sotsiaalmaja katuse rekonstrueerimistööd, mille käigus vahetati välja kogu katusekate, remonditi korstnapitsid ning paigaldati pööningu soojustus.

Töid rahastas hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm summas 345 371 krooni, Haanja valla osalus 60 948 krooni. Vallavalitsus kavandab taotleda fondidest raha sama maja küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja hoone välissoojustuseks aastatel 2011-2015. Sel aastal tehakse valla rahaga veel hoone energiaaudit ja küttesüsteemi projekteerimine.

Allikas: Haanja vallavalitsus

Parksepa keskkool kutsub huvilisi ajaloonäitusele

Kas tahad näha Teise maailmasõja möllus täägiga läbi torgatud samovari? Sajanditagust tolmuimejat? Põhjasõja-aegset märguandekahurit? Kui jah, siis tule vaatama Parksepa keskkoolis esmaspäeval, 8. novembril avatavat “Ajalooliste asjade näitust”.

“Näituse panid kokku õpilased ise, kellel palusime kodust tuua vanavara,” ütles kooli ajaloo- ja seiklusringi juhendaja, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks.

Oma toeka õla panid näituse korraldamisel alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.

Kooli auditooriumis on vaatamiseks välja pandud hulk talutarbeid, köögi- ja sõjariistu, raamatuid-ajalehti.

“Tõstaksin esile näiteks 1896. aasta maailma riikide atlase,” lausus Breidaks.

Näitus on tema sõnul pühendatud Parksepa keskkooli 135. aastapäevale, mida oktoobris tähistati.

“Eesmärk on süstida lastesse huvi ajaloo vastu ja edendada ühistegevust,” lisas Andres Breidaks.

Näitus jääb avatuks neljapäevani, kuid sellega ajaloo populariseerimine koolis ei piirdu. Aprillis on kavas tähistada Jüriöö ülestõusu, mille puhul korraldab ajaloo- ja seiklusring mastaapse rollimängu. Mais toimub Vana aja päev, selle naelaks on kiviheitemasina ehitamine.

Lisainfo: Andres Breidaks, tel 510 9789.

Rõuge hokiklubi otsib nime

Hooajaks valmistuv Rõuge hokiklubi kuulutas välja konkursi klubile nime leidmiseks, oodatud on nii eesti- kui ingliskeelsed nimevariandid.

Klubi esindaja sõnul võiks nimi olla stiilis HC/HK Rõuge, eeskujusid võib otsida nii Eestist kui maailmast, a la Kohtla-Järve Viru Sputnik või New York Rangers… Kasuks tuleb, kui nimevariandi esitaja põhjendab oma pakkumise sisu.

Parim valitakse välja, kujundatakse teemakohane klubi embleem, nimi saab rakenduse klubi sümboolikal ja valmivatel hokisärkidel. Parima nime pakkuja nimetatakse hokiklubi auliikmeks ning tema nimi trükitakse ka valmivatele hokisärkidele.

Nimevariandid palun klubi saata e-posti aadressile karel.saarna@gmail.com või postitada Rõuge hokiklubi facebooki lehele, mis asub siin.

Allikas: Rõuge hokiklubi

Hirve-Miku on tagasi kodus

Võrumaalt Jaaniraotu linnu- ja loomapargist augustis plehku pannud eksootiline India hirv Miku on pärast Läti-turneed koju tagasi jõudnud.

Linnupargi perenaise Ülle sõnul saatis Mikut teel koju ka Läti televisiooni saate „Vides fakti” võttemeeskond. Eetrisse läheb saade naabrite juures laupäeva õhtul ja internetis näeb seda tuleval nädalal.

Mikul on seljataga pikk rännuteekond. Esimesed teated pärast kadumist tulid eksootilise looma kohta Ida-Lätist Balvist. Sealt viidi Miku Riia loomaaeda. Lätlastelt sai ta ka uue nime – Patrik.

Rändhirve käis eile filmimas ka Eesti „Ringvaate” saate tiim. Tõenäoliselt näitab ETV seda videolõiku täna.
 

Väimelas peetakse täna konverentsi “Ise teemegi ära?”

Foto: fennougria.ee

Täna koguneb ligi 100 inimest Väimelasse Võrumaa kutsehariduskeskusesse, et osaleda konverentsil “Ise teemegi ära?”. Konverentsil kõneldakse ajakirjandusest ja selle ise paremaks tegemisest ning teenuste delegeerimisest omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.

Esinejate seas on ajakirjaniikud Rein Sikk, Igor Taro ja Sulev Valner, Hendrik Noor Sänna kultuurimõisast, Jüri Morozov Saare vallavalitsusest, Mari-Liis Dolenko Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest ning Kati Orav MTÜst Kating Noored. Avasõnad lausub Võru maavanem Andres Kõiv, konverentsi modereerib Kadri Valner

Teemaplokide lõpus jätkub töö paralleelpaneelides, rühmatöö teemadeks teenuste delegeerimine ja kodanikuajakirjandus.

Üks esinejatest, Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk on oma ettekande tutvustuseks öelnud: “See, milline on ajakirjanduse kvaliteet, ei sõltu mitte niivõrd ajakirjanikest kui lugejatest, vaatajatest, sest nemad annavad tellimuse. Klient on ju kuningas. Muuseas, millal te viimati “Võsareporterit” vaatasite?”

Konverentsi korraldavad Võrumaa Arenguagentuur ja MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Sännas on vanad jalgrattad jälle au sees

Sänna Kultuurimõisas on sisse seatud vanade rataste taaskasutamist propageeriv velokuur. Jalgratta kui tervisliku ja keskkonnasõbraliku liikumisvahendi tutvustamiseks korraldati septembris Rattafestival, mille raames toimus ka rattaleiutamise õpituba. Õpituba juhendasid Riia rattameisterdamisrühmituse Freakbike metallikunstnikud, kes konstrueerisid vanadest rattaosadest unikaalseid jalgrattaid.

Rõuge TV esitleb:

Võrokestel on nüüd veebis oma kodu

Võru keelest ja meelest huvitatutel on sellest nädalast oma veebikodu aadressil umakiil.eu. Muu hulgas pakub lehekülg võimalust oma võru keele oskust parandada.

Kodulehe „Üts rahvas – kats kiilt” on loonud Raivo Kelp, kes on ka õpilastele mõeldud viktoriini „Ütski tark ei sata taivast” veebiversiooni autor ja Võru tunnuslause „Üts ummamuudu liin” väljamõtleja.

Võru keele kaugõppeprogrammi loomise mõte tekkiski tal veebiviktoriini tulemustega tutvudes: selgus, et vana Võrumaa õpilaste hulgas on omajagu neid, kes mõistavad võru keelt, aga nende õigekiri vajab kohendamist.

Sellest kasvas välja suurem – veebivärava mõte. Leheküljelt „Üts rahvas – kats kiilt” leiabki peale võru keele kaugõppeprogrammi kirjutisi võru keele ja vana Võrumaa kohta, linke võrukeelsete materjalide ja info juurde jne.

Keeleõppeprogrammist on praeguseks valmis viis peatükki, nii et õppematerjali jagub huvilistele juunini.

Kodulehe käivitaja Raivo Kelp loodab, et veebivärav „Üts rahvas – kats kiilt” meelitab võrokesi sagedasti sisse astuma ning aitab neil arendada oma keelt ja eneseteadvust.

Rohkem infot: www.umakiil.eu

Uue-Antsla rahvamajas alustas tegevust käsitööring

Oktoobris alustanud Uue-Antsla käsitööring on tänaseks jõudnud koos käia juba kolm korda Rahvamajja kogunetakse käsitööd tegema igal kolmapäeval kella 18-20ni.

Esimesel kokkusaamisel 5. oktoobril istus koos neli käsitööhuvilist. Peeti plaane, mida, millal ja kuidas tegema hakatakse. Esimeseks näputööks meisterdati vahtralehtedest roose, järgmisel korral juba prooviti kaaruspaela tegemist. Viimasel korral oli seltskond juba tükk maad suurem. Koos katsetati paela punumist.

Järgmised kokkusaamised:

3. novembril meisterdatakse süüteroose (kaasa võtta paar pabermassist munakarpi ja küünlajäägid või mõni küünal).
10. novembril tehakse lauakaunistusi (salvrätihoidjaid jm).
17. novembril meisterdatakse päkapikke.
24. novembril kaunistatakse küünlaid.

Täpsem info materjalitasu või kaasavõetavate materjalide kohta on Uue-Antsla ja Uhtjärve külade kodulehel 2kyla.blogspot.com. Alati võib kaasas olla ka mõni parasjagu pooleli olev näputöö ning kui on tekkinud mingi käsitööalane küsimus, siis ühiselt leitakse sellele lahendus. Käsitööringis pole vanusepiirangut – kõik on oodatud.

Karille Bergman, käsitööringi juhendaja

Urvaste valib taas aasta isa

Urvaste vald kuulutab koostöös vallarahvaga tänavu taas välja Urvaste valla aasta isa 2010. Kodanike arvamusi, ettepanekuid ja seekord ka põhjendusi aasta isa kandidaatide kohta oodatakse kuni 8. novembrini valla raamatukogudes, Kuldre koolis, Urvaste vallamajas ja Uue-Antsla rahvamajas olevatesse ümbrikutesse.

Isadepäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus toimub reedel, 12. novembril kell 17 Kuldre kooli aulas.

Senised Urvaste valla aasta isad:

2004 Kalle Haller
2005 Are Kirsbaum
2006 Maido Uibopuu
2007: Margus Klaar
2008: Eeri Proškin
2009 Rainer Kaseväli

Võistlus «Uma kiil pildi pääl»

Lindora laada pääl (28.10) oll’ nätä mitmit võrokeelitsit silte: Haani naasõ möi umma kraami uman keelen, kirämiis Contra oll’ Urvastõ kama paki pääle kirotanu tuu kitmises võrokiilse luulõtusõ.

Hääpoolse pildi pääl mõnõ muu võrokeelidse as’a Võro instituut kuulutas vällä pildivõistlusõ «Uma kiil pildi pääl». Võistlusõlõ oodõtas pilte as’ost, mink pääl om pruugit võro kiilt. Pildistämises passis egä asi, kon om võro kiilt nätä: sildi, juhatusõ (viida), kleepsu, T-hammõ ja nii edesi. Võistluspilt piät näütämä võro kiilt kiräligun pruukmisõn. Pilt piät kõnõlõma hindä iist, a oodõtas ka pildiallkirja vai ku vaia, veidü pikembät seletüst pildi kottalõ. Saata või ka pilte, kon pääl om nätä seto, mulgi ja tarto kiilt, (eski läti vai vinne kiilt, ku pilt om tettü Võromaal). Pildistämise matõrjaali või võistlusõ aigu ka esi mano tetä, näütüses meisterdä vahtsõnõ võrokiilne silt ja tetä tuust pilt. Üts pildistaja või saata mitu pilti, a egä as’a kottalõ piät olõma õnnõ üts pilt. Pildi võiva olla nii vahtsõ ku ka varrampa tettü. Ku saadat pildi, kirotagõ mano pildi autori nimi, telefoninummõr, e-posti aadrõss, pildi tegemise aig ja pildi seletüs.

Pilte oodõtas aadrõssi kaile@wi.werro.ee pääle. Pildi pandas kõigilõ kaemisõs Internetti http://nagi.ee/photos/ebe-kai/sets/290325/ pääle. Konkurss lätt käümä võro keele nädälil (1.–7. 11. 2010), pilte oodõtas vabariigi aastapääväni.

Allikas: Uma Leht

Navi kalamiis sai kodojärvest «elo kala»

Kalamiihil om õigus, et ku ilm kehväs käänd, sis nakkas kala võtma: Navi külä kalamiis Otsa Kallõv, tõõsõ nimega Muakogõr tõmmas’ kats nädälit tagasi kodotalo alt Põrmu järvest vällä uma elo kõgõ suurõmba havvõ: 7,61kilodsõ puragu.

Otsa Kallõv sai Põrmu järvest elo kõgõ suurõmba havvo. Foto: eräkogo
«Mineväaasta sai säält kah sama kotussõ päält inne ijä tulõkit kats kolmõpoolõkilost,» selet’ kalamiis elo kala saamist suurõ ähinäga. «Sääl om järve kõgõ süvämb kotus, 3,3–3,4 miitret, suvõl mõõtsõmi kajaloodiga. Vissi üts tossin kõrda ja häste pikk viskaminõ tull’ allatuult. Sai mõnõ miitre kerri ja oll’gi otsan. Õkva tundsõ, et tuu om elo kala! Olli purdõ pääl ja haug tahtsõ purdõ tokkõ ala tõmmada hinnäst – kavval kah, vana kala! A ma vidi tä kavvõmbalõ viirde, üts kümme minotit jandsi timäga. Ma ei olõ nii kavva võidõlnu ütegi «rüüvliga»! Pandsõ näpu lõpussõ taadõ ja tõmbsi är maa pääle: väega napilt – kolmõ haroga konks oll’ suunukan! 98 senti pikk ja 7,61 killo.»

Kallõv kõnõl’ viil tuust, kuis tä suurõ kala peräst tsipakõsõ häppü jäi: « Oll’ vanaesä 110. sünnüaastapäiv ja tädi tull’ Tal’nast küllä, läts’ imä ja velega Vahtsõliina kalmuaida. Ütli tädile, et ku saa havvõ, anna sullõ. Tädimiis taht väega värskit kalla. A rekordhaugõ saa es jo är anda. Käkse tuu sanna är ja tädile es näütägi!» Kallõv puhast’ kala õkva tuusama õdak är. «Õdagu küdsi edimädse pannitävve, hummogu kats pannitäüt muna ja piimäga, pipõrd ja suula parasjago. Õdagu viil neli pannitäüt: säidse suurt pannitäüt sai kokko!» jutust’ tä. «Võrol Tarto uulidsa kalapoodin om havvõkilo 60 kruuni, Rimin ja Selverin 65.70, sääne haug olõs masnu 450 kruuni. Nii et iks suur abi rassõl aol, mitmõs pääväs süvvä!»

Eelmäne rekord oll’ Otsa Kalõvil peri aastast 2001 – 6,6 killo. «Õnnõ piät iks kah olõma, tuust ei avida, et kõva kalamiis olõt,» selet’ tä tähtsäle. «Näütüses Korþetsi Vladislavi rekordhaug om alla viie kilo. A Tilsi mehe saiva seo suvi Vahtsõ-Kuustõst Eesti 50 aasta rekord-karpkala – 18,5 killo.» Rekord-kallo om mi kandist viil vällä tõmmatu: nätäl inne Muakogrõ rekordkalla sai Võrtsjärve limnoloogiakeskusõ tiidjämiis Krause Teet Põlva järvest ligi 11kilodsõ havvõ (tuu oll’ külh võrguga), lehekuun tõmmas’ Maadi Arvo Erästvere järvest 11kilolidsõ havvõ, Nikolai Šaduro sai piimäkuun Vagulast 9kilodsõ puragu.

Otsa Kallõv om kokko rehkendänü, et om elo joosul Põrmu järvest kokko paar tuhat haugõ saanu, pluss muialt. «Külämehe kõnõlõsõ kõik aig, et kulõ, taa järv om sul ammu tühäs püvvet! A mõtlõ, ku havvõl om 200 tuhat mar’aterrä ja üteldäs, et üts protsõnt jääs elämä, tuu tege 2000 haugõ! Ku järven kümme haugõ kudõ, sis tulõ näid joba 20 000!» rehkendi tä.

Autor: Harju Ülle, Uma Leht

Viimane aeg on registreerida
konverentsile “Ise teemegi ära?”

Foto: fennougria.ee

Sel neljapäeval, 4. novembril toimub Võrumaal Väimelas konverents “Ise teemegi ära?”, kus räägitakse teemadel, mis puudutavad ajakirjandust ja selle ise paremaks tegemist ning teenuste delegeerimist omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.

Teiste seas astuvad oma mõtetega üles ajakirjaniikud Rein Sikk, Igor Taro ja Sulev Valner, samuti mitmed mittetulundussektori ja omavalitsuse esindajad. Avasõnad ütleb Võru maavanem Andres Kõiv.

Rein Sikk on oma ettekande tutvustuseks öelnud: “See, milline on ajakirjanduse kvaliteet, ei sõltu mitte niivõrd ajakirjanikest kui lugejatest, vaatajatest, sest nemad annavad tellimuse. Klient on ju kuningas. Muuseas, millal te viimati “Võsareporterit” vaatasite?”

Hendrik Noor Sänna Kultuurimõisast räägib Meediast kui ettearvamatust naisjumalusest, kellele meeldivad erakordsed lood ja teod ning naturaalne ehk mitteteadlik mainekujundus.

Teemaplokide lõpus toimuvad rühmatööd, et kõik soovijad saaksid oma arvamust avaldada.

Konverentsi korraldavad Võrumaa Arenguagentuur ja MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, toetab KÜSK.

Registreerida saab teisipäeva õhtuni aadressil ene@vaa.ee. Vaata konverentsi päevakava siit. Konverents on tasuta.

Võru linn pürib kümne suurema Eesti linna sekka

Võru linn alustab aasta lõpuni kestvat linnaelanikuks registreerimise kampaaniat.

Statistika näitab, et Võru linna elanike arv langeb pidevalt. Tõestamaks, et Võru on arenev linn, kutsub linnavalitsus alanud kampaania raames inimesi end linnaelanikuks
registreerima.

Kampaania käigus oodatakse eelkõige registreerima neid, kes reaalselt Võrus elavad, ent pole veel linnaelanikuks registreerinud.

“Loomulikult ootame tagasi koju ka siin sündinud ja üles kasvanud noori, kes otsivad oma perele elukohaks sobivat paika. Samuti kutsume Võrru uusi aktiivseid inimesi, kes annaksid ka oma panuse meie linna arenguks,” sõnas linnapea Ülo Tulik.

Linnapea lisas, et järjepidev linnaelanike arvu suurenemine tähendab linna jaoks ilusamaid ja positiivsemaid väljavaateid tulevikuks.

“Rohkem elanikke tähendab paremat rahalist võimekust, st paremat elukorraldust ja elukeskkonda,” kommenteeris Tulik.

Elanike registri andmetel on Võru linn oma 13 919 elanikuga Eesti linnade seas 11. kohal, olles 855 elanikuga Kuressaarest taga.

“Veel kümme aastat tagasi elas Võrus 14 905 elanikku ning tean, et Võrru mahub veel väga palju tublisid ja rõõmsaid inimesi. Miks ei võiks Võru linn olla tulevikus linnade
elanike arvult 10. koha omanik?!” arutles linnapea.

Registreerimise motiveerimiseks on linnavalitsus välja pannud auhinna: üks õnnelik võidab kinkekaardi kas hambaraviteenustega PMA kliinikult, optikateenuseid Pro Optikast või reisipaketi firmalt Novatours. Kinkekaardi väärtus on 15 646 krooni ehk 1000 eurot. Nende kolme variandi seast saab võitja valida just endale meelepärase. Õnnelik inimene loositakse avalikult välja 23. jaanuaril 2011 Võru spordikeskuses toimuval Valio Võru Võrkpalliklubi kodumängul.

Kui elad Võrus, aga pole Võru linna oma elukohaks vormistanud, siis tule nüüd ja registreeri ennast linna elanikuks! Lisainfo registreerimise ja kampaania kohta: www.voru.ee.

Marianne Mett, Võru linnavalitsus

Sõmerpalus korraldatakse heategevuslik motokross

Laupäeval, 6. novembril toimub Võrumaal Sõmerpalus vastavatud sisekrossihallis Adrenalin Arena Mini Karikasarja V ja viimane etapp, mille raames toimub ka heategevuslik minibikede showkross. Mini Karikasarja võistlussõidud algavad laupäeval kell 12, showkrossi algusajaks on planeeritud orienteeruvalt kell 17.00.

Showkross on mees-mehe vastu võistlus, kus osalevad tuntud krossimehed, kes tavaliselt minidega ei sõida. Tulekuks on nõusoleku andnud Tanel ja Aigar Leok, Juss Laansoo, Toomas Triisa, Priit Rätsep, Andre Park, Henri Roosiorg, samuti vanameistrid Andres Krestinov, Valdur Kahro ning Aadu Sikk ja Soome tuntud supermotosõitjad Mauno Hermunen ja Toni Klem.

Pilet üritusele maksab 75 krooni, alla 10-aastastele on sissepääs tasuta. Kogu tulu läheb Võrumaal Varstu vallas asuva Krabi Põhikooli juures tegutseva õpilaskodu toetamiseks. Krabi Põhikool pakub õppimisvõimalust ka normintellektiga ja tavakäitumisnorme järgivatele lastele, kellel on probleeme koolikohustuse täitmisega ning just need lapsed elavad kooli õpilaskodus. Õpilaskodus on ruumi 45 lapsele, kellest enamik on poisid.

Õpilaskodu projekti algataja ja kooli direktor Ale Sprenk tõi välja sportimis- ja vaba aja vahendid, millest õpilaskodul puudus on. Vaja oleks õpilaskodul järgmisi asju: suusad koos keppidega, rulluisud koos turvavarustusega, trikirattad koos turvavarustusega, jalg-,võrk-, korvpallid, jalgpalliväravad, kelgud, jõusaali varustus. Kui kellelgi on nimetatud vahendeid koju jäänud, mida ise enam ei kasutata, kuid varustus on terve ja korralik, võib võistlust vaatama tulles kaasa võtta. Kui aga kohale tulla ei saa, võib asjade üleandmiseks võtta ühendust Marko Männiga (marko@atmracing.ee, tel: 562777 11) või Ale Sprengiga (ale@krabi.edu.ee, tel: 5219034).

Mari Kalkun laulis sisse Sänna kultuurimõisa taastatud saali

Eile õhtul avati Mari Kalkuni ja tema sõprade kontserdiga Sänna kultuurimõisa taas kenasti korda tehtud saal.

Vaatajaid oli tulnud päris palju, toole kippus istumiseks puudugi jääma. Omaaegne mõisamaja uhke saal oli veel ka nõukogude ajal kohalik seltsielu keskus, kus parematel päevadel lisaks pidudele isegi kolm korda nädalas kino oli näidatud.

Viimased aastad seisis saal mahajäetud, tühja ja koledana. Nüüd leidis Rõuge vald EASi põhirahastusel võimaluse see korda teha. 

Arvestades Sänna kultuurimõisa eestvedajate aktiivsust kõiksuguste huvitavate ettevõtmiste korraldamisel läbi viimase aasta võib arvata, et ka vastremonditud ilus saal hakkab leidma tihedat ja tõhusat kasutamist.

Aitame üheskoos muntjak-hirv Miku koju tagasi!

Miku ootab praegu Riias kojujõudmist.

Augusti keskpaigas läks Võrumaalt Jaaniraotu linnupargist seiklema väike India muntjak-hirv Miku, kes sattus kaks kuud hiljem Riia loomaaeda. Eksootilise muntjaki leidsid lapsed Ida-Lätist Balvist.

Praegu on Miku Riia loomaaias, seal kontrolliti põhjalikult tema tervist ja väljastati arstitõend. Nüüd on kohustatud Miku omanikud

Miku koos oma peremehe Valeri Kostiniga.

tervisekontrolli eest tasuma, oma osa nõuab ka transport. Kõik see läheb maksma ligi 5000 krooni.

Et Miku kojutoomine on Miku omanike jaoks

ületamatult kallis, kutsub kylauudis.ee pererahvast aitama. Vastasel juhul on pere sunnitud laenu võtma.

Palun toetage Miku tagasi koju jõudmist!

Arveldusarve: 221050381613, Jaaniraotu Linnupark MTÜ.

Kahe nädala pärast korraldatakse Võrumaal suitsusaunakonverents

Suitsusaun ehk savusann küdemas. Foto: ohtuleht.ee

Riidi, 12. novvembri 2010 Väimelä, Võromaa Kutsõhariduskeskusõ päämaja konvõrendsitarõn (tarõ 101).

Hummogu kell 10 naatas kogonõma, pantas nimi kirja, serbätäs tsäid ja säetäs hinnäst savvusanna-pääväs valmis.

Kell 10.30 naatas pääväga pääle.

Kell 10.40-13 hummogupoolinõ aig.
Kõnõlõsõ Tarto Ülikooli tudõngi, kiä etnograafiliidsi välitöie praktika käügin Võromaa täämbädse päävä sannu ja sannakultuuri uursõva.
Tudõngiide jutu võtt kokko näide juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs viil eräle teemal “Savvusann ku elamus maaturismin”, mink jaos tä uursõ Võro- ja Setomaal turismitalodõn pakutavit savvusannu.

Kell 13 lõunasupp.

Kell 13.30-16.30 päälelõunanõ aig.

Kell 13.30-13.50 Epp Margna. Raamat Võromaa savvusannust – matõrjaali valik ja kokkopandmisõ põhimõttõ.

Kell 13.50-14.10 Nele Reimann-Truija. Vana Võromaa savvusann täämbädse peremehe kaemist perrä.

Kell 14.10.-14.30 Külli Eichenbaum. Võromaa savvusann Eesti vaimsõ kultuuriperändi nimekirän.

Kell 14.30-14.50 Ülle Harju. Midä Uma Lehe lugõja savvusanna kotsilõ kirotanu omma.

Kell 14.50-15.10 Kristiina Porila. (Rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskus). Vaimse kultuuriperändi kaitse ja UNESCO.

Kell 15.10 serbätäs tsäid.

Kell 15.30-17.00 tsõõriklaud, päävä kokkovõtminõ.
Tsõõriklavva kõnõluisiga tahetas vastata küsümüisile:
– Kuis edesi?
– Kohe korjatas kokko savvusanna teedüs?
– Midä piässi tegemä, et savvusann saassi UNESCO vaimse kultuuriperändi nimekirja?
– Kiä ja kuis saassi avita? Kiä mändse tüü hindä pääle võtt?

Kõrraldaja: Võrumaa Kutsehariduskeskus, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Võro Selts VKKF.

Teedüs: Eda Veeroja (Võrumaa Kutsehariduskeskus), tel 503 23 41, eda.veeroja@gmail.com
Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 533 22 153, triinu.ojar@wi.werro.ee

Sõmerpalus avatakse adrenaliiniareen

Homme, 30. oktoobril kell 18 avatakse Võrumaal Sõmerpalus Euroopa suurim sisekrossi motohall. Sõmerpalu motoklubi eestvõttel püstitatud motohall kannab nime Adrenalin Arena.

Motoklubi juhatuse liige Kaido Park ütles, et Adrenalin Arena on eelkõige motokrossi treeningkeskus, mis annab sportlastele ja harrastajatele aasta ringi head, samas taskukohased harjutus- ning võistlustingimused – võimalused, mis Põhja-Euroopa sportlastel pika talve tõttu siiani puudusid.

Hallis on nõuetekohane superkrossirada, suured tribüünid, garaažiala, puhkeruum, riietusruumid, duširuumid, saun, jõusaal, õppeklass ning näituseruum.

Motohalli avapeol näeb professionaalseid trikihüppajaid Soomest, šõukrossi Eesti, Läti ja Leedu parimate sõitjate esituses, mototraielit, tantsutüdrukuid ja Eesti ühendatud tsiklimeeste koori koos saatebändiga Propeller. Õhtu lõpetavad ansambli Terminaator kontsert ning videodisko.

Pidu on kõikidele tasuta.

Järgmine aasta on Setomaal tekstiiliaasta

Setomaa käsitöökogu kavandab tulevaks aastaks traditsioonilise setu käsitöö teemalisi koolitusi ja infopäevi, vahendab Setomaa infoportaal. Tänavus aasta märgusõnad on olnud „taluarhitektuur” ja „savi”.

Koolitused on käsitöökogu juhataja Sigre Andresoni sõnul üldse tõsiselt käsile võetud. 2009. aasta sügisel alanud taluarhitektuuri koolitusel on osalenud ligi 200 inimest. Viimane õppepäev toimus eile, 27. oktoobril Missos, teemaks puitkatused.

Suvel toimusid Viese Jaanuse korraldatud savikoolitused „Käsitsi voolitav savimaja”, „Valmistame ise savi-, sõnniku- ja lubjakrohvi” ning „Efektiivsed rakettahjud, kaminad ja ümarad lesod iseehitajatele”.

Järgmisel aastal keskendutakse Sigre Andresoni sõnul eelkõige setu rahvarõivaste valmistamisel tarvilikele tehnikatele nagu niplispits, värviline heegelpits, kangastelgedel kudumine, tikkimine ning vööd ja paelad.

Käsitöökogu saab oma tegevuseks toetust Setomaa kultuuriprogrammist ja arenguprogrammist.

Rohkem infot: www.setomaa.ee

November algab võru keele nädalaga

Võru keele nädalat peetakse tänavu 1.–7. novembrini. Võru Instituut kutsub sel nädalal kõiki võrokesi üles oma keelt meelde tuletama ja kõnelema.

Nädala raames korraldatakse vana Võrumaa 8. ja 11. klassi õpilastele veebis võru keele ja kultuuri tundmise võistlus „Ütski tark ei sata taivast”.

Paljud ajaloolise Võrumaa koolid on selleks nädalaks ise mitmesuguseid omakeelseid ettevõtmisi kavandanud: Puiga koolis toimuvad näiteks võrukeelsete multikate hommikud, Osula koolis on kavas korraldada hea võru keele tundja võistlus jne. Lisaks on plaanis kohtumised võru kultuuri kandjatega.

Võru Instituut kuulutab võru keele nädalal välja ka fotokonkursi „Uma kiil pildi pääl”, kuhu oodatakse pilte sellest, kuidas võru keelt on siltidel ja mujal avalikes kohtades kasutatud. Rohkem infot saab konkursi kohta alates novembrist instituudi veebilehelt www.wi.ee.

Haanjas võisteldakse laupäeval 100 km kõndimises

Laupäeval, 30. oktoobril saavad huvilised alates kella 6st hommikul startida 100 km käimise võistlusel „Haanja jala 100″.

Võistlus läheb lahti Haanja suusakeskuses. Distants on 100 km, aga tegelikult läbib iga osaleja nii palju, kui suudab. Ametlik start on kell 6 hommikul. Hiljem saab startida igal täistunnil. Viimane võimalus rajale minna on kell 12 keskpäeval.

Võistlust peetakse Haanja suusaradade 6,25 km pikkusel ringil. 100 km läbimiseks on vaja käia 16 ringi. Pääs viimasele ringile suletakse kell 21, finiš suletakse kell 22 ehk siis 100 km võistluse kontrollaeg on 16 tundi.

Kõigil vähemalt neli ringi (25 km) läbinutel fikseeritakse aeg ja koht lõpuprotokollis. „Haanja jala 100″ katkestajaid ei ole ja kehtib põhimõte: käi-jookse, palju jõuad. Võistluse parimad on 100 km või enim ringe kiireimini läbinud osalejad.
Esimeses kolmes stardis (kell 6, 7 ja 8 ) startijatel fikseeritakse maratoni (42,195 km) vaheaeg.

Võistlusklasse on kolm: alla 100kilosed mehed, üle 100kilosed mehed ja naised. Kaalumine toimub enne võistlust stardimaterjalide väljastamisel. Osa võivad võtta kõik korralikult treenitud inimesed, kes stardihetkeks on saanud täisealiseks (sünniaeg 30.10.1992 ja varem). Edasiliikumist soodustavate abivahenditena on võimalik kasutada käimis- või suusakeppe, kõik muud abivahendid on keelatud.