Rubriik: Meremäe vald

Meremäe valla elanike arv on kasvanud

Meremäe kooli 1. klass. Foto: erakogu.
Meremäe kooli 1. klass. Foto: erakogu.

Eesti kagupoolsema valla elanike arv on tänavu 1. jaanuari seisuga 1134 inimest, mis on kahe inimese võrra suurem kui aasta tagasi.

Setomaa tipus on see arv kasvanud sel sajandil esimest korda. Elama on asutud enamjaolt suurematesse keskustesse: Obinitsa, Meremäele, Võmmorski ja Uusvada külla. Ostetud on ka talumajapidamisi, ennast alaliselt sisse seatud ning hakatud aktiivselt osalema vallarahva tegemistes. Eripärane puhas loodus, aktiivne omanäoline kultuur ja valla loomemajanduslikust visioonist tulenevad võimalused innustavad ka edaspidi kolimismõtteid ja sissekirjutamist kaaluma. Kindlust annab uutele elanikele möödunud aastal 1. novembril käivitunud ja hästi õnnestunud kampaania “Omadega mäel”.

Meremäe vallavanem Rein Järvelill sõnas: “Kahtlemata on elanike arvu kasv suurepärane uudis. Varem on vallaelanike arv pidevalt vähenenud poolesaja inimese võrra aastas. Olen ka ise Meremäele uuesti elama asunud ja selle otsusega väga rahul.”

Elanike arv Setomaa tipus ei vähene

Meremäe torn jõulutuledes. Foto: L.Tamm

Meremäe valla elanike arv 1.jaanuari seisuga oli 1132. 2012. aasta algusest alates on valda elama asunud 48 uut elanikku  ning vallast on end välja kirjutanud 30 elanikku. Sündide arv alates käesoleva aasta algusest on 8 ning surmade arv 26.

Novembri alguses käivitatud kampaania “Omadega mäel”, mille üks eesmärkidest oli peatada elanike arvu vähenemine Meremäe vallas, on andnud rõõmustavaid tulemusi. Otsuse koduvalda sisse kirjutada on teinud mitmed pikka aega siin elanud ja töötanud inimesed.

“Maiusena” on valla poolt kampaanias osalejatele ette nähtud kaks kotti talvekartulit, kolimistoetus ja valla elaniku pass, millega saab tasuta osaleda 2013. aastal Meremäe valla kultuuriüritustel.

Detsembrikuu seisuga on rahvastikuregistris täpselt sama arv elanikke kui aasta alguses. Rõõmustavaks uudiseks ei ole mitte ainult peatunud elanike arvu vähenemine, vaid ka teadmine, et Meremäe valda on end sisse kirjutanud palju uusi tegusaid inimesi. Elama on asutud kauni elukoha, looduse omapära, tegutsemisvõimaluste ja erilise kultuuri  pärast, nii Prantsusmaalt, Lääne-Virumaalt, Tartust, Põlvamaalt kui ka Tallinnast.

P. Malkov

Meremäe kool näitas oma õpilasfirmasid

7. ja 8. detsembril osalesid Meremäe kooli minifirmad üleriigilisel õpilasfirmade laadal “Pärnumaa jõulud”, millest võttis osa 50 õpilasfirmat üle Eesti.

Setomaa suurimast põhikoolist, kus õpib 49 õpilast, käis laadal kolm minifirmat: ROBOT, M&A EHTED ja CRAZY.

MF ROBOT tutvustas robotitehnoloogiat ja andis etendusi omavalmistatud tehnika võimekusest, huviringi juhendajaks õpetaja M. Järvelill. M&A Ehted ja MF Crazy tegelesid omavalmistatud ehete müügi ning reklaamiga, ettevõtluse toetajaks ja õpetajaks M. Lumi.

Kõik kahepäevasel laadal osalenud minifirmad said tänukirjad. Meremäe kooli minifirmad tegutsevad ülesetomaalise majandusõppe projekti raames, andes hea kogemuse ettevõtlusest juba põhikoolis.

Meremäe vald särab jõulutuledes

Meremäe kuusepuu/ foto R. Raudpuu

Setomaa tipp – Meremäe vald on jõulumeeleolus, sest kahes suuremas külas säravad jõulupuud. Viimati sai vallas kaunistatud kuuskede all käidud ja jõuluvalgust imetletud üle viie aasta tagasi.

Obinitsas säravad kasvaval kuusepuul pisikesed punased tuled ning Meremäel on ehitud siniste tuledega koolimaja juures kasvav üle 12 meetrine kuusk.

Erilise Setomaale sissesõidumeeleolu loob aga Meremäe vaatetorni sirged ja sihvakad vormid, mis on valge valgusvoolikuga kaunilt esile tõstetud. Pimeduses helendab 18 meetrine torn täies hiilguses ja pidulikkuses.

Talvisel ajal valgustatud vaateplatvormile ronida ning Lõuna-Eesti kagunurga metsade-mägede-orgudega kaetud maastiku vaadata ja imetleda pole aja raiskamine.

Lumise talvenaudingu saate kohe kindlasti!

 

 

Liikluskasvatuse aasta tegija auhinna pälvis Meremäe kooli kehalise kasvatuse õpetaja Madis Kivila

Liikluskasvatuse Aasta Tegija auhinna vääriliseks otsustas komisjon kinnitada 19 kandidaati, teiste hulgas ka Meremäe kooli kehalise kasvatuse õpetaja Madis Kivila. Kokku oli konkursile esitatud 43 kandidaati.
Madis Kivilat tunnustati aastatel 2008-2012 Meremäe Koolis õpilastele läbi viidud liikluskasvatuse eest. Igal kevadel on viidud läbi Vigurivända koolivoor ja osaletud õpilastega
väga edukalt ka maakondlikel võistlustel. Meremäe kool sai Madis Kivila eestvedamisel ja maanteeameti toetusel nõuetele vastava õpperaja Vigurivända võistluse läbiviimiseks. Seoses raja valmimisega toimus kevadel 2011 Meremäe kooli staadionil Võrumaa maakondlik Vigurivända võistlus.
Silvi Palm

“Seto köök põlvest põlve” viib toidupärandi maailma

Fotograaf: Rene Riisalu

Käesoleva aasta alguses valminud raamat “Seto Köök põlvest põlve, Meremäe kandist” hinnati käesoleva aasta novembri lõpus toimunud rahvusvahelisel kokaraamatute konkursi “Gourmand World Cookbook Awards“ eelvõistlusel Eesti parimaks kokaraamatuks. Võit tagab automaatse edasipääsu lõppkonkursile “The Best in the World” kategoorias “Best Culinary Travel Guide”. Konkursi tulemused saavad teatavaks Pariisis toimuva rahvusvahelise raamatumessi „Paris Cookbook Fair“ raames korraldataval auhindade galaõhtul 23.02.2013.

Võistlus maailma parima kokaraamatu tiitlile toimub kahes osas. Esmalt peab võistlev raamat kvalifitseeruma oma riigi võitjaks. Tulemused teatatakse jooksva aasta lõpul. Ainult iga riigi võitja kvalifitseerub maailma parima kokaraamatu lõppkonkursile, mis päädib järgneva aasta esimestel kuudel. Võistlusel on 47 kategooriat ning žürii otsustada on see, millises kategoorias raamat auhinnale võistleb.

Loe edasi: “Seto köök põlvest põlve” viib toidupärandi maailma

Ilmus uus raamat ilusast ja salapärasest seto tikandist

Valminud on käsitöömeistri Raili Riitsaare uus raamat „Seto tikand“. Tegu on 2007. aastal ilmunud raamatu täiendatud versiooniga, kus autor põhjalikult avab seto värvilise tikandi ilu ja salapära.

Raamatust leiab suure hulga skeeme, jooniseid ja värvilisi fotosid, mis abistavad tikkijat igakülgselt. Samm-sammulised õpetused aitavad nii algajat kui ka kogenud käsitöötegijat tikandi tegemisel ning tikandite kasutamisel tänapäeval. Väljaandes on esitatud geomeetriliste ornamentide ja laia värvide kasutuse tähendus seto kultuuri kontekstis. Esindatud on seto naiste ja meeste rahvarõivaste teema.  Selleks, et Setomaad tundma õppida soovivad väliskülastajad saaksid osa seto kultuuri ja tikandi salapärast, on trükises põhjalik inglisekeelne tõlge.

Mitmete näidendite ja raamatute autor Kauksi Ülle rõhutab: „Valminud seto tikandiraamat toob välja, kui rikas ja mitmekesine on seto käsitöö. Autori kogutud ja tikitud tööproovid näitavad seto tikandi ilu ja variantide rohkust.“

Autor Raili Riitsaar on töötanud aastakümneid Setomaal käsitööõpetajana. Ta on Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia laureaat ja võtab osa MTÜ Seto Käsitöö Kogo tegevustest.

Raamatu väljaandjaks on MTÜ Järveääre ja arvukasse koostajate meeskonda kuuluvad kujundaja Peeter Laurits, fotograaf Evar Riitsaar, keeletoimetaja Nele Reimann, toimetajad Rutt Riitsaar ja Kauksi Ülle. Trükise väljaandmist on toetanud Piiriveere Liider ja PRIA.

Käsitöösõbrad ja huvilised on oodatud raamatu esitlusele laupäeval, 1. detsembril Setomaale Obinitsa galeriisse Halas Kunn algusega kell 13. Raamatu esitlusel tutvustab autor seto tikandi omapära, saab tutvuda näitusega autori valmistatud seto tikanditest ja näha trükisooja käsitööraamatut. Peagi on raamat Setomaal kättesaadav muuseumides ja turismiinfodes.

Rutt Riitsaar, MTÜ Järveääre juhatuse esimees

Võrumaa Arenguagentuur tunnustas ühendusi

18. novembril lõppes konkurss Võrumaa silmapaistvamate ühenduste tunnustamiseks. Nominentideks esitati 6 ühendust: Sulbi Maarahva Selts, Boose Selts, Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla”, Hauka Veloklubi, Tantsuselts Pärliine ja Meremäe Kultuuriühing.

23. novembril Rogosi mõisas toimunud Võrumaa kodanikuühenduste sügiskonverentsil tunnustati Võru maavanema tänukirjaga 3 silmapaistvamat ühendust: Sulbi Maarahva selts, Boose Selts ja Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla”.

Võrumaa Arenguagentuur tänab ühendusi väärt algatuste ja silmapaistvate tegevuste eest kogukonnas!

Meremäe valda on toodud 10 aastaga ligi 90 000 euro jagu kultuuri

Viivika Kooser.

Laupäeval, 17.novembril peeti MTÜ Meremäe Kultuuriühingu esimest suuremat juubelisünnipäeva.

2002. aastal asutatud ühingu eesmärgiks oli Meremäe kultuurielu mitmekesistamine ja eestvedamine. Üle 10 aasta on kirjutatud ja ellu viidud lugematul hulgal projekte, taotletud märkimisväärne rahasummaga erinevatest fondidest.

Slaidiprogrammiga andis tegemistest ülevaate kõikide eestvedamiste algataja Viivika Kooser. Pika ja põhjaliku ülevaate käigus sai saalitäis rahvast teada, et täiskasvanute ja noorte huvitegevus, erinevad leelokoorid, kirmaskite ja pidude eestvedamine, erinevate heakorratalgute korraldamine, aastaid lauluvõistluse “Laululaev” korraldamine ja paljud teised tegevused on toonud valda kogu tegevusaastate jooksul ligi 90 000 euro jagu kultuuri.

Ühe aktiivsema ühingu olemasolu on Meremäe vallarahva jaoks väga olulise tähtsusega.

“Edasi, ikka edasi, veel ei saa nii kiiresti liikuva karuselli pealt maha hüpata, vaja veel Nulgatare välja arendada, külaplatsid ja muudki, tegevust jätkub ja tahtmist on veel kah!” võttis Viivika Kooser kokku edasised plaanid.

Pille Malkov

Meremäel peeti nahtsipüha

Meremäe vallas on säilinud ja korras tsässonaid ehk palvemajasid 11. Need asuvad Võmmorski, Küllätüvä, Meldova, Serga, Tobrova, Uusvada, Ulaskova, Pelsi, Rokina, Obinitsa ja Kuigõ külades. Vagamärter Anastasia  pühakupäeva ehk ahtsipüha tähistavad nendest viis – Rokina, Meldova,  Küllätüvä, Uusvada ja Serga.

Pühapäeval toimusid jumalateenistused Küllätüvas, kus asub suurim kivitsässon Eestis, Uusvadas ja Sergas. Uusvadas pühitses Isa Viktor kohaliku kunstniku
Sirje Rumpi maalitud Püha Anastasia ikooni. Vanemate külaelanike jutu järgi oli tänavusel mälestusteenistusel poole rohkem rahvast. Vana traditsioon peaks ikka kestma jääma, arvasid kohalikud memmed.

Serga tsässon remonditi põhjalikult 2007 aastal, see on ainukene palvemaja, kus ka nõukogude ajal toimusid teenistused. Serga küla tsässona pühakupäevale tuli rohkelt kohalikke elanikke ja külalisi Petserimaalt. Teenistuse viis läbi Obinitsa preester Isa Viktor, kaasa teenis Tailova kiriku preester Georgi Kurnosov. Toimus ka esimeste rahaliste annetuste üleandmineTailova kiriku renoveerimiseks toetuseks.
Nahtsipäeva üritusepeakorraldaja Eevi Liinamäe oli rahvarohkuse ja päeva õnnestumise üle rõõmus. Rikkaliku peolaua taga räägiti minevikust, olevikust ja loomulikult ka tulevikuplaanidest Setomaal.

Pille Malkov

Eestlaste 54 päevasest reisist Euraasia kaugeimasse tippu

Kirja-, foto- ja rännumees Marko Kaldur tuleb Setomaa tippu rääkima 2012 aasta muljeid rännust Siberi tippu. Kokku 26 000 kilomeetrit, esimeste eestlastena läbiti trass `110`, samuti täispikkuses BAM-i magistraalraudtee autodega, rasketes oludes tuldi toime 54 päeva.

Kuidas kulges maasturitega sõit Venemaa avarustes, kohtumisest eestlaste külas Ülem-Suetukis ja restoranis Starõi Tallinn, milliseid tundeid ja mõtteid tekitas kurikuulsa Surmatee ehk Kontide tee läbimine. Põnevast suvest näha huvitavaid pilte ning lisaks veel, kuidas möödus reisiseltskonna jaanipäev Siberi eestlastega Kasekülas saab kuulda kohtumisel Meremäe vallamaja saalis 16. novembril kell 19.00.

Lisainfo: Pille Malkov, Meremäe valla arendusnõunik, tel 5298643

Segakoor Noorus annab Võrumaal tasuta kontserte

“Unustatud lavad”, on 1959. aastal Tallinnas asutatud segakoori Noorus traditsiooniline kontsertturnee. 9.-11. novembrini tuuritab koor Võrumaal ning astub üles viiel korral. Kõik kontsertid on tasuta.

09. novembril kell 19.00 Võru Kultuurimajas Kannel
10. novembril kell 13.00 Obinitsa setokunstide galeriis “Hal’as Kunn”
10. novembril kell 18.00 Misso Rahvamajas
11. novembril kell 13.00 Mõniste Rahvamajas
11.novembril kell 15.00 Uue-Antsla Rahvamajas

“Unustatud lavad” on Nooruse koori 2003. aastal alguse saanud projekt, kus ühe nädalavahetuse jooksul annab koor tasuta kontserte eri valdades või maakondades. Enamik koorimuusikakontserte leiab Eestis aset suuremates linnades: Tallinnas, Tartus, Pärnus või Jõhvis. Maaelanikel, kes on projekti peamine sihtrühm, ei ole tihti vahemaa või kulukuse tõttu võimalik neist osa saada.

Noorus on võtnud südameasjaks käia igal sügisel mööda Eestimaa väiksemaid paiku, viia sinna laululusti ning anda ka Nooruse lauljatele võimalus esineda paikades, kuhu tavaliselt esinema ei satuta. Samuti loodab koor, et “Unustatud lavade” projekt aitab tõmmata ka teiste kultuuritegelaste ja organisatsioonide tähelepanu vähekasutatud maa-kontserdipaikadele.

Siiani on Noorus jõudnud Ida-Viru, Lääne, Viljandi, Jõgeva, Tartu, Harju, Põlva maakonda, Läänemaale, Hiiu-, Saare- ja Muhumaale.

Meremäe vald käivitas elukohakampaania “Omadega mäel”

Alates 1. novembrist Meremäe valda elukoha registreerinud saavad osa kampaaniast “Omadega mäel”.

Meremäelased on kindlasti tundnud mäe väge ning emotsiooni kõrgel Meremäe tornis seistes. Meremäe vald ootab, et kõik kes elavad ja töötavad Meremäe vallas, registreeriksid seaduse järgi Meremäe vallaoma elukohaks.

Vallas ootavad mitmed kümned kodutalud oma lapsi koju. Oma kodukoht ei taha leppida sellega, et kodu külastatakse ainult korra aastas kirikupühal.

“Kampaania “Omadega mäel” näitame, et Meremäe vald ootab tagasi kõiki vallas juuri omavaid inimesi, samuti loodame, et kõik need kes juba elavad või tahavad tulla elama Meremäele esitavad oma elukohateate ja saavad vallakodanikeks,” selgitas kampaania eesmärki vallavanem Rein Järvelill.

Elukoha vahetus on väga tõsine otsus ning seotud ka täiendavate kulutustega. Valla poolt on uutele tulijatele mõeldud 100eurone
kolimistoetus ning talvekartul ja valla kultuurieluga kurssi viimiseks antakse uuele elanikule nimeline Meremäe pass, mis annab õiguse külastada tasuta kõiki passis toodud valla kultuurisündmusi.

Meremäe valla pakkumiste tutvustamiseks on avatud veebileht www.omadegamael.net kus lisaks kampaaniatingimustele on ära toodud meremäelaste jaoks vabad töökohad ning müügis olevad talukohad.

Lindora laada mõttetalgud Piusa Ürgorus

Piirkonna tuntumal laadapäeva õhtul said Piusa Ürgoru Puhkekompleksis kokku Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi liikmed ja külalised. SEIK koosneb nelja Setomaa valla ettevõtjatest ja aktiivsetest inimestest,  kelle ühiseks eesmärgiks on kodukandi kultuur, areng ja maine ning ettevõtlus.  Meremäe vallavanem R. Järvelill lausus sissejuhatavalt: “Setomaa valdadel on palju ühiseid eesmärke, saame nendega kõik eraldi hakkama, kuid üheskoos oleme tugevamad ja suudame areneda kiiremini ning säilitada kultuurilise eripära.”

Külalisteks 28.oktoobril olid siitkandist valitud riigikoguliikmed Ü. Tulik, M. Mälberg ja U.Klaas. Teemal “Kui ma elaksin Setomaal” arendasid mõtteid veel Põlva maavanem U. Preeden ja ülemsootska A.Leima. Uudse ideena tuli mõtteid ka kloostri ehitamise võimalikkusest Setomaale.

Ettekannete ja arutelu järel jäi peamise teemana kõlama koostöö tähtsus ja vajalikus.

Meroosi töötoas leiad nädal aega meeldivat tegevust

Alates 15. oktoobrist on Meremäele tulles vasakut kätt esimeses majas, seltsi Meroosi töötoas, võimalik nädala jooksul toimetada endale sobiliku ja meeldiva tegevusega. Tulemused saavad
nähtavaks külaruumis ja näitusel, mida eksponeeritakse reedel vallamaja saalis.
Kohtumiseni sügiseses värvikülluses!
Pille Malkov
Meremäelt

Jooksuhuvilisi oodatakse Piusasse

Foto: Kaimo Puniste

29. septembril kutsutakse kõiki huvilisi osalema ainulaadsel ÜRGORU-JOOKSUL kauni looduse rüpes, Piusa jõe maastikukaitselal. Võistluspaik asub Piusa Ürgoru Puhkekompleksi territooriumil (www.puhkemaja.ee). Võimalus on valida kahe erineva pikkusega,7119m ja 3815m jooksudistantsi vahel või nautida lihtsalt kaunist loodust ja tegusat nädalavahetust. Rada kulgeb suures osas Piusa jõe Maastikukaitseala ratta- ja matkateedel. Rada on tähistatud. Osavõtjad peavad ohutuse huvides järgima liikluse korraldajate märguandeid.

7119 m rajal võivad osaleda kõik 1997. aastal (3815m 1999. aastal) ja varem sündinud jooksusõbrad, kes naudivad liikumist ning kelles on sportlikku hasarti ja visadust, et raske rada (1,5 km tõusude- ja langustega) läbida. Noorematel osavõtjatele ja nn “pühapäeva” loodusenautlejatele soovitame lühemat 3815m, rahulikku ja laugemat rada, lopsaka metsa rüpes.

Loe edasi: Jooksuhuvilisi oodatakse Piusasse

Setomaa kõige suurem põhikool on Meremäel

3. septembril kell 10.00 saavad avaaktusel aabitsad kätte kooli suurim klass. Esimeses klassis hakkab õppima kaheksa last. Kokku õpib Meremäe koolis sellel õppeaastal 47 õpilast.

Koolis on olemas kvalifikatsiooniga õpetajad. Meesõpetajate ridu täiendab sellest aastast Viktor Aleksejev, kes hakkab õpetama vene keelt. Lisaks traditsioonilistele ja setokultuuri huviringidele alustatakse juba septembrist uute põnevate tegevustega. Judoring, mida hakkab juhendama noortekeskuse praktikant-vabatahtlik Katja Becker Saksamaalt ning robootikaringi juhendajaks on Mainer Järvelill.

Meremäe heategevusüritus “Annan ära” kulges edukalt, Obinitsa “Annan ära” on ees ootamas

17. augustil toimus Meremäel üritus “Annan ära”. Üritusele toodi mittevajalikke ja korras asju, riideid, jalanõusid, lelusid ja palju muudki. Enampakkumisele toodud eraisikute ja talude poolt annetatud esemete oksjonil koguti raha Meremäe noortekeskusele slackline’i ostmiseks.

“Annan ära” päeval sai valida vajalikke, sobivaid ja kauneid esemeid. Hea tahtena ja rahata andmine ja võtmine pakkus paljudele rõõmu. `Õnnevalemi` käivitamine õnnestus hästi ning järgmine samalaadne üritus toimub Obinitsa külakeskuses neljapäeval, 30. augustil kella 16-18. Heategevuslikult korraldatakse Obinitsas enampakkumine, esemete alghind on 1 euro. Oksjonile tulevad kaltsuvaip, Hiina õnne ikoon, raamatuid ja muid esemeid, erinevat sorti koduleiba ja palju muud. Kogutud raha kasutatakse Obinitsa külakeskuses asuva noortetoa sisustamiseks.

Pille Malkov

“Kuidas müüa setot?” saab kordusetenduse

Järgmisel esmaspäeval, 20. augustil kell 18:00 toimub Obinitsa Seto Seltsimaja puukuuris kõneainet tekitanud Taarka Pärimusteatri noortestuudio uue lavastuse “Kuidas müüa setot?” kordusetendus. Publiku ette tuuakse Taarka Pärimusteatri noortestuudio huumoriprismaline visioon ühest ennasthävitavast rahvakillust, kes müüb maha kogu Setomaa ja
teeb rõõmsalt kunsti, mitte etnograafiat.

Ühise eesmärgi poole püüdlemise asemel on rahvas lõhestunud, aetakse taga autentsust, märkamata, et omavahelise kisklemise möllus on ära unustatud Setomaa tulevik – noored. Noored, kes on kriitikahirmus vaigistatud. Autentsusepüüdjatele lisanduvad rahaahnurid, kes tabasid õigel hetkel ära, et pole midagi, mida setoga müüa ei saaks. Noortestuudio lavastus on sündinud puhtast murest.

Loe edasi: “Kuidas müüa setot?” saab kordusetenduse

Seto Muuseumitarõs korraldatakse arheoloogiaõhtu

Neljapäeval, 26. juulil algusega kl 18.00 toimub Obinitsa Seto Muuseumitarõs arheoloogiaõhtu, kus räägivad arheoloogid Heiki Valk ja Anti Lillak Setomaa arheoloogiapärandist ning sellega seonduvatest uusimatest leidudest ja uuringutest. Kohapeal on võimalik tutvuda ka arheoloogi välitöövarustusega.

Üritus toimub Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti “Arheoloogia, võim, ühiskond: koostöö arheoloogiapärandi kaitseks” raames. Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti–Läti–Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Allikas: Eve Ellermäe, Obinitsa Seto Muuseumitarõ

Täna algab väelaulu kursus Setomaal Kiiova külas

Väelaulu kursuse mõte on, et iga inimene hakkaks iseennast tundma ja teadma oma häält, mis ta sees on. Osalejaid innustatakse julgema ja oskama oma häälega ringi käia ning saama aru, et läbi lauluhääle on meil teistmoodi suhtlemine maailmaga võimalik – lauluhääle tunneb loodus ära ja reageerib vastu.

Kursus algab laupäeva, 14. juuli hommikul kell 11.00. Soovitav on pool tundi varem kohal olla, igal juhul mitte hilineda. Kursus lõpeb pühapäeva, 15. juuli lõuna ajal. Kursusel sisuks on laul väeallikana. Kasutame laulu võimet avada uksi erinevate tegelikkuste vahel, kutsuda kohale väge ja rõõmu, väljendada ennast, terveneda ja lõõgastuda.

Kursuse mõte on, et iga inimene hakkaks iseennast tundma ja teadma oma häält mis ta sees on ning julgema ja oskama sellega ringi käia ning saama aru, et läbi lauluhääle on meil teistmoodi suhtlemine maailmaga võimalik, et lauluhääle tunneb loodus ära ja reageerib vastu. Suhtestumine ümbrusega on väga isiklik, siin on oluline mõte, mõtte jõud, mõtte pilt ja kas see jõuab läbi hääle kuhugi, kas ta puudutab näiteks tuult ja linde, aga ta võib puudutada ka negatiivselt. Laulmisega looduses on samuti nagu rahvariietega, mis on olnud maarahva igapäevased riided, neid kanda maal on loomulikum kui linnas. Naistel on soovitav kaasa võtta seelik, Õie õpetab, kuidas see ürgne riietusese kandja enesetunnet muudab.

Räägime maarahva kommetest ja tähtpäevadest ning nende tähistamisest lauludega – miks nimetatakse abiellumist laulatuseks, miks on vaja varasuvel lauldes teedel kõndida jne. Proovime ka ühisütlemist meeste ja naiste vahel. Loe edasi: Täna algab väelaulu kursus Setomaal Kiiova külas

Vikatiga heinaniitmise õpituba Setomaal

Luikjärve muuseumitalus Tobrova külas Meremäe vallas toimub 30. juunil kell 11 käsivikatiga niitmise õpituba. Käsitletakse vikatiga niitmise õigeid võtteid, luiskamist ja tsagamist.

Näha saab ka taastatavat Luikjärve talukompleksi, mis on ilmekas näide seto taluarhitektuurile omasest nn kindlustalust.

Luikjärve talu asub poolel teel Obinitsa ja Meremäe vahel.
Registreerumine obinitsamuuseum@setomaa.ee või tel +372 785 4190.

Obinitsas esietendub “Kuidas müüa setot?”

4. juulil algusega kl 20.00 toimub Obinitsa Seto Seltsimajas Taarka Pärimusteatri noortestuudio uue lavastuse “Kuidas müüa setot?” esietendus.

Publiku ette tuuakse Taarka Pärimusteatri noortestuudio huumoriprismaline visioon ühest ennasthävitavast rahvakillust, kes müüb maha kogu Setomaa ja teeb rõõmsalt kunsti, mitte etnograafiat. Ühise eesmärgi poole püüdlemise asemel on rahvas lõhestunud, aetakse taga autentsust, märkamata, et omavahelise kisklemise möllus on ära unustatud Setomaa tulevik – noored. Noored, kes on kriitikahirmus vaigistatud. Autentsusepüüdjatele lisanduvad rahaahnurid, kes tabasid õigel hetkel ära, et pole midagi, mida setoga müüa ei saaks. Noortestuudio lavastus on sündinud puhtast murest.

Taarka Pärimusteater facebookis: http://www.facebook.com/pages/Taarka-P%C3%A4rimusteater/186647088051100. Etenduse toimumist toetavad Piiriveere Liider ja Maaelu Arengu Euroopa Liidu Põllumajandusfond (EAFRD).

Allikas: Eve Ellermäe