Rubriik: Tartu linn

Taari tervendav vägi Raadi mõisapargis

Eesti Rahva Muuseum ja MTÜ Sibulatee Kogukonnaköök korraldavad Raadi mõisapargis 13. juuli õhtupoolikul kogupereürituse „Tartu – Taarilinn”.

Üles on seatud teemakohane väljapanek läbi ajaloo. Kogume inimestelt säilinud retsepte. Jagame auhindasid retseptiloovutajate vahel. Parimad eesti kodupruulijad pakuvad maitsta oma meistritööd. Söögipoolise eest seisab hea Lõunakeskuse Taluturg.

Anname ajaloolise ülevaate taari, mõdu, kalja, kvassi ning koduõlle kääritamisest ja traditsioonidest. Juba meie esi-esivanemad olid kanged taari ja mõdu valmistajad ja öeldakse, et taaril on tervendav vägi. Taar ja kali on olnud Eestis igapäevasteks jookideks – taari joodi Lõuna-Eestis ja saartel, kalja rohkem Põhja-Eestis. Mõdu oli aga vanaks pidulikuks joogiks. See keedeti kokku veest ja meest ning lasti mõni nädal käärida.

Tule osale retseptikogumisel, kui oled ise midagi valmis meisterdanud, jaga seda maitset ka teistega. Kellel oma retsepte võtta pole, on oodatud kirjutama kalja joomise lugusid nii kollaste kaljavaatide taga järjekorras seismise ajast kui ka tänapäevast. Kõik retseptitoojad ja kalja joomise lugude kirjutajad saavad auhinna!

Muusikat teevad „Põldsepp ja Pojad”; tantsule meelitab rahvatantsurühm „Vihista Viisku”; toimub tuntud „lastelaulu” Mutionu Pidu ühislaulmine; avatud näitused Eesti Rahva Muuseumi kogudest ja A.Iho fotod „Aastaring rannatalus“. Üritus algab kell 17 ja on kõigile tasuta.

Allikas: ERM

Tartu raamatukogu lasteosakonnas otsitakse hiiri

Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakond korraldab 4. juulist 19. augustini suvemängu “Linnaraamatukogu Suvedetektiiv 2011”. Suvemängu jooksul tuleb lastel otsida raamatutest erinevaid hiirte nimesid.

Tartu raamatukogu laste- ja noorteosakonna peaspetsialisti Epp Nõgese sõnul on varasematel aastatel otsitud koera ja kassi nimesid, nüüd on siis hiirte kord.

Raamatukogust saab spetsiaalse lehekese, kuhu tuleb kirjutada erinevatest raamatutest leitud hiirte nimed. Ära ei tohi unustada ka raamatu autorit ning pealkirja, kust hiired leiti, samuti lugeja enda andmeid. Vastav ankeet on võimalik täita ka raamatukogu kodulehel.

Kuigi üritus on suunatud eelkõige algklassiõpilastele, võivad sellest osa võtta teisedki. Auhindu jagatakse 25. augustil Tartu Linnaraamatukogus. Nõgese kinnitusel tuleb auhinna saamiseks sel päeval kindlasti kohale tulla. Hetkel on küll esitatud vaid mõned ankeedid, kuid võistlus alles algas.

ERM kogub kalja ja mõdu retsepte

Öeldakse, et taaril on tervendav vägi. Taar ja kali on olnud Eestis igapäevasteks jookideks – taari joodi Lõuna-Eestis ja saartel, kalja rohkem Põhja-Eestis. Mõdu oli aga vanaks pidulikuks joogiks. See keedeti kokku veest ja meest ning lasti mõni nädal käärida.

Kuumadel suvepäevadel mõjuvad need joogid tänagi värskendavalt. 13. juulil toimub Raadi mõisapargis üritus Taari linn Tartu, kus oma tooteid tutvustavad kalja ja mõdu tegijad.

Sel puhul kutsub Eesti Rahva Muuseum kõiki üles saatma teie peres kasutatavaid või kasutusel olnud kalja ja mõdu retsepte ning kirjeldusi, kuidas ja mis puhul neid jooke teie peres joodud on. Kellel oma retsepte võtta pole, on oodatud kirjutama kalja joomise lugusid nii kollaste kaljavaatide taga järjekorras seismise ajast kui ka tänapäevast.

Lugude ja retseptide saatjate vahel loositakse 13. juulil Raadi mõisapargis välja ka auhinnad.
Tööd on oodatud koos esitaja nime ja kontaktidega kuni 12. juulini e-postile tiina.tael@erm.ee või aadressile Eesti rahva Muuseum, Veski 32 Tartu 51201

Jaga oma kalja või mõdu retsepti!

Öeldakse, et taaril on tervendav vägi. Taar ja kali on olnud Eestis igapäevased joogid: taari joodi Lõuna-Eestis ja saartel, kalja rohkem Põhja-Eestis. Mõdu oli aga vanasti pidulik jook. See keedeti kokku veest ja meest ning lasti mõni nädal käärida.

Kuumadel suvepäevadel mõjuvad need joogid nüüdki värskendavalt. 13. juulil toimub Raadi mõisapargis üritus „Taarilinn Tartu”, kus oma tooteid tutvustavad kalja ja mõdu tegijad.

Sel puhul kutsub Eesti Rahva Muuseum üles saatma peredes kasutatavaid või kasutusel olnud kalja ja mõdu retsepte ning kirjeldusi, kuidas ja mis puhul neid jooke on joodud. Kellel oma retsepte võtta pole, on oodatud kirjutama kalja joomise lugusid nii kollaste kaljavaatide taga järjekorras seismise ajast kui ka tänapäevast.

Lugude ja retseptide saatjate vahel loositakse 13. juulil Raadi mõisapargis välja ka auhinnad. Kaastöid koos esitaja nime ja kontaktidega oodatakse kuni 12. juulini e-postil aadressil tiina.tael@erm.ee või postiaadressil: Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, 512014 Tartu

Vaata lähemalt: www.erm.ee

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Filmimuusika kontserdid üle Eesti

Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.

Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).

06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava

Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!

Klubi Tartu Maraton kutsub lapsi rulluisukooli ja maratonile

Augusti teisel nädalavahetusel ootab SEB 5. Tartu Rulluisumaraton lapsi TILLUsõidule ja MINImaratonile. Teist aastat järjest toimub maratonieelselt ka Hawaii Expressi rulluisukool, et kõige noorematel spordisõpradel oleks veelgi julgem starti tulla.

Hawaii Expressi rulluisukool ootab kõiki huvilisi uusi oskusi omandama ja olemasolevaid lihvima. Lapsi juhendab treener Tõnis Tali, kelle käe all saavad selgeks ohutu sõitmise, pööramise ja pidurdamise põhimõtted ning palju muudki kasulikku. ”Esimest korda toimus maratonieelne uisukool eelmisel suvel. Siis oli laste huvi suur, rullitamise nippe õppis ühtekokku üle poolesaja lapse,” kinnitab koolituse vajalikkust treener Tõnis Tali. ”Suur oli ka osalejate õpihimu, mitmed käisid kohal lausa mõlemal toimumispäeval,” lisab ta.

Rulluisukool toimub laupäeval, 6. augustil Tartus, Lõunakeskuse parklas ning pühapäeval, 7. augustil Tallinnas, Saku Suurhalli ees asuvas parklas. Mõlemal päeval alustavad koolitusgrupid kell 12, 13 ja 14. Vahetult enne Tartu Rulluisumaratoni lastesõite 13. augustil toimub uisukool Tartus, Narva mnt 13 algusega kell 14. Koolitused on kõikidele soovijatele tasuta. Infot rulluisukooli registreerimise kohta leiab www.tartumaraton.ee.

Väikesed rullitajad on oodatud Tartu Rulluisumaratonil starti laupäeval, 13. augustil. 500 m pikkuse distantsiga TILLUsõit pakub osalemisrõõmu koolieelikutele ning 3,4 km MINImaraton kooliealistele uisusõpradele. Lasteüritustel võitjaid ei selgitata, lõpetajaid ootavad finišis diplom ja medal. Lisaks saavad kõik lõpetajad toreda võimaluse südasuvel ka jääle uisutama minna – lastesõitude medali omanikku ootavad tasuta jääpilet ja uisud liuglemiseks Lõunakeskuse liuväljal 13. või 14. augustil! Lastesõitudel osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on registreerimine. Eelregistreerimine internetis aadressil www.tartumaraton.ee avatakse 8. augustil.

13.-14. augustil toimuva SEB 5. Tartu Rulluisumaratoni näol on tegemist kogupereüritusega, kus tegevust leiab igaüks. Laupäeval, 13. augustil toimub lisaks lastesõitudele ka põnev rulluisusprindi võistlus. Soovijatel on seega igati hea võimalus tulla lapsi innustama ja sprindisõitjatele kaasa elama. Mõlemal maratonipäeval on üritusel kohal ka SA TÜ Kliinikumi Lastefond, kelle telgis saab koos Mõmmikuga mängida, joonistada või muud põnevat ette võtta. Telgis tegutseb ka lastehoid, kuhu vanemad saavad lapsed jätta, et ise rahuliku südamega rajale minna. Esmakordselt on sel aastal Lastefondi telk ka ametlikuks kohtumispaigaks kaduma läinud lastele
ja nende vanematele.

Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud on aasta-aastalt toonud rajale üha suurema hulga noori rullisõpru. Esimesel toimumisaastal oli stardis üle saja lapse, 2010. aastal neljandat korda toimunud üritusel aga juba enam kui 300 aktiivset osalejat. Korraldajad panevad kõigile südamale turvareeglite jälgimist. Ilma kiivrita kedagi võistlusrajale ei lubata, ka lapsi rajal rulluiskudel saatvad vanemad peavad seda kandma. Spordirõõmu ja enda ohutuse huvides tuleks võimalusel kasutada ka küünarnuki-, põlve- ja käekaitsmeid ja/või kindaid.

SEB 5. Tartu Rulluisumaratoni põhisõidud toimuvad 14. augustil. Poolmaraton pikkusega 21,1 km stardib kell 11 ja maraton 42,2 km kell 13. Lisainfot Tartu Rulluisumaratoni kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee.

MTÜ Klubi Tartu Maraton

Homme avatakse Riia ja Tartu kunstikoolide õpilaste ühisnäitus Riias Euroopa Liidu majas

Tartu kunstikooli õpilase töö, mida Riiga kaasa võtta ei saanud, sest asub Tartu Kutsehariduskeskuse seinal.

65-aasta vanune Janis Rozentali nimeline Riia kunstikool ja 60-aasta vanune Tartu kunstikool tähistavad väärikaid juubeleid suurejoonelise ühisnäitusega Euroopa Liidu majas Riia vanalinnas aadressil Aspazijas Boulevard 28. Väga erinevas tehnikas tööd on välja pandud I korruse kunstituppa.
Tartu kunstikool osaleb näitusel õpilaste lõputöödega, koomiksinäidiste põhjal koostatud kogumikuga ja mõttemängudega tänavapinkide teemal ”Sa oled see, millel istud!”
Näitus avatakse homme, 1. juulil kell 16 ja jääb lahti kuni 29. juulini.
Sirsnigi apsveicu jus sakara ar jubileju! Õnnitlused juubeli puhul!

Piret Paluteder

Tartus on täna Väga Vaba Vaba Turg

Täna kell 11-16 toimub Tartus Küüni tänaval selle aasta esimene Tartu Väga Väga Vaba Turg!

Vaba Turg on kõigile avatud ajutine turg, mis põhineb taaskasutusel ja kinkemajandusel, nii et asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Kinkimiseks sobivad näiteks raamatud, riided, tehnika, kodutarbed – turule võib tuua kõike, mida enam ise ei vaja. Ainukeseks tingimuseks on, et pakutav oleks veel kasutuskõlbulik.

Lisaks on turule oodatud kõik, kes soovivad möödujaid lõbustada demonstreeridas oma oskusi ükskõik millisel alal. Kutsume inimesi muusikat mängima, žongleerima või muid trikke tegema.

Esimesed aktsioonid nimega Väga Väga Vaba Turg (Really Really Free Market) korraldati aastal 2004, kui mitmes USA linnas toimusid alterglobalistide aktsioonid FTAA (Ameerika Vabakaubandusala) tippkohtumise vastu. Tartus on sellist antikapitalistlikku üritust tehtud juba kolmandat aastat ning seekord proovime suvekuudesse mahutada tervelt kolm turgu: 26. juunil, 31.juulil ja 28. augustil.

TÜ kutsub kooliõpetajaid looma koos uusi programme

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum pakub koolidele tuge teaduse populariseerimisel  ning  kutsub koolide õppejuhte esitama soove ja ettepanekuid õppekäikude, haridusprogrammide, muuseumitundide ja teiste ürituste läbiviimiseks TÜ ajaloo muusemis. Muuseum lähtub üleskutses Haridus- ja Teadusministeeriumi soovist kuulutada 2011/12. õppeaasta Eestis teadusaastaks.

Virko Annuse sõnul on Tartu Ülikooli ajaloost ning teadussaavutustest jutustavad püsiekspositsioonid ja näitused muuseumis, toomikiriku varemetes ja ka tähetornis hea keskkond väga erinevatele haridusprogrammidele ja muuseumitundidele. “Hariduslikke tegevusi kombineerides ja kohandades on võimalik luua mitmekesiseid õppekäike, teema- ja huvipäevi üldhariduskoolide kõikidele astmetele,” ütles Annus. Niisiis kutsubki TÜ ajaloo muuseum õpetajaid täiendama muuseumi 2011/2012 aasta haridustegevuse kava. Loe edasi: TÜ kutsub kooliõpetajaid looma koos uusi programme

Vanemuise sopran Pirjo Püvi pälvis eriauhinna
kauneima “Ave Maria” esituse eest

Andrei Savtsenko, Elina Volkmane ja Pirjo Püvi.

Kuuest finaali jõudnud lauljast tunnistas žürii parimaks ja teise preemia vääriliseks kauni tämbriga, täisjõulise dramaatilise baritoni Andrei Savtšenko Valgevenest, kes valiti ka publiku lemmikuks. Kolmanda koha pälvis säravahäälne sopran Elina Volkmane Lätist. Esimese preemia ja Grand Prix’ otsustas žürii jätta seekord välja andmata.

Kauneima Ave Maria esitaja eriauhind kuulus Eesti lauljatarile, kaunihäälsele Vanemuise sopranile Pirjo Püvile.

Finaali jõudsid ka Juri Samoilov (bariton, Ukraina), Tatjana Ganina (sopran, Ukraina), Nicola Proksch (sopran, Austria). Lauljaid saatis Kaunase muusikateatri ja Pärnu linnaorkestri ühendorkester Erki Pehki juhatusel.

Žürii esinaine, Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor Ingrid Kremling ütles: „Konkurss on saavutanud rahvusvahelise tuntuse, tase on väga-väga kõrge ja otsust langetada ei olnud sugugi lihtne.” 

Vastavalt reglemendile saavad laureaadid võimaluseosaleda PromFesti  järgmise festivali ooperilavastuse koosseisus ja esineda PromFesti kontsertprogrammides.

Võistulaulmisele registreerus kokku 83 lauljat 17st riigist.

Homme tähistatakse juuniküüditamise aastapäeva

Homme möödub 70 aastat juuniküüditamisest.

Tallinnas Vabaduse väljakule tuuakse 1941. aasta küüditamisel kasutatud raudtee loomavagun ja veoauto GAZ AAA.

Väljapanekuga mälestatakse rohkem kui kümmet tuhandet inimest, kes saadeti punaterrori poolt vägisi Siberisse. Kitsarööpmelise raudtee loomavagun pärineb Pärnumaalt Lavassaare raudteemuuseumist. Tegemist on tolle ajastu iseloomuliku vaguniga, millesarnaseid kasutati küüditatud inimeste transpordiks suurematesse sõlmjaamadesse, kus nad laiarööpmelise raudtee loomavagunitesse tõsteti ja edasi Siberisse saadeti.

1938. aastal Nõukogude Venemaal Gorki nimelises autotehases toodetud veoauto GAZ AAA , millesarnastega veeti raudteejaamadesse küüditatavad,  andis väljapanekul kasutamiseks vanatehnika koguja ja restaureerija Raivo Raju.

Lisaks eksponaatidele on 14. juunil Vabaduse väljakul üles seatud eesti-, inglise-, vene- ja saksakeelsed põhjalikud infotahvlid, millel on toodud fotod ja kirjeldused 70 aastat tagasi toimunud sündmustest.

Juuniküüditamise mälestusüritused Tartu linnas toimuvad homme, 14. juunil  algusega kell 10 endise sadamaraudtee asukohas Turu tänava pargis, kell 12  Pauluse kirikus ja kell 13 Pepleri tänaval „Rukkilille“ mäletusmärgi juures. Tartus korraldab juuniküüditamise tähistamist Tartu Memento.

Paides süüdatakse  “Murtud rukkilille” mälestuskivi juures kell 12 720 mälestusküünalt mälestamaks kõiki võõrvõimude repressioonide ohvreid.

1941. aasta 14. juunil küüditati Eestist vägivaldselt Siberisse üle kümne tuhande inimese, kellest paljud surid juba esimestel asumisaastatel vangilaagrites ebainimlikult raske töö, nälja või haiguste tõttu. Eesti on mõistnud hukka kõigi inimsuse suhtes vaenulike režiimide kuriteod.

Näitus „Kikerikiik” kutsub maagilisele kiikumisele

7. juunist kuni 7. augustini on Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas avatud Astra Mõistliku ja Henrik Esse näitus „Kikerikiik”, mis pakub külastajatele mängulisi elamusi.

„Kikerikiik” on mängulise keskkonnaga näitus, mis ühendab nüüdisaegse kunsti rahvakultuuripärandiga, elitaarse kőrgkultuuri ning arvutitehnika vőimalused väikelaste mängumaailmaga.

Väljapanek tutvustab 19. sajandi Valjala kihelkonna rahvariidemustrit tänapäevaste meediumide kaudu ning on mõeldud eelkõige lastele vanuses 4-10 eluaastat. Saalis üles seatud piltide, seadmete ja installatsioonide vahel liikudes näeb ja kuuleb erinevaid tõlgendusi Valjala mustrist, kusjuures peamine tõlgenduste looja on näitusekülastaja ise.

Väljapaneku keskmes on kaks kiike, mille abil saab külastaja tekitada helisid ning pilte selleks, et avada mustrite sajanditevanune kood. Lisaks võib vanadest, kuid uut eluvaimu täispuhutud raadiotest endale ise uusi teadmisi timmida.

Rohkem infot: www.erm.ee

Tulkõ täämbä Hänilast kullõma

Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om Hänilane, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi. Kyik huvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.

KÕK kutsub kolmapäeval energeetikaloengule

Keskkonnaõiguse Keskus kutsub sarja “Õiguslikud võimalused keskkonnaprobleemide lahendamiseks” raames 8. juunil toimuvale loenguõhtule energeetika teemal.

Energia on tänapäevase majanduse üks tähtsamaid ressursse, mille järele nõudlus maakera suureneva elanikkonna ning  tõusva elatustaseme tõttu pidevalt suureneb.

Kuigi teoreetiliselt leidub meie planeedil taastuvaid ja taastumatuid energiaressursse rohkem kui meil kunagi vaja peaks minema, on väljakutsed nende ressursside kasutamisel üha ilmsemad. Siinkohal võib näiteks tuua fossiilkütuste varude piiratust ning ebaühtlast jaotuse, probleemid tuumakütuste jäätmetega ning taastuvatest energiallikatest ammutatava energia ebastabiilsuse ning hinna.

Millised on energeetikaalased väljakutsed ja kuidas saame tagada inimkonna energiaga varustamise viisil, mis on ühtviisi jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik? Millised on õiguslikud vahendid selle eesmärgi saavutamiseks?

Energeetikaalastest väljakutsetest, alternatiivsete energiatootmise viisidest ning energiasäästu võimalustest räägib Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor ja keskkonnateadlane Erik Puura.

Taastuvate energiaallikate kasutamise ning energiasäästu alast õiguslikku regulatsiooni tutvustab KÕKi jurist Siim Vahtrus. Ettekannetele järgneval arutelul on osalejad oodatud ka oma arvamust jagama.

Loenguõhtu toimub kolmapäeval 8. juunil kell 17.15-19.15 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis, Kompanii 10 Tartus. Oodatud on kõik huvilised! Loenguõhtutel osalemine on tasuta.

KÕKi loenguõhtute sari “Õiguslikud võimalused keskkonnaprobleemide lahendamiseks” käsiteb viimastel aastatel palju tähelepanu saanud, ent varasemalt reguleerimata keskkonnaprobleemide lahendamise õiguslikke võimalusi. Eesmärgiks on anda ülevaade teemade tänasest normistikust ning arutada, millised on keskkonnaõiguse piirid ja võimalused.  Loenguõhtute kohta saab lähemalt infot KÕKi kodulehelt: http://www.k6k.ee

Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakond sai Nordenilt toetust

Omakultuuride osakonna taotlus projekti „Development of knowledge exchange and transfer of know-how of museum reform and innovation between Nordic and Baltic countries: structural changes, economic incentives and new solutions in communication services“ läbiviimiseks sai Põhjamaade Ministrite Nõukogult (Norden) toetusraha 10 tuhat eurot.

Eesti Rahva Muuseumi töötajad ja maakonnamuuseumite esindajad Iisaku Muuseumist, Valga Muuseumist, Mõniste Muuseumist, Mahtra Talurahvamuuseumist ja Hiiumaa Muuseumist saavad projekti käigus omandada kogemusi muuseumireformi ja innovatsiooni valdkonnas nii Islandil, Taanis kui ka Norras.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad veel noori abilisi vabatahtlikuks

Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad asjalikke noori, kes tahavad suursündmuste toimumisele kaasa aidata ning aktiivsenädala Tartus veeta. Vabatahtlikud on abiks festivali ajal 20.-25. juulil välisgruppide majutuskohtades, koolides.

Vabatahtlikud on asendamatu abi, kes
– jagavad infot ja lahendavad probleeme
– hoiavad korda
– hoiavad silma peal, et võõrad koolimajja ei satuks
– aitavad väliskülalistel end mugavalt sisse seada ja sujuvalt lahkuda
– avavad ja sulgevad ruumide uksi

Kui oled vähemalt 16-aastane ja soovid Tartu selle suve suurimale kultuurisündmusele kaasa aidata, anna endast kindlasti teada! Loe edasi: Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad veel noori abilisi vabatahtlikuks

Tartu suveniirikonkursi võitis linnajalgratta sadulakate

Tartu linnavalitsuse korraldatud suveniirikonkursile laekus üle poolesaja Tartu linna ja maakonda tutvustava eseme. Esikoha vääriliseks tunnistas žürii erksavärvilised Tartu sümboolikaga linnajalgratta sadulakatted.

“Julgelt kolmandik konkursile laekunud töödest olid originaalsed suveniirid, mida Tartu linn võiks oma külalistele kinkida ja nii end omanäolise linnana tutvustada. Konkurss andis ka väga hea ülevaate nendest ideedest, mis hetkel ühiskonnas aktuaalsed ja inimesi puudutavad – ehk siis ökoloogiline mõtlemine, käsitöö ja praktilised ning nutikad ideeleiud. Konkursi tulemusega võib rahule jääda,” kommenteeris linna avalike suhete osakonna juhataja Indrek Mustimets.

Konkursile esitatud tööde seast valis turismiasjatundjatest, disaineritest, ettevõtjatest ja linnaametnikest koosnev žürii välja 16 tööd, mille seast selgitati kolm auhinnalist kohta.

Esimese koha ja 500 euro vääriliseks hinnati MTÜ Iseseisev Elu linnajalgratta sadulakatted. Erksavärvilised sadulakatted on kergesti paigaldatavad ja puhastatavad ning igati sobivad jalgrattalinnaks pürgiva linna suveniiriks.

Loe lähemalt

Kunstilaenutuse teenust pakkuv ettevõte tegi eduka stardi

Tartu Loomemajanduskeskuse inkubaatorettevõte UÜ Kunstilaenutus on teinud eduka stardi oma tegevuses: kunstilaenutusega tegeleva alustava ettevõtte vahendusel võttis üks Eesti suuremaid veterinaar- ja loomakasvatustoodete hulgimüügiettevõtteid Dimela pooleks aastaks rendile kaks Tartus elava taanlasest kunstniku Per William Peterseni õlimaali. Varem on ettevõtja vahendanud kunstiteoseid ka Tartu Teaduspargi seintele.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin rõõmustas noore ettevõtte tubli alguse üle. „Võib öelda, et tegu on lausa rahvusvahelise tehinguga − Tartus elava Taani kunstniku maalid on nüüd eksponeeritud ettevõtte ruumides, millel on kontorid nii Lätis kui ka Leedus. Eriti aga teeb rõõmu see, et Eestis üsna haruldane kunstimänedžmendi haru nagu kunstilaenutus on saanud paljutõotava alguse,“ sõnas Oreškin. „Skandinaavia maades on kunstilaenutus juba aastaid edukalt toiminud ning majanduskriisi ajal aitas Soomes kunstituru elavnemisele kaasa just kunstiteoste laenutuse võimalus, mille käibed tõusid kriisi ajal oluliselt.“

UÜ Kunstilaenutus juhi Liina Rausi sõnul on Kunstilaenutuse missioon aidata kliendil leida oma miljöösse sobivad kunstiteosed ning samas pakkuda võimalust oma igapäevast keskkonda ja õhustikku kergesti muuta. Lisaks sellele saab klient hoida ennast pidevalt kursis kõige värskema kunstiga ja leiab sel viisil üles ka oma lemmikud.

„Kuna Dimela tegevus on suunatud loomade heaolule, siis võtsin Dimelasse kaasa kolm Per William Peterseni loomadega seotud õlimaali,  kahele õnnestuski leida suurepärane koht. Selles firmas on loodud meeldiv atmosfäär, millele uued maalid on kui kirsiks tordil,“ selgitas Raus.

Tartu  Teaduspark laenutas Kunstilaenutuse vahendusel noore Tartu kunstniku Edgar Tedresaare neli maali seeriast “Mootorid”, mis lisavad ilmet Protolabi sissekäigule, ning Erki Jürise korrograafid samuti kuueks kuuks. „Teaduspark on huvitatud ka edasisest koostööst ning seda eriti just noorte kunstnike loomingu eksponeerimisel,“ lisas Liina Raus.

Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultandi Juta Kuhlbergi sõnul on kunsti laenutamine kunst omaette. “Seda äri ei saa alustada lihtsalt suure rahahunnikuga – vaja on luua ja koguda suhtekapitali.”

UÜ-l Kunstilaenutus on lepingud tehtud ning esinduslikumad portfooliod koostatud kolme kunstnikuga (Per William Petersen, Sirje Protsin Petersen ja Edgar Tedresaar), paljude kunstnikega on portfoolio kokkupanek käimas. Need on põhiliselt Tartu kunstnikud, kelle loomingut alustav ettevõtte saaks laenutamiseks pakkuda.

Lisainfo: Liina Raus, liina.raus@gmail.com ning tel 5560 7971.

Allikas: Tartu loomemajanduskeskus

Jututarõ Häniläse luulõtuisiga

Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om
Häniläne, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi.
Kyik huvilisõq ommaq oodõduq! Keskusõ aadrõs om Tartu, Lossi 38 (vana anatoomikum).

Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 737 5422 vai helenake@ut.ee.

Tartu Rattaralli võitis rootslane Jimmy Rönn

Täna toimunud SEB 30. Tartu Rattarallile registreerus esialgsetel andmetel 4204 osalejat, nende hulgas kümned profiratturid ning tuhanded harrastajad. Tartu Rattaralli võitis rootslane Jimmy Rönn ajaga 3:04:06. Teisele kohale sõitis end valgevenelane Aliaksei Tsikhanau. Parima eestlasena lõpetas Tartu Rattaralli Indrek Rannamaa, kes saavutas kolmanda koha.

Sõit Lõuna-Eesti maastikul kulges kena ilma ja arvukate pealtvaatajate saatel. Pärast 1. vahefinišit Liival, kui sõidetud oli 27 km, õnnestus 17-mehelisel juhtgrupil end ülejäänutest lahti sõita. Seesama grupp jäi sõidutempot dikteerima sisuliselt distantsi lõpuni, venides lõpukilomeetritel küll veidi pikemaks. Poodiumikohad selgitati välja lõpusirgel.
SEB 30. Tartu Rattaralli lõpetab kolm päeva kestnud Estonian Cycling Weekend 2011. Täna sõideti kaks distantsi, 135 km ja 65 km. Startijaid registreerus 2070 pikemale ning 2134 lühemale distantsile.
Uko Urb

Tartus avatakse täna Tamme staadioni tribüünihoone

Täna, 28. mail avatakse Tartu Tamme staadioni uus tribüünihoone. Avapäeval näeb staadionil võistlemas nii lapsi kui BIGBANK Kuldliiga avaetapil osalevaid maailmatasemel tippsportlasi, õhtu lõpetab Justamendi kontsert.

Tamme staadioni uus tribüünihoone mahutab enam kui 1500 pealtvaatajat. Selles on riietus- ja administratsiooniruumid, treeningsaalid ning sisejooksurada. Tribüünihoone väljaehitamine on staadioni rekonstrueerimise eelviimane etapp. 2008. aastal uuendati jalgpalliväljak ja kergejõustikuala, tänavu sügiseks on kavas rekonstrueerida olemasolev olmehoone ja mänguväljak.

Kell 11 algavad Tamme staadionil Fred Kudu lastevõistlused, kell 13.30 toimub Tartu Akadeemilise Meeskoori ja Tartu Poistekoori vaheline sõprusmäng jalgpallis. Kell 15 peetava avatseremoonia järel astuvad võistlustulle Baltimaade suurima kergejõustikusarja  BIGBANK Kuldliiga avaetapil ja Gustav Sule mälestusvõistlustel osalevad sportlased. Eesti tuntuimatest sportlastest on võistlema lubanud tulla Gerd Kanter, Andrus Värnik ja Anna Iljuštšenko. Võistluste üheks tõmbenumbriks kujuneb kindlasti meeste odavise, kus eelülesandmise põhjal on võistlustulle minemas üheksa “80 meetri meest”.

 

Eesti Rahva Muuseumis saab improvisatsiooni õppida

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Eesti Rahva Muuseum kutsuvad pillimänguhuvilisi 28. mail kell 14 hooaja viimasele improvisatsioonikursusele.

Kursus „Improvisatsioon vanamuusikas” toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas ja seda juhendab Tõnu Sepp.

Tõnu Sepp on käinud Tallinna lastemuusikakoolis, Tallinna muusikakoolis ja lõpetanud konservatooriumi flöödi erialal. Vanamuusikas on ta iseõppija. Oma teadmisi ja praktilisi kogemusi on ta õpilastega jaganud juba üle 30 aasta.

Improvisatsioonikursus pakub pillimängijatele vanuses 16+ võimaluse avardada oma muusikalist silmaringi. Kord kuus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas toimuvates töötubades antakse ülevaade improviseerimisvõtetest jazzis, rahva- ja vanamuusikas.

Juhendajateks on oma ala asjatundjad, kes selgitavad eri stiilide mängimiseks vajalikku teoreetilist tausta. Seejärel rakendatakse neid võtteid ka praktikas.

Kursusele on vaja eelregistreeruda; maksimaalne osalejate arv 12.

Lisainfo ja registreerimine: jaanika.jaanits(at)erm.ee

Rahvarõivapäev – rahvariietest rahvakultuuri esemeteni

Laupäeval, 28. mail kell 12 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas rahvarõivapäev, mille käigus esitletakse rahvarõivakooli lõputöid, lõpetatakse konkurss „Minu lemmik ERMi kogudest“ ja avatakse näitus.

Nii rahvarõivapäev kui ka konkurss „Minu lemmik ERMi kogudest“ on ilmekaks näiteks, kuidas ERMi kogud annavad käsitööga tegelejatele ühtaegu informatsiooni ja inspiratsiooni.

Rahvarõivakool on tegutsenud Eesti Rahva Muuseumis juba 2005. aastast alates. Kaheaastase koolituse käigus valmistavad kursuslased rahvarõivakostüümi, lähtudes muuseumi kogudes leiduvatest esemetest ja kasutades tänapäevaseid materjale. Õpetajateks oma ala spetsialistid. Seekordsel rahvarõivapäeval esitletakse aastatel 2009–2011 valminud kostüüme.

Külalisesinejana peab loengu folklorist Marju Kõivupuu, kes räägib teemal „Rahvarõivas ja identiteet. Rahvarõivas kui sümbol. Rahvarõivas kui rõivas.“

Konkursi „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“ raames kutsuti käsitöötegijaid taasmõtestama ja uut elu andma muuseumi kogudes leiduvatele rahvakultuuri esemetele. Konkursil osales 36 tööd, millest 17 võib näha rahvarõivapäeval avataval näitusel. Samas tehakse teatavaks ka auhinnatud tööd.

Rahvarõivapäeva korraldavad Eesti Rahva Muuseum, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus. Kogu päeva jooksul saab küsida asjatundjatelt rahvarõivaalast nõu.

Lisainfo: Janne Vaabla, Rahvarõivakooli koordinaator, telefon 510 6341 või e-posti aadress kostymix@gmail.com või Siim Angerpikk, ERMi programmijuht, telefon 735 0428 või e-posti aadress siim.angerpikk@erm.ee