Rubriik: Põlvamaa

Süvahavval saab näha ja õppida lõnga taimedega värvimist

Pühapäeval, 7. augustil toimub Süvahavva külas Põlvamaal järjekordne käsitööpäev. Algus kell 11 ning kohale juhatavad viidad. Osalemine on prii (annetuspõhine), kuid soojalt soovitav on eelregistreerimine ning kaasa hea tuju ning töötahe.
Nagu alati, on augusti käsitööpäeva põhiteemaks lõng ja lõnga seonduv. Lõnga värvimine erinevate taimedega, lõngadest vööde ja paelte punumine ja palju muud. Lisaks villale on taluõuel toimetamas veel sepp ja vanade padade taastaja.
Süvahavva külas tegutsev Süvahavva Loodustalu kasvatab maheviljeluses maitse-ja ravimtaimi ning edendab ökoturismi ja käsitööd. Talu eestvedamisel ja kogukonna abiga korraldatakse igal aastal neli avalikku sündmust:
* mai keskel Süvahavva töötava villavabriku-muuseumi suvehooaja avamispäev (piletivaba päev ehk muuseumiöö)
* juuni esimesel pühapäeval maitse- ja ravimtaimede kasvatamise ning kasutamise teabepäev + rohevahetus
* juuli teisel pühapäeval suve esimene käsitööpäev peateemaga VILL
* augusti esimesel pühapäeval suve teine käsitööpäev peateemaga LÕNG (lõnga värvimine taimedega).

Tänavu lisandub küla tegemistesse veel külapäev ja muinastulede öö 21.augustil.
Allikas: Peep Tobreluts
www.syvahavva.ee

Mesipuus toimub talupäev „Rehepapi seitse ametit”

Mesipuu talus Põlvamaal toimub eeloleval nädalavahetusel, 6. augustil  juba seitsmes põlise maaelu võlu ja köögipoolt tutvustav päev „Rehepapi seitse ametit”.

Tasuta perepäeval saavad külalised vaadata, kuidas vurritatakse mett, küpsetatakse maa sees lammast, pekstakse reht, värgitakse hobusel kapju ja tehakse teisi vanaaegseid talutöid.

Kuna tänavune aasta on puuaasta, siis näidatakse kuidas männikändudest tõrva aetakse, kuusepakkudest katuselaaste lüüakse, laastukorvi punutakse, palkmaja ehitatakse.

Lastele ja peredele korraldatakse selgi aastal põnevaid võistlusi ja osavust nõudvaid sportmänge. Pere noorimad saavad lähemat tutvust teha koduloomadega, sõita hobuvankril ja kaeda, kuidas lammas oma kasukast ilma jääb.

Pakutakse maitsta talutoite ja -jooke. Meelt lahutavad nii kohalikud kui ka külalisesinejad. Simman külaplatsil kestab õhtupimedani. Kohapeal levib traadita internet ning soovi korral saab jääda telkima.

Rohkem infot: www.mesipuu.ee.

Süvahavval saab näha ja õppida taimedega värvimist

Pühapäeval, 7. augustil kell 11 algab Süvahavva külas Põlvamaal järjekordne käsitööpäev, annab teada talu edendusnõunik Peep Tobreluts.

Nagu varemgi, on augusti käsitööpäeva põhiteemaks lõng ja lõngaga seonduv: lõnga värvimine taimedega, lõngadest vööde ja paelte punumine ja palju muud. Lisaks toimetavad taluõuel sepp ja vanade padade taastaja.

Süvahavva külas tegutsev Süvahavva loodustalu kasvatab maheviljeluses maitse-ja ravimtaimi ning edendab ökoturismi ja käsitööd. Talu eestvedamisel ja kogukonna abiga korraldatakse igal aastal neli avalikku sündmust:

* mai keskel Süvahavva villavabriku-muuseumi suvehooaja avamine (piletivaba päev ehk muuseumiöö);

* juuni esimesel pühapäeval maitse- ja ravimtaimede kasvatamise ning kasutamise teabepäev + rohevahetus;

* juuli teisel pühapäeval suve esimene käsitööpäev peateemaga „Vill”;

* augusti esimesel pühapäeval suve teine käsitööpäev peateemaga „Lõng” (lõnga värvimine taimedega).

Tänavu lisanduvad tegemistesse veel külapäev ja muinastulede öö 21. augustil.

Selle suve käsitööpäevadest osavõtjad saavad osaleda ka arvamusküsitluses, kuidas edaspidi käsitööpäevi korraldada. Ühisel nõul ja jõul kujuneb järgmiste käsitööpäevade ilme.

Osalemine on prii (annetuspõhine). Kontakt: www.syvahavva.ee.

Neitsijärve loovusait kutsub lõkkeloengutele

Neitsijärve tipii. Foto: Indrek Maripuu
Oled sa kunagi mõelnud, et igapäevasele kiirustamisele ja pidevas stressis elamisele võiks olla alternatiiv? Oled proovinud mõelda oma elukorralduse üle ning leida viise, kuidas seda tervislikumaks muuta? Elutempo teadlik juhtimine loob eeldused tasakaalukama elu valimiseks, mis omakorda aitab rohkem märgata ja hoolida ka ümbritsevast looduskeskkonnast.

Neitsijärve loovusait Põlvamaal kutsub kaheks augustiõhtuks indiaani püstkoja lõkke äärde kaks meest, kes on nendele teemadele mõelnud ning on nüüd valmis oma tähelepanekuid kuulajaga jagama.

Esimsena jagab oma mõtteid 18. augustil Mikk Tamme teemal “Kiirustamisest, aeglustamisest, teadlikkusest ja eesmärkidest elus.” Järgmisel päeval, 19. augustil kõneleb Mikk Sarv teemal “Looduse märkamine, loodus kui rahuliku elu inspiratsiooniallikas.” Loe lähemalt siit.

Allikas: Indrek Maripuu

Suvõtiatri Koorastõn

Foto: Uma Leht
Et rahvasuust peri juttõst või saia lustlik suvõtükk, tuud sai nätä 23. hainakuu pääväl Koorastõ mõisa 500. aastapääväl, ku Kanepi seldsimaja näütetrupp mängse Rahmani Jani näütemängu «Varetepalu».

Näütemängu põh’as omma jutu Koorastõ ja Erästvere paronist, vanapaganast, rahapaa löüdmisest, keriguopõtaja viguriist ja muust, midä rahvas tiidse Koorastõ kandin sündünü ollõv. Inämbüs juttõst om peri Kanepi aoluu-uurja Hirvlaanõ Milvi kogost.

Kuigi näütlejä es saa näütemängu pall’o har’ota, tulõ-s lava pääl suuri jukõruisi ette. Hää mängu iist omma kitmist väärt mitmõ. Ku ütte nimmada, sõs võisi tuu olla Vahtramäe Meelis. Joba inne tiatrit tennül Kanepi Aiandi ütel umanigul tull’ ütehäste vällä nii kuulmeistri ku vigurilidsõ külämehe mängmine, kiä tõsõ külämehega (Vassilko Marek) pinne kotti ai, et aita tütrikke mano saia.

Tükü säädse lava pääle Sillamäe Ülle, päält näütetrupi mängse etendüsen üten ka Kanepi nuurikeskusõ trupp Dramantiinod ja laulsõ Kanepi segäkuur. Lavakujondus: Koorastõ Suurjärv, avidi ka Kiviranna Urmas ja Kristel ja Kalamehe Kalle. «Varetepalu» mängitäs viil kõrd Kaika suvõülikooli aigu.

Harju Ülle, Uma Leht

Kaika suvõülikuul tulõ Kanepin

XXII Kaika suvõülikuul tulõ 12.–14. põimukuul Kanepin. Süümine om Kanepi gümnaasiumi söögimajan, maada saa Kanepi gümnaasiumi klassiruumõn. Terve suvõülikooli ao om näütüse seldsimajan ja koolimajan: Kalve Toomas, Vidila Valli, Kanepi naiskäsitüü jt.

Süümises piät hindäst kimmähe teedä andma Sillamäe Üllele (ylle.sillamae@gmail.com, tel 5561 2427) kõgõ ildampa 7. põimukuu õdakus. Kiä hinnäst ette kirja pand, mass kolmõ päävä söögi iist 15 €, latsilõ (kooni 10 aastat) mass süümine 8 €. Kirjapandmalda tulõ säitsme söögikõrra iist massa 17 €, latsil 10 €. Egä päiv vallalõ ka väiku puhvõt seldsimajan, kon saa mekki Kanepi valla seldsi naisi tettüid süüke.

Telgikotus om spordiplatsi pääl, kost koolimaja mano om 50 miitret. Loe edasi: Kaika suvõülikuul tulõ Kanepin

Esimest korda lõõtspillimängu ajaloos saab kuulda rohkem kui 40 lõõtsa korraga mängimist

Lõõtsameister ja õpetaja Heino Tartes. Ilmar Vananurme foto

Põlva linna sünnipäeva auks toimub 13. augustil lõõtspillipidu Harmoonika, kus koos mängib üle 40 lõõtsa.
Lõõtsameistri ja õpetaja Heino Tartese sõnul ei ole sellist asja varem juhtunud, et 40 lõõtspilli koos mängib. „See on ajalooliselt väga tähtis sündmus, sest sellist koosmängimist juhtub folklooriajaloos esimest korda,” kirjeldab Heino Tartes pillipeo Harmoonika erilisust. „Lõõtspillimäng on juba väga palju huvi äratanud inimeste seas ning pillipeo eesmärgiks ongi seda huvi edasi kanda,” toob Tartes peo eesmärgi välja.
Pillipidu on Tartese sõnul välja kasvanud lõõtspillimängu kursusest, mida Lõõtspilliselts juba neli kursust korraldanud on.
Pillipidu Harmoonika toimubki päev pärast Põlva linna sünnipäeva, 13. augustil algusega kell 19 Põlva rannas. Peol astuvad üles Lõõtspillikooli lõpetajad ja rahvamuusikaansambel Bratwürste
(Tallinnast), samuti ka ansambel Heino Tartes ja sõbrad.
Lisaks pillipeole toimub 13. augustil Põlva linnas mitmeid lõõtspilliga seotud üritusi.

Ökofestival ootab seminarile “Profilt profile”

Piusa.

16 augustil (teisipäeval) toimub Põlvamaa Ökofestivali raames juba neljandat korda seminar “Profilt profile”. Seekordse seminari eesmärk on anda ülevaade probleemidest ja keskkonnamõjudest, mis jäävad meie haardeulatusest välja ehk on riikide ja piiride ülesed. Antakse mitmekülgne ja põhjalik ülevaade sellest, mis mõjutab Peipsi järve kui ökosüsteemi. Mida toovad kaasa tuuled meie naabrusest ning kuidas oleme mõjutatud maailmas toimuvatest sündmustest. Keskendutakse piiriülesele koostööle ja mõjudele. Üheskoos otsitakse ja pakutakse välja lahendusi olukorra mõjutamiseks ja keskkonna paremaks muutmiseks.
Seminar toimub atraktiivses Piusa külastuskeskuses, kus oalejad saavad eksklusiivse võimaluse külastada vastvalminud Koidula piirijaama – Euroopa raudteeväravat itta. Osavõtutasu hulgas on ka kohvipaus ja lõunasupp.Tule kohale ja võta sõbrad kaasa.
Võimaluse vastvalminud Koidula piirijaama külastada saavad kõik, kes on registreerunud hiljemalt 1. augustil.
Registreeri: http://www.ecofest.ee/rega/

Lisainfo tel 512 2084, Mikk Männiste, e-post: keskkonnateenistus@gmail.com

Põlvas tuleb Uue Ajastu festival

Uue Ajastu Festival toimub jälle! Sel aastal on plaanis kuvada veel rohkem rohkem visuaale õhtu- ja öötundidel ning ka muusikaliselt on see aasta võimsam – üles astuvad väga tuntud artistid Eestist ja Venemaalt. Põlva on ilus linn ja parim koht festivali korraldamiseks, kava on super, piletid soodsad, telkimine tasuta – kas on vaja rohkem argumente, et tulla augustis Põlvasse!?

Festival algab 11. augustil kell 19 Põlva kultuuri- ja huvikeskuse ümbruses.

Neil päevadel saab Põlvas kuulata ainult head muusikat ja näha inspireerivat kunsti. Oodatud on ka spontaansed esinemised linnatänavatel, nii et bändid ja pillimehed, tulge festivalilinna mängima! Loome festivaliplatsile mõnusa keskkonna ning linna hea atmosfääri. Eesmärk on, et kõik tunneksid end hästi. Et end festivalil veel mõnusamalt tunda, võtke kaasa kasvõi oma mööblit. Näiteks tooge kaasa oma tool.

Kava: Loe edasi: Põlvas tuleb Uue Ajastu festival

Maanteemuuseum kutsub sünnipäevapeole

Maanteemuuseum kutsub kõiki homme, 29. juulil sünnipäevapeole.

29. juulil möödub 11 aastat päevast, mil toimus Eesti Maanteemuuseumi asutamiskoosolek. Selle päeva tähistamiseks korraldab muuseum sünnipäevapeo.

Kui tavapäraselt sulgeb muuseum õhtul kell 20 külastajatele uksed, siis sünnipäeval sel kellaajal sigimine ja sagimine just algabki. Kõigil on võimalik osaleda peo töötubades: kõrtsi ja peoplatsi kaunistamises, enda ehtimises, pillide hääldepuhumises, lauahüppamises ning laulu- ja tantsumängude õppimises.

Päikeseloojangul kell 21.49 algab kõrtsi ees pidu ja mängib ansambel Dialekt.

Peole saavad priipääsme kõik 29. juuli sünnipäevalapsed. Igale külastajale on magus üllatus. Sissepääs muuseumipiletiga.

Täpsem kava on maanteemuuseumi kodulehel http://muuseum.mnt.ee.

Kiidjärvel meenutatakse Aleksander Mältonit

Aleksander Mälton

Kiidärve Küla Selts kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 30. juulil eelmise sajandi teatrimehe Aleksander Mältoni 110. sünniaastapäeva tähistavale konverentsile. Konverents toimub Kiidjärve raamatukogus-seltsimajas.

Konverentsil esinevad ettekannetega Renee Remmel (Aleksander (Lex) Mälton ajas ja ruumis), Kalju Haan (Aleksander Mälton rollide peeglis) ja Raivo Adlas (Aleksander Mälton kolleegina). Näha võib Lea Trikkanti koostatud näitust Aleksander Mältoni elust ja tegevusest. Külastatakse Mältoni suvekodu ning näitlejat meenutatakse teelauas.

Õhtul esitab kohalik näitetrupp Kalevi talu hoovis Jaan Tätte näidendi “Latern”.

Üritust toetab Kohaliku omaalgatuse programm.

Täpsema päevakavaga saab tutvuda siin.

 

Homme on Vastse-Kuustes indiaanikiriku teenistus

Homme, 27, juulil kell 18 algab Põlvamaal Vastse-Kuustes Lootvina külas Riidma talus indiaanikiriku teenistus, see kestab järgmisel päeval kella 14ni.
“Sinule, kes sa veel mu tuld näinud pole, annan ma valgusekuma. Annan sulle tuld juua nii nagu mina joon. Annan sulle tuld süüa nii nagu mina söön. Palun tuld, et ta sulle teed näitaks ja panen su silmad nägema. Nägema märke, nägema nii välja- kui ka sissepoole. Et sa näeksid nõnda kui mina näen.” 

Arizonast jõuab kohale indiaanlane Rupert Encinas, indiaaninimega Ba’ag Da ehk Lendav Kotkas. Ta on indiaanihõimu Tohono o’odham vaimne juht. Meid viib ta läbi indiaanikiriku tseremoonia.

Seto sõbrad said kokku Värskas toimunud folgil

Rikka ja vaese tants Zetode laulu järgi. Foto: Mikk Mihkel Vaabel

Juba kolmandat korda toimunud Seto Folk liitis kõiki seto kultuurist ja muusikast huvitatuid. 23. juulil Värskas toimunud folgi alateemaks oli taas kord Kirriv Päiv ehk kirju päev. Ja kirju oli see päev tõesti. Laval võis esinemas näha nii leelokoore, pillimehi, rahvatantsijaid ja erinevaid rahvamuusikaansambleid. Folk algas spetsiaalselt sellele päevale pühendatud lauluga, mida esitas Värska naiste leelokoor. Ja muidugi lauldi kohe alguses seto hümni, ilma milleta ei saa alata ükski seto pidu.

Enne päeva algust sai õpitubades õppida seto leelot. Eraldi õpitoad olid nii naiste kui meeste leelo õppijatele. Leelokoorid Helmine ja Liinatsuraq kaasasid küllalt palju seto leelo huvilisi. On olnud kuulda, et kõik osalejad jäid õppusega rahule. Peoplatsil sai Kiravüü telgis panna proovile oma käsitööoskused. Samuti sai kohalikku käsitööd koju kaasa osta. Veel pakuti platsil seto sööki-jooki,  millest nii mõnigi külastaja meeldiva kogemuse sai.

Sel korral uustulnukana laval üles astunud rahvamuusikaansambel Kiiora kogus endale uusi fänne, sest etteaste oli kaasahaarav ja nauditav. Luhamaa ja Värska ühisansambel jättis meeldiva ja värske mulje. Loe edasi: Seto sõbrad said kokku Värskas toimunud folgil

Värskas saab veeta kirjut päeva

Sel aastal “Peko” lavastusega tuntust kogunud Värska laululava ootab huvilisi 23. juulil kolmandale Seto Folgile, mis kannab alapealkirja “Kirriv päiv”.

Üles astuvad leelokoorid ja Seto kuningriigi parimad pillimängijad. Lisaks saab esinemas näha folklooriansambleid Trallikud ja Kiiora. Õhtu lõpetavad kaks peaesinejat – Svjata Vatra ja Zetod.

Enne folgipeo pidulikku avamist saavad huvilised osa võtta õpitubadest, kus õpetatakse seto leelot meestele ja naistele. Samuti saab külastada Taarka Pärimusteatri Noortestuudio õpituba. Õpitoad toimuvad kella 12.00-14.00 Seto Talumuuseumi rehe ees.

Päeva juhib ülembsootska Ahto Raudoja. Peoplatsil toimub käsitöölaat, koostöös käsitööseltsi Kiravüü´ga saab proovile panna oma käsitööoskused. Avatud on lastetelk, kehakinnituseks pakutakse seto sööki-jooki.

Täpsem info: www.verska.ee või telefonil 529 1619.

 

Kanepi Seltsimaja näitetrupp valmistub Jan Rahmani näidendi „Varetepalu“ esietenduseks

Kanepi Seltsimaja näitetrupil on valmimas lavastus, mis keskendub Kooraste juubeliüritusele. Jan Rahmani kirjutatud näitemäng „Varetepalu“ esietendub Kooraste Suurjärve kaldal 23. juulil kell 16. Tegemist on algupärase näitemänguga, mille autor kirjutas Kooraste kandi legendide ja lugude põhjal. Näitemängu lugusid seovad omavahel Kanepi kihelkonnast üles kirjutatud regilaulud, näidendi lõpulaul on autori loodud tekst ja viis. Kui on tegu lauludega, siis vist ei pea tutvustama seltskonda, kelle esituses neid kuuleb. Kuigi muusikaline osa pole ehk nii mahukas ja vaevanõudev võrrelduna ülemulluse suve etendusega „Sooharimine ja südameharidus“, on Kanepi segakoor dirigent Kalev Lindali taktikepi all näiteseltskonnaga koos laval. Kuna tegu on Kooraste oma kandi looga, siis oli lavastajal peaaegu kinnismõte, et omakandi lugusid mängigu oma kandi tegelased. Väga lihtne olnuks kasutada juba teada-tuntud teiste harrastusteatrite näitlejaid. Seda teed me aga ei läinud ja püüdsime leida näidendisse Kanepi  poisse ja tüdrukuid.

Praegu käivad veel viimased proovid enne etendust. Anname endast parima alates näitlejatest lõpetades tehnilise meeskonnaga, et etendus siiski korda läheks ja Kooraste küla sünnipäevalised elamuse saaksid.

Etendust „Varetepalu“ saab näha ka 29. juulil kell 20 Rõuges Ööbikuoru laululaval ja 13. augustil kell 19 jällegi Koorastes.

Ülle Sillamäe, näitejuht

Juba sel laupäeval oodatakse tähistama Kooraste küla 500. sünnipäeva

Tänavu möödub 500 aastat Kooraste küla esmamainimisest kirjalikes dokumentides. Nii olulist tähtpäeva tasub väärikalt tähistada. Sel puhul on oodatud Kooraste endised ja praegused elanikud ning külalised 23. juulil Kooraste külla suurele sünnipäevapeole.

Pidu algab kell 12 küla kivi avamise ning õnnistamisega.
Hiljem toimub veel Kooraste raamatu tutvustus ja kohtumine autoritega ja ühine külasupi söömine.

Kanepi näitetrupp Ülle Sillamäe juhendamisel esitab Jan Rahmani Kooraste ainelise näitemängu „Varetepalu“.
Kavas on viiulikontsert.
Kooraste ja Kanepi jahiseltsi trofeede näitust saab vaadata vanas pullilaudas.
Õhtul toimub simman ansambliga “K.O.I”. Vahepaladeks esinevad ka rahvatantsijad.

Võõpsu võõrustab kalasõpru

Kõiki kalamehi oodatakse 23. juulil Räpina valda Võõpsu, kus päikesetõusust loojanguni kestab kalameestepäev.

Peetakse kala, kalasaaduste ja kodutoodangu laata. Kultuurilist meelelahutust pakuvad igal täistunnil Räpina valla taidlejad, külalisesinejad Petseri Rajooni Kultuurimaja laulukoorist ning folkloorikollektiivid Tšehhist, Saksamaalt ja Soomest.

Päevakavasse kuuluvad veel linnuvaatlusretked, kalapüügivõistlus “Võõpsu õngemees”, sportlikud võistlused (sealhulgas näiteks kalamehesaapa vise ja spinningu täpsusvise), laevasõidud ja loengud.

Avatud on õpitoad, kus õpetatakse valmistama kalatoite ja savist voolima. Samuti on avatud näitused kalurikolhoosi ajaloost ja röövpüügist.

Kalameestepäev lõpetatakse muusikaga. Toimub Gerli Padari ja Jüri Aarma juhitud saate “Lauluga maale” salvestus, kus külalisesinejaks on Jaan Elgula. Pärast saate salvestust saab tantsida Kihnu poiste muusika saatel. Samme on lubanud ette näidata tantsurühm “Zelta Ruzins” Lätist.

Üritusel osalemine on kõigile tasuta. Täpsema info kalameestepäeva kohta leiab siit.

Põlvamaa rohelisema märgi ettevõtete ring suurenes

Eelmisel nädalal said kaks uut ettevõttet õiguse panna oma toodetele peale Põlvamaa rohelisem märk.

Rohelisemat märki kannavad nüüdsest FIE Aili Lillepi Mustakurmu talus kasvavatavate mustsõstrad, punased sõstrad , tomatid, kabatshokid ja kurgid ning Maria Kilbi Tiigi talus kasvatud taimedest tehtud tooted – leililõhn ning maitseteed ja –taimed.

Põlvamaa Rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud 26 ettevõtte toodangut.

Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega „Põlvamaa – rohelisem elu“.

Uue Ajastu Festival jätkub tänavu rahu sagedusel

Hetk mulluselt Uue Ajastu Festivalilt Põlvas. Foto: UAF
Põlva linnas möödunud aastal esimest korda toimunud alternatiivmuusika- ja kunstifestival Uue Ajastu Festival (UAF) toimub tänavu jälle. Kultuurisündmuse omalaadsus seineb lisaks muusikaelamusele efektses linnaruumi kujundamises visuaalkunstiga õhtuhämaruses ning koostöös maastikuarhitektidega, kelle käe läbi muutub kontserdipaik ja Põlva vahelduv pinnamood koduselt hubaseks keskkonnaks.

11. augustil rahu sagedusele häälestuv Põlva linnaruum täitub neljaks päevaks kunstinäituste, kontsertide, tänavamuusikute, luuleesituste, klubiürituste ja koosistumiste ning palju muu põnevaga, millele festivali peakorraldaja MTÜ Munalinn ruumi kasvada jätab. Mis täpselt neil päevil Põlvas toimuma saab, seda keegi ei teagi. Ka peakorraldajad Lehari Järg ja Martin Ruus mitte.

2010. aastal festivali alapealkirjaks olnud «Armastuse Sagedus» häälestub tänavu rahu sagedusele. «Kui oleme täis vihkamist ja hirmu, näeme maailma läbi vastavate filtrite. Kui aga oleme valmis andestama ja vihkamisest loobuma, võime näha maailma sootuks erineva paigana. Meie «sagedusest» ehk meeleseisundist sõltub kõik,» seisab festivali manifestis. Loe edasi: Uue Ajastu Festival jätkub tänavu rahu sagedusel

Mammastes saab täna tantsida zumbat

Kõiki zumbasõpru oodatakse täna kell 19.00 Mammaste spordikeskusesse, kus korraldajate sõnul toimub selle aasta kõige lahedam zumbamaraton.

Lubatakse poolteist tundi tantsu koos parima muusika, energia ja emotsiooniga. Külalistreenerina on kohal Marek Tihhonov. Kaasa palutakse võtta hea tuju, pudel vett ja palju sõbrannasid, nii tulevat pidu alati vingem.

Pileti maksumuseks on 3 eurot.

Värskas toimub veepidu

VÄRSKA VEEPIDU 16. juulil 2011 Värska Sanatooriumi rannas

Võistlused viiakse läbi rannavõrkpalli populariseerimiseks Värskas ja selgitamaks 2011 aasta parimaid. Päev algab rannavõrkpalliga, algus kell 12.

Turniirist osavõtuks saab registreeruda võistluspäeval. Eelregistreerimine telefonitsi (+372 553 9006) või informeerides oma tulekust e-mailile elari.labe@eesti.ee või võistluspaigas võistluspäeval kell 11.00 – 12.00. Võistluse algusaeg kell 12:00.

Kell 13:00 köievedu, naistele kui ka meestele. Mees- ja naiskondades 5 liiget.
Kell 14:30 mudamaadlus, naistele kui ka meestele.
Kell 16:00 üle lahe ujumine, naistele kui ka meestele.
Kell 18:30 seltskondlikud mängud.
Kell 19:30 õllekasti hoidmine, naistele kui ka meestele.
Kell 20:00 autasustamine.
Kell 21:00 Esinevad HENRI TALI ja MADIS LIGI.
Kell 23:00-05:00 jätkub pidu Sanaka Baaris särtsaka tantsuõhtuga, plaate keerutab DY Marko Pille.

Veepeo pilet: Täiskasvanud 5 eurot
Kuni 16 eluaastat 2 eurot
Alla meetri meestele tasuta
Kõikidele veepeol osalejatele Sanaka Baari tantsuõhtule sissepääs tasuta, teistele 4 eurot.

Veepeol võimalik nautida erinevaid veespordi alasid. Kohal veebatuudid, võimalik harrastada veesuuskadel sõitu jne.
Toimuvad ka Seto Line laevaekskursioonid!

OLE KOHAL JA SAA OSA TOREDAST PÄEVAST VÄRSKA SANATOORIUMI RANNAS!

Ööbimine võimalik Värska Sanatooriumis, vaata täpsemalt www.spavarska.ee.

Vaata ka sündmuse Facebooki lehte!

Peko – naljakas, ent mõtlemapanev

On mitu asja, millele tuleb suveetendusele minnes mõelda. Piletid, need kipuvad olema kallid, kuid see, kes armastab kultuuri ja teatrit, ei hooli sellest eriti. Ilm, sellega võib kord vedada, kord mitte. 7. juuli õhtul vedas, Peko etenduse alguses pidi käe panema päikesevarjuks, et lava näha. Kui etenduse asemel oleks taibanud vaadata taamal olevat päikseloojangut, küllap oleks sedagi näinud, aga etendus köitis rohkem. Sääsed, neid kardeti, seda oli inimeste riietusest näha, kuid tegelikkuses ei domineerinud sääsed üldse, või oli jälle etendus see, mis suutis tähelepanu sääskedelt eemale viia. Nüüd siis etendusest endast.

Lavast on juba ajakirjandusest palju juttu olnud. 800 ruummeetrit lõhutud küttepuid Iir Hermeliini kujunduses olid osavalt paigutatud ning täitsid oma ülesannet väga hästi, olgu selleks siis venelaste auto peatamine või Petseri kloostri seinteks olemine. Puud liikusid rööbastel ja puud suitsesid, puid loobiti riidast välja ja laoti uuesti riita. Loomulikult olid puud ka need, mille kohal ilmutas end vägev Jumal Essu (Juss Haasma). Loe edasi: Peko – naljakas, ent mõtlemapanev

Peipsiveere piirkonna eestvedajad saavad 267 000 eurot

Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas Peipsiveere programmi 2011. aasta tegevuskava, millega toetatakse Peipsi äärset ettevõtluskeskkonda arendavaid projekte 267 000 euroga.

„Rahaline toetus võimaldab pakkuda rohkem tegemisi Peipsi äärde tulevatele turistidele nii Eestist kui teistest riikidest,“ ütles regionaalminister. „Teiselt poolt aitab inimeste ettevõtluse ja tööturul vajalike oskuste arendamine aga kaasa uute töökohtade loomisele piirkonnas,“ lisas ta.

Peipsiveere turismipotentsiaali suurendamiseks saavad toetust Liivi Muuseumi koolituskeskus, Mehikoorma sadam, Peipsimaa külastuskeskus, Peipsi Infokeskus, Lohusuu Rannakultuuri Selts, Kolkja Vanausuliste Muuseum ja Gustav Suitsu majamuuseum. Toetuse saajate hulgas on ka mitmed kogudused, kes avavad oma kirikud ja palvemajad suveperioodidel nädalavahetusteks kõigile külastajatele.

„Peipsiveere Eesti alade kultuur ja siin kõneldav kodavere kiil vajavad kaitset, tutvustamist ja edasikandmist,“ ütles Liivi Muuseumi juhataja Mari Niitra ning avaldas heameelt, et muuseumi rajatavas pärandkultuuri koolituskeskuses on edaspidi võimalik Kodavere kultuuri uurida ja talletada. „Tänu rahastusele saame tulevikus seda kõike paremini eksponeerida ning külastajad ja kohalikud omal käel traditsioonilise käsitöö valmistamist ka ise proovida,“ lisas Niitra. Loe edasi: Peipsiveere piirkonna eestvedajad saavad 267 000 eurot

Tutvumisteekond mööda Setomaad

Laupäeval, 9. juulil algusega kell 10 toimub teekond läbi Setomaa, pealkirjaga „Seto külavüü”, teejuhiks on Kauksi Ülle.

Retkel saab parema mõistmise setode pärimusest – usust ja kommetest, seto rõivastest ja seto köögist, UNESCO kultuuripärandiga tunnustatud leelost ja lauluemadest, Seto kuningriigist ja Peko asemikest sootskadest.

Päev algab kell 10 Värska turismiinfokeskuse ees ja lõpeb sealsamas kell 18.30. Reisiseltskonnaga saab liituda nii Obinitsas, Oraval kui ka Värskas.

Registreeruda tuleks hiljemalt 7. juulil, kirjutades aadressil turism@setomaa.ee või helistades telefonil 796 4782 või 512 5075. Lisainfo: www.visitsetomaa.ee