Rubriik: Põlvamaa

Süvahavval valmistutakse omakandipäevaks

21. augustil tähistatakse Süvahavva külade päeva, kuhu on oodatud endised, praegused ja tulevased selle kandi* elanikud.

Päev algab kell 12 Süvahavva (Viia) veski ees. Avatud on kohvik Puruvana. Kavas on vibulaskmine, matk, ekskursioon, näitus jne. Kell 15 algab piknik, kell 16 simman. Esineb orkester Elurõõm.

Kella 16.30-18.30 saab vaadata slaidisarja Süvahavva sündmustest 2005-2011. Kell 19 algab villavabrikus filmiõhtu klassikalise filmiprojektoriga.
Filmikava: Süvahavva villavabrik (digi 2007)Entusiastid (16mm 1984)(Õnnestumisel toimub 1984. aasta 16mm amatöörfilmi avalik ümbersalvestus digitaalse arhiivi tarvis, film on tehtud kohalikust külakapellist.)

Info telefonil 5345 9632 (Reet) või 513 3910 (Peep).

*Kant on sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine meietunne. Ala, mida asustab konkreetne kogukond. Moodustub enamasti mitmest asulast. Süvahavva kandi all arvame olevat veel Viira, Vareste, Soohara, Sarvemäe, Vinso ja Haavapää küla. Kõigi ühiseks nimetajaks on Võhandu jõgi.

Põlvas peetakse täna pillipidu

Täna kell 19 tasub sammud seada Põlva linna randa, kus toimub üle 40 lõõtspillimängija osavõtul lõõtspillipidu „Harmoonika”.

Lisaks pillipeole toimub Põlva linnas täna hulk lõõtspilliga seotud tegevusi: kella 12-14 on Põlva keskpargis kõigil huvilistel võimalik lõõtspilliga tutvust teha (õpituba juhib Heino Tartes);

kell 14 lõõtsaetteaste Edu keskuses;

kell 15 lõõtsaetteaste Põlva keskpargis;

kell 16 kontsert Põlva Maarja kirikus, kauneimaid klassikalisi laule esitab sopran Laili Jõgiaas;

kella 17.30-18.15 Rapla segakooride ja tantsurühma esinemine Swedpanga ees.

Kell 18.30 algab Põlva keskpargist rongkäik peopaika järve kaldal, kus algab pillipidu. Pillipeol antakse kätte ka Põlva linna aumärk, et väärtustada ja avaldada tunnustust isikule, kelle aastatepikkune töö või tegevus ja eeskuju on positiivselt mõjutanud linna arengut ja tuntust. Autasu antakse välja alates 2004. aastast.

„Harmoonika” on osa Euroopa kultuuripealinn 2011 programmist.

Rohkem infot: www.polva.ee.

 

Talurahvamuuseum kutsub lambapäevale

Täna, 13. augustil kella 11-15 on Karilatsi oodatud kõik lambakasvatusest huvitatud: talurahvamuuseumi laupäevakute sarjas toimuv järjekordne teemapäev kannab pealkirja „Lambapäev”.

Huvilistele tutvustatakse lammastega seonduvaid töid-tegemisi. Saab näha ja proovida, kuidas käib lambapügamine praegu ja kuidas toimus see vanemal ajal. Tutvustatakse veel villapesu, kraasimist ja ketramist. Lapsed saavad lambaid silitada.

Kehtib muuseumipääse. Kõik on lahkesti oodatud!

Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee, tel 797 9310.

Põlva ökofestivalil keedetakse moosi

16. ja 17. augustil toimuvad Põlva ökofestivalil hoidistamise õpitoad. Need toimuvad Postitee ääres asuvas Kopli taluköögis ja õpitoa viivad läbi Food Studio  kokad Indrek Kivisalu ja Risto Toome.

Hoidistamise õpitoad toimuvad ökofestivali raames esimest korda, kuid  festivali projektijuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on festivali raames igal  aastal toimunud ka kokkamise õpitoad, mis on täitunud imeruttu.

Hoidistamise õpitubades saab teada, kuidas tooraineid ning maitseid purki ja pudelisse panna. Praktilises osas tehakse veidi teistsuguseid keediseid ning vürtsmoose ehk chutney’ sid, maitseõlisid ja infusioone. “Keedetakse ja degusteeritakse ning koju kaasa saab kõik retseptid kui ka omavalmistatud hoidise,” tutvustas Ulla-Maia Timmo.

Lisaks hoidistamisele toimub Kopli taluköögis 18. augustil ka Setu toidu kursus, kus saab õppida ehedaid ja traditsioonilisi setu toite
valmistama — muuhulgas tehakse sõira, vatska, setupärast seenehautist ja pelmeene. Kursuse viib läbi seni ainsa setu kokaraamatu autor Inara Luigas.

Kokkamishuvilised saavad õpitubade kohta lisateavet netikülgedelt www.ecofest.ee 

Põlvas algab täna Uue Ajastu Festival

Uue Aja Festivali plakat

Täna algab Põlvas neli päeva vältav muusika- ja visuaalkunstisündmus Uue Ajastu Festival “Rahu sagedus”. Esimene õhtu kulgeb kunstinäituste ning filmiprogrammi tähe all. Näitustel eksponeeritavale maalikunstile lisaks näeb videoinstallatsioone, klaasikunsti ja graafikat.

“Olen näituse tarbeks teinud spetsiaalselt viis tööd lähtudes kontseptsioonist rahu. Maaliseeria koloriid on samuti rahulik,”  rääkis Põlvas Kesk tn 7 täna avatava kunstinäituse üks autoreid Kadri Toom. “Kasutusel on kujundid, mis lähtuvad rahu teemast. On
Jerusalemma linnavaade ja teine töö lennumasinast, sest ka lendamine või hõljumine on rahuga seotud.”

Samal näitusel näeb ka Tartu ja Tallinna noorkunstnike Alar Tuule, Margus Loki ja Kristi Kongi töid. Videokunsti eksponeerivad Hille Karm ja Külli Mariste.

Võru tänava kunstigaleriis Gallõrii aadressil Võru tn 4 avatakse noore kunstniku Alo Valge näitus “Suuline offer”. Samas on avatud ka
klaasikunsti püsinäitus.

Õhtuhämaras kuvatakse välikinos Põlva kunagise kinomaja Võit seinale film pealkirjaga “Kundun”. 1997. aasta linateos (režissöör Martin Scorsese) räägib dalai-laama elust tänapäevani, Hiina ülemvõimuga tekkinud probleemide lahendamisest ning ühes sellega Tiibeti kultuurist ning argipäevast.

Homme ja ülehomme näeb festivali pealaval ühtekokku 16 artisti või koosseisu pluss klubiüritusi DJ-de ja üllatuskülalistega. Neljal festivalipäeval aitavad külalistel rahu sageduseni jõuda Moskvast pärit post-rocki viljelev Mooncake, Peterburist Superficial Random Knowledge Porridge, Outloudz, Mimicry, Mahavok, Vaiko Eplik ja Eliit, Silvi Vrait-Wright & Co jt.

Nagu eelmiselgi aastal, nii ka tänavu kutsuvad korraldajad külalisi üles pildistama rahu sagedust.
Täpsem info on kättesaaadav festivali kodulehel www.uueajastufestival.ee

Mahavok annab Uue Ajastu Festivalil kaks kontserti esitades nii vana kui uut

Neljapäeval, 11. augustil algab Põlva kultuurimeka parklas, nõlvadel ja ümbruses rahu kuulutav sündmus Uue Ajastu Festival 2011: «Rahu sagedus». Festivali teisel päeval saavad kõik Mahavoki fännid osa enneolematust bändi loomingu esitusest. Ühes E STuudio tütarlastekooriga esitub läbilõige bändi tuntumatest lugudest. Lisaks tuntumatele vokaalesitustele kuuleb õhtu saabudes Mahavoki kosmilist instrumentaalkava «Galaktikad».

E STuudio tütarlastekoor on loodud 2002. aastal Põlvas dirigent Külli Lokko poolt ning oli ka käesoleva aasta 23. jaanuaril Estonia Kontsertsaalis toimunud Eesti Kooriühingu aastakontserdi üks Aasta Koori nominente.

Ansambli Mahavok üks asutajaid ja heliloojaid Heini Vaikmaa sõnul on bändi ja koori vaheline koostöö juba pikemat aega aktiivsena püsinud. «Möödunud aastal vahetult enne jõule osalesin küll üksi, aga Mahavoki repertuaarile keskendunult, E STuudio kontserdil. Kuna Uue Ajastu Festivaliks sattusime mõlemad esinejate nimekirjas olema, mõtlesime, miks mitte kogu bändi koosseisuga koori saata,» avas Vaikmaa idee tagamaid.

Lisaks Põlva esikoori saatmisele kuuleb kavas Mahavoki viimase instrumentaalplaadi «Galaktikad» materjali. «Oleme nüüdseks juba üsna mitu aastat uuema materjaliga esinenud. Koguaeg ei saa ju vana juures ka olla,» põhjendas Vaikmaa. Küll aga lubas muusik, et Mahavoki õhtusel kontserdil tulevad esitusele ka mõned vokaaliga lood, mis laiemale publikule veel vähemtuntumad on.

Koostööd E STuudioga hindab Vaikmaa väga heaks. «Vaheldust on vaja ja selline tegutsemine on väga kihvt,» lisas muusik. Veel paotas Vaikmaa saladuseloori järgmise aasta plaanidelt kui Mahavok saab 30-ne aastaseks. «Loodetavasti esineme siis koos Kare Kauksiga ning publikuni jõuab ka uut materjali.»

Uue Ajastu Festivali 2011: «Rahu Sagedus» ametlik kodulehekülg, infot leiab ka Facebookist festivali ürituse lehelt.

Nädalavahetusel toimub Põlvas pillipidu Harmoonika

Pillipidu Harmoonika näitab, et lõõtspill on ka noorte inimeste pill. Juba sellel laupäeval, 13. augustil 2011 toimuval lõõtspillipeol Harmoonika näitavad noored oma lõõtspillimängu oskusi.

Lõõtspillipeo Harmoonika õhtujuht-lavastaja Ain Mäeots sõnab, et osalevates kollektiivides on palju noori. „Lõõtspill pole mitte mingi vanemate inimeste ja eelmise või üle-eelmise sajandi asi. See on äärmiselt elus, huvitav ja kaasaegne muusikariist. See on muusikariist, millel on oma hing.” Mäeots kinnitab, et pilli hing tuleb läbi esinejate ka kontserdil välja. Lõõtspillipeo raames avatakse pealtvaatajatele lõõtspilli erineva kandi pealt – vestlused esinejatega toovad lõõtspilli olemuse publikuni. Pillipeo raames esinevad nii algajad mängijad kui ka nn „lõõtsakuningas” Juhan Uppin, aga ka ansambel „Heino Tartes ja sõbrad”. Eraldi etteaste teevad ka noored lõõtsamängijad Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ning Kristi Kool.

Et lõõtspill on inimestes väga suurt huvi tekitanud, soovibki pillipidu seda huvi edasi kanda ning lõõtspilli inimestele veel lähemale tuua. Harmoonika on eriline lõõtspillipidu, sest koos mängivad üle 40 lõõtsamängija – sellist koosmängimist juhtub folklooriajaloos esimest korda.

Lisaks toimub 13. augustil Põlva linnas mitmeid lõõtspilliga seotud tegevusi:
Kell 12-14 on Põlva keskpargis kõigil huvilistel võimalik lõõtspilliga tutvust teha (õpituba juhib Heino Tartes).
Kell 14 toimub lõõtsaetteaste Põlva Edu keskuses.
Kell 15 toimub lõõtsaetteaste Põlva keskpargis.
Kell 16 kontsert Põlva Maarja kirikus muusikapooltund “SÜDAME SUVI”. Kauneimaid klassikalisi laule esitab sopran Laili Jõgiaas. Orelil Anna Humal. Kontsert on tasuta!
Kell 17.30-18.15 – Rapla segakooride ja tantsurühma esinemine Swedpanga ees.
Kell 18.30 alustab Põlva keskpargist rongkäik peopaika järve kaldal.
Kell 19 algab pillipidu Harmoonika.

Pillipidu Harmoonia korraldavad Põlva linn, Põlva Muusikakool ja MTÜ Lõõtspilliselts. Sündmust toetavad Kultuuriministeerium ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit. Põlva linn kuulub Eesti kultuurilinnade võrgustikku ja Harmoonika on osa Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmist.

Lisainformatsioon kodulehelt!

Ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!

Kiviranna Urmas. Foto: Uma Leht
Koorastõ mõisa nimmamisõ 500. aastapäävä kõrraldaja Kiviranna Urmas (42) om Koorastõ küläelo käümä tõmmanu.A et maaelo alalõ jäänü, pidänü riik timä meelest iks pääliinast kavvõmbalõ küündümä.

Olõt eloaig Koorastõn elänü?
Iks eloaig elänü, tansaman mõisamajan sündünü. Seo om mõisavalitsõja maja. Õigõ mõisa oll’ sääl takanpuul, kon puu omma. Seo oll’ kar’amõisa: ütel puul jõkõ olli kar’alauda, tõsõl puul kanalaut ja tsigala.

Olõt saanu seo kandi küläelo vidäjäs. Midä tuu tähendäs?
Mõistaki-i üteldä… (Naanõ Kristel avitas: kohustuisi!) Jah, kohustuisi, tüüd, kats nädälit om puhkust är, a umma tüüd ei olõ saanu tetäki!

Midä miildüs kõgõ inämb tetä?
Tassakõistõ nokitsõda. Ku es pidänü riigitüüd (Urmas om Kanepi gümnaasiumi majandusjuhataja – UL) tegemä, sis nokitsõs koton, kütäs õdagu sanna ja es tennügi midägi muud.

Kon tuu kirän om, ku vana Koorastõ mõis om?
Tuud om kõnõldu joba latsõst saadik. Professor Ahasõ Rein, kes siin suvitas, võtsõ arhiivist vällä, et seo om iks õigõ aastaarv – innegi om juhtunu, et nakatas pito pidämä ja lõpus tulõ vällä, et tulõ 700 hoobis!

Kas Koorastõ külä eläs?
Mu meelest külh eläs. Tan oll’ hulga tühje maiu, nüüt omma suurõmbaltjaolt suvila.
Ku rahvast hõikat, tulõva iks kõik kokko. Talguki – «Teemi är!» – olli meil seokõrd Põlva maakunna kõgõ suurõmba. Kaibsõmi mõisaaigsõ kivitii vällä. Tull’ vällä, et all oll’ viil tõnõ kivitii – 20 cm sügävämbäl. Puhastimi parki ja järveviirt. Loe edasi: Ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!

Maanteemuuseum pakub Põlva ökofestivali ajal eriprogramme

16.-20. augustil toimuvad maanteemuuseumis ökofestivali eriprogrammid ”Roheline tee”.

Ökofestivali eriprogrammi eesmärk on heita pilk erinevatele liikumisviisidele minevikust ning tutvustada rohelisi alternatiive tänases liikluses.
Mida pakume:
•Ringkäik Teeajas – arutleme ja vaatame, milliseid liikumisviise ja liikumisvahendeid on inimene läbi aja kasutanud. Milliseid materjale kasutati teedeehituses ja liiklusmärkide valmistamiseks? Miks ja kuidas asendus keskonnasäästlik hobune raudruuna ja autoga? Millal võidutsesid jalgrattad? Kõike seda näeb ja kuuleb liikudes koos giidiga mööda unikaalset ajaloolist teeruumi, mis kulgeb muinasajast tänapäeva.
•Elektriauto tutvustus. Vaatamiseks on väljas Eestis toodetud elektrikabriolett ZEV Seven. Kuuleme, millised on elektriauto eelised sisepõlemismootori ees ning kuidas aitab elektriauto kasutamine keskkonda säästa.
•Keskkonnateemaline viktoriin.
Viktoriini võitja saab preemiasõidu elektriautoga ZEV Seven (autojuhi kõrval).
Programmis saab osaleda muuseumipiletiga
Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Süvahavval saab näha ja õppida lõnga taimedega värvimist

Pühapäeval, 7. augustil toimub Süvahavva külas Põlvamaal järjekordne käsitööpäev. Algus kell 11 ning kohale juhatavad viidad. Osalemine on prii (annetuspõhine), kuid soojalt soovitav on eelregistreerimine ning kaasa hea tuju ning töötahe.
Nagu alati, on augusti käsitööpäeva põhiteemaks lõng ja lõnga seonduv. Lõnga värvimine erinevate taimedega, lõngadest vööde ja paelte punumine ja palju muud. Lisaks villale on taluõuel toimetamas veel sepp ja vanade padade taastaja.
Süvahavva külas tegutsev Süvahavva Loodustalu kasvatab maheviljeluses maitse-ja ravimtaimi ning edendab ökoturismi ja käsitööd. Talu eestvedamisel ja kogukonna abiga korraldatakse igal aastal neli avalikku sündmust:
* mai keskel Süvahavva töötava villavabriku-muuseumi suvehooaja avamispäev (piletivaba päev ehk muuseumiöö)
* juuni esimesel pühapäeval maitse- ja ravimtaimede kasvatamise ning kasutamise teabepäev + rohevahetus
* juuli teisel pühapäeval suve esimene käsitööpäev peateemaga VILL
* augusti esimesel pühapäeval suve teine käsitööpäev peateemaga LÕNG (lõnga värvimine taimedega).

Tänavu lisandub küla tegemistesse veel külapäev ja muinastulede öö 21.augustil.
Allikas: Peep Tobreluts
www.syvahavva.ee

Mesipuus toimub talupäev „Rehepapi seitse ametit”

Mesipuu talus Põlvamaal toimub eeloleval nädalavahetusel, 6. augustil  juba seitsmes põlise maaelu võlu ja köögipoolt tutvustav päev „Rehepapi seitse ametit”.

Tasuta perepäeval saavad külalised vaadata, kuidas vurritatakse mett, küpsetatakse maa sees lammast, pekstakse reht, värgitakse hobusel kapju ja tehakse teisi vanaaegseid talutöid.

Kuna tänavune aasta on puuaasta, siis näidatakse kuidas männikändudest tõrva aetakse, kuusepakkudest katuselaaste lüüakse, laastukorvi punutakse, palkmaja ehitatakse.

Lastele ja peredele korraldatakse selgi aastal põnevaid võistlusi ja osavust nõudvaid sportmänge. Pere noorimad saavad lähemat tutvust teha koduloomadega, sõita hobuvankril ja kaeda, kuidas lammas oma kasukast ilma jääb.

Pakutakse maitsta talutoite ja -jooke. Meelt lahutavad nii kohalikud kui ka külalisesinejad. Simman külaplatsil kestab õhtupimedani. Kohapeal levib traadita internet ning soovi korral saab jääda telkima.

Rohkem infot: www.mesipuu.ee.

Süvahavval saab näha ja õppida taimedega värvimist

Pühapäeval, 7. augustil kell 11 algab Süvahavva külas Põlvamaal järjekordne käsitööpäev, annab teada talu edendusnõunik Peep Tobreluts.

Nagu varemgi, on augusti käsitööpäeva põhiteemaks lõng ja lõngaga seonduv: lõnga värvimine taimedega, lõngadest vööde ja paelte punumine ja palju muud. Lisaks toimetavad taluõuel sepp ja vanade padade taastaja.

Süvahavva külas tegutsev Süvahavva loodustalu kasvatab maheviljeluses maitse-ja ravimtaimi ning edendab ökoturismi ja käsitööd. Talu eestvedamisel ja kogukonna abiga korraldatakse igal aastal neli avalikku sündmust:

* mai keskel Süvahavva villavabriku-muuseumi suvehooaja avamine (piletivaba päev ehk muuseumiöö);

* juuni esimesel pühapäeval maitse- ja ravimtaimede kasvatamise ning kasutamise teabepäev + rohevahetus;

* juuli teisel pühapäeval suve esimene käsitööpäev peateemaga „Vill”;

* augusti esimesel pühapäeval suve teine käsitööpäev peateemaga „Lõng” (lõnga värvimine taimedega).

Tänavu lisanduvad tegemistesse veel külapäev ja muinastulede öö 21. augustil.

Selle suve käsitööpäevadest osavõtjad saavad osaleda ka arvamusküsitluses, kuidas edaspidi käsitööpäevi korraldada. Ühisel nõul ja jõul kujuneb järgmiste käsitööpäevade ilme.

Osalemine on prii (annetuspõhine). Kontakt: www.syvahavva.ee.

Neitsijärve loovusait kutsub lõkkeloengutele

Neitsijärve tipii. Foto: Indrek Maripuu
Oled sa kunagi mõelnud, et igapäevasele kiirustamisele ja pidevas stressis elamisele võiks olla alternatiiv? Oled proovinud mõelda oma elukorralduse üle ning leida viise, kuidas seda tervislikumaks muuta? Elutempo teadlik juhtimine loob eeldused tasakaalukama elu valimiseks, mis omakorda aitab rohkem märgata ja hoolida ka ümbritsevast looduskeskkonnast.

Neitsijärve loovusait Põlvamaal kutsub kaheks augustiõhtuks indiaani püstkoja lõkke äärde kaks meest, kes on nendele teemadele mõelnud ning on nüüd valmis oma tähelepanekuid kuulajaga jagama.

Esimsena jagab oma mõtteid 18. augustil Mikk Tamme teemal “Kiirustamisest, aeglustamisest, teadlikkusest ja eesmärkidest elus.” Järgmisel päeval, 19. augustil kõneleb Mikk Sarv teemal “Looduse märkamine, loodus kui rahuliku elu inspiratsiooniallikas.” Loe lähemalt siit.

Allikas: Indrek Maripuu

Suvõtiatri Koorastõn

Foto: Uma Leht
Et rahvasuust peri juttõst või saia lustlik suvõtükk, tuud sai nätä 23. hainakuu pääväl Koorastõ mõisa 500. aastapääväl, ku Kanepi seldsimaja näütetrupp mängse Rahmani Jani näütemängu «Varetepalu».

Näütemängu põh’as omma jutu Koorastõ ja Erästvere paronist, vanapaganast, rahapaa löüdmisest, keriguopõtaja viguriist ja muust, midä rahvas tiidse Koorastõ kandin sündünü ollõv. Inämbüs juttõst om peri Kanepi aoluu-uurja Hirvlaanõ Milvi kogost.

Kuigi näütlejä es saa näütemängu pall’o har’ota, tulõ-s lava pääl suuri jukõruisi ette. Hää mängu iist omma kitmist väärt mitmõ. Ku ütte nimmada, sõs võisi tuu olla Vahtramäe Meelis. Joba inne tiatrit tennül Kanepi Aiandi ütel umanigul tull’ ütehäste vällä nii kuulmeistri ku vigurilidsõ külämehe mängmine, kiä tõsõ külämehega (Vassilko Marek) pinne kotti ai, et aita tütrikke mano saia.

Tükü säädse lava pääle Sillamäe Ülle, päält näütetrupi mängse etendüsen üten ka Kanepi nuurikeskusõ trupp Dramantiinod ja laulsõ Kanepi segäkuur. Lavakujondus: Koorastõ Suurjärv, avidi ka Kiviranna Urmas ja Kristel ja Kalamehe Kalle. «Varetepalu» mängitäs viil kõrd Kaika suvõülikooli aigu.

Harju Ülle, Uma Leht

Kaika suvõülikuul tulõ Kanepin

XXII Kaika suvõülikuul tulõ 12.–14. põimukuul Kanepin. Süümine om Kanepi gümnaasiumi söögimajan, maada saa Kanepi gümnaasiumi klassiruumõn. Terve suvõülikooli ao om näütüse seldsimajan ja koolimajan: Kalve Toomas, Vidila Valli, Kanepi naiskäsitüü jt.

Süümises piät hindäst kimmähe teedä andma Sillamäe Üllele (ylle.sillamae@gmail.com, tel 5561 2427) kõgõ ildampa 7. põimukuu õdakus. Kiä hinnäst ette kirja pand, mass kolmõ päävä söögi iist 15 €, latsilõ (kooni 10 aastat) mass süümine 8 €. Kirjapandmalda tulõ säitsme söögikõrra iist massa 17 €, latsil 10 €. Egä päiv vallalõ ka väiku puhvõt seldsimajan, kon saa mekki Kanepi valla seldsi naisi tettüid süüke.

Telgikotus om spordiplatsi pääl, kost koolimaja mano om 50 miitret. Loe edasi: Kaika suvõülikuul tulõ Kanepin

Esimest korda lõõtspillimängu ajaloos saab kuulda rohkem kui 40 lõõtsa korraga mängimist

Lõõtsameister ja õpetaja Heino Tartes. Ilmar Vananurme foto

Põlva linna sünnipäeva auks toimub 13. augustil lõõtspillipidu Harmoonika, kus koos mängib üle 40 lõõtsa.
Lõõtsameistri ja õpetaja Heino Tartese sõnul ei ole sellist asja varem juhtunud, et 40 lõõtspilli koos mängib. „See on ajalooliselt väga tähtis sündmus, sest sellist koosmängimist juhtub folklooriajaloos esimest korda,” kirjeldab Heino Tartes pillipeo Harmoonika erilisust. „Lõõtspillimäng on juba väga palju huvi äratanud inimeste seas ning pillipeo eesmärgiks ongi seda huvi edasi kanda,” toob Tartes peo eesmärgi välja.
Pillipidu on Tartese sõnul välja kasvanud lõõtspillimängu kursusest, mida Lõõtspilliselts juba neli kursust korraldanud on.
Pillipidu Harmoonika toimubki päev pärast Põlva linna sünnipäeva, 13. augustil algusega kell 19 Põlva rannas. Peol astuvad üles Lõõtspillikooli lõpetajad ja rahvamuusikaansambel Bratwürste
(Tallinnast), samuti ka ansambel Heino Tartes ja sõbrad.
Lisaks pillipeole toimub 13. augustil Põlva linnas mitmeid lõõtspilliga seotud üritusi.

Ökofestival ootab seminarile “Profilt profile”

Piusa.

16 augustil (teisipäeval) toimub Põlvamaa Ökofestivali raames juba neljandat korda seminar “Profilt profile”. Seekordse seminari eesmärk on anda ülevaade probleemidest ja keskkonnamõjudest, mis jäävad meie haardeulatusest välja ehk on riikide ja piiride ülesed. Antakse mitmekülgne ja põhjalik ülevaade sellest, mis mõjutab Peipsi järve kui ökosüsteemi. Mida toovad kaasa tuuled meie naabrusest ning kuidas oleme mõjutatud maailmas toimuvatest sündmustest. Keskendutakse piiriülesele koostööle ja mõjudele. Üheskoos otsitakse ja pakutakse välja lahendusi olukorra mõjutamiseks ja keskkonna paremaks muutmiseks.
Seminar toimub atraktiivses Piusa külastuskeskuses, kus oalejad saavad eksklusiivse võimaluse külastada vastvalminud Koidula piirijaama – Euroopa raudteeväravat itta. Osavõtutasu hulgas on ka kohvipaus ja lõunasupp.Tule kohale ja võta sõbrad kaasa.
Võimaluse vastvalminud Koidula piirijaama külastada saavad kõik, kes on registreerunud hiljemalt 1. augustil.
Registreeri: http://www.ecofest.ee/rega/

Lisainfo tel 512 2084, Mikk Männiste, e-post: keskkonnateenistus@gmail.com

Põlvas tuleb Uue Ajastu festival

Uue Ajastu Festival toimub jälle! Sel aastal on plaanis kuvada veel rohkem rohkem visuaale õhtu- ja öötundidel ning ka muusikaliselt on see aasta võimsam – üles astuvad väga tuntud artistid Eestist ja Venemaalt. Põlva on ilus linn ja parim koht festivali korraldamiseks, kava on super, piletid soodsad, telkimine tasuta – kas on vaja rohkem argumente, et tulla augustis Põlvasse!?

Festival algab 11. augustil kell 19 Põlva kultuuri- ja huvikeskuse ümbruses.

Neil päevadel saab Põlvas kuulata ainult head muusikat ja näha inspireerivat kunsti. Oodatud on ka spontaansed esinemised linnatänavatel, nii et bändid ja pillimehed, tulge festivalilinna mängima! Loome festivaliplatsile mõnusa keskkonna ning linna hea atmosfääri. Eesmärk on, et kõik tunneksid end hästi. Et end festivalil veel mõnusamalt tunda, võtke kaasa kasvõi oma mööblit. Näiteks tooge kaasa oma tool.

Kava: Loe edasi: Põlvas tuleb Uue Ajastu festival

Maanteemuuseum kutsub sünnipäevapeole

Maanteemuuseum kutsub kõiki homme, 29. juulil sünnipäevapeole.

29. juulil möödub 11 aastat päevast, mil toimus Eesti Maanteemuuseumi asutamiskoosolek. Selle päeva tähistamiseks korraldab muuseum sünnipäevapeo.

Kui tavapäraselt sulgeb muuseum õhtul kell 20 külastajatele uksed, siis sünnipäeval sel kellaajal sigimine ja sagimine just algabki. Kõigil on võimalik osaleda peo töötubades: kõrtsi ja peoplatsi kaunistamises, enda ehtimises, pillide hääldepuhumises, lauahüppamises ning laulu- ja tantsumängude õppimises.

Päikeseloojangul kell 21.49 algab kõrtsi ees pidu ja mängib ansambel Dialekt.

Peole saavad priipääsme kõik 29. juuli sünnipäevalapsed. Igale külastajale on magus üllatus. Sissepääs muuseumipiletiga.

Täpsem kava on maanteemuuseumi kodulehel http://muuseum.mnt.ee.

Kiidjärvel meenutatakse Aleksander Mältonit

Aleksander Mälton

Kiidärve Küla Selts kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 30. juulil eelmise sajandi teatrimehe Aleksander Mältoni 110. sünniaastapäeva tähistavale konverentsile. Konverents toimub Kiidjärve raamatukogus-seltsimajas.

Konverentsil esinevad ettekannetega Renee Remmel (Aleksander (Lex) Mälton ajas ja ruumis), Kalju Haan (Aleksander Mälton rollide peeglis) ja Raivo Adlas (Aleksander Mälton kolleegina). Näha võib Lea Trikkanti koostatud näitust Aleksander Mältoni elust ja tegevusest. Külastatakse Mältoni suvekodu ning näitlejat meenutatakse teelauas.

Õhtul esitab kohalik näitetrupp Kalevi talu hoovis Jaan Tätte näidendi “Latern”.

Üritust toetab Kohaliku omaalgatuse programm.

Täpsema päevakavaga saab tutvuda siin.

 

Homme on Vastse-Kuustes indiaanikiriku teenistus

Homme, 27, juulil kell 18 algab Põlvamaal Vastse-Kuustes Lootvina külas Riidma talus indiaanikiriku teenistus, see kestab järgmisel päeval kella 14ni.
“Sinule, kes sa veel mu tuld näinud pole, annan ma valgusekuma. Annan sulle tuld juua nii nagu mina joon. Annan sulle tuld süüa nii nagu mina söön. Palun tuld, et ta sulle teed näitaks ja panen su silmad nägema. Nägema märke, nägema nii välja- kui ka sissepoole. Et sa näeksid nõnda kui mina näen.” 

Arizonast jõuab kohale indiaanlane Rupert Encinas, indiaaninimega Ba’ag Da ehk Lendav Kotkas. Ta on indiaanihõimu Tohono o’odham vaimne juht. Meid viib ta läbi indiaanikiriku tseremoonia.

Seto sõbrad said kokku Värskas toimunud folgil

Rikka ja vaese tants Zetode laulu järgi. Foto: Mikk Mihkel Vaabel

Juba kolmandat korda toimunud Seto Folk liitis kõiki seto kultuurist ja muusikast huvitatuid. 23. juulil Värskas toimunud folgi alateemaks oli taas kord Kirriv Päiv ehk kirju päev. Ja kirju oli see päev tõesti. Laval võis esinemas näha nii leelokoore, pillimehi, rahvatantsijaid ja erinevaid rahvamuusikaansambleid. Folk algas spetsiaalselt sellele päevale pühendatud lauluga, mida esitas Värska naiste leelokoor. Ja muidugi lauldi kohe alguses seto hümni, ilma milleta ei saa alata ükski seto pidu.

Enne päeva algust sai õpitubades õppida seto leelot. Eraldi õpitoad olid nii naiste kui meeste leelo õppijatele. Leelokoorid Helmine ja Liinatsuraq kaasasid küllalt palju seto leelo huvilisi. On olnud kuulda, et kõik osalejad jäid õppusega rahule. Peoplatsil sai Kiravüü telgis panna proovile oma käsitööoskused. Samuti sai kohalikku käsitööd koju kaasa osta. Veel pakuti platsil seto sööki-jooki,  millest nii mõnigi külastaja meeldiva kogemuse sai.

Sel korral uustulnukana laval üles astunud rahvamuusikaansambel Kiiora kogus endale uusi fänne, sest etteaste oli kaasahaarav ja nauditav. Luhamaa ja Värska ühisansambel jättis meeldiva ja värske mulje. Loe edasi: Seto sõbrad said kokku Värskas toimunud folgil

Värskas saab veeta kirjut päeva

Sel aastal “Peko” lavastusega tuntust kogunud Värska laululava ootab huvilisi 23. juulil kolmandale Seto Folgile, mis kannab alapealkirja “Kirriv päiv”.

Üles astuvad leelokoorid ja Seto kuningriigi parimad pillimängijad. Lisaks saab esinemas näha folklooriansambleid Trallikud ja Kiiora. Õhtu lõpetavad kaks peaesinejat – Svjata Vatra ja Zetod.

Enne folgipeo pidulikku avamist saavad huvilised osa võtta õpitubadest, kus õpetatakse seto leelot meestele ja naistele. Samuti saab külastada Taarka Pärimusteatri Noortestuudio õpituba. Õpitoad toimuvad kella 12.00-14.00 Seto Talumuuseumi rehe ees.

Päeva juhib ülembsootska Ahto Raudoja. Peoplatsil toimub käsitöölaat, koostöös käsitööseltsi Kiravüü´ga saab proovile panna oma käsitööoskused. Avatud on lastetelk, kehakinnituseks pakutakse seto sööki-jooki.

Täpsem info: www.verska.ee või telefonil 529 1619.

 

Kanepi Seltsimaja näitetrupp valmistub Jan Rahmani näidendi „Varetepalu“ esietenduseks

Kanepi Seltsimaja näitetrupil on valmimas lavastus, mis keskendub Kooraste juubeliüritusele. Jan Rahmani kirjutatud näitemäng „Varetepalu“ esietendub Kooraste Suurjärve kaldal 23. juulil kell 16. Tegemist on algupärase näitemänguga, mille autor kirjutas Kooraste kandi legendide ja lugude põhjal. Näitemängu lugusid seovad omavahel Kanepi kihelkonnast üles kirjutatud regilaulud, näidendi lõpulaul on autori loodud tekst ja viis. Kui on tegu lauludega, siis vist ei pea tutvustama seltskonda, kelle esituses neid kuuleb. Kuigi muusikaline osa pole ehk nii mahukas ja vaevanõudev võrrelduna ülemulluse suve etendusega „Sooharimine ja südameharidus“, on Kanepi segakoor dirigent Kalev Lindali taktikepi all näiteseltskonnaga koos laval. Kuna tegu on Kooraste oma kandi looga, siis oli lavastajal peaaegu kinnismõte, et omakandi lugusid mängigu oma kandi tegelased. Väga lihtne olnuks kasutada juba teada-tuntud teiste harrastusteatrite näitlejaid. Seda teed me aga ei läinud ja püüdsime leida näidendisse Kanepi  poisse ja tüdrukuid.

Praegu käivad veel viimased proovid enne etendust. Anname endast parima alates näitlejatest lõpetades tehnilise meeskonnaga, et etendus siiski korda läheks ja Kooraste küla sünnipäevalised elamuse saaksid.

Etendust „Varetepalu“ saab näha ka 29. juulil kell 20 Rõuges Ööbikuoru laululaval ja 13. augustil kell 19 jällegi Koorastes.

Ülle Sillamäe, näitejuht