Jõulumõte: „Festina lente! Kiirusta aeglaselt“

Kohe jõuluevangeeliumi alguses mainitud keiser Augustuse lemmikmotoks oli „Festina lente! Kiirusta aeglaselt“. Seda lihtsat põhimõtet peeti hiljem keiserlikuks tarkuseks, võttes ka kristliku elutarkuse osana, mille sümboliks kujunes ankur ja delfiin.

Joosep Tammo Raeküla vanakooli keskuses Foto Urmas Saard
Joosep Tammo Raeküla vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

„Kutsugu see antiikne elutarkus meidki jõuluajal aega maha võtma! See aitab tegutseda mõtestatult ja tähendusrikkalt,“ ütles pastor Joosep Tammo täna keskpäeval toimunud jõululaupäeva kontsert-jumalateenistusel Pärnu Raeküla vanakooli keskuses.

Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg rääkis, et kaunis traditsioon koguneda igal aastal oma linnaosa rahva ja kaugemate külalistega ajaloolise hoone saali algas veel enne, kui Raeküla vana koolihoone sai endale kaunima välimuse ja uue nime. Algatajaks oli Raeküla seltsi asutajaliige Anne Kontus, kes ühiselt oma pereliikmetega kuni eelmiste jõuludeni alati oodatud sündmust eest vedas. „Et imeline tava jätkuks, ulatas tänavu keskusele abikäe Raeküla oma inimene Joosep Tammo,“ oli Karro-Selg tänulik.

Pärnu Oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi juhatamisel kinkis juba seitsmendaid jõule järjest jõulumeeleolulisi elamusi. „Me ei laula traditsioonilisi laule, eelistame üksnes harvade eranditega rohkem uuema aja repertuaari,“ ütles Murrand. Esitusel kõlasid Piret Ripsi „Küünal“, Aleksander Abeli „Jõuluööl“, Juhan Trumpi „Jõuluöö“ jt.

Loe edasi: Jõulumõte: „Festina lente! Kiirusta aeglaselt“

Sindis peeti taas õpilaste Jõuluballi

Jõuluball on Sindi gümnaasiumis kujunemas enne talvist koolivaheaega traditsiooniliseks oodatud sündmuseks.

Jõuluball Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard
Jõuluball Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

See oli seitse aastat tagasi, kui Sindi gümnaasiumi õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup esmakordselt korraldas Jõuluballi, mis nüüd järjepidevalt igal aastal kordub. Ta teadis lisada, et päris esimest korda see toona siiski ei toimunud, sest Mari Suurväli direktoriks olemise ajal on ühel aastal ka varem Jõuluballi peetud, aga pärast seda tuli vahe sisse. Korraldajaid on vahepealsetel aastatel olnud rohkem kui üks ja iga ball seetõttu eelnevatest veidi omanäolisem. Tänavu oli peakorraldaja kooli huvijuht Eneli Ennok.

Eilse balli õhtujuhiks valiti Ats Tobias Pikk. Tervituslauluga esines Sindi gümnaasiumi õpilane Marion Tõldsepp. Rivo Rehe laulma hakkamine tõi esimese tantsupaari põrandale. Gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja Tatjana Grigorjeva-Keerup ei jäänud kauaks üksinda tantsupõrandale. Õige pea liitusid ka järgmised paarid. Tantsiti valsi taktis, aga ka teistes rütmides. Tantsude pausil kutsus huvijuht pidutsejad seltskonnamänge mängima. Kellel soovi oli, käisid kooli stuudios pildistamas. Fotografeeris oma kooli õpilane Eliise Kull.

Loe edasi: Sindis peeti taas õpilaste Jõuluballi

Sindi gümnaasiumis kõnetati hapraid hingekeeli

Asudes pärast ennelõunast külaskäiku Sindi gümnaasiumisse toimetama tavapärasel viisil järjekordset uudist, tekkis ületamatu tõrge, mis ei lasknud lakoonilises sõnastuses kuuldust ja nähtust ülevaadet kirjutada. Loobusin ühe ajakirjandusliku žanri kasutamisest teise kasuks, mis lubab ka oma arvamust ja tundeid kirjeldada.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, oma õpilastest ümbritsetuna Foto Urmas Saard
Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, oma õpilastest ümbritsetuna. Foto: Urmas Saard

Täna toimus Sindi gümnaasiumi aulas kaks aktust, millega lõppes käesoleva õppeaasta esimene pool ja lapsed saavad jääda talvisele koolivaheajale. Mõlemal aktustel oli harjumuspärasest vähem pidulikkust, kuid seda enam hingestatud südamlikkust, mille tekitamine ei vaja ilmselt mitte niipalju erialast pedagoogilist oskust, vaid hoopis äratabamist meie tundemaailma peenhäälestatud keskkonnas.

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup juhtis õpilaste tähelepanu ratsionaalsele arukusele ja ei lasknud mitte kedagi uinuda püüdmatutesse helesinistesse unistustesse. Ta usub enamike jõulusoovide täitumist. Samas omab ta seisukohta, et täitumatuks osutuvad soovid ei pruugigi sageli olla kõige mõistlikumad. Aga mõned soovid olid Keerupi enda sõnul õpilastele isegi pahatahtlikud. Ometi tuleb viimane sõna kirjutada jutumärkidesse. „Ma soovin, et internett ära kaoks.“ Õpilastes tekitas selle kuulmine muidugi võimsa hämmingu kahina.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis kõnetati hapraid hingekeeli

Kümme Pärnumaa õpilasfirmat käis Väike-Salatsis

Pärnumaa koolinoored kõnelesid Väike-Salatsi (Läti kohanimena Mazsalaca) õpilaslaadal läti keelt ja pälvisid hindamiskomisjoni otsusega mitmeid auhindu.

Inga Rokpelne ja Birgit Peterson Foto Urmas Saard
Inga Rokpelne ja Birgit Peterson. Foto: Urmas Saard

Pühapäeval, 18. detsembril toimus viiendat aastat Mazsalaca õpilasfirmade laat, mida korraldab Mazsalaca vidusskolā (keskkooli) õpetaja Inga Rokpelne. Pärnu Koidula gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja ja projektijuht Birgit Peterson ütles, et koostööd alustati selle kooliga käesoleva õppeaasta alguses läbi rahvusvaheliste õpilasfirmade projekti “Central Baltic Students Enterprises without Borders”.“ Peale Koidula gümnaasiumi osalesid laadal veel Sindi gümnaasium ja Pärnu Raeküla kool, kus õpilasfirmade tegevust juhendab majandusõpetaja Kristi Suppi.

Umbes 1300 elanikuga väikelinnas laatade korraldamiseks sobiv suurem kaubanduskeskus puudub. Nii korraldati laat kultuurimajas, kus paraja mahutavusega pinnad võimaldavad nii kaubelda kui ka meelelahutusliku kavaga esinemiseks lava kasutada. Õpilaslaat algaski kohaliku keskkooli õpilaste esinemistega.

Loe edasi: Kümme Pärnumaa õpilasfirmat käis Väike-Salatsis

Sindis kiideti jõulumeest

Jõuluvana Joonatan külastas Sindi eakaid, sotsiaaltöökeskust ja naisliitu.

Jõuluvana Joonatan Sindis Foto Urmas Saard
Jõuluvana Joonatan Sindis. Foto: Urmas Saard

Kuna linnatänavate paljal asfaltil uhke saan ei libise, vahetas jõuluvana Joonatan saani ja seda vedava hobuse lumetee lõppedes veelgi uhkema neljal rattal vurava sõiduki vastu ja jõudis nõnda väga kiiresti juba täna Sindi sotsiaaltöökeskuse maja trepi ette. Sindi sotsiaaltöökeskuses peeti ühiselt naisliidu liikmete, eakate ja keskuse rahvaga jõuluootuse pidu. Autost õuele astudes tõmbas Joonatan aega viitmata lõõtsast lustliku viisijupi välja, astus paraadnast majja ja seadis sammud otseteed kõige lõbusamalt kostvate häälte suunas.

Pika laua taga istus inimesi 30 ja pealegi, paljudel päkapiku mütsid üle kõrvade veetud. Eakate juht Juta Velleste krapsas hoobilt laua tagant püsti ja seisiski kohe abivalmilt jõulutaadi kõrvale. Näis, et jõulumehel aeg piiratud ja nii asus ilma pikema jututa kinke jagama. Juta aitas küll nimesid lugeda, aga iga nimetatu pidi suutma päris iseseisvalt luuletust lugeda, laulda või tantsida. Väga hoogsaks jalgade loopimiseks paraku ülipika laua tõttu ruumi ei jätkunud ja nii pidi mõnigi särtsakam esineja leppima rahulikema liigutusega. Mõned ei pääsenudki laua tagant välja ja jõulutaadi pikk pai jäi saamata, kuigi pikalt ette loetud luuletus väärinuks koguni kolme pikka paid. Kingiks saadud pakid toimetas nobedal käigul kõigile kätte Edvi Kukk, naisliidu juhatuse liige.

Loe edasi: Sindis kiideti jõulumeest

Pärnu muuseumis jagati tunnistusi

Pärnu muuseumis toimunud loengusarja “Pärnu ja Pärnumaa ajaloo uurimisest” sügisese hooaja lõpetas kolmikloeng “Pärnu maakonna planeerimise minevikust ja hetkeseisust“.

Tiit Kask annab Tiina Tojakile üle tunnistuse, mis kinnitab Pärnu muuseumi poolt korraldatud täiendkoolituse läbimist Foto Urmas Saard
Tiit Kask annab Tiina Tojakile üle tunnistuse, mis kinnitab Pärnu muuseumi poolt korraldatud täiendkoolituse läbimist. Foto: Urmas Saard

Täna andsid Pärnu maakonna planeerimise minevikust ja hetkeseisust asjatundliku ülevaate Pärnu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi, planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn ja arengutalituse juhtaja Urmas Kase. Kõneldi asustuse paiknemisest Pärnumaal, tähtsamatest transpordiühendustest ja tehnilise taristu tulevikukavadest, rahvastikutrendidest, looduskeskkonna väärtustest ning maakonna võimalikust tulevikust kuni aastani 2030.

Asustuse paiknevust ja väljakujunenud tõmbekeskuseid tutvustades ilmnes, et selles vallas aastakümneid planeeringute valmistamisega töötanud inimeste nägemuses lähtub praegune haldusterritoriaalne ümberkorraldus eelkõige poliitilistest otsustest. Kuid täna ei räägitud poliitikast vaid planeeringutest, mida on koostatud teaduslike uuringute ja pikaaegselt omatud kogemuste põhjal.

Loe edasi: Pärnu muuseumis jagati tunnistusi

Johannes Mets pälvis Külauudiste tänukirja

Eesti Kodanikuajakirjanduse selts tänab MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendajat Johannes Metsa kaastöö eest, mis toob lisatähelepanu juhtraja automudelismile ja pakub meie lugejatele huvitavat lugemist.

Johannes Mets tutvustab Sindi gümnaasiumi 3b õilastele juhtraja automudelismi Foto Urmas Saard
Johannes Mets tutvustab Sindi gümnaasiumi 3b õilastele juhtraja automudelismi. Foto: Urmas Saard

Täna külastas Sindi mudelispordi keskust Sindi gümnaasiumi 3b klass ja klassijuhataja Ene Alunurm. Sindi automudelismi juhtrajal on lisaks kohalikele õpilastele käidud põnevat tehnikasporti uudistamas ja kätt harjutamas ka teistest Pärnumaa paikadest. Kui senised külastused on esmauudistajatele üksnes küllaga põnevust pakkunud, siis tänasel ennelõunal olid kümned silmapaarid tunnistajaks, kui väga nende võõrustajat tegelikult hinnatakse.

Kodanikuajakirjanduse seltsi juhatuse esimehe ja Külauudiste peatoimetaja Aksel Lõbu allkirjaga tänukirja üleandmine ootamatult ja ilma ette teatamata valmistas Metsale tõelise üllatuse. Lõbu kirjutas tänukirjale, et rohujuuretasandi meedia on koht, kust inimesed ammutavad positiivsust ja uhkust oma kodukoha tegemiste üle. „Külauudiste poolt loodame, et meie koostöö jätkub meeldivaid hetki ja äratundmisi pakkudes.“ Koos tänukirja üleandmisega sai Mets kingituseks ka Apollo kaupluse raamatu kinkekaardi.

Mets on järjepidevalt hea asjatundlikkusega kirjutanud erineva astmega võistlustest mitmetel Eesti juhtradadel. Samuti teinud reportaaže välisriikidest.

Loe edasi: Johannes Mets pälvis Külauudiste tänukirja

Sindis on pikk vene keele päevade traditsioon

Sindis toimunud Pärnumaa kolmeteistkümnendal vene keele päeval osales 21 üldhariduskooli, 30 õpetajat ja umbes paarsada õpilast.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, kätles kõiki vene keele päevale saabujaid ja lahkujaid Foto Urmas Saard
Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, kätles kõiki vene keele päevale saabujaid ja lahkujaid. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup, Pärnumaa vene keele ainesektsiooni juht, korraldas esimese vene keele päeva 2003. a Sindis. Sellest ajast saadik on enamik maakondlikke vene keele päevi toimunud Sindis. Ainult aastatel 2005, 2012. ja 2015. toimus vene keele päev õpetaja Kai Oraste korraldamisel Audrus.

Tänane vene keele päev kujunes eelnevatest oluliselt erinevaks sellega, et osalejate hulgas oli seitse kooli Tallinnast või selle lähedalt Harjumaalt: Pirita majandusgümnaasium, Tallinna reaalkool, Tallinna Arte gümnaasium, Kallavere keskkool, Vaida põhikool, Audentese erakool, Tallinna Laagna gümnaasium. Tallinna külaliste Sinti tuleku eest kandis hoolt Leena Möls, Vene keele õpetajate seltsi juhatuse esimees.

Pärnumaad esindasid lisaks Sindi gümnaasiumile veel gümnaasiumid Vändrast ja Kilingi-Nõmmest, põhikoolidest Paikuse, Tori, Koonga, Are, Pärnjõe, Jõõpre, Sauga, Pärnu-Jaagupi, Lõpe, Audru, Pärnu linnast Tammsaare kool.

Loe edasi: Sindis on pikk vene keele päevade traditsioon

Õpilaslaat Sindi gümnaasiumis

Täna õhtul pidas Sindi gümnaasium kuueteistkümnendat korda õpilaslaata, mis on Pärnu maakonnas kõige pikema traditsiooniga.

Margit Viies, Silmapaistvaim müügimees Foto Urmas Saard
Margit Viies, Silmapaistvaim müügimees. Foto: Urmas Saard

Majandusõpetaja Kristi Suppi juhendamisel kauplesid laadal nii Sindi gümnaasiumi õpilasfirmad kui Raeküla kooli minifirmad. Enamik Sindi gümnaasiumi õpilasi polnud siiski Junior Achievement Eesti programmi raames firmadena esindatud ja nemad tegutsesid töötubadena. Lisaks neile oli ka täiskasvanud kauplejaid.

MTÜ Pesapuu erineva kujuga korvid ja karbid valmistati Pärnu Postimehe paberist. Korduvkasutusena tarvitatud ajalehepaberist materjal on oskusliku töötluse tulemusena tugev ja vastupidav ning esmapilgul peale vaadates ei teagi arvate, et tegemist paberiga.

Õpilane Katrin Elisabeth müüs enda valmistatud vilditud seepi. Minifirma Jakami müüs Pirni-õuna ja virsiku-õuna suhkruvabasid, kuid magusaid jooke. Õpilaste sõnul oli neil sadakond pudelit väga tervislikku jooki, mis müüdi praktiliselt silmapilkselt ära. Ühe teise leti ääres teistsuguse maitsva joogiga sai pisut ka nalja. Enne kui kahe eurone müüja näppude vahele jõudis, otsustas münt ka ise proovida joogi värskust ja sulpsas ühe jutiga topsi põhja.

Loe edasi: Õpilaslaat Sindi gümnaasiumis

Kurgjal lihviti kivisid ja küpsetati leiba

Tänane Särghaua õppekeskuse ja C. R. Jakobsoni talumuuseumi külastus oli preemiareis kõigile neile õpilastele, kelle abil viidi edukalt läbi 9. novembril toimunud Sindi gümnaasiumi seitsmes õpilaskonverents „Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“.

Kurgjal Foto Urmas Saard
Kurgjal. Foto: Urmas Saard

Väljasõit Vändra valda polnud üksnes tavalisele koolipäevale vaheldust pakkuv tegevusetu ajaviide. Mitme tunni pikkust ajakava täitis meelelahutuslik käeline tegevus erinevates õpikodades.

Esmalt peatuti Kurgja talumuuseumi naabruses asuvas TTÜ Geoloogia Instituudi Särghaua välibaasis, mis asub kultuurilooliselt huvitava ajalooga endisel talukohal. Särgava talus on karjapoisi põlve saanud tunda Johann Voldemar Jannsen, hiljem samas kohas peatunud Fridebert Tuglas ja Ernst Peterson Särgava. Korduvalt on talu külastanud Konstantin Päts.

Tänaseid külalisi võttis vastu doktorikraadiga geoloogia teadur Maris Rattas, kellelt saadi teada, et möödunud sajandi alguses oli talukoht Pärnumaal üks edukamaid. Paraku 1949. aastal Särgava pererahvas küüditati Venemaale ja majandamise võttis üle Vändra kolhoos. Nüüd asub samas paigas geoloogia instituudi välibaas, mille peamiseks funktsiooniks on kujunenud kivimiproovide hoiustamine ja esmane uurimine.

Loe edasi: Kurgjal lihviti kivisid ja küpsetati leiba

Helgi Tuul avas Sindis gobeläänide näituse

Tekstiilikunstnik Helgi Tuul tähistas 3. detsembril oma 70. sünnipäeva isikunäituse avamisega Sindi muuseumis.

Helgi Tuul 70 sünnipäeva isikunäitust avamas Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Helgi Tuul 70 sünnipäeva isikunäitust avamas Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Tema töid on olnud paljude aastate kestel vaadata väga mitmel pool, ka välisriikides. Sindi muuseumis nägid külastajad tunnustatud tekstiilikunstniku gobeläänvaipasid viimati 2009. a märtsis avatud näitusel. Sarnaselt tollele meeldejäävale päevale kogunes ka laupäeval märkimisväärselt suur hulk tema loomingu austajaid muuseumi kitsukestesse ruumidesse. Kohal olid viis Helgi lähimat kaastöölist omaaegses 1. detsembri nimelises vabrikus; Helgi tütar Tiina; tekstiilikunstnik Karin Tislar, kes alles tänavu juulis tähistas samuti Sindi muuseumis oma 70. sünnipäeva isiknäituse avamisega; kunagine üleaedne ja praegune riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin, endine majanaaber ja praegune Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk; teised lähedased, sõbrad tuttavad, kunstihuvilised.

Näituse avamisele andis tundelise pidulikkuse Merike, kes pani viiuli keeltel helisema traditsionaali „Forever joung“ (igavesti noor). Näituse avamisel liiguti ühest ruumist teise, kolmandasse. Kõigis tubades mängis Merike järgmise peatüki sissejuhatuseks.

Loe edasi: Helgi Tuul avas Sindis gobeläänide näituse

“Jäärmark 2016” Pärnus

Laupäeval, 3. detsembril toimus üheksandat korda Pärnu Kaubamajakas õpilaste poolt korraldatud laat õpilastele. Tänavu oli osalemissoovi avaldanute hulk rekordiline: 55 meeskonda, kellest kohale jõudis 48.

Korraldajad Merilin ja Lisett üritust avamas Foto Kristi Suppi
Jäärmarki korraldajad Merilin ja Lisett üritust avamas. Foto: Kristi Suppi

Oleme võtnud eesmärgiks, et osalejad ei pea tasuma osalemistasu. Kõik vajalik saab korraldatud sponsorite ja toetajate abiga. See on korraldavale meeskonnale paras „pähkel“, aga seni on kõik sellega hakkama saanud. Igal aastal on erinev korraldusmeeskond, et anda võimalikult paljudele õpilastele kogemuse omandamise võimalust.

On olnud vaidlusi selle üle, et kuna majandusõpe on õpe, mis teadvustab, et „tasuta lõnaid ei ole“, peaks siiski jääma üks võimalus, kus saavad õppe-eesmärkidel osaleda ka need õpilased, kelle majanduslikud võimalused on kesisemad. Igal medalil on aga kaks külge. Kui ikka ise ei ole raha välja käidud, on ka lihtsam loobuda – otsustasin, lubasin, aga ei tule… Muidugi ei saa siinkohal vastu haigustele – kui gripp murrab, pole parata.

Niisiis olid kohal 48 meeskonda (ÕF, MF, töötoad) ja nende kogukäive laadal ulatus 2000 euro kanti. Fikseerisime summa 1884,57 eurot, aga kahjuks jäid sinna hulka arvestamata mõned tublid müüjad, kelle lõppsumma on veel meile teatamata.

Loe edasi: “Jäärmark 2016” Pärnus

„Jõululooga“ Sindis

Eesti Lastemisjoni nukuteater Talleke külastas tänasel teisel adventpühal Sindi linna lasteprogrammiga „Avamata kingitus“, mille keskseks ootuseks oli nukunäidend „Jõululugu“.

Eesti Lastemisjoni nukuteatri Talleke trupi liikmed Sindis Foto Urmas Saard
Eesti Lastemisjoni nukuteatri Talleke trupi liikmed Sindis. Foto: Urmas Saard

„Jõululugu“ vestab Jeesuse sünniloost ja esimestest sünnipäevakülalistest väiksematele lastele hõlpsasti mõistetaval kujul. Jutustus põhineb piibliloo Luuka evangeeliumi 2. peatüki kirjeldusel, kestvusega 25 minutit. Helitaustaks on kasutatud Timo Lige muusikat ning vokaalselt ka Maarja ja Joosepi laulu. Nukud pani elama kuus vabatahtlikku, kes saanud ettevalmistuse lastemisjoni koolituspäevadel. Lisaks üks inimene valgustuse puldis ja teine arvuti taga.

Nukuetendusele eelnes vahetu vestlus lastega. Vestlust illustreerisid pildid suurel ekraanil ja vahelduseks lauldi täiel rinnal tuntud lastelaule. Näiteks: „Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö…“ Seda viis läbi Ülle Kalvik, lastemisjoni projektijuht. Seltsimaja väikese saali kõik 70 istekohta olid hõivatud ja toole tuli puudugi. Tublisti üle poolte olid lapsed. Selgelt kristlikule pärimusele tuginev vestlus polnud siinse kultuuriruumiga harjunud inimestele midagi võõristavat ja seepärast ei tundunudki religioosse müsteeriumina. Pigem oli tegemist väga eluterve käsitlusega, mis suunas lapsi ratsionaalselt, aga ka eetiliselt parimal viisil elus toimetama.

Loe edasi: „Jõululooga“ Sindis

„Pärnumaa jõulud“ on Mari Suurväli laps

Viie Sindi gümnaasiumi õpilasfirmaga alustanud õpilaslaat „Pärnumaa jõulud“ on osavõtjate arvult lähenemas sajale.

Mari Suurväli, õpilaslaada Pärnumaa jõulud projektijuht Foto Urmas Saard
Mari Suurväli, õpilaslaada Pärnumaa jõulud projektijuht. Foto: Urmas Saard

Täna toimus Pärnu kaubanduskeskuses Port Artur 2 traditsiooniline õpilaslaat „Pärnumaa jõulud“, mille järjekorranumbriks kirjutati 15.

Riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin ütles, et paljud tänased laadal osalejad polnud veel sündinudki, kui Mari Suurväli Pärnus õpilaslaatade korraldamisega alustas. „Õpilasfirmade laada „Pärnumaa jõulud“ tõi Port Arturi aatriumisse Suurväli sel ajal, kui ta ise töötas Sindi gümnaasiumi direktorina. Koondades tegusaid õpetajaid juhendama maakonna esimesi õpilasfirmasid sai Sindist tervel Pärnumaal alguse midagi täiesti uut, mis nüüdseks on kasvanud õpilasosaluse arvukuselt kujundlikult öelduna sajakordseks,“ tõdes Šorin.

„Kui me esimest korda 2001. aastal Port Arturisse tulime, polnud selles hoones enamikku laatade pidamise ala olemaski. Õpilaslaat oli esindatud ainult viie Sindi gümnaasiumi õpilasfirmaga,“ meenutas laada „Pärnumaa jõulud“ projektijuht Mari Suurväli. „Aga tänaseks on enim õpilasfirmasid nende aastate jooksul jälle Sindi gümnaasium välja toonud. Eks see ettevõtlus oli ju mul oma laps ajast, kui töötasin Sindi gümnaasiumi direktorina.“ Suurväli pidas õnneks tookordseid õpetajad, kes seatud eesmärgiga hästi haakusid.

Loe edasi: „Pärnumaa jõulud“ on Mari Suurväli laps

Õpilasfirmade koolitus laienes Pärnusse

Strand SPA & Konverentsihotellis toimunust andis ülevaate Merike Elmik, Junior Achievement (JA) Eesti koolitusjuht.

Mari Suurväli ja Merike Elmik Foto  Urmas Saard
Mari Suurväli ja Merike Elmik. Foto: Urmas Saard

JA Eesti korraldas täna esmakordselt Pärnus koolituse õpilasfirmade liikmetele. Koolituspäeva kavas osalesid erinevates töötubades juhatuste esimehed, raamatupidajad, tootmis-, arendus- ja turundusjuhid. Ühiselt võeti osa müügikoolitusest.

Õpilasfirmade õppekava on koostatud JA Eesti ettevõtlusõppe programmi alusel, mida üldjuhul õpetatakse üldhariduskoolide majandus- ja ettevõtlusõppe raames. See programm läbitakse ühe õppeaastaga. Kõikide JA Eesti programmide metoodiline põhimõte on õppimine tegevuse kaudu. Õppeaasta alguses programmiga alustades mõeldakse välja ideed ja alustatakse ettevõtte loomisega. Eestis käib ettevõtte asutamine kiiresti. „Aga tegemist ei ole tavamõistes äriettevõttega. Programmi käigus tekivad väikesed meeskonnad, keda me nimetame õpilasfirmaks. Põhikooli astme noorematel õpilastel on ka minifirmad. Programmi üldnimetus on siiski õpilasfirma,“ selgitas Elmik.

Loe edasi: Õpilasfirmade koolitus laienes Pärnusse

Kunstnike uudislooming Pärnu linnagaleriis

Pärnu raekojas asuvas linnagaleriis avatud kunstnike aastanäituse noorim osaleja on Elisabeth Teinburg ja vanim Leili Voll.

Pärnu Postimehe ajakirjanik Anu Jürisson usutleb Elisabeth Teinburgi Foto Urmas Saard
Pärnu Postimehe ajakirjanik Anu Jürisson usutleb Elisabeth Teinburgi. Foto: Urmas Saard

Eile õhtul tänavust aastanäitust avades ütles Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja, et sarnaseid ülevaate väljapanekuid on järjepidevalt korraldatud 22 aastat. „Meie jaoks on see väga pikk aeg. Tore, et igal aastal on näitus täiesti erinäoline, kuigi pooled osalejatest on ikka ühed ja samad kunstnikud,“ rääkis Raudoja. „Kui Mõned aastad tagasi väga vingusime, et noori ei ole ja peamine raskus jääb ikka vana kahurväe kanda, siis viimasel kolmel aastal on julgenud ka keegi noor inimene aastanäitusele välja tulla.“ Sedakorda tõstis ta esile Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi viimase klassi õpilast Elisabeth Teinburgi.

Vahetult enne tööde ülespanekut tõi oma uuema loomingu näitusele ka Pärnu vanim kunstntik, tänavu augustis 90. sünnipäeva tähistanud Leili Voll. Käesoleva õppeaasta alguses sai väsimatu kunstnik linnapea Romek Kosenkraniuse allkirjaga tänukirja, millega tunnustati tema pikaajalist tööd Pärnu kunstikoolis ja panust kodukandi kunstiellu. Maalid ja graafika sisustavad Volli kõiki päevi.

Loe edasi: Kunstnike uudislooming Pärnu linnagaleriis

In memoriam Elmar Joosep (13.06.1924-27.11.2016)

Manalateele on läinud üks rahvuslane, kelle sünnikodu oli Pärnumaal Halinga valla Uduvere alevikus.

Pildil Elmar Joosep koos sõpradega, tänavu 26. septembril Foto Ants Liigus
Pildil Elmar Joosep koos sõpradega, tänavu 26. septembril. Foto: Ants Liigus

Elmar oli seitsmeteistkümnene, kui tema kodu 1941. aastal hävituspataljonlaste, punaväelaste ja nende kohalike käsilaste poolt koos enamuse alevikuga maha põletati. Selja taha oli jäänud kaunis noorus vilka kultuuri- majandus- haridus- ja seltsieluga alevikus. Ilmselt isa Jaani konstaabliameti tõttu oli nende kodus jutuks kindlasti aleviku ja valla uudised, mida terane poiss endale meelde jättis. Uduverre jäid sealse suvelasteaia päevad, mida ta koos alevikus Enge Põllumeeste Seltsi majas asunud ühiskaupluse pidaja poja, hiljuti lahkunud Valter Ojakääruga mööda saatis.

Raamat oli Elmari hea sõber kogu elu. Ta oli oma eluajal poolesaja raamatukogu lugejaks ja seda alates kuueaastase poisikesena Uduvere kodumajanduskooli raamatukogust kuni Genfis Rahvasteliidu palees asunud ÜRO raamatukoguni (tal endalgi kogunes mitme tuhande köiteline, põhiliselt teatmeteostest koosnenud tarkusevaramu). Poja tulevikule mõeldes suunasid vanemad ta Pärnu-Jaagupi algkoolist 1935. aastal Pärnu I progümnaasiumi ja nii äkki see lapsepõlv ja pidev elu Uduveres lõppeski. Poisipõlve pikendusena siiski vanematekodu Uduveres veel küüdiaastani 1941. Ta kiindus oma noorusaastastesse sedavõrd, et ei lahkunud neist iialgi.

Loe edasi: In memoriam Elmar Joosep (13.06.1924-27.11.2016)

Ühinemisläbirääkimisi selgitav rahvakoosolek Sindis

Eelseisval pühapäeval algav rahvaküsitlus olevat küll omavalitsustele kohustuslik, aga polevat otsuse langetamisel siduv, selgitati eilsel rahvakoosolekul.

Johannes Mets rahvakoosolekul Foto Marko Šorin
Johannes Mets rahvakoosolekul. Foto: Marko Šorin

28. novembril kogunes Sindi seltsimajja veidi alla 30 inimese, kes tundsid huvi Sindi linna, Sauga valla, Tori valla ja Are valla ühinemisläbirääkimiste hetkeseisu vastu. Linnavalitsuse poolelt olid kohal linnapea kohuseid täitev Rein Ariko, volikogu esimees Toomas Asi ja linnasekretär Birgit Kuusk. Külalisena osales koosolekul Sauga vallavolikogu liige Tiit Sutt. Samuti oli kohal riigikogu liige ja Sindi kodanik Marko Šorin.

Hetkeseisu tutvustas Asi, kes tuletas lühidalt meelde asjade käiku alates Suur-Pärnu plaanist, millest Sindi kohe keeldus, kuni käesoleva hetkeni. Pärast Suur-Pärnu idee lagunemist jagati kaardid ümber ja Sauga vald tegi omakorda Sindi linnale ja Tori vallale ettepaneku ühinemiseks. Ariko sõnul jõuti kolmepoolsetel läbirääkimistel kiiresti kokkuleppele tulevase valla nime ja keskuse asukoha suhtes. Kaardid lõi jällegi segi Are valla sundseis. Kuna esialgse plaani kohaselt ei saa ühise piiri puudumise tõttu Are vald Pärnuga ühineda, siis oli neil valida kaks suunda: kas Sindi – Sauga – Tori või Halinga. Peale Halinga keeldumist jäi Arele vaid üks valik. See tõi segadust juurde, kuna Arele ei sobinud ei uue ühendvalla nimeks valitud Sindi vald ega keskuse asukoht Sindis. Are esitas omad tingimused ja nende arutamine hetkel käibki.

Loe edasi: Ühinemisläbirääkimisi selgitav rahvakoosolek Sindis

Jaanus Torrim: ärgem olgem ainult jõuluajal head

Pärnus süüdati pimeda saabudes esimene advendiküünal ja tehti head mitte ainult sõnades.

Esimesel adventpühal Pärnus Rüütli platsil Foto Urmas Saard
Esimesel adventpühal Pärnus Rüütli platsil. Foto: Urmas Saard

Traditsiooniliselt alustasid pärnakad esimese adventpüha tähistamist kaunimate advendi- ja jõululaulude ühislaulmisega Eliisabeti kirikus. Seejärel kogunesid kirikulised Eliisabeti kiriku ette, et ühiselt jõuluvanade ja Janne Ristimetsa tantsuinglitega alustada jalutuskäiku mööda Rüütli tänavat Rüütli platsile. Kõige ees sammusid Eliisabeti koguduse diakon Jaanus Torrim ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Rüütli platsil tervitas linnakodanikke jõuluvana Ärni. Kõnelesid Torrim ja Kosenkranius.

Torrim rääkis valgusest, mida vajab iga inimene ja kogu loodu: loomad, linnud, taimed. „Valgus aitab tihtipeale eemalduda ka meie muredest ja vaadata läbi pimeduse kumava valguse poole. Torrimi arvates võiksime mõelda advendi ajal nendele inimestele, kellel võibolla ei ole lähedasi, kellel ei ole perekondi ja kes on üksinda. „Vaadakem enda ümber ringi, kas minu naabrimehel või -naisel on jõuluõhtul kedagi. Kas meie võiksime olla nende kõrval ja kutsuda neid endale kasvõi külla. Et nad ei oleks kurvad. Et ka neil oleks rõõmsad jõulud.“ Diakon pidas tähtsaks, et kiriku altari küünlast läidetud tuli valgustaks meie riigi inimeste hingesid ja südameid. „Ärgem olgem ainult jõuluajal head või väga head. Olgem kogu aeg head, ärgem riielgem ja ärgem tehkem kurja üksteisele, vaid olgem üksteise kõrval ja toetagem üksteist. Et inglid oleksid saatmas teid teie eluteel.“

Loe edasi: Jaanus Torrim: ärgem olgem ainult jõuluajal head

Sindi gümnaasiumi parimad tordi valmistajad

Sindi gümnaasiumi sünnipäeva nädal lõpetati tordivalmistajate vahelise võistlusega, kus hindamiskomisjon nimetas kuus parimat noort kondiitrit.

Žürii liikmed ja kooli ajakirjandusõpilased arutlevad parima maitse üle Foto Urmas Saard
Žürii liikmed ja kooli ajakirjandusõpilased arutlevad parima maitse üle. Foto: Urmas Saard

Novembrikuu kolmandal nädalal tähistas Sindi gümnaasium oma 179. sünnipäeva. Kogu nädala võis kuulda kooliraadio saadete sarjas õpetaja Lembit Roosimäe põnevaid jutustusi õppeasutuse ajaloos toimunud sündmustest. Valmistati postkaarte ja torte. 18. novembril korraldati neist näitus.

Samal päeval hindas žürii torte maitse, välimuse ja loomingulisuse järgi. Teraselt jälgiti toorainete valikut. Hindamisel eelistati naturaalsete tervislike toorainete kasutamist. Teist korda toimunud tortide valmistamise võistlusel osales 46 õpilast, keda oli võrreldes eelmise aastaga ligemale paar korda rohkem. Žüriisse kuulusid kooli kodunduse õpetaja Maia Agar, kooliõde Anne Sammelselg, Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Helen Sääsk, arvutiadministraator Asko Aru ja majandusjuhataja Mart Nõmm, kes omab toitlustajana pikaajalisi kogemusi.

Sünnipäeva nädal lõppes piduliku kontsertaktuse ja võitjate väljakuulutamisega.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi parimad tordi valmistajad

Sindi meediaõpilased Papa Jannseni koolitunnis

Pärnu Ülejõe linnaosas asuv omaaegne Tallinna-Posti maantee on nimetatud Johann Voldemar Jannseni tänavaks põhjusel, et selle ääres asuvas majas sai alguse esimene Eestis pidevalt ilmuv ajakirjandus.

Õpetaja Ilona Veike ja Sindi gümnaasiumi meediaõpilased Koidula muuseumist väljumas Foto Urmas Saard
Õpetaja Ilona Veike ja Sindi gümnaasiumi meediaõpilased Koidula muuseumist väljumas. Foto: Urmas Saard

Nädalapäevad tagasi, 18. novembril külastasid kultuurilooliselt olulist maja Sindi gümnaasiumi meediakallakuga 10. klassi õpilased. Praegu asub majas Koidula muuseum.

Tänavapoolsest uksest majja sisenedes satub külastaja 19. sajandi aegsesse klassiruumi. Madala laega tuba on vähe valgustatud. Esmapilgul hakkavad silma vanaaegsed koolipingid, suur maakaart, sama suur arvelaud ja harmoonium ühes hämaras nurgas. Külastajaid teretab suurt kasvu mees, kellel seljas vanaaegse tegumoega pikk kuub. Elmar Trink on Koidula muuseumi juhataja ja näitleja. Koolmeister palub õpilased istuma. Tagumises pingis istub Edwini kõrvale ka õpilasi saatev õpetaja Ilona Veike. Pärast lühikest sissejuhatust jalutatakse ka teistesse tubadesse.

Kõigepealt sisenetakse Johann Voldemar Jannseni ehk Papa Jannseni töötuppa, kus ta toimetas seitse aastat ajalehte Perno Postimees ehk Näddalileht. Lehe esimene number ilmus 1857. aasta 5. juunil. Peale nende ruumide on majas veel neli tuba. Neist kõige tagumises näeb magamistuba. Kõigis ruumides on rohkelt ajalooürikuid: dokumente, pilte jm. Eriline koht on Papa Jannseni tütrel Lydia Koidulal, kes aitas isal lehte toimetada ja kirjutas eesti rahvale südamesse minevaid luuletusi.

Loe edasi: Sindi meediaõpilased Papa Jannseni koolitunnis

Rail Balticu planeeringu tutvustamine Pärnumaal

Pärnumaad läbiva Rail Balticu planeering suunatakse Pärnu maavanema korraldusega avalikule väljapanekule, millega saavad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda ajavahemikul 29. novembrist 29. detsembrini.

Rail Balticu trassi tarvis ehitatakse Pärnu jõge ületava Papiniidu silla kõrvale uus kahe rööpmepaariga raudteesild Foto Urmas Saard
Rail Balticu trassi tarvis ehitatakse Pärnu jõge ületava Papiniidu silla kõrvale uus kahe rööpmepaariga raudteesild. Foto: Urmas Saard

Planeeringu eesmärgiks on leida sobivaim asukoht raudtee koridorile  Pärnumaal, alates Rapla maakonna piirilt kuni riigi piirini. Pressiteates öeldakse, et Rail Balticuga luuakse uus ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid, Rail Balticu rajamine on seotud suure avaliku huviga.

Trassi määramisel analüüsiti erinevaid asukohti ja võrreldi alternatiive kriteeriumigruppide lõikes: inim- ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, tehniline teostatavus, ehitusmaksumus, sotsiaalmajanduslik tulu ja kulu. Põhjaliku analüüsi käigus selgitati välja parim võimalik trassikoridor, kus osutusid otsustavateks teguriteks kohaliku eluolu ja majandustegevuse hoidmine ning tasakaalustatud arengu jätkamine, Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemine, trassi kulgemine majapidamistest kaugemal ja strateegilise, regionaalset arengut soodustava Pärnu linna ühendamise võimalust arvestades. Valitud trassikoridor annab ka võimaluse korraldada tulevikus raudteel kohalikku rongiliiklust suunal Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia. Selleks on kavandatud perspektiivsed asukohad regionaalsete rongipeatuste rajamiseks Rail Balticu trassile.

Loe edasi: Rail Balticu planeeringu tutvustamine Pärnumaal

Marko Šorinist saab homme riigikogu liige

Täna õhtul pärast pingelist ja viimast tööpäeva Sindi linnapeana teatati riigikogu keskfraktsioonist Marko Šorinile, et teda oodatakse homme hommikul riigikogu saali, kus täpselt kell 10:00 tuleb anda riigimehe ametivanne.

Marko Šorin riigikogu hoone koridoris, peatselt juba riigikogu liikmena Foto Urmas Saard
Marko Šorin riigikogu hoone koridoris, peatselt juba riigikogu liikmena. Foto: Urmas Saard

Kuna Maardu linnapea Vladimir Arhipov jättis täna peaminister Jüri Ratase asendusliikmena riigikogus vande andmata, siis otsustas Marko Šorin kasutada talle antud õigust ja asuda tööle riigikogu liikmena. „Tuleb homme hommikul aegsasti teele asuda, sest tipptunnil võib Tallinnas kergesti ajahätta jääda. Küsisin igaks juhuks, mis saab kui hilinen kaks minutit? Selle peale tehti väga tõsist häält. Sain aru, et riigikogus hinnatakse täpsust,“ rääkis täpsust ja korda armastav Šorin.

Mis oli täna ametist lahkunud linnapea viimane tõsine töö? „Alates kella kahest toimus Toris omavalitsuste esindajate nõupidamine ühinemise asjus. Kohal olid kõik neli osapoolt: Sindi linna, Tori, Sauga ja Are valla volitatud läbirääkijad. Meiega oli ka maavanem Kalev Kaljuste. Tööpäev läks üle määratud aja.“

Kas homne päev tuleb lihtsam, antakse aega sisse elada ja kohaneda uue töökohaga? „Teisipäeval Tallinnas viibides ja uuest tööst kõneldes sain aru, et tööle tuleb asuda kohe vahetult pärast vande andmist.“ Šorin rääkis, et tänase info põhjal määrab fraktsiooni esimees ta suure tõenäosusega väliskomisjoni liikmeks ja päev võib tänasest veelgi pikemaks ning pingelisemaks kujuneda.

Loe edasi: Marko Šorinist saab homme riigikogu liige

Marko Šorin ei anna täna riigikogu ees vannet

Täna annavad vande need inimesed, kes asuvad asendama ministriteks läinud riigikogu liikmeid.

Kadri Simsonil on Marko Šorinile midagi olulist öelda Foto Urmas Saard
Kadri Simsonil on Marko Šorinile midagi olulist öelda. Foto: Urmas Saard

Eile teatas Delfi („Vaata, kes saavad uue kolmikliidu ministrite asemel riigikogusse“) sündmustest etteruttavalt, et Keskerakonnast tuleb uute ministrite asemel riigikokku lisaks teistele ka Sindi linnapea Marko Šorin. „Peaministriks saava Jüri Ratase asendusliige on tegelikult Maardu linnapea Vladimir Arhipov, kuid tema teatas, et ei lähe riigikokku,“ kirjutas Delfi.

Kas Šorin on siis täna riigikogu ees vannet andmas? „Ei ole,“ kinnitas Šorin täna hommikul. „Jüri Ratase asendusliige Vladimir Arhipov on öelnud, et tema ei lähe riigikokku. Aga tulenevalt seadusandlusest ei saa ta sellest kohast muudmoodi loobuda, kui jätta vanne andmata. Mingid muud variandid, kirjalik avaldus või muu, siin ei loe. Kui ta täna vannet ei anna, siis läheb järjekord üle järgmisele asendusliikmele, mitte enne seda,“ selgitas Šorin.

„Mina annan ausat infot, nii nagu asjad on. Mina ei saa asjadest etterutata, sest see puudutab mind ja minu peret isiklikult,“ jääb Šorin selgesõnaliselt ühemõtteliseks. Tema tänane päevakava on seotud Sindiga. „Kell kaks läheme Torisse ühinemislepingut arutama.“

Urmas Saard

Eraldatud rahastus võimaldab uurida Pärnu kaubajaama tasuvust

Pärnu linnavolikogu planeeringukomisjoni aseesimees Viljo Vetik ütles, et praegu on viimane aeg tegeleda jõuliselt Rail Balticu kaubajaama kavandamisega Pärnusse.

1524 mm rööpmelaiusega Pärnu kaubajaam Foto Urmas Saard
1524 mm rööpmelaiusega Pärnu kaubajaam. Foto: Urmas Saard

Vetik on osalenud ka EVR Cargo nõukogu ja Eesti Raudtee nõukogu töös. „Juba projekti koostamise alguses, 2013. aastal, osundasin vajadusele asetada kaubaveod reisijate sõidutamisest tähtsamale kohale. Hea, et linn tuli mõttega kaasa ja märkis detailplaneeringusse uue kaubajaama võimaliku asukoha Ehitajate tee äärsesse piirkonda.“

Vetik mäletab, et veel mõned aastad tagasi polnud Rail Balticu Eesti projektijuht Pärnu kaubajaama arengust eriti vaimustunud. Nüüd näib asi pisut liikuvat. Möödunud nädala reedel, 18. novembril allkirjastati järjekordne rahastuslepe, millesse on kirjutatud summa ka Pärnu kaubaterminali tasuvusuuringuteks. Seni on üksnes Muuga kaubaterminalist kõneldud. Kuid Vetik meenutas Briti konsultatsiooniettevõtte AECOM raudteeprojekti uuringut, mis tõi välja majandusliku põhjendatuse rajada lisaks Riia ja Tallinna ühendvedude terminalile kaubajaamad ka Panevežysesse ja Pärnusse.

Loe edasi: Eraldatud rahastus võimaldab uurida Pärnu kaubajaama tasuvust