Mahetoit

Viiendik Tallinna koolipuhvetitest pakuvad mahetooteid

13. novembril Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis toimunud konverentsil tutvustati mahetoidu kasutamise võimalusi ja kogemusi lasteastutustes ning kuulutati välja Tallinna konkursi „Tervislik koolipuhvet“ parimad.

Kolmeteistkümnest tunnustuse saanud koolipuhvetist seitsmes pakutakse muuhulgas mahetooteid. Kõigist külastatud 49 Tallinna koolipuhvetist pakkus mahetooteid 12, mis on enam kui 20%. Paljud puhvetid olid huvitatud mahetoodete pakkumisest kohvikus, peamiseks küsimuseks osutus mahetoodete kättesaadavus ja logistika.

„Peame oluliseks, et Eesti koolipuhvetites oleks rohkem Eestis toodetud kohalikku ja mahetoodangut,“ ütles Margot Pomerants
Põllumajandusministeeriumi mahebüroost. „Esmatähtis on saavutada mahetootjate ja turustajatega sellised kokkulepped, et mahetoodete hind ei oleks lasteasutustele takistuseks mahetoodete ostmisel ja meil on hea meel, et tarnijad kinnitavad valmisolekut hinnasoodustusi teha.“

Tulundusühistu Eesti Mahe tegevdirektor Jaan Nõmmik ütles, et soovides pakkuda lastele maitsvat toitu kvaliteetsest toorainest, on ühistu nõus tegema lasteasutustele soodsamaid kokkuleppehindu. Konverentsikülastajatele rääkis Jaan Nõmmik ka mahetoidu kättesaadavusest Eestis, kauba tellimisest ja kohaletoimetamisest.

Kaari Onni Viljandi Vaba Waldorfkoolist rääkis kogemustest mahetooraine kasutamisel: „Täna on 90% kasutatavast toorainest mahetooraine, mahetoidu maksumus päevas lapse kohta on 1,25 eurot. 78 senti maksab riik, ülejäänud lapsevanemad.“ Mahetoidu kasutuselevõtt toimus koolis lapsevanemate initsiatiivil ning kogemus näitab, et hea tahtmise juures on koolis suures osas mahetoitu pakkumine võimalik.

„Viimase kahe aasta jooksul on toimunud oluline edasiminek mahetoidu kasutamisel lasteasutustes,“ ütles *Merit Mikk* Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest „Teiste riikide näidete juurde on juba võimalik tutvustada ka häid Eesti kogemusi, mis annab jõudu ja julgust edasi tegutseda,“ rääkis Merit Mikk.

Toitlustajate suurest huvist mahetoodete pakkumise vastu korraldati konverentsi raames ka mahe näidispuhvet, kus osalejad said vaadata võimalikku valikut mahetooteid.

Konverentsi korraldas SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Tallinna Haridusametiga, toetas Euroopa Liit. Tellijaks oli Põllumajandusministeerium.

Lisainformatsioon: Margot Pomerants, Põllumajandusministeerium, e-mail Margot.pomerants@agri.ee, tel: 6256 530

Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

Hetk mahekonverentsilt Tartus. Foto: Elen Peetsmann

Eelmisel neljapäeval Tartus toimunud konverentsi „Mahepõllumajanduse arengusuunad – teaduselt mahepõllumajandusele“ osalejad näevad vajadust kiirendada innovatsiooni mahesektoris. Sellise sõnumi edastas mahetootjatele ja teadlastele konverentsil pealoengu pidanud dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist.

„Põllumajandus, mis sõltub taastumatutest energiamahukatest ressurssidest, ei saa praegusel kujul jätkuda. Ka tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, toitained tuleb suunata ringlusesse ning vähenema peab sõltuvus välistest sisenditest,“ ütles dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist FiBL. „Et mahepõllumajandus saaks peavoolusuunaks, on vaja võrreldes tänasega oluliselt kiirendada innovatsiooni: nt efektiivsete biokontrolli meetodite arendamine kahjurite ja haiguste vastu võitlemisel, mahetootmisesse sobivate sortide aretamine saagikuse tõstmiseks jpm.“ Loe edasi: Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

Uuring: mahetootjate nõuandevajadus kasvab

Lähiaastatel suureneb nõuandevajadus mahesektoris ning enim vajatakse turustamise ning taime- ja loomakasvatusalast nõustamist, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejate nõustamisvajadus”.

Uuringust selgus, et aastatel 2010-2012 oli nõuannet, sh koolitust kasutanud 55% mahetootjatest, 23% mahetootjatest ei olnud professionaalset nõuannet kasutanud, kuid oleks seda vajanud ning 22% ei vajanud ega kasutanud nõuandeteenust. Nõuannet kasutanud mahetootjatest 90% osales koolitustel ning info- ja teabepäevadel, konsulendi juures käis konsultatsioonil 25%, riigi poolt täies ulatuses finantseeritavat nõustamist 2 tunni ulatuses kasutas 24% ning talus kohapeal nõustati 20% teenust kasutanud tootjatest.

Saadud nõuanne oli kvaliteetne, sest 72% seda kasutanutest rakendas soovitusi täielikult või suures osas. Mahetootjate rahulolu konsulentide ja teiste nõustajate tööga oli kõrge: 5 palli skaalal oli keskmine rahulolu hinnang 4,3 palli, rahulolevaid 84%. Nõustamine andis eelkõige kindlust ja julgust tegutsemiseks ning mõjutas ka majandustulemusi.
Loe edasi: Uuring: mahetootjate nõuandevajadus kasvab

Ants Uustalu õpetab Rosma koolis mahetoitu valmistama

Rosma kooli mahetoidu päev — Kokk Ants Uustalu ja kondiiter Kertu Lukas alustamas mahetoidu valmistamist Rosma koolis. Foto: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus

Põlva külje all Rosma koolis korraldatakse täna, 17. oktoobril mahetoidu päev, kus Ööbiku gastronoomiatalu kokk Ants Uustalu ja kondiiter Kertu Lukas õpetavad koolilapsi ning huvilisi vanemaid mahetoitu valmistama. Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal viib mahetoidu päeva läbi koostöös Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusega, et tõsta õpilaste, õpetajate ja vanemate teadlikkust mahetoidu eelistest.

Päeva teemaks on „Mahetoidu pidulaud“, mis läheb hästi kokku Ants Uustalu toiduvalmistamise põhimõtetega. Eesti Kulinaaria Instituudi liige ja Raplamaal tegutseva Ööbiku gastronoomiatalu peremees Ants Uustalu on veendunud, et süüa tuleb teha naudingu ning armastusega, mitte võtta seda kui kohustust. Ta hindab kõrge kvaliteediga head Eestimaist toorainet, puhtaid ja maalähedasi maitseid ning klassikalisi kulinaarseid võtteid. „Maitseainete ega ka kulinaarsete võtetega ei tohiks maskeerida tooraine enda maitset!“ lisab Uustalu.

Mahetoidu päeval Rosma koolis jagunevad õpilased koos õpetajatega mitmesse gruppi: ühed valmistavad salateid, teised põhirooga, kolmandad magustoitu (vt täpset menüüd allpool). Kaasa löövad ka huvilised vanemad ning pärast ühist pidusööki toimub mahetoidu teemaline juturing, kuhu on kutsutud ka kohalikke mahetootjaid. Kõik huvilised on oodatud. Loe edasi: Ants Uustalu õpetab Rosma koolis mahetoitu valmistama

Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid

Põhja-Ameerika ja Kanada teadusuuringute põhjal koostatud ligi 160 allikal põhinevas ülevaates “Organic Farming for Health and Prosperity” võetakse kokku mahepõllumajanduse mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Sageli jäetakse tähelepanuta, et mahepõllumajandus ei seisne ainult kemikaalide vältimises, siin on terve rida praktikaid, mida tavapõllumajanduses tihti või mitte kunagi ei rakendata ning mis annavad keskkonnale ja ühiskonnale positiivseid tulemusi.

Mahepõllumajanduse meetodid ja nende kasu keskkonnale:

• Õigesti planeeritud külvikord: parandatakse mulla kvaliteeti, surutakse alla umbrohtusid, takistatakse haiguste ja kahjurite levikut, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, mitmekesistatakse toodangut (võimalik eelis turustamisel).
• Sõnniku, komposti ja haljasväetiste kasutamine: parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, suunatakse toitained ringlusse, parandatakse saagikust.
• Kattekultuuride kasvatamine: parandatakse mulla kvaliteeti, vähendatakse erosiooni ja emissioone õhku, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, välditakse tolmamist (parem õhu kvaliteet), parandatakse saagikust.
• Sünteetiliste väetiste kasutamise vältimine: vähendatakse toitainete leostumist vette, parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, paljudel juhtudel vähendatakse sooldumist, vähendatakse taastumatute loodusvarade ja energia kasutamist.
• Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise vältimine: suurendatakse elurikkust, parandatakse vee ja mulla kvaliteeti, välditakse tolmeldajate kahjustamist, vähendatakse kulusid keemilistele sisenditele.
• Vaheribade ja puhveralade rajamine: suurendatakse elurikkust, toetatakse kahjurite looduslikke vaenlasi, pakutakse looduslikele liikidele elupaiku, parandatakse vee kvaliteeti, vähendatakse erosiooni.
Loe edasi: Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid

Eesti rohemajanduse edendajad 2012 on ABB, Pajumäe talu ja Riigimetsa Majandamise Keskus

rohemajanduse auhindade saajad — Eesti 2012. aasta rohemajanduse edendajad on ABB, Pajumäe talu ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Foto: SEI

Täna anti auhinnad rohemajanduse edendamise eest eraettevõtete kategoorias AS-ile ABB, väikeettevõtete kategoorias Pajumäe talule ja riigi osalusega ettevõtete kategoorias Riigimetsa Majandamise Keskusele. Tegemist on uue auhinnaga, mis tunnustab neid ettevõtteid, kes rakendavad oma tootmistegevuses ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Auhinna eesmärk on teadvustada rohemajanduse tähtsust nii ettevõtjate seas kui ka Eesti ühiskonnas laiemalt.

„Tunnustame aktsiaselts ABB-d, kuna ettevõtte tootmistegevus toetab taastuvenergia kasutamist ning oma ärijuhtimises ja ka tootmistegevuses rakendatakse keskkonnajuhtimis-süsteemi,“ ütles SEI Tallinna juhataja Tea Nõmmann. „Pajumäe talu Viljandimaal viljeleb keskkonna¬hoidlikku mahepiimandust ja ettevõtte üha laienev tootevalik on tarbijate seas hinnatud. Riigiettevõte Riigimetsa Majandamise Keskus on loonud võimalused riigimetsa avalikuks kasutamiseks ning ettevõttes rakendatakse säästva metsanduse standardeid ja keskkonna¬juhtimissüsteemi,“ lisas Nõmmann.

„Eesti Konkurentsivõime kava 2020 üheks prioriteediks on „Keskkonnahoidlik majandus ja energeetika“. Rohemajanduse edendaja auhinnaga hindame ettevõtteid ja organisatsioone, kes on sellel suunal juba pikkade aastate jooksul edukalt toimetanud ning andnud oma olulise panuse. Rohemajanduse edendaja auhinna traditsiooni on kindlasti vaja, vähemalt aastani 2020. Kas see auhind peaks jääma eraldiseisvaks näitab aeg, kuid ambitsioon on saada osaks Ettevõtluse Auhinna ja Konkurentsivõime edetabeli protsessist, kas eraldi Rohemajanduse edendaja alakategooriana või läbiva kriteeriumina olemasolevates kategooriates, sest rohemajanduse edendamine on erinevaid majandussektoreid läbiv teema ning eesmärk,“ selgitas Nõmmann. Loe edasi: Eesti rohemajanduse edendajad 2012 on ABB, Pajumäe talu ja Riigimetsa Majandamise Keskus

Nõmmel alustas mahetoidu tarbijaring

Nõmmel on värskelt käima lükatud üks hea algatus – alustas mahetoidu tarbijaring OTT (otse tootjalt tarbijale).

Nõmmele hakkavad tootjad tooma mahetoitu kord nädalas neljapäeviti. Osta saab mahejuurvilja, -teraviljatooteid ja -mett, lähiajal lisanduvad kaubavalikusse mahepiim ja -lihatooted. Kohtumise koht on Paiste tn 10 seltsimaja ja järgmine kord sel neljapäeval 4. oktoobril kell 17.30 – 18.30.

Värskelt on üles saanud ka lihtne koduleht ja kogu süsteemi samm-sammult täiustatakse. Kodulehel (http://nommeott.blogspot.com/) on näha kaupade hinnakirjad, tootjate e-postiaadressid ning osadel juba pangakonto numbridki. Samuti näidisleping tootja ja tarbija vahel.

Allikas: Ave Oit, www.lilleoru.ee

Pühapäeval selgub aasta parim mahetootja ja -toode

Haanja_7 — Mahetoid kogub populaarsust. Foto: EMSA

Tänavu valiti kolmandat korda Eesti parim mahetootja ja parim mahetoode. Võitjad kuulutatakse välja pühapäeval, 16. septembril kell 15.00 Eesti Vabaõhumuuseumis Rocca al Mares Eesti leiva päeval, mille alateema on „Leiba ja tsirkust“.

Parima mahetoote konkursil kandideerisid töödeldud mahetooted, iga töötleja sai esitada kuni kolm toodet. 14 talu ja töötlemisettevõtet esitasid konkursile kokku 30 toodet.

Parima toote väljaselgitamist juhtis Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist, kes kinnitas: „Hindajad oli ühel meelel, et 2012 konkursil esitletud tooted olid võrreldes eelmiste aastatega enim läbimõeldud nii terviklahenduste – sisu ja pakend – osas kui ka peamise omaduse – maitse – esiletõstmise poolest. Arenguruumi on aga tarbimisväärtuse tõstmisel ja sihtgrupi leidmisel. Eesti mahetooted on positiivse trendiga ja turule tuleb aina rohkem nii uusi tegijaid kui ka tooteid.”

Parima mahetootja konkursile esitasid maheorganisatsioonid üheksa kandidaati. „Nagu varasematel aastatelgi, polnud parimate väljavalimine kerge ülesanne. Ettevõtted olid küllaltki erinevad nii suuruse kui ka tegevusvaldkonna poolest,“ sõnas Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. „Eriti rõõmustab see, et enamik kandidaatidest olid noored ettevõtjad, kellel on olemas visioon ja tahe oma ettevõtteid arendada. See annab lootust, et maaelul ja mahetootmisel on tulevikku,“ tõdes Airi Vetemaa.

Vabaõhumuuseumisse tulekuks tasub mahetoidu huvilistel varuda terve päev. Leivapäeva ürituste seas on mahetoidul tähtis roll. Näiteks peetakse Sassi-Jaani talu õuel mahetoodete laata, kus saab maitsta Eestimaist mahetoitu ja seda otse tootjatelt osta. Lastele mõeldud mahetoidu töötubades valmistatakse maitsvaid mahesnäkke. Ka külastajad saavad konkursil osalenud mahetoodetest valida oma lemmiku, hindamine toimub Sassi-Jaani talu õuel kell 12.00-13.00. Loe edasi: Pühapäeval selgub aasta parim mahetootja ja -toode

Mahetoit pakub maitseelamuse ja toetab tervist

Tihti küsitakse, mille poolest saab mahetoitu pidada paremaks kui intensiivpõllumajanduses toodetud toitu. Esimene ja kõige mõjusam vastus kõlab – puhas naturaalne toit lihtsalt maitseb väga hästi ja on palju toitvam! Kui aga emotsionaalne maitseelamus kõrvale jätta, leidub veel palju kaalukaid argumente mahetoidu kasuks.

Kuna mahetootmisel ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid, ei sisalda sel moel kasvatatud toit kemikaalijääke. Samuti ei satu pestitsiidijäägid keskkonda, kus nad võivad kahjustada elusorganisme, sealjuures jõuda näiteks joogivee kaudu ka inimeseni. Tervise seisukohalt võib seda pidada üheks olulisemaks erinevuseks, sest paljud uuringud on taimekaitsevahendeid seostanud erinevate haiguste ja tervisehäiretega.

Teadusuuringud kinnitavad, et mahedates köögi- ja puuviljades leidub rohkem tervist toetavaid bioaktiivseid ühendeid, nt C-vitamiini ja polüfenoole ning vähem kahjulikke nitraate. Samuti on mahesaadustes kuivaine ja mitmete mineraalainete (raud, fosfor, magneesium) sisaldus suurem kui tavatoidus.

Mahepiim sisaldab tavapiimast rohkem tervist tugevdavaid antioksüdatiivseid ühendeid: oomega-3 rasvhappeid, E-vitamiini, samuti CLA rasvhapet ehk konjugeeritud linoolhapet, mis on inimese tervisele kasulik asendamatu rasvhape. Mahepiima oomega-6/oomega-3 rasvhapete suhe on väiksem kui tavapiimal – tervise seisukohast tuleb seda pidada oluliseks näitajaks, sest meie kaasaegse dieedi rasvhapete suhe on liiga kõrge. Loe edasi: Mahetoit pakub maitseelamuse ja toetab tervist

Mahetoidu päeval Haanjas osales üle 60 inimese

Pühapäeval toimus Haanimaal Hartsmäe talus mahetoidu päev, millest võttis osa üle 60 inimese. Kõik huvilised said tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal kõneldi ka mahelihast, sai maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.

Lisaks Hartsmäe ökotalu tutvustusele räägiti mahetoidu eelistest, teiste seas rääkis Lõuna-Eesti Toiduvõrgustikust Alt-Lauri talu perenaine Kaja Kesküla, Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts, Mooska talu perenaine Eda Veeroja, Kadri Vollmanni Viljandi võrgustikust OTT (Otse Tootjalt Tarbijale), mahetalunik Aare Rätsepp Eesti Biodünaamika Ühingust ja mitmed teised. Mahepõllumajanduse suundumustest kõneles Merit Mikk.

Mahetoidu päeva eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.

Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanimaa piirkonna suurima mahetaluga. Loe edasi: Mahetoidu päeval Haanjas osales üle 60 inimese

Tartus Tõnissoni aias toimub täna mahepäev

Eesti Maaülikool kutsub kolmapäeval, 29. augustil kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepäevale. Arutletakse kuidas hoida keskkonda ja oma tervist ning luua elujõulist kohalikku toidukogukonda. Tutvuda saab Maaülikoolis läbiviidavate maheteadusuuringutega, kust saab kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks.

Kohapeal saab osta Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku talunike tooteid. Orienteeruv päevakava:

15.00 Kogunemine ja kehakinnitus
15.15 Miks meile kohalik mahetoit? – prof Anne Luik, EMÜ teadusprorektor
15.45 Mahekeskus ja keskkonnaharidus – Elen Peetsmann, Mahekeskuse juhataja
16.00 Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku tegemistest – Kaja Kesküla, tegevjuht
16.15 Nipid mahepuuviljanduses – prof Kadri Karp, EMÜ aianduse osakonna juhataja
16.45 Kuidas hoida mulla- ja taimetervist? – Anne Luik

Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal EMÜ õppehoone kõrval pargi sees (pärast linnapiiri). Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika. Asukohakaart: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/. Mahepäev toimub jätkusuutliku toidukogukonna arendamise rahvusvahelise projekti (BERAS Implementation) raames.

Lisainformatsioon: Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Elen Peetsmann, elen.peetsmann@emu.ee, tel: 53044003

Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Agu Hollo_foto Maavald.ee — Hartsmäe talu peremees Hollo Agu. Foto: maavald.ee

Pühapäeval, 26. augustil toimub Haanimaal Hartsmäe talus kella 11-15 mahetoidu päev, kus saavad kõik huvilised tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal tuleb juttu ka mahelihast, saab maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.

Mahetoidu päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.

Hartsmäe talu peremees Agu Hollo ütles, et mahetalu pidamine on üheaegselt nii eluviis kui elatusallikas. „Mahetalunikuna ja Eesti Biodünaamika Ühingu liikmena pean esmatähtsaks inimese tervist toetava põllumajanduse edendamist, mitte intensiivtootmise kultiveerimist. Meie maad ei hoia keegi teine peale meie enda, samamoodi nagu seda ei kurna ja riku keegi teine peale meie,“ rääkis Hollo. „Mahetootmise tähendus on palju laiem kui vaid puhta ja tervisliku toidu tootmine. Meie mahetalu tegevus lähtub piirkonna eripärast – Haanja kõrgustiku kupliline maastik seab põllupidamisele omad tingimused. Püüame elus hoida põlise Haanimaa traditsioonilist elulaadi ning peale oma pere rakendamise talutöödes aidata kaasa ka kogukonna toimimisele ning panustada võimalusel ka kaugema kandi inimeste toitmisele.“ Loe edasi: Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Mahetoidu päev Haanimaal Hartsmäe talus

Kõik huvilised on oodatud mahetoidu päevale pühapäeval, 26. augustil 2012 kell 11.00-15.00 Haanimaal Hartsmäe talus. Teeme tutvust maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega, kõneleme mahelihast ning maitseme taluleiba ja ehedat suitsuliha.

Kõik tulijad saavad kõhu täis ja peale kauba keretäie mõnusat olemist! Meeleolu loob pärimusmuusik Tarmo Noormaa. Kohapeal võimalik osta ka erinevaid mahetooteid ja ajada juttu ning sõlmida kokkuleppeid piirkonna mahetootjatega.

Mahepäevi korraldavad Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Biodünaamika Ühing, toetab EV Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames. Mahetoidu kohta loe lähemalt www.maheklubi.ee

Täpsem info: Hollo Agu, Hartsmäe talu peremees, tel 559 67958

Toidus peituvad pestitsiidijäägid kahjustavad tervist

Põllumajandustootmine on tänapäeval üles ehitatud enamasti selliselt, et ilma sünteetiliste pestitsiidide ehk taimekaitsevahenditeta ei saada hakkama. Põhjuseks monokultuuride kasvatamine, suured põllud, viljavahelduse printsiipide mittejärgimine jpm. Keemiline tõrje võimaldab saada suuremaid saake, kuid taimekaitsevahendite kasutamisel on ka tõsised varjuküljed – keskkonnakahjustused ja terviseriskid.

Taimekaitsevahendid, millega võideldakse saaki ohustavate kahjustajate vastu, jagunevad üldjoontes järgmiselt:
• herbitsiidid ehk umbrohutõrjevahendid
• fungitsiidid ehk seenhaiguste tõrjevahendid
• insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid

Kui aastane taimekaitsevahendite kogus ulatub Euroopas ligi 200 000 tonnini, siis erinevaid toimeaineid on siin kasutusel umbes 1200. Igal aastal korraldatakse seiret, et kontrollida, kas toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide kogus vastab kehtestatud piirmääradele. Proove võetakse üle Euroopa Liidu nii kohalikust kui imporditud toidust (kokku u 70 000 proovi) ja seda tehakse erinevates kohtades – poed, hulgilaod, tööstused, talud jne.

Loe edasi: Toidus peituvad pestitsiidijäägid kahjustavad tervist

Väike-Pakril prooviti mahetoitu

Laupäeval toimus Väike-Pakri saarel mahetoidu päev, sai tutvuda mahelihaveiste pidamisega ja maitsta mahetoitu. Samasugused mahetoidu päevad on tulemas 12. augustil Viljandimaal ja septembri alguses Võrumaal.

Mahepäevi korraldavad Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Biodünaamika Ühing, toetab EV õllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.

“Mahepäev on mõeldud selleks, et tarbijad saaksid oma silmaga näha, kuidas toimub mahetootmine,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Seekord oli teemaks mahelihaveisekasvatus. Tahtsime inimestele näidata, et loomakasvatus saab olla väga loomasõbralik ja kasulik ka loodusele.”

“Pakri saarel võtsid huvilisi vastu maheettevõtte Pakri Tarvas OÜ omanikud Urmas Sepp ja Ilmar Heinleht. Ja muidugi väga sõbralikud loomad, kes tulid kohe uudistama, kui külalised kohale jõudsid. Inimesi oli kokku üle 30, nende seas palju lapsi. Külalistele pakuti kohalikku toitu: liha sama karja loomalt, kartul ja köögivili kohapealt,” rääkis Airi Vetemaa.

Rohkem kui 600 hektaril rannaniitudel peetakse kokku 150 lihaveist. Karjatatakse nii Suur- kui ka Väike-Pakri saarel. Loomad on vastupidavamad veisetõud: peamiselt hereford ja šoti mägiveis, sest talvel on nad metsas, kus neil on piisavalt varju ja kuhu neile veetakse rohkesti heina. 1000 rulli talveheina on juba tehtud. Loomad on terved ja tunnevad ennast väga hästi.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Algamas on mahepõllumajanduse ajastu

mahetoit1 — Uuringute kohaselt on mahetootmise energiakulu keskmiselt 50% väiksem kui intensiivpõllumajanduses.

Toidutootmist ootavad kogu maailmas ees suured muutused. Intensiivpõllumajandus, mis kasutab enamjaolt taastumatuid ressursse, seisab teadlaste hinnangul lähikümnenditel tõsiste probleemide ees. Lahendused, mille poole on erinevatel põhjustel sunnitud liikuma kogu maailma toidutootjad, peituvad mahepõllumajanduse põhimõtetes. Miks?

Eesmärgiga saada võimalikult suurt saaki, põhineb tänapäevane taimekasvatus sünteetilistel mineraalväetistel (lämmastik, fosfor ja kaalium) ning taimekaitsevahenditel ehk pestitsiididel. Nende tootmine on aga energiamahukas ja tugineb taastumatutele loodusvaradele. Seega ei kujuta lähenev taastumatute ressursside nappus probleemi mitte ainult põllutöömasinate kütuste mõttes, vaid on nii toidutootmises kui ka laiemalt seotud kõikide tänaste kasutatavate ressurssidega.

Euroopa Liidus kulub igal aastal umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid. Selle hulka kuuluvad nii putukate, haiguste kui ka umbrohu tõrjevahendid. Lisaks pestitsiidide sattumisele keskkonda ning jääkide esinemisele toidus ja söödas on oluline ka ressursikasutus nende tootmisel. Rääkimata mõjust, mida nimetatud mürgid põhjustavad inimeste tervisele.

Lämmastikväetiste tootmiseks vajatakse suures mahus fossiilseid kütuseid (enamasti maagaasi), taimetoitainetest on just lämmastiku tootmine kõige energiamahukam. Fosforit ja kaaliumit kaevandatakse ning tegu on taastumatute loodusvaradega. Nii kaevandamine kui ka edasine töötlemisprotsess vajavad arvestatavas koguses energiat. Loe edasi: Algamas on mahepõllumajanduse ajastu