Rubriik: Albu vald

Arlet Palmiste: „Vähem alkoholi, rohkem erinevaid maitseid”

Arlet Palmiste. Foto: Intro meelelahutus
Arlet Palmiste. Foto: Intro meelelahutus

5. ja 6. augustil Järvamaal Albus toimuval Eesti Joogimeistrite festivalil ja laadal on iseäranis arvukalt esindatud väikepruulikojad. Oma toodangut esitlevad ka mitmed mahla- ja limonaaditootjad. Mitmekülgne joogikultuuri tutvustamine põimub muheda meelelahutusega tuntud artistidelt. Külauudistele rääkis sündmusest peakorraldaja Arlet Palmiste.

Kas koos ideega tuli kohe mõte sündmus läbi viia Järvamaal Albus? Mismoodi sealsed tingimused korraldamist soosivad?

Me elame kolme kilomeetri kaugusel Albu mõisapargis asuvast Jäägri Villast. Iga kord, kui Tallinnast tulen või Tallinna lähen, sõidan ma sellest mööda ja imetlen selle koha ilu. Peidetud tuled puude vahel, purskkaev jne. Mul tekkis soov selles imelises pargis midagi korraldada ja kui hakkasin uurima joogivalmistamise ajalugu, siis oli plaan selge.

Läbi ajaloo on mõisate juures tegutsenud pruulikojad. Toodeti viina ja viidi seda Venemaale ja toodeti ka õlut, mida peamiselt müüdi mõisakõrtsides. Seepärast tundus plaan just käsitöö pruulikojad mõisaparki kokku tuua ainuõige. Jäägri Villa peremees Valeri oli kohe ideega nõus ja valmis igal moel kaasa aitama. Otsustasime teha ürituse kahel päeval, kus esimesel päeval toimub festival kontsertprogrammiga ja teisel päeval tasuta üritus, kus kõik huvilised saaksid omavahel kohtudes kogemusi jagada.

Kas selline sündmus toimub Eestis esmakordselt?

Kindlasti ei toimu see Eestis esmakordselt, aga kindlasti on see esimene analoogne üritus väljaspool Eesti suurlinnu. Seepärast toetab esmakordset ettevõtmist ka Väikepruulikodade Liit.

Loe edasi: Arlet Palmiste: „Vähem alkoholi, rohkem erinevaid maitseid”

Pärimuspidu Baltica eelpidu: suvisted Veteperes

Järvamaal A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel tähistatakse pühapäeval, 15. mail suvisteid. Algusega kell 16 kogunetakse Vargamäe kiigeplatsile, kaasas piknikukorvid värviliste munade ja kohupiimakookidega, et tähistada rahvapärimuse kohaselt suvisteid.

Suvisteid on rahvasuus nimetatud ka kasepühadeks, kiigepühadeks, meiudeks, kirikukalendri järgi nelipühadeks. Kased tuuakse tuppa ja õuele, kaskede ehk meiude (ka maipuude) toomisega tähistatakse mai saabumist ja pidulikku vastuvõtmist. Suvistega algab noorte kooskäimise ja tutvumise aeg. Kokkusaamise koha kiige ehitamine kuulus noormeeste pühade-eelsete ettevõtmiste juurde. Tasuks kiige valmistamise ja kiigutamise eest tõid neiud võid, sukapaelu, tubakakotte ja kaselehtedega kollaseks värvitud mune.

Nelipühade pühitsemine algab piduliku jumalateenistusega Järva-Madise kirikus kell 11, kus vaimulikke tänulaule laulab segakoor Sink-Sale-Proo. Pärastlõunal kell 16 kogunetakse Vargamäe kiigeplatsile Vetepere küla suvistetele, kus lauldakse koos Järvamaalt pärit kiigelaule, mängitakse ringmänge ja tantsitakse vanu tantse. Koosolemist juhib Vetepere külavanem Tiit Tammleht ja mänge veab eest A. H. Tammsaare muuseumipere. Pillilood paneb kõlama Karmoškaklubi Kaja&Kaja. Kohalikke kiigelaule ja regilaule laulavad selts Rakuke, Koeru folkloorirühm, segakoor Sink-Sale-Proo ja meestelaule esitab kollektiiv Arhailised mehed. Vanu seltskonnatantse veab eest tantsurühm Vargamäe noored.

Loe edasi: Pärimuspidu Baltica eelpidu: suvisted Veteperes

Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Ugala teater mängib sel suvel Vargamäel suurt vabaõhulavastust “Kõrboja perenaine”, mis sünnib tandemi Urmas Lennuk – Vallo Kirs ühisloominguna.

Kõrboja perenaine kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov) Foto Gabriela Liivamägi
“Kõrboja perenaine” kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov). Foto: Gabriela Liivamägi

Viimasest korrast, mil Vargamäel vabas õhus lavastus välja toodi, on möödas tervelt viis aastat. Vaatamata heitlikule Eesti suveilmale kisub Tammsaare loomingut ikka Vargamäe kivistele väljadele ja nõnda etendub Ugala suvelavastus Tammsaare muuseumi õuealal 15 suveõhtul juulis ja augustis.

Näidendi “Kõrboja perenaine” aluseks on Lennuk valinud Tammsaare romaani “Kõrboja peremees” ja kirjutanud näidendi just lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele. Suvelavastuses astub üles pea kogu Ugala trupp, kaasatud on tuntud rahvamuusik Kulno Malva, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, lavastuskunstnik Kristjan Suits ja kostüümikunstnik Pille Küngas. Kõrboaja Annat mängib Kadri Lepp, Kuusiku Eevit Adeele Sepp, Kõrboja Madli Luule Komissarov, Katku Villut Ott Aardam ja Kõrboja Reinu Egon Nuter. Lavastuses kõlab elav muusika ja kaasa teeb üle 30 näitleja.

Loe edasi: Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad koostöö ja kaasamine reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.

Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005-2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.

Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm. Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest. “Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,” visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.

Loe edasi: Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Riigimetsa majandamise keskus uuendab laudteid

Albu vallas Vetepere külas metsaserva veetud prussid annavad märku sellest, et riigimetsa majandamise keskus (RMK) on alustanud Kodru raba laudtee remonti.

Puhkeala juhataja Jaanus Käärma kinnitas, et Kodru raba Tammsaare väljamäe poolses otsas uuendab keskus laudteed 2,6 kilomeetri ulatuses.

Et tööde tähtaeg on 15. juuni, peavad kevadel Kodru rabas matkata soovijad arvestama mõningase ebamugavusega. «Ehitaja võtab laudtee üles jupikaupa ja kohas, kus ehitajad parasjagu töötavad, võib möödumine olla keeruline,» selgitas Käärma.

Kodru raba laudtee Järva-Madise-poolset 400 meetrit on uuendatud 2009. aastal.

Töid teeb Reibal JRK OÜ ja need maksavad 49 440 eurot, mille katab Euroopa Regionaalarengu fond meetmest «Looduse mitmekesisuse säilitamine».

Lisaks remondib RMK Järvamaal Simisalu–Matsimäe loodusrada. Selle Simisalu-poolsele 1350 meetri pikkusele paneb uued lauad samuti Reibal JRK OÜ, tööde lõpptähtaeg on samuti 15. juuni ja maksumus 37668,60 eurot.

Allikas: jarva.ee

Valgehobusemäe suusakeskus on homsest avatud iga päev

Albu valla Valgehobusemäe keskus on  alates 1. detsembrist avatud iga päev kella 10-20.

Täna õhtul, 30. novembril sõidab rajatraktor esimest korda keskuse rajad läbi ning 1. detsembri varahommikul veel kord. Võimalusel tehakse sisse klassikarada.

1. detsembrist in taas avatud keskuse kohvik, saunad, suusavarustuse rent, laste kelgumägi, keskuse murdmaasuusarajad. Lumelauamäele toodetakse praegu kunstlund ning tõstuk avatakse järgmisel nädalal, kui kunstlumi toodetud. Sel nädalavahetusel saab proovida lumelauaga sõitu ilma tõstukita.

Kõrvemaa suusaradade hooldusest antakse jooksvalt teada.

Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks

Iseseisvuse taastamise päeval ei meenutatud pelgalt 21 aasta taguseid sündmusi. Vargamäel Anton Hansen Tammsaare muuseumis toimunud rahvapeoga tähistati 20 aasta möödumist maakonna kultuurirahva jaoks püha paiga, Järvamaa kultuurihiie asutamisest.

Järvamaa Kultuurihiie rajamise idee pärineb toonastelt kultuurijuhtidelt Aivo Prüsselilt ja Inge Mihkelsaarelt, kes tahtsid koos keskkonnosakonna juhataja Kalev Aunaga eriliselt meeles pidada äsja asutatud kultuuripreemiate laureaate.
“Lootus oli, et neid kultuuripreemiaid antakse välja aastakümneid. Vargamäe on ju väga väärikas kultuuritraditsioonidega piirkond Järvamaal ja selles mõttes koht jumala õige,” lausus idee algataja Kalev Aun.
20 aasta jooksul on Järvamaal välja antud 105 kultuuripreemiat, kultuurihiide on istutatud 99 puud. 18 aastat tagasi loomingulise tegevuse eest preemia saanud Tiia Tamm oli tänagi oma puud imetlemas. Loe edasi: Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks

Albu vallas on homme ettevõtluspäev

Albu Vallavalitsus koostöös Järvamaa Arenduskeskuse ja Eesti Töötukassa Järvamaa bürooga korraldab homme, 13. märtsil algusega kell 10 Albu vallamajas Albu valla ettevõtluspäeva.

Neljandat aastat toimuva ettevõtluspäeva peaeesmärgiks on väärtustada ettevõtjaid ja ettevõtlikku elustiili, teadvustada ettevõtluse rolli valla arengus, arendada valla ja ettevõtjate vahelist koostööd, tutvustada toetusmeetmeid väikeettevõtete loomisel ja arendamisel ning julgustada valla inimesi tegelema ettevõtlusega.

Päevakava:
Kell 10.00-11.30 I arutelu
Kell 11.30-11.45 paus
Kell 11.45-13.15 II arutelu

Ootame ettevõtjaid arutlema järgmistel teemadel:

  •  Kas Albu valla ettevõtja on rahul?
  •  Mis mind takistab ettevõtet arendamast või ettevõtlusega alustamast?
  •  Mida saab Järvamaa Arenduskeskus, riik ja kohalik omavalitsus minu kui ettevõtja jaoks teha?
  •  Kuidas läbi oskusliku tutvustuse leida strateegiline investor?

Lisainfo: Kalju Kertsmik, Albu vallavanem, tel +372 521 4270.

Gaillard ja Södergren võistlevad Jaak Mae karikale

Pühapäeval, 4. märtsil toimub Albu vallas, Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses traditsiooniline Albu Suusasõit Jaak Mae karikatele, mis seekord toimub juba 12. korda.

Seekord on Eesti parimatele suusatajatele konkurentsi pakkumas suusakuulsused Jean Marc Gaillard Prantsusmaalt ja Anders Södergren Rootsist. Mõlemad mehed on saavutanud medaleid rahvusvahelistelt suurvõistlustelt.

Naiste FIS võistlus algab pühapäeval kell 13.00 ja meeste FIS võistlus 13.30.

Võistluspäev avatakse 4. märtsil kell 10.00 ning peale avamist on kõigil huvilistel võimalus saada autogramme suusatajatelt.

Laste stardid algavad kell 10.30.

Parim Tammsaare tekstide esitaja on pärit Vargamäe naabrusest

Albu Põhikoolis toimus eile, 27. jaanuaril juba üheksandat korda õpilaste võistulugemine „Hansenist Tammsaareni”.

Pärast ennelõunast külaskäiku Tammsaare-Põhja tallu ehk Vargamäele koguneti Albu mõisa, kus praegu tegutseb kool. Võistulugemisest võttis sel aastal osa 77 õpilast üle Eesti: Tartust, Rakverest, Pärnust, Kuressaarest ja mujalt, lisaks kolm õpilast välisriikidest: kaks Riia eesti põhikoolist ning üks neiu Aleksandrovka keskkoolist (Krimmist).

Õpilased jagati vanuste järgi gruppidesse ning iga vanuserühma tekstiesitust kuulas ja jälgis žürii. Nende otsuste põhjal selgitati vanusegruppide parimad ning anti välja eripreemiaid.
Noorem vanuserühm (5.-6. klass):

  • Eripreemia – Anastassia Koržova Albu põhikool, õpetaja Enda Trubok
  • Eripreemia – Maria Kraav Albu põhikool, õpetaja Enda Trubok
  • Eripreemia – Elisabeth Klementi Pärnu Koidula gümnaasium, õpetaja Ebe Saarna
  • III koht – Maarja Tiits Jõgeva ühisgümnaasium, õpetaja Inga Reinumägi
  • II koht – Karl Oskar Stalte Riia eesti põhikool, õpetaja Anne Laur
  • I koht Helena Harriet Tamm Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium, õpetaja Kaia Pihlak

Loe edasi: Parim Tammsaare tekstide esitaja on pärit Vargamäe naabrusest

Täna valitakse Tammsaare kirjanduspreemia laureaadid

Täna, 28. jaanuari hommikul istub 35. korda koos A. H. Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia žürii, et valida välja lugejapreemia laureaat ning õpilastööde hulgast 2011. a. A. H. Tammsaare nimelise Albu valla noorte kirjanduspreemia laureaadid. Žürii esimees on Kalju Kertsmik.
Tänapäeval kella 12–15 toimub juba 32. Tammsaare rahvamatk Järva-Madise vallamaja juurest üle Vargamäe Simisalusse. Kõik huvilised on oodatud matkama. Peakorraldaja Albu valla rahvamajade juhataja Malle Lomp.

Albu vald soovib tunnustada teenekaid inimesi

Tänavu 30. juunil otsustas Albu vallavolikogu, et vald hakkab edaspidi välja andma valla aukodaniku nimetust, valla teenetemärki, valla aasta tegija nimetust ja tänukirju. Kandidaate oodatakse 31. detsembriks.

Albu valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule auavaldusena Albu vallaga seotud elutöö või eriliste saavutuste eest. Aukodaniku nimetuse pälvinud isikule antakse Albu valla vapimärk.

Albu valla teenetemärk antakse füüsilisele isikule aktiivse ühiskondliku tegevuse eest, mille jooksul on saavutatud väljapaistvaid tulemusi.

Albu valla aasta tegija nimetuse andmise eesmärk on väärtustada ning avaldada tunnustust isikule, ettevõtjale, mittetulundusühingule või sihtasutusele, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi või mõnes muus valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud oluliselt valla arengut.

Aukodaniku nimetuse ja teenetemärgi võib anda ka postuumselt. Aukodaniku nimetus, teenetemärk ja aasta tegija nimetus antakse üle Albu vallas toimuval vabariigi aastapäeva aktusel. Teenetemärgi saamisega kaasneb rahaline auhind 500 eurot. Albu valla aukodanikku premeeritakse rahalise auhinnaga, milleks on kahekordne teenetemärgiga kaasneva rahalise auhinna suurus (1000 eurot). Aukodaniku nimetuse, teenetemärgi ja aasta tegija nimetuse andmise otsustab vallavolikogu. Laureaadid kantakse Albu valla auraamatusse.

Albu vallavalitsus kutsub üles esitama Albu valla aukodaniku, teenetemärgi ja aasta tegija kandidaate. Ettepanekuid kandidaatide kohta võib teha igaüks. Kirjalik avaldus tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt 31. detsembriks 2011. Avaldus peab sisaldama kandidaadi andmeid ning põhjendust, miks kandidaat võiks saada aukodanikuks, teenetemärgi kavaleriks või aasta tegijaks.

Vana mees pääses tulest eluga

Kolmapäeva õhtupoolikul Järvamaal Albu vallas puhkenud tulekahjus õnnestus päästjatel põlevast majast välja tuua 71-aastane mees.

Teade Albu vallas Järva-Madise külas asuva elumaja põlengust tuli häirekeskusele kell 16.38. Päästjate saabudes põles kahekordne kivimaja juba lahtise leegiga. Kustutustööde käigus toodi majast välja 71-aastane mees, kelle kiirabi toimetas haiglasse.

Põleng kustutati kella 21.07-ks. Süttimise põhjus on selgitamisel.

Otsitakse parimat õuna-pohlamoosiretsepti

Tammsaare muuseum Vargamäel ja AS Põltsamaa Felix otsivad parimat õuna-pohlamoosi retsepti.

Konkurss „Tammsaare moos 2011” toimub sel aastal 2. oktoobril kell 12. Samal päeval kella 12–15 leiab aset Vargamäe mahevahetus. Mullu pärtlipäeval alguse saanud ettevõtmise käigus saab vahetada hoidiseid, aia-ja metsaande ning põllusaadusi.

Osaleda saavad kõik moosikeetjad üle Eesti. Konkursil osalemiseks tuleb varuda vähemalt 500grammine purk moosi ja kaasa võtta ka retsept või moosi kirjeldus (milliseid õunu on kasutatud, milliseid maitseaineid jms).

On teada, et kirjanik Anton Hansen Tammsaare lemmikmoos oli õuna-pohlamoos. Milline oli aga selle täpne retsept, kui magus see moos oli, kui palju oli seal õunu, kui palju pohli, pole täpselt teada. Et selgitada välja „maailma parim A.H. Tammsaare lemmikmoos”, korraldab muuseum teist aastat moosikonkurssi.

Kui mullu korraldas Vargamäel asuv A.H. Tammsaare muuseum konkurssi üksi, siis sel aastal on kaasatud partnerina AS Põltsamaa Felix. Konkursile esitatud õuna-pohlamooside pimemaitsmise tulemusena selgubki parematest parim. Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõuab A.H. Tammsaare 135. sünniaastapäevaks turule kirjanikuhärra lemmikmoos tänapäevase retsepti järgi.

Samal päeval, 2. oktoobril toimub ka Vargamäe mahevahetus, kus saab vahetada hoidiseid, aia- ja metsaande ning põllusaadusi. Igaüks võib tuua kohale oma magusaid ja soolaseid hoidised ning neid teistega vahetada. Vahetuses osalevad hoidised peavad olema arusaadavate siltidega, kus on kirjas nii hoidise koostis kui ka valmimisaeg. Vahetusse minevaid saadusi peab olema vahetaja soovi korral võimalik kaaluda ning pakendada.

Eelmisel aastal vahetati näiteks puuvilju, hoidiseid (seened, kurgid, suvikõrvits jpm) ravimtaimi, mett, mahla, moosi ja muudki.

Kontakt ja info: Birgit Itse, SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel programmijuht, tel 5340 3461, e-posti aadress programmid@albu.ee.

Vargamäel tuleb võistutantsimine

20. augustil kell 20 toimub Vargamäel suur rahvatantsu võistutantsimine. See on omaloominguliste rahvatantsude konkurss täiskasvanute segarühmadele, mis tantsitakse ette n-ö „elusa“ muusika ehk ansambli Untsakad saatel.

Just selle ansambli repertuaar on inspireerinud paljusid tantsijaid ja tantsujuhte. Mõnele laulule on kohe mitu erinevat tantsu.

Esimesele Vargamäe võistutantsimisele on registreerunud rühmi üle Eesti, kes esitavad kõik omaloomingulise tantsu. Nende seast selgub kolmeliikmelise žürii ja publiku ühine lemmik. Žüriisse kuuluvad üks rahvatantsujuht, ansambli Untsakad liige ning üks rearahvatantsija.

Pärast võistutantsimist on kõigile ühine simman.

Sellist võistutantsimist – ilma eelvoorudeta ja ainult segarühmadele – ei ole üle-eestilisena varem korraldatud. Vargamäe, sh 1992. aastal loodud Järvamaa Kultuurihiis on tuntud küll teatrietenduste toimumiskohana, kuid muuseumi laienenud võimalused on loonud eeldused kujunemaks üle-eestiliste kultuurisündmuste toimumispaigaks.

 Just samal ööl jõuab ka TeateTants  Järvamaale. Nii toimub Vargamäel kahe toreda tantsusündmuse kohtumispaik.

Meistrite laat Vargamäel pakub ehedat laadaelamust ja kodumaist toodangut

A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel toimub laupäeval, 2. juulil kodumaise (talu)toodangu ja käsitöö laat. Kauplema on oodatud kõik üksik-isikud ja ettevõtjad, kelle talus või väike-ettevõttes valmivad küpsetised või leivad, teravili, või maiustused, maasikad, kudumid, heegeldus, pits või puutöö selle erinevates vormides, metalli-ja nahkesemed, rõivad ja jalanõud, mänguasjad või kodukaubad.

Seidla tuuleveski.

Meie laadad toimuvad muuseumi arhailisel territooriumil. Vargamäe laat eristub hiigel-laatadest, sellega, et pakub kauplejale piisavalt ruumi kauba välja panekuks ning ostjale kvaliteeti ehedalt Eestimaise kauba ja meelelahutuse näol. Eelmisel aastal külastas Vargamäe laata ligi 1000 inimest üle Eesti.

Meelelahutusprogramm kestab kella 12-14ni ja selle sisustavad mustlastantsijad ning Albu Rahva Teater, pakkudes tagasivaadet 1930ndate laadaõhustikule. Ostjad pääsevad laadale muuseumipiletiga – seega saab sel päeval ühe pileti eest kaks külastust: muuseumi ja laada!

Meistrite õpitubades saab ka ise asjade valmistamist proovida, teiste hulgas saab õppida karja-ja kiviaedade tegemist.
Selle päeva raames teeme koostööd Seidla mõisaga, kus samal päeval toimub  traditsiooniline vanavaralaat “Kila-kola”. Huvilisi ootab ka restaureeritud Seidla tuuleveski!

A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel

Vargamäel valmistutakse 15. teatrisuveks

Sel suvel etendatakse Vargamäel Urmas Lennuki uuslavastust „Vargamäe voonake”; samas mängitakse eelmisel aastal suure publikumenu saavutanud ja mitmes kategoorias teatriaasta auhindadele kandideerivat lavastust „Vargamäe varjus”, vahendab Järvamaa infoportaal.
 
„Vargamäe voonake” on katse jõuda Tammsaare „Tõe ja õiguse” II, IV ja V osa kaudu lähemale eestluse elu- ja kultuurimõttele või nagu lavastaja ise ütleb: „Meil on üpris palju musta, üsna palju valget, aga liiga vähe sinist.” 
Seekord otsib Lennuk pidet A. H. Tammsaare isiksusest ja lähikondlaste mõjudest autori loomingus, laiendades seda suhestumist eestlusega üldisemalt. „Kui palju on Indrekus, Andreses, Tiinas ja Karinis Tammsaaret ennast kui kirjanikku/inimest. Kui palju on seal tema lähikondseid: sugulasi, tuttavaid, eestlasi laiemalt. Milline on Tammsaare suhtumine looja vastutusse oma loomingu suhtes ja kui palju on selles kõiges eestlast?”

Esietendus on 28. juulil A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel saunikute juures. Edasi mängitakse 29., 30., 31. juuli ja 12., 13., 14., 18., 19., 20., 21. augustil, kokku üheteistkümnel õhtul.

Taas mängitakse A. H. Tammsaare muuseumi rehetares ka Lennuki „Vargamäe varjus”, mille publik eelmisel aastal väga soojalt vastu võttis. Sel suvel mängitakse etendust ajavahemikul 4. – 11. augustini kokku kaheksal õhtul.
„Lavastus „Vargamäe varjus“ kõneleb loo sellest, kuis armastus Vargamäelt mõneks ajaks varvast viskas. Ometi pole see lugu üdini traagiline ega ka lootusetu masenduse buldooser. Selles on ka siirust ja armastust, on rammusat maakeelt, milles mehed oma pentsikuid õigusi taga jahivad. 


Valgehobusemäe suusakeskus kutsub talverõõme nautima

Möödunud nädalavahetusel avati Albu vallas asuvas Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses lumelauanõlv ja suusarajad, annab teada Järvamaa infoportaal.

Rajatraktoriga on sisse sõidetud 3 ja 5 km rada, kus saab sõita nii klassikalises kui ka uisustiilis. Valgustatud suusarada on avatud iga päev kuni kella 21ni. Laskumisnõlv on valgustatud reedel, laupäeval ja pühapäeval kuni kella 21ni. Lumelauakool alustab tööd detsembri alguses.

Avatud on ka laste kelgumägi. Lumerõngarada avatakse hiljem, kui rada on jõutud katta kunstlumega.

Külastuskeskus on avatud iga päev kella 10-20. Keskusehoones on avatud suusavarustuse laenutus, kohvik, saunad ja pesuruumid. Detsembris avatakse nädalavahetustel ka väikelaste hoiutuba.

Valgehobusemäele oodatakse talgulisi

Laupäeval, 23. oktoobril toimuvad Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses talgud.

Kavas on laste kelgumäele ja lumelauanõlvale piirded teha, staadioni piirdeaedu korrastada ning sademevee tõkkeks rajatis ehitada.

Suvel laiendati Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses lumelauanõlva ning muudeti lumetuubirada ohutumaks. Lisaks tuli likvideerida augustitormi tagajärgi. Et kõik oleks talveks hästi ette valmistatud,  tuleb teha veel üks tõsine talgupäev.

Talgulistel palutakse kaasa võtta akutrell, labidas või saag!

Oma tulekust soovitatakse teada anda, siis saavad korraldajad tööd planeerida ja paraja koguse talgusuppi tellida. Pärast tööd saun.

Rohkem infot: www.valgehobuse.ee , tel 521 4270

Järvamaa edukaim ettevõte toodab päästeveste

Eelmise aasta Järvamaa edukaimate ettevõtete pingereas on ajalehe Äripäev topi järgi esikohal Albu vallas Ahula külas tegutsev osaühing Pakpoord, mis toodab päästeveste, kirjutab Järva Teataja.

Tegevjuht Gerhard Eberle sõnul on ka käesolev aasta edukas, leitud on uusi eksportturge, uusi kliente on saadud näiteks Austraaliast. Kõik see on kindlustanud majanduskriisi ajal firmale käibe ja kasumi.

Teisel kohal on Järvamaal tänavu Järva Teed, kolmandal Finnforest Eesti, neljandal Alppilux ja viiendal Mateko.

Äripäeva topi lähteandmed on kahe viimase majandusaasta müügitulu, kasum/kahjum enne makse ja bilansimaht kokku aasta lõpus. Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõte asuma või omama tootmistegevust vastavas maakonnas ning olema tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat.

Koeru vald loeb luulet

Koeru vald tähistab luulepidudega kodukandi luuletaja Kalju Lepiku 90. sünniaastapäeva. Luulenädala avalöök antakse neljapäeval Lepiku luule ettelugemise õhtuga. Luulet loevad tänased valla kogukonna liidrid, Koeru keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv, Anton Hansen Tammsaare muuseumi programmijuht Birgit Itse, Koeru koguduse õpetaja Allan Praats, juhtivkonstaabel Mati Seire, Koeru hooldekeskuse direktor Rünno Lass. Musitseerib Jaan Sööt, kes esitab Eesti luuletajate tekstidele loodud laule.

Laupäeval toimub Aruküla mõisas kaheksas luulevõistlus, mille mõte on luulenädala juhi Annika Aava sõnutsi virgutada luulehuvi, väärtustada emakeelt ja tähistada Lepiku sünniaastapäeva.
Osalema on oodatud igas eas huvilised, kes peavad kümne minuti jooksul esitama oma varem trükis avaldamata luuleloomingut. Esinejate hindajate seas on Maalehe ajakirjanik ja Lepiku luulevõistlusel osalenud Sulev Oll, luuletaja Jürgen Rooste, Albu põhikooli emakeeleõpetaja Enda Trubok, Aravete keskkooli emakeeleõpetaja Mailis Tarendi ning ajakirjanik, Lepiku luulevõistlusel osalenud Pamela Eesmaa.

Esimene luulevõistlus toimus Aruküla mõisas 7.oktoobril 2003. aastal. Sellest ajast alates ootame igal aastal oktoobrikuus Koeru neid eestimaalasi, kes natuke või rohkem “luulerumalad” on – osa võtma või osa saama Lepiku luulevõistlusest.

Vargamäel tähistatakse homme mihklipäeva

Pühapäeval, 26. septembril algusega kell 15.00 tähistatakse Albu vallas A. H. Tammsaare muuseumis mihklipäeva.

„Külastajad näevad, kuidas villast saab lõng, õpetame mihklipäevale kohaselt ise ilma ennustama, tuletame meelde mihklipäeva kombeid ja mänge ning soovijatel on võimalus maitsta ning kaasa osta kodumaist lambaliha,” ütles muuseumi programmijuht Birgit Itse.

Osalejate soovil korratakse pärtlipäeval esmakordselt toimunud mahe-ja rohevahetust. Toimub ka moosikonkurss ning kõiki moosikeetjad kutsutakse sinna esitama õuna-pohlamoosi, mille hulgast valivad päeva külastajad oma lemmiku.

Foto: tammsaare.albu.ee
Moosikonkursil või mahevahetusel osalejaile on sissepääs tasuta, teistel tuleb lunastada muuseumi pilet.

Mihklipäev oli vanarahva jaoks jõulude, jaanipäeva ja jüripäeva kõrval üks tähtsamaid pühasid. Mihklipäevastele tegemistele ja juhtumistele omistati tähendusi ning mihklipäeval ennustati ilma. Lisaks olid oma mihklipäeva mängud ning kindlasti söödi lambaliha.

Albu vald kutsub tervisespordipäevale

Pühapäeval, 26. septembril Albu vallas Valgehobusemäe puhkekeskuses toimuvale tervisespordipäevale ja sügisjooksule on oodatud kõik huvilised.

Päev algab kell 11 lastejooksudega. Lastele tuleb külla ka Lotte. Keskusehoones on avatud väikelaste hoiutuba juhuks, kui vanemad on otsustanud minna jooksma või kepikõndi tegema.

Seekord on võistlejate klassi jooksumaa pikkus 15 km ning start antakse kell 12. Kell 12.15 antakse start harrastajate klassile ning seda maad saab läbida nii joostes kui ka kepikõndi tehes. Start antakse jooksjatele ja kepikõndijatele koos.

Keskuses on pühapäeval võimalik teha ka jalalaba digiuuringut, et teada saada, millised jooksujalanõud kellelegi sobivad.

Vargamäel oli täna mahevahetuspäev

Vargamäel A. H. Tammsaare muuseumis toimus täna pärtlipäeva mahevahetuspäev, kus vahetada võis nii soolaseid kui magusaid hoidiseid ning metsast, põllult või aiast korjatud saadusi.

Muuseumi blogis kirjutatakse, et vahetada toodi nii õunu-ploome kui ka kärjemett, hoidistest marineeritud saadusi, mitmesugust letšot, mahla, moosi, ravimtaimi ja isegi koduveini. Kes käisid, jäid rahule.

Lepiti kokku, et selline mahevahetus võiks saada traditsiooniks — järgmine kord saadakse kokku 20. septembril, et mihklipäeva tähistada. Siis saab ka lambaliha maitsta, õpetatakse mihklipäeva ilmaennustamist, mängitakse mänge ning näeb, kuidas lambavillast lõng saab. Ja vahetada võib taas kõike, millel oma “näpu maitse” juures on.

Mihklipäevale lükkus edasi ka moosikonkurss, sest selliseid pohlakoguseid, millest moosi valmistada, pole veel metsas saadaval. Aga maha seda Tammsaare moosi mõtet maetud pole.

Tänase mahevahetuse järel toimusid Vargamäel aga pärtlipäeva kosjad, kus osalis nii muuseumirahvas kui ka ümberkaudsed inimesed.

Mahevahetus on täies hoos.
Foto: A. H. Tammsaare muuseum