Tuuli Hiiesalu

Heategevuslik koertenäitus kogus Võru kodutute loomade varjupaigale 1500 eurot

Pühapäeval toimunud Baltikumi suurimal heategevuslikul koertenäitusel BIGBANK Match Show koguti Võru kodutute loomade varjupaiga jaoks 1500 eurot, millega toetatakse varjupaiga kliinikuruumi ehitamist.

“Kogutud rahast on Võru varjupaigale suur abi veterinaarkliiniku toa väljaehitamiseks,” rääkis Varjupaikade MTÜ Võru varjupaiga juhataja Maie Vumba. “Olemasolev ruum vajab soojustust ja nõuetekohaseid kergelt desinfitseeritavaid seinakattematerjale ning põrandapindu. Oleme sammu võrra lähemal sellele, et Võru varjupaiga loomad saavad oma esmased veterinaarprotseduurid kohapeal.”

Heategevuslikul koertenäitusel osales kokku 121 koera. Koertenäituse I koha võitis segavereline koer Ronja, kes on 10,5 aastane veteran. II koha sai vaaraokoer Zonda, kes oli parim punase lindi saanud koer, ning III kohale tuli segavereline 8-kuune kutsikas Poppy. IV koha sai Staffordshire’i bullterjer Bree, kes oli parim sinise lindi saanud koer.

Näitusel kuulutati välja BIGBANKi ja Eesti Koeraomanike Seltsi korraldatud konkursside “Minu koera lemmiktort” ja “Inimese parim sõber 2014” võitjad. Parimaks koeratordiks valiti Maris Siilmanni võistlustöö nimega “Iga koera unistus”. “Inimese parim sõber 2014” tiitli võitis Saksa lambakoer Ratsumestarin Quasy, kes kaitses oma perekonda sissemurdjate eest.

10. korda toimunud BIGBANK Match Show eesmärk on juhtida tähelepanu kodutute loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada Eesti kodutute loomade varjupaikasid. Koostöös Eesti Koeraomanike Seltsiga ning heade inimeste abiga on BIGBANK Eesti kodutute loomade varjupaikasid toetanud enam kui 16 000 euroga.

Täna mälestati Metsakalmistul Mihkel Aitsamit

Täna mälestati Tallinna Metsakalmistul 85. sünniaastapäeva puhul Eesti invaliikumise algatajat ja eestvedajat Mihkel Aitsamit, kellest on valminud raamat pealkirjaga “Invavanaisa. Mihkel Aitsami lugu”. Kogu raamatu müügitulu läheb heategevuseks sotsiaalpsühholoogilise rehabilitatsiooni toetuseks.

“Mihkel Aitsam oli minu õpetaja ja ma usun, et ka paljude teiste esimene õpetaja – seda mitte koolis, vaid tutvustades puudega inimeste maailma kõigi selle murede ja rõõmudega,” ütles Riigikogu esimees Eiki Nestor . “Mihkli elutöö suurus seisnebki selles, et piltlikult öeldes tõi ta puudega inimeste elu põranda alt maa peale. Pani eelkõige oma saatusekaaslased uskuma, et saab ja peab paremini. Tõestas ühiskonnale, et ratastoolis liikuja on sama väärtuslik kui sell, kes jookseb sada meetrit kümne sekundiga.”

“Olen tänulik, et tundsin Mihkel Aitsamit 1996. aastast,” lausus sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt . “Mul on väga hea meel, et raamatuks on saanud olulise mehe mõtted ja tema elulugu. Vaatamata sellele, et juba lapsepõlvest peale oli Mihkli liikumine raskendatud, ei seganud see tal elada täisväärtuslikku elu. Anda oma panus puudega inimeste õiguste eest seismisel. Tundub, et tema elu motoks oli alati võimaluste otsimine kuidas saaks teha, mitte põhjuste otsimine, miks mitte teha. Oma tegutsemistahte ja sihikindlusega on Mihkel Aitsam kindlasti eeskujuks paljudele inimestele.” Loe edasi: Täna mälestati Metsakalmistul Mihkel Aitsamit

Vähiravifond “Kingitud Elu” toetab 29-aastase naise võitlust käärsoole kasvajaga

Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” nõukogu annab välja järjekordse toetuse. Sel korral toetab fond 29-aastast Jõgevamaalt pärit noort naist, kes vajab käärsoolevähiga võitlemisel ravimit Erbitux (Cetuximab).

“Raske on leida õigeid sõnu kirjeldamaks, mida tähendab fondi toetus kõnealusele patsiendile ja tema lähedastele. Lapsel on ema ja emal laps. Väga noorel inimesel on trööstitus võitluses uus lootus. Olen südamest tänulik eelkõige kõikidele fondi toetajatele. Ainult tänu teile saame taas teha ühele perele hindamatu kingituse,” ütles fondi nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.

Patsient on 3-aastase poja ema, kes on võitlust vähiga pidanud seitse kuud.

Patsiendi ütles: ” Saades teada, et vähiravifond toetab minule vajaliku ravimi ostmist valdas mind õnnetunne. Sain tagasi jõu elamiseks ning uus lootus täitis minu ning minu lähedaste hinge. See on kirjeldamatu, vaatasin oma lapsele otsa ning lihtsalt nutsin õnnetundest, et saan olla tema kõrval ning tema elust osa võtta. See on minu jaoks ülioluline, sest meil on pojaga meeletu side ja kõige raskem oleks mul temast loobuda, siis kui ta veel nii pisike on.” Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud Elu” toetab 29-aastase naise võitlust käärsoole kasvajaga

Aasta Kaubandustegu 2014 konkursi võitis Statoil

Kaupmeeste Liidu poolt korraldatud konkursi Aasta Kaubandustegu 2014 võitis Statoil Fuel & Retail Eesti AS klienditeenindaja töö tähtsustamise kommunikatsiooni eest meedias.

“Statoil on viimase aasta jooksul meedias esile tõstnud klienditeenindaja töö tähtsust kaubanduses ja aidanud kaasa positiivse kuvandi järjekindlale loomisele ning kaubandussektori maine kujundamisele,” ütles Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai . “Selgelt on tähelepanu äratanud sõnavõtud teenindajast parema kuvandi loomiseks. Statoil juhtkond rõhutab tööandjate panust töötajate motivatsiooni ja arengusse, koolitusse, ettevõttesise karjääri võimalustesse. Kaubandus on hea ja huvitav koht töötamiseks ning tegemist on väga olulise ja mitmekülgse majandusvaldkonnaga.”

Aasta Kaubandustegu 2014 konkursil leidsid Marika Merilai sõnul Statoili kõrval enim mainimist Selveri iseteeninduskassade kiire areng ja Baltika Grupi veebikaubamaja andmorefashion.com lansseerimine, kui ka H&M kaupluste avamine Eestis ning Eesti päritolu mahe- ja talukaupade müügiala Talu Toidab läbilöök Rimi kauplustes.

Naiskodukaitse kutsub üles kuduma sokke ja sõrmkindaid Ukraina abistamiseks

Naiskodukaitse on alates 2010. aastast saatnud igal aastal paarsada isetehtud sõrmiku- ja sokipaari Afganistanis ja mujal välismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele. Kuna suuremahuline Afganistani missioon on Eesti jaoks lõppenud, aga naiskodukaitsjate tahe aidata ja panustada ei ole kadunud, siis sellel aastal suuname oma energia sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse – Ukrainasse!

Naiskodukaitsjate eesmärgiks on kokku koguda võimalikult suur hulk Ukraina-Eesti värvides isetehtud villaseid sokke ja sõrmkindaid, lisada neile soojad tervitused ning saata asjad piirkonda, kus neid kõige enam vaja läheks. Kudumisprojekti kaudu saame näidata sümboolset toetust Ukraina Rahvuskaardi ridades võitlevatele meestele ning kriisipiirkonnas abivajavatele tsiviilelanikele.

MTÜ Vaba Ukraina esindaja Lauri Lemmingu sõnul on meestel külmade ilmade saabudes puudu peamiselt villastest sokkidest, aga üksused võtavad hea meelega vastu ka sõrmkindaid. „Naiskodukaitse abiga kokku kogutud sokid ja kindad saadetakse pataljonidele Aidar ja KievskajaRuss-11,“ ütles Lemming. Loe edasi: Naiskodukaitse kutsub üles kuduma sokke ja sõrmkindaid Ukraina abistamiseks

Tartu Luterlik Peetri Kool kutsub kõiki heategevuslaadale

Tartu Luterliku Peetri Kooli lõikustänupüha laat toimub eeloleval pühapäeval, 12. oktoobril kell 11.00-14.30 Peetri kooli ajaloolise koolimaja ees ja sees (Peetri 33). Sellele eelneb algusega kell 10.00 lõikustänupüha jumalateenistus Peetri kirikus.

Laadal kaubeldakse sügisandide ja käsitööga, lastele toimuvad meisterdamise töötoad, osa saab võtta õnneloosist ja kunstioksjonist ning nautida etteasteid ja hõrgutisi, mida saab osta laada kohvikust. Kogu laadakaup on Peetri kooli õpilaste, õpetajate, lastevanemate ja toetajate poolt kasvatatud, valmistatud või meisterdatud ning kogu laada tulu läheb Tartu Luterliku Peetri Kooli heaks.

Kooli direktor, Tarvo Siilaberg: „Möödunud aastal, kui laadatraditsioon alguse sai, tõi see kokku kogu meie haridusasutuse pere, samuti sõbrad ja toetajad Tartu linnast ning mujaltki. Kogutud tulu toetab meie noore haridusasutuse, taasloodud Peetri kooli kasvamist ja arenemist. Möödunud aastal kogusime heatahtlike inimeste abiga 1200 eurot, millega katsime lasteaeda voodite ja kooli klassiruumi mööbli ostmiseks tehtud kulutusi. Tänavuse laada tulu on mõeldud katma lasteaia rattaparkla rajamiseks tehtud kulutusi, toetama õpetajate ja lastevanemate koolituspäevade korraldamist ning ehk saame osta lasteaeda ka õueriiete kuivatuskapi. Kõik lõikustänupüha heategevuslaada korraldamisele ja kordaminekule kaasaitajad on meeles peetud ja ette tänatud.”

Noori kutsutakse osalema loovusfestivalil

Tänasest kuni 10. oktoobrini saavad kõik 14-20-aastased huvilised registreeruda sügisvaheajal aset leidvasse rahvusvahelisse loovuslaagrisse “C.A.M.P. – Creative Actions – Meaningful Performances”.

Laagri eesmärk on näidata õpilastele matemaatika elulisust ja olulisust mitteformaalsete meetoditega, tuues nad harjumuspärasest õpikeskkonnast välja.

Laagri vormis toimuval festivalil ühendatakse matemaatika huvialadega, millel esmapilgul rehkendamisega seost pole: muusika, foto, tants, ekstreemsport, draama, maateadus. Õpitubade tulemusena valmib 23. oktoobriks grande performance, kus antakse loominguline ülevaade loovusfestivalil toimunust. Lõpuüritus leiab aset Tartu skatehallis ning kõik huvilised on oodatud! Suhtluskeeleks on inglise keel.

Õpitubasid on oodatud kaema ka Tartu linna õpetajad, et saada inspiratsiooni ning tutvuda töötubades kasutatavate meetoditega.

Projekti valmimist on toetanud Tartu linn, Euroopa Komisjon, Erasmus+ ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Registreerida saab siit ja lisainfot leiab siit.

Rahvusraamatukogu korraldab traditsioonilise oskuskeelepäeva

Kolmapäeval, 8. oktoobril toimub Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis 9. oskuskeelepäev. Seekordse seminari ettekanded illustreerivad terminoloogiakoostööd riigi eri tasanditel.

Terminolooge, keelenõustajaid, spetsialiste ja ametnikke kaasaval oskuskeelepäeval saab kuulda riiklikust terminoloogiaprogrammist, toetusvõimalustest, kogemustest terminoloogia vallas ja uuest e-keelenõu portaalist.

Seminari korraldab Eesti Rahvusraamatukogu Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel “Eestikeelse terminoloogia programmi (2013-2017)ˮ kaudu.

Rahvusraamatukogu on oskuskeelepäevi korraldanud 2006. aastast koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonnaga jt. partneritega, et ärgitada aktiivset arutelu eri valdkondade oskussõnavara ja terminite korrastuse üle.

Kosel selguvad kiireimad murutraktoristid

Laupäeval, 11. oktoobril kell 13.00 toimub Kose vallas Alansi Offroad Pargis Eesti meistrivõistluste finaal murutraktorite kestvuskrossis. Kohal on nii Eesti kui ka Soome murutraktoristide paremik.

Habajal asuvas Alansi Offroad Pargis panevad oma võimed ja võistlusmasinaid proovile Eesti ja Soome parimad murutraktoristid. Võistlus toimub 500 meetri pikkusel väga tehnilisel rajal. Võisteldakse vaba- ja standardklassis ning toimub kolm 40-minutilist ühisstardist sõitu. Vabaklassis on tiitlit on kaitsmas Võtikmetsa tiim nr 18 (J. Kokkar, I. Schaffrik, A. Köönverk), kes on mitmekordsed Eesti ja Soome meistrid murutraktorite krossis. Standardklassis on tiitlit kaitsmas Põlvamaalt pärit tiim nimega Vennad (J. Raudsepp). Lisaks on võistlustules ka naiste tiim, kes on nii mõnelgi võistlusel meestele tõestanud, et neid ei tohi rajal alahinnata.

„Alansi rada on tehnika ja võimete proovikiviks igale võistlejale ning pakub häid elamusi ja põnevust nii sõitjatele kui ka pealtvaatajatele“ tutvustab rada ürituse korraldaja Ain Salupõld.

„Meie eesmärgiks on tutvustada spordiala rahvale ning tuua spordiala juurde just noori. Ootame võistlust vaatama nii tulevasi võistlejaid, motospordihuvilisi kui ka võistlusele kaasaelajaid“ kutsub võistlusele Võtimetsa tiimi eestvedaja Janek Kokkar.

Stella Netse

Obinitsa muuseumis õpetatakse kiri- ja kõlavöö tegemist

Obinitsa Seto Muuseumitarõ Selts korraldab Obinitsa muuseumis kirivöö ja kõlavöö kudumise õpitoad.

Kirivöö tegemise juhendajateks on Meremäe kandi tuntud vöötegija Maria Saaremaa ja kõlavöö õpetajaks käsitöömeister Sigre Anderson. Kirivöö õpituba toimub 24. septembril kell 10.00 ning kõlavöö õpituba 8. oktoobril kell 12.00.

“Läbi ajaloo on vöö kuulunud nii naiste kui ka meeste riietusse. Vöödel ja paeltel oli kinkeesemetena kindel koht seto rahvatraditsioonis, mille tõttu eriti vööd kujunesid seto käsitöö- ja rahvakunstitoodete silmapaistvaks esemeliigiks. Vööl oli ka maagiline jõud – rahvas uskus vanasti, et vöö annab kehale tuge, teeb keha tugevaks ja hoiab seda haiguste eest.

Tänu vanade geomeetriliste maagiliste motiivide kasutamisele on kaua püsinud vööde sümbolväärtus. Ka tänapäeval on vöö oluline osa rahvarõivastest, ent lisaks sellele on võimalik ise vana traditsiooni kaasajastada, laiendades selle kasutusala ja materjalikasutust. Populaarsed on näiteks vöömustriga järjehoidjad ja kleidikaunistused. Miks mitte osata neid ise teha?”, sõnas projektijuht Kati Liiv.

Kirivöö ja kõlavöö õpitoad on osa projektist “Traditsiooniliste töövõtete õpitoad”, mille käigus tutvustakse erinevaid traditsioonilisi töövõtteid, sidudes neid tänapäevaste võimaluste ja vajadustega. Õpitoas osalemine on eelregistreerimisega.

Projekti toetavad Meremäe Vallavalitsus ja Kultuurkapital. Registreerimine ja lisainfo: Kati Liiv, Obinitsa Muuseumi projektijuht (telefon: 53971833).

Meeste tervisepäev näitab suunda parema elustiili poole

Pühapäeval, 21.septembril oodatakse kõiki Viljandimaa mehi vanuses 20-40 aastat Viljandi Spordihoonesse, kus saab teoks suur meeste tervisepäev.

Tervisepäeval keskendutakse mehe elustiili- ja terviseseisundi hindamisele ning nõustamise käigus ärgitatakse mehi enda hüvanguks paremaid valikuid tegema.

Terviseteemadel tuleb meestega rääkima tuntud personaaltreener ning spordiklubi Sparta peatreener Argo Ader ning tervisenäitajaid mõõdab Õdede Liit.

Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialisti Kärt Russaku sõnul keskendub elustiiliralli mehe tervikliku arusaamise kujundamisele tervislikust elustiilist ning vastutustundlikust käitumisest iseenda suhtes. “Liiga palju on veel meie seas neid mehi, kes piltlikult öeldes mõistliku sõitmise asemel elust läbi rallivad. Paljudel on valmisolek enda sõidustiili muuta, kuid teadlikke samme selles suunas veel astutud ei ole. Ootame siiski pühapäeval nii rallimehi, kui ka aeglasemaid kulgejaid,” naljatas Russak.

Russak usub, et Viljandimaal on piisavalt mehi, kellele tema tervis korda läheb või kes soovib enda tervisliku seisundi kohta rohkem teada saada. “Pühapäeval on kõikidel kell 12 kuni 15 see heas seltskonnas ning priilt võimalik”, ärgitas Russak selle võimalusega kaasa tulema.

Sündmus saab teoks üle-Eestilise puu-ja köögiviljade tarbimise kampaania “Mees peab olema viljakas” raames. Kampaania eesmärgiks on suurendada teadmist, kuidas puu- ja köögiviljade söömine (minimaalselt 5 portsjonit päevas) aitab tervist hoida või parandada ning lihtsustada sihtrühmal soovituse täitmist, pakkudes inspiratsiooni ja tuge tervislikuma elustiili valikuks.

Fookusesse tõstetakse laste parimad huvid

Täna toimub MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel Tallinnas Hopneri majas rahvusvaheline seminar “Lapse parimad huvid”, millele koguneb üle 130 lastekaitsetöötaja üle Eesti.

Tegu on järjekorras kolmanda tasuta seminariga õigusalaste seminaride sarjast “Samal poolel – lapse poolel”, mis on suunatud lastekaitsetöötajate pädevuse tõstmisele, ning mida MTÜ Lastekaitse Liit korraldab koostöös Eesti Advokatuuri ja Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudiga.

” On suur rõõm näha, et lastekaitsetöötajate huvi antud teema vastu on nii suur. Lapse õigus tema parimate huvide esikohale seadmisele on 20. novembril 25-aastaseks saava ÜRO Lapse õiguste konventsiooni üks aluspõhimõte. Lastel on täiskasvanutest väiksem võimalus oma huvide eest seista ning seega peavad lapsi mõjutavate otsuste tegijad selgelt nende huvidest teadlikud olema ,” rõhutas MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Martin Medar.

Seminaril käsitletakse lapse parimate huvide temaatikat eri vaatenurkadest, ettekanded teevad oma ala tunnustatud spetsialistid lastepsühhiaater Piret Visnapuu- Bernadt, Nõmme LOV lastekaitse peaspetsialist Kati Valma, Ida-Soome Ülikooli lapse õiguste professor Suvianna Hakalehto-Wainio, advokaadid Ene Ahas, Helen Hääl ja Senny Pello.

Loe edasi: Fookusesse tõstetakse laste parimad huvid

Maaelu Edendamise Sihtasutus kolis Viljandisse

Täna avas Viljandis ametlikult oma uksed Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). Sellega lõppes sihtasutuse kaks aastat ette valmistatud kolimine Tallinnast Viljandisse.

“Ettevalmistused sihtasutuse kolimiseks Tallinnast Viljandisse algasid üle kahe aasta tagasi. Tänaseks on rekonstrueeritud ajalooline hoone, mis kaunistab Viljandi linnapilti. Pealinnast välja kolimine tõi meid kindlasti maainimesele lähemale,” ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Viljandis tegutseb sihtasutus aadressil Oru 21, mis selleks tarbeks rekonstrueeriti. Hoone rekonstrueeris AS Pärlin. MES nõukogu otsustas võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmisega tegeleva sihtasutuse kolida Tallinnast Viljandisse kaks aastat tagasi.

Laupäeval 20. septembril kell 11-14 toimub MESi uues majas lahtiste uste päev, kus saab tutvuda rekonstrueeritud maja ja sihtasutuse tegevusega.

ERM kutsub oma kohta pildistama

Eesti Rahva Muuseum on välja kuulutanud fotovõistluse ”Minu koht”, mille eesmärgiks on koguda fotosid ja kirjeldusi Eestis elavate inimeste meeliskohtadest ja nende tähendustest.

Võistlus on üks Eesti Rahva Muuseumi näituse ”#Niisama linnas” raames toimuvatest osalusprojektidest, millega soovitakse anda võimalus muuseumi tegevuste ja näituste kohta kaasa rääkida ka neil, kes igapäevaselt muuseumidega kokku ei puutu.

Näitusel „#Niisama linnas“ on oma linna- ja maailmanägemuse tutvustamiseks antud sõna lastele ja noortele, kelle intervjuude, linnajalutuskäikude, kodulinna kaartide ja onnikavandite põhjal näitus on sündinud.

Võistlus kestab 19. oktoobrini. Võitjad selguvad oktoobri lõpus. Võistlusele saabunud parimatest ja huvitavamate kirjeldustega fotodest tehakse näitus, mis avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas novembri teises pooles.

Täpsema info leiab siit.

Vanemuise Sümfooniaorkester ja kontserdimaja avavad hooaja

Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontserdid toimuvad 19. septembril Vanemuise kontserdimajas ja 20. septembril Jõhvi kontserdimajas. Dirigeerib Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi.

Neljandat hooaega Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendina alustav Paul Mägi jätkab enda algatatud traditsiooni, kandes koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga hooaja avakontserdil ette vaimulikke suurvorme. Selle aasta kavas on César Francki “Sümfoonia d-moll” Vanemuise Sümfooniaorkestri esituses ja Charles Gounod’ “Messe solennelle de Sainte Cécile”, kus orkestrile lisaks on laval solistid: tenor Aldo Caputo Itaaliast, Jānis Apeinis Läti Rahvusooperist, sopran Aile Asszonyi Rahvusooperist Estonia ja ka Vanemuise ooperikoor ning Tartu Noortekoor.

2011. aastal jõudis publikuni Giuseppe Verdi “Reekviem”, 2012. aastal kanti ette Antonin Dvořáki “Stabat mater” ning mullu toimus hooaja avakontsert Riia Toomkirikus, kus oli kavas Felix Mendelssohni oratoorium “Elias”.

19. septembril kell 17. 30 esitleb Paul Mägi Vanemuise suure maja fuajees vastvalminud helikandjat Tubina ooperi “Reigi õpetaja” salvestusega. Salvestuse muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi, peaosades laulavad Jassi Zahharov (RO Estonia), Karmen Puis ja Mati Turi.

Kontserdid toimuvad Vanemuise ja Eesti Kontserdi koostööprojektina. Kontsertide algus on kell 19.00.

Maanteeameti e-teeninduse keskkonnas saab juhiluba vahetada

Alates 18. septembrist saab Maanteeameti e-teeninduse keskkonnas juhiluba vahetada.

Peamiselt puudutab see sõidukijuhte, kelle loa kehtivusaeg hakkab ümber saama. Nüüd ei pea selle toimingu jaoks enam liiklusregistri büroosse tulema ning samuti on e-teeninduses vormistatud juhiloa vahetus ka tunduvalt odavam – ainult 20 eurot tavalise 26 euro asemel.

Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri sõnul on juhiloa vahetamine e-teeninduses mugav ja lihtne ning säästab aega. „Juhiluba võite vahetada sõltumata ajast ja kohast, näiteks kasvõi hilja õhtul või puhkepäevadel kodus olles,“ selgitas Kangur. Tema sõnul vahetatakse juhiluba üldjuhul selle kehtivuse lõppemisel, kuid seda tuleb teha ka juhiloa omaniku isikuandmete ja sõiduki juhtimisõiguse kategooria muutumisel või siis, kui juhi terviseseisund ei luba enam juhtida juhiloale märgitud mootorsõidukit.

Varem pidi juhiloa vahetaja alati tulema kohale büroosse, kus ta suunati fotoboksi fotot tegema ning seejärel tuli tal klienditeenindajale esitada paberkandjal tervisetõend ning muud dokumendid. Sageli tuli ka järjekorras seista. Enne juhiloataotluse vormistamist tuli leida ka riigilõivu tasumise võimalus. Pärast juhiloa valmimist tuli jälle ette võtta teekond liiklusregistri büroosse, et uus juhiluba kätte saada ning vana juhiluba ära anda. Kõik see nõudis aega ja ette planeerimist. Loe edasi: Maanteeameti e-teeninduse keskkonnas saab juhiluba vahetada

Märka vana maja!

Eesti taluarhitektuuri märkamiseks, väärtustamiseks ja talletamiseks on välja kuulutatud üleeestiline fotokonkurss “Vana aja maja”.

Fotokonkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada Eesti maa-arhitektuuri. Fotokonkursi idee sündis traditsiooniliste ehitusvõtete uurimise, õpetamise ja tutvustamisega tegeleva MTÜ Vanaajamaja mõttest panna inimesi ise märkama meie esiisade pärandid oma enda kodukandis. “Fotokonkursiga soovime suunata avalikkuse tähelepanu ilusatele vanadele hoonetele meie enda igapäevases keskkonnas. Kutsume kõiki üles jäädvustama pildile maapiirkonnas asuvaid ehituspärleid, et läbi selle edasi anda Eestimaa ehituspärandi ainulaadsust ja emotsiooni” kommenteerib Vanaajamaja projektijuht Piret Uus.

Linnades valvab väärtuslikke vanu maju ja nende taastamist Muinsuskaitse ning miljööväärtuslike linna-asumite kaitse on ka ühiskonnas laiemat heakskiitu leidnud. Maal on muinsuskaitse all vaid vähesed palkelamud. Tegelikult on väärtuslikke, tihti ka omanike eest kaitset vajavaid hooneid aga igas külas. “Soovime juhtida tähelepanu sellele, et vana maja taastamine nõuab oskusi ja selleks, et väärtuslik hoone ka pärast uuenduskuuri väärtuslik oleks, tuleb vaeva näha ja teadmisi omandada” selgitab Piret Uus. Loe edasi: Märka vana maja!

Viljandimaa liikluskomisjon seab esmatähtsaks jalakäijate ohutuse

Täna kogunes Maanteeameti initsiatiivil Viljandi maavalitsuses maakonna liikluskomisjon, et koos analüüsida Maanteeameti lääne regiooni liiklusohtlike kohtade likvideerimise kava 2015+ .

Jaak Saard, Maanteameti Lääne regiooni liikluskorralduse osakonna juhataja rääkis, milliste põhimõtete alusel riigimaanteede liiklusohtlike kohtade raha kasutama hakatakse ning milline osa sellest jaguneb maakonna liikluskomisjoni otsuse alusel. “Suurimad liiklusohtlikud riskid on seotud puuduliku maanteevalgustusega, teeületuskohtadega, ohutussaarte ja bussipeatuste laienditega ning seda eriti koolide ümbruses. Vajadus on osade ristmike ja teeosade ümberehituseks, liiklusruumide eraldamiseks liiklejagruppidele (kergliiklusteed) ja muudeks liikluse rahustamise abinõudeks (kiirustablood, -kaamerad).”

Jaak Saardi sõnul on lähikuude jooksul kavas paigaldada kiirustabloo Pärnu poolt Viljandi tulles enne Kõput, mille lähedusse jääb kool ja ülekäigurada. Loe edasi: Viljandimaa liikluskomisjon seab esmatähtsaks jalakäijate ohutuse

Parim mahetootja ja mahetoode selguvad pühapäeval

Parima mahetootja 2013 konkursi võitja Margus Lille Kiltsimäe talust

14. septembril Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval Leivapäeval selguvad konkursside “Parim mahetootja 2014” ja “Parim mahetoode 2014” võitjad.

“Konkursiga tunnustame parimaid mahetootjaid ja -tooteid ning tutvustame neid ka laiemale avalikkusele,” ütles Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Viimastel aastatel on mahetoodangu sortiment pidevalt suurenenud. Seega oli valiku tegemine keeruline.”

Parima mahetoote konkursile esitati kokku 36 toodet 14 töötlejalt. Mahetootjad ja -töötlejad esitlevad ja müüvad oma tooteid sel pühapäeval Vabaõhumuuseumis, Sassi-Jaani talu õuel.

Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub viiendat korda. Konkursse korraldab Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parim mahetoode valitakse koostöös Eesti Kulinaaria Instituudiga.

Eelmisel aastal tunnistati parimaks mahetootjaks Kiltsimäe talu Harjumaal ja aasta parimaks mahetooteks Tammejuure talu ökokanepiõli.

Maanteemuuseum kutsub laupäeval autosid tuunima

13. septembril peetakse Eesti Maanteemuuseumis juba viiendat korda vanavanemate päeva. Tänavuse suvelõpuüritusega tähistatakse 90 aasta möödumist Eesti Autoklubi asutamisest ning muuseumisse oodatakse külla erilisi autosid.

Eesti Autoklubi asutamine 90 aastat tagasi oli oluliseks edasiminekuks Eesti autoasjanduse arengus, mis ajendas huvilisi enam selles valdkonnas tegutsema. Nii hakati organiseerima võidusõite, kutsuti kodanikke tegelema autoturismiga ning hakati välja andma ajakirja “Auto”. “Oma lugu rääkima ja masinaid näitama tuleb Võru Vanatehnikaklubi Vänt,” rääkis maanteemuuseumi programmijuht Tuuli Tubin ürituse peateemast.

Autoasjandust avatakse seekordsel perepäeval ka läbi sõidukite tuunimise teema. “Tuunimise üheks lähtekohaks võib pidada autode ise-ehitamist ning parandamist, eeskätt nõukogude ajal, mil sõidukeid ja nende varuosi eriti saadaval ei olnud. Autode korrashoidmisel tuli kasutada saadaolevaid osasid ning seetõttu omandasid autod tihti eriskummalise väljanägemise,” lisas Tubin.

Lisaks saavad muuseumi külastajad vaadata ka Sportauto Aiar-i lugu. Tegu on 1970. aastate keskel LADA peale ehitatud sportautoga, mille keresid tehti kokku viis ning millest reaalselt sõitma hakkas vaid kolm. Neist kahte taastab hetkel firma Amper Racing. Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub laupäeval autosid tuunima

Noorteseirest selguvad viimase dekaadi muutused Eesti noorte eluolus

Täna, 11. septembril esitletav noorteseire aastaraamat annab detailse ülevaate Eesti noorte eluolust viimase dekaadi jooksul.

Kui tööpuuduse näitajad on vähenenud ja noorte meeste suremus pidurdunud, siis noorte väljaränne on endiselt tõusuteel ning murettekitav on ka vanemliku hoolituseta ja abivajavate laste suur hulk. Tänasel noorteseire konverentsil arutletakse muuhulgas, missugune on tuleviku noor tegija aastal 2030 ja milliseid väljakutseid ta ühiskonnale esitab.

Mõttekeskus Praxis koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga annab juba viiendat aastat välja noorteseire aastaraamatut, mille fookuses on noorte eluolu kirjeldavate näitajate koondamine ja analüüs. Seekordse aastaraamatu keskmes on ka noortepoliitika ja noorsootöö tulemuslikkuse mõõtmine.

Statistikaameti andmetel elas Eestis 2014. aasta alguse seisuga 290 555 noort vanuses 7-26 aastat, moodustades 22,1% rahvastikust. Kui paljude näitajate osas ei ole noorte eluolus viimase kümne aastaga märkimisväärseid hüppeid toimunud, siis mõned trendid väärivad olulist tähelepanu. Loe edasi: Noorteseirest selguvad viimase dekaadi muutused Eesti noorte eluolus

Hiite kuvavõistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku

12 tipuline Saamide püha Kivakkamäki Foto: Kirsimetsa.ee

Oktoobri lõpuni kestvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.

Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.

Osa võtma on oodatud igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele ja noorte rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve rida eriauhindu teemarühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Võistlus kestab 31. oktoobrini ning võitjaid autasustatakse 29. novembril Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Täpsema info leiab siit.

Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Inämbüisi tulõ inemisel väega häste vällä õnnõ üts asi. A mõnõl tulõ häste vällä kõik, midä tä ette võtt. Kolmõ laulukooriga pääliinast laulupidolt tulnu koorijuht Lokko Külli (56) om saanu ka ijäveinimeistris.

Põlva kandih tiidvä pia kõik, ku kimmäs koorijuht Lokko Külli om. E STuudio koori omma toonu avvohindu jo mitmõl aastal nii Eestimaalt ku vällämaalt.

A seo suvi kiteti Külli Maalehe ja Veinivilla konkursil veinimeistris. Konkursilõ and’ tä viinamar’aveini nimega Mistico. Tuu om ijävein nigu tõõsõki Külli tettü veini.

Külli vein pässi lõppvõistlusõlõ ja sai kuvvõnda kotussõ. Umamaidsist viinamarjust tett veini sai mekki ka Põlvah Hurda Jakobi nimelidsel talosöögi võistlusõl.

Ijäveini tegemist näkk’ Külli edimäst kõrda 2008. aastal, ku kooriga Kanadah esinemäh käve. Ontario provintsih om tuu jaos õkva paras kliima. Viinamar’a piät saama väädi otsah vähämbält katõsa kraati külmä ja sõs külmänült lääväki õkva pressi ala. Mar’a kor’atas üüse, inne ku sulama nakkasõ. Säändse mooduga tetäs veini viil Saksamaal ja Austriah. Tuu muud om väega kulukas ja nuu veini omma neli kõrda kallimba ku hariligu veini.

Esi om Külli veini tennü vähämb ku kats aastat. Härgütüs tull’ tuust, et täl läts’ sükävkülm katski ja kõik kappi pantu mar’a olõs üles sulanu. «40 karpi maasigamuusi iks kõrraga är ei süü. Ja keedetüt muusi meil kiäki ei süü. Nii tull’gi tuu mõtõ, et proovi kah ijäveini tetä,» kõnõlõs Külli. «Edimäst tiidüst sai vele käest, kiä om innemb veini tennü, a suurõmb jago om iks uma pruuvmisõ tullõm.» Loe edasi: Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Europeana ja Rahvusraamatukogu kutsuvad üles täiendama virtuaalset Balti ketti

Kogumispäevadele toodud Balti ketis kaasas olnud raadio. Foto,Mai-Reet Uus — Kogumispäevadele toodud Balti ketis kaasas olnud raadio. Foto: Mai-Reet Uus

1989. aasta ajalooliste sündmuste jäädvustamiseks on Euroopa digitaalne raamatukogu avanud veebirakenduse, mille kaudu oodatakse inimesi jagama mälestusi, lugusid, fotosid, videoid jm

Virtuaalset Balti ketti saab täiendada siit, märkides kaardile oma asukoha Balti keti ajal ning lisades teksti-, pildi-, heli- või videofaile.

Nüüd näeb Europeana portaalist ka üle 100 dokumendi, mälestuseseme ja foto, mis toodi või tehti 2013. aasta augustis Rahvusraamatukogu ja Ajaloomuuseumi koostöös toimunud Europeana 1989 kogumispäevadel.

Europeana 1989 projektis osaleb seitse riiki: Poola, Leedu, Läti, Eesti, Tšehhi, Saksamaa ja Ungari, kelle digitaalne panus on kättesaadav siin ning helisalvestised siin .

Europeana (europeana.eu) on üleeuroopaline digitaalne raamatukogu, mis alates 2008. aastast on enam kui 2200 organisatsiooni abiga teinud kättesaadavaks u. 30 miljonit digiteeritud kultuuriobjekti, andes võimaluse otsimootori ja virtuaalsete näituste kaudu uurida Euroopa kultuuri- ja intellektuaalset pärandit.

Eestist on Europeanasse panustanud kokku u. 70 000 objektiga Rahvusraamatukogu, Kultuuriministeerium, Rahvusarhiiv, Eesti Rahva Muuseum ja teised muuseumid, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tartu Ülikool. Europeanast võib muu hulgas leida Eduard Vilde romaani “Mäeküla piimamees”, Bernt Notke maali “Surmatants”, Rahvusraamatukogu vanade maa- ja postkaartide kogud ja palju muud.

Puudega inimesed valmistuvad pikettideks

Puudega inimesed, omastehooldajad ja neid ühendavad organisatsioonid valmistuvad uuteks üle-Eestilisteks pikettideks, nõudes jätkuvalt töövõimetoetuse seaduse vastuvõtmise peatamist, kuni kogu planeeritav reform on süsteemselt läbi töötatud ja esitatud terviklik tegevuskava.

“Mulle ei meeldi, et vähendatakse puudega inimese võimet end ise aidata,” ütles TTÜ õigusteaduse üliõpilane ja MTÜ Pane oma meeled proovile juhatuse liige Sven Kõllamets. “Ei ole normaalne olukord, kus puudega inimestele laotakse kohustusi juurde, garantiisid vähendatakse, aga riigi kohustus midagi garanteerida praktikas ei parane.”

“Kus on see tuhandetele inimestele vajalik kiire rehabilitatsioon, kiire abivahendi parandamine või asendamine, võimalused õppimise ajal väljaspool elukohta elada ja saada vajalikke teenuseid?” küsis Sven Kõllamets. “Kuidas on võimalik töötada ja tööandjat mitte alt vedada, kui purunenud abivahend muudab su ootamatult abituks ja seda ei saa Eestis sobivaga kiirelt asendada?”

Sven Kõllametsa sõnul puuduvad Eesti riigil antud valdkonnas endale konkreetsed nõuded, mis lubab riigil vastutusest ja kohustustest liigagi tihti kõrvale hiilida. “Puudega inimesed nõuavad tegelikult võimalust ennast ise aidata ja täidavad oma kohustust aktiivsusele heal meelel, kui ka riik täidab ja tagab tasakaaluks neid nõudeid, mida see neile paneb!” lausus Sven Kõllamets. “Kuidas tagada ise endale puuduvaid hädavajalikke teenuseid, kui karistuseks toetus ka veel peatatakse? Need on ju avalikud teenused, mis pole kättesaadavad.”

17. juunil Toompeal toimunud piketi korraldanud organisatsioonid andsid valitsusele ja riigikogule üle nõuded meetmete lisamiseks reformikavasse, millest aga ühtegi ei ole siiani arvestatud. Loe edasi: Puudega inimesed valmistuvad pikettideks