Tuuli Hiiesalu

Mammaste suusarajad kutsuvad tervise- ja teabepäevale

Pühapäeval, 29. jaanuaril algusega kell 12 toimub Mammaste Tervisespordikeskuses avatud tervisepäev kõigile huvilistele. Tasuta infot suusatamise tehnika ja abivahendite kohta jagavad kvalifitseeritud treenerid.

KAVA:
12.00-13.00 – suusatreeneri teoreetiline infojagamine kõigile huvilistele ja küsimustele;
13.00-4.00 – suusatamise praktiline õpe ja juhendamine Mammaste suusastaadionil;
14.00-16.00 – energiapaus (tasuta soe supp ja tee kõigile osalejatele);
14.30-16.00 – Mammaste suusaradega tutvumine. Toimub jooksev nõustamine treenerite poolt.

Mammaste suusaradasid saab kasutada tasuta ja rajad on valgustatud iga päev kella 21ni.

Suusahuvilised saavad suuski ja snowtubinguid laenutada kohapeal.

Päeva korraldab spordiklubi Serviti ja suppi keedab Naiskodukaitse Põlva ringkond. Suusapäeval osalemine on tasuta, see viiakse läbi Põlva vallavalitsuse terviseprojekti „Terves kehas terve vaim!“ raames.

Agapäeotsa külaselts võitleb Emmaste päästekommando nimel

Hiidlaste nädalaleht Hiiu Nädal avaldas Agapäeotsa külaseltsi pöördumise Emmaste päästekommando asjus. President Toomas Hendrilk Ilvesele, siseminister Ken-Marti Vaherile ning regionaalminister Siim Valmar Kiislerile adreseeritud kirja sisu on järgmine:

Agapäeotsa selts pöördub Teie poole palvega kasutada kõiki oma võimalusi peatada Päästeametis päevakorda tõusnud kava Emmaste päästekomando sulgemiseks. Palume teha kõik teist sõltuv mingi riikliku päästesdepoo säilimiseks Emmaste külas, kasvõi osalises koostöös vabatahtlike organisatsioonidega.

Agapäeots moodustab rohkem kui pool Emmaste valla territooriumist – valla Lääne-Hiiumaa osa – ning hõlmab ligi pool valla küladest. Käina päästedepoost asub meie valla Agapäeots keskmiselt sama kaugel kui Emmasteots, kuid 20 km Käinast ei ole sinna mitte sirge alfalttee, vaid käänuline metsatee, millest 18 km kruusakattega. Asfaltteed Käinast ja Kärdlast on märksa pikemad. Maal ei mängi rolli niivõrd teenuse kvaliteet kui selle kaugus. Mis kasu on majja sisenemise õigusega päästja saabumisest, kui kogu hoone on juba lahtistes leekides? Loe edasi: Agapäeotsa külaselts võitleb Emmaste päästekommando nimel

Kaheksa meest lähevad sõitma 60. Estolopeti maratoni

Laupäeval lähevad Mõedakul Viru Maratoni starti kaheksa meest, kes on läbinud kõik Estolopeti suusamaratonid.

Oma 60. maratonile läheb talispordifänn Arvo Raja, kes läbis mullu lausa 1176 km jagu suusaradasid. «Kuna lumi tuli sel aastal veidi hiljem, siis alates jaanuarist on mul juba 150 km koos,» peab mees treeningute kohta eraldi päevikut. «Viru maratoni rada on üks huvitavamaid ja seda eelkõige tänu oma mägisele lõpuosale, kus pigistatakse suusatajatest välja viimased jõuvarud. Aga olgu mis on, finiš tuleb ikka,» pole ükski suusamaraton Arvo Rajast veel jagu saanud.

Sarnaselt rahvusvahelise pikamaasuusatajate sarjale Worldloppet on ka Estoloppetil oma pass, kuhu saab koguda templeid läbitud maratonide kohta. Passiomanikud, kes on läbinud sarja pikad maratonid 12-l korral, pärjatakse Estoloppeti meistri nimetuse ja sellega kaasneva medali ning tunnistusega. Kokku on meistritunnistused ette näidata lausa 313 suusasportlasel.

Arvo Raja kontol on ligikaudu 2660 km Estoloppeti sarja radu ning neli meistritunnistust. «Kaks maratoni tuleb veel sõita, nii et saan tänavu ka viienda kätte,» rõõmustab ta. Lisaks Arvole sõidavad oma 60. maratoni Mõedakul Mati Kallemets, Kristjan Lood, Sulev Muru, Indrek Pak, Ulvar Pavlov, Kaarel Toss ja Margus Viisut.

28. Viru Maraton, toimub Lääne-Virumaal Rakvere külje all 28 jaanuaril. Vastavalt võimetele saab valida kas 42 km või 25 km pikkuste radade vahel, kuid eraldi sõidud on ka kõige pisematele. Start maratoni pikaledistantsile antakse kell 11.00.

Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee. Loe edasi: Kaheksa meest lähevad sõitma 60. Estolopeti maratoni

Kuul olku suurõ perre lähkül

kassilaane — Imä Otsmani Ulvi ja esä Justusõ Piitre perre.

«Iks hirmsa tunnõ om, et ei tiiä, mis edesi saa. Meil om jo kats last viil tävveste koolitamada,» murõht’ säitsme latsõ imä Otsmani Ulvi (39) Räpinä lähkült Rahumäe küläst. Timä perre jaos om väega tähtsä, et Räpinäle gümnaasium alalõ jääsi.
«Väega kavvõlõ olõssi iks kävvü, tuu om ull’ mõtõ,» arvsi Ulvi tütre, Räpinä gümnaasiumi opilasõ Justusõ Taisy (17) ja Kati (16) tuust, ku nä pidänü nakkama sõitma kuuli Põlvalõ vai Võrolõ.

Imä Ulvi ja esä Justusõ Piitre (46) ütlivä mano, et latsõ piät sis väega varra üles tulõma: Põlva bussi pääle pidänü minemä 6.30 ja kodo saanu pääle kellä kuut õdagu. Põlvalõ om 35 kilomiitret ja bussisõidu pääle kulunu hulga rahha. Parhilla om Räpinäle kuuli kävvü õnnõ viis-kuus kilomiitret ja kodo saava tütrigu kas 14.30 vai kell 16.

Tuu om perre jaos esihindäst mõista, et tütrigu käävä gümnaasiumin, mitte kutsõkoolin – pää omma näil hää ja hinde puhta viie. Räpinäl om koolin käünü ka perre vanõmb poig Jaano (22), kiä eläs naasõ ja katõ latsõga Räpinäl ja käü Kirmsehe tüüle palkmajju tegemä. Ka keskmäne poig Priit (20) tege palkmajju. Noorõmb poig Jaanis (18) saa-i sukugi liiku ja om hoolõkoton. Viil omma suurõn perren tütre Jaanika (6) ja Kaisa (2), kiä kah tulõ koolita. Loe edasi: Kuul olku suurõ perre lähkül

Häid tüüliisi ei olõ saia

«Käve miis kaeman, olõs tulnu karjakus, a sis kõlist’, et ei tulõ: töötukassa saatsõ raamadupidämise kursuisilõ!» pahandas Põlva-lähküdse Eoste külä Mäe talo peremiis Kaine Hainer, kiä ei lövvä vahtsõhe lauta karjamiist ja nüsjät.

Töötukassa Põlva osakunnan om arvõl säidse ilma tüüldä nüsjät ja katõssa kar’akut, Võro osakunnan 16 nüsjät ja 15 kar’akut. «Ma võtassi näide kõigi käest abiraha är,» ütles Kaine Hainer päält noidõ numbridõ teedäsaamist süämetävvega.

Talomehe halv miil om õigustõt. Minevä aasta ehit’ tä valmis vahtsõ lauda. Piimälehmi om parhilla 130 ja plaan om näide arv 200ni nõsta. A puultõist kuud kar’agu ja nüsjä otsmist om olnu tühi vaiv. Tüükuulutusõ omma töötukassan, maakunnalehen, Kirka tüüportaalin. Kaejit om käünü, a inämbüsel ei ollõv tüüharinõmist.

Kaine Hainer ütles, et tüüliisi löüdmine ei saisa raha takan. 800 eurot, midä tä nüsjäle 160 tüütunni iist pakk, om Eesti keskmäne palk. A kiäki taha-i hummogu kelläs neläs tüüle tulla ja õdagu ilda ei taheta kah tüüd tetä. «No tulõ sis Aafrikast vai Poolast sisse tuvva,» ütles tä hapnõ nal’aga poolõs. Loe edasi: Häid tüüliisi ei olõ saia

Tartumaa noored mängisid läbi karjäärivalikuid

Tartu Kutsehariduskeskus ja MTÜ Partnership for Active Learning uurisid protsessdraama vormis Tartumaa noorte karjäärivalikuid.T

Tartu Kutsehariduskeskus koostöös mittetulundusühinguga Partnership for Active Learning viis 2011. aasta lõpus ellu projekti „Tööle kandideerimine kui takistuste rada? Protsessdraama töötoad Tartumaa gümnaasiumilõpetajatele”. Töötubades osalemine pani noored proovile: kuidas nad käituksid mõjustamisolukorras ja moraalse dilemma korral? Ühe võimaliku olukorrana mängiti läbi tööintervjuu, kus ettevõtte juht pakub võimalust mitte-ametlikult töötada.

Selgus, et noored on vägagi mõjustatavad „mustalt töötama”. Alluti mõjustamisele ka kolleegide poolt, kui oli võimalik tööandjat petta ja endale lisateenistust saada. Siiski oli ka neid, kes leidsid, et nad pigem lahkuksid töölt, kui nõustuksid pettusega. Ühiselt leiti, et parim viis mitte langeda liigse mõjustatuse ohvriks on läbi iseenda tundmise, sealhulgas eesmärkide, isikliku missiooni ja põhiväärtuste sõnastamise. Sellest lähtuvalt julgustasid töötoa läbiviijad noori rohkem kasutama karjäärinõustamise võimalusi.

Selgus ka, et enamikul noortest on soov juba gümnaasiumi kõrvalt töötada, et olla iseseisev ja raha teenida. Mõned projektis osalenud noortest on endale juba töö leidnud. Võimalike ametitena mainiti eelkõige klienditeenindust, aga ka nooremate õpetamist, talus töötamist ja ehitamist. Loe edasi: Tartumaa noored mängisid läbi karjäärivalikuid

Põlvamaa Arenduskeskus kutsub koolitusele

Põlvamaa Arenduskeskus annab teada, et veel on mõned vabad kohad Põlvamaa Arenduskeskuse poolt korraldatavas koolitusprogrammis „Ühingu/küla arendamine“.

Koolitus on suunatud Põlvamaa Partnerluskogu piirkonna mittetulundusühenduste liikmetele ja külade eestvedajatele, koosneb kolmest moodulist ja kahepäevasest õppereisist Tartumaale ning kestab veebruarist kuni aprillini.

Veebruaris toimuva koolitusmooduli fookuses on projektid kui arengu teostumise vahendid ning on üles ehitatud praktilisele meetodile, kus osaleja läbib kahe päeva jooksul kõik projekti kirjutamise-juhtimise sammud.

Märtsi alguses toimuv koolitusmoodul keskendub projektide hindamisele ja kirjutusoskuste lihvimisele, samuti arutletakse, kuidas korraldada elluviidava projekti turundust.

Kolmas koolitusmoodul toimub märtsi lõpus ning siis on vaatluse all ühingu/küla arengu planeerimine ja juhtimine. Juttu tuleb ka ühingu turundamisest ja maine kujundamisest, liikmete ja kogukonna kaasamisest.

Aprillis toimuval kahepäevasel õppereisil külastatakse aktiivseid ja kogemustega ühinguid ja külaseltse Tartumaal: Jaago käsitöötalu, Sava ja Sirgu külaseltsi, Peramaad, Nina kordonit, vanausulisi Kolkjas, Sibulateed, Peipsimaa külastuskeskust, Alatsikivi lossi ja restorani Apollo Beldevere.

Täpsemat infot koolituste kohta leiab siit.

Tervisesõdalaste mängud õpetasid õpilasi märkama ümbritsevaid kasulikke jõude

Tervisesõdalased meid ümbritsevaid jõude uurimas.

20. jaanuaril toimusid Paide Ühisgümnaasiumi aulas Tervisesõdalaste mängud. Kaks ja pool tundi uurisid kõik viiendate klasside õpilased mängujuht Tõnu Einasto juhtimisel meid ümbritsevaid kasulikke jõude.

Saadi teada, milline jõud on puhtal õhul, valgusel, veel, hügieenil ja liikumisel. Kõigi viie jõu kohta lahendati neljas meeskonnas erinevaid ülesandeid ning lõpuks sooritati kaheksas grupis eksam. Kõik lapsed said tubli osalemise eest valge särgi ja mõlemad viiendad klassid kleepsud positiivsete jõudude meelespidamiseks.

5. a klassi õpilase Arlis Aroldi arvates oli päev äge, kuna lõpus sai särgi ja eksamit sooritati kaaslastega koos. Marika Jaas 5. b klassist pidas päeva põnevaks, kuna sai teada uusi asju. Näiteks, mida pimedam toas on, seda kiiremini uni tuleb. Mõlemale lapsele meeldis väga lõbus mängujuht, kes rasked ülesanded arusaadavaks tegi. Kooli külastas ka firma Philips esindaja Enn Tammesson, kelle sõnul on Philipsi eesmärgiks tuua koolidesse rohkem valgust. Projekti raames saab üks klassiruum uued energiasäästlikud lambid ning vaimuvalgust jagati rohkem kui 40-le õpilasele.

Õpetaja Tiina Kivimäe sõnul ollakse uhked ja rõõmsad, et kool on üks viiest väljavalitud koolist, kus selline päev toimub.

Pilte saab näha siit!

Allikas: Järvamaa infoportaal

Lugu minu vanaemast

Aasta 2012 on kuulutatud aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks. Külauudiste tegijad kutsuvad lugejaid üles kirjutama oma mälestusi vanavanematest ja näitavad ise eeskuju.

Oma vanaema sain tunda vaid veidi üle kümne aasta. Seda oli häbematult vähe, aga piisavalt selleks, et teda mitte unustada. Minu vanaemal oli kuus lapselast ja mina nende hulgas ainus tüdruk. Selge see, et pidasin ennast oma vanaema lemmiklapselapseks, leidis ta ju minu jaoks alati aega.

Mäletan tema tööd. Ta töötas nõukogudeajal pangas ja oli seal tähtis tegelane. Tema juurde saamiseks pidin helistama all uksekella ja valvuri küsimise peale pidin ütlema vanaema nime. Kui valvur mind sisse lasi, siis lausa pakatasin uhkusest – näete, ma tohin siia minna. Istusin koos vanaemaga klaasist seina taga ja vaatasin, kuidas ta prillid ninal lehti lappas ja arvelauaga klõbistas. Ta oli pearaamatupidaja. Mina arvudest sel ajal veel suurt ei jaganud, küll aga meeldis mulle kirjaklambreid üksteise otsa lükkida, sain ilmatupikki kirjaklambrikette.

Mäletan, et vanaemal oli üks tuttav õmbleja, kelle juures me vahel käisime. Vanaema armastas küll ka ise õmmelda (tema tehtud punane valgete täppidega kleit oli üks mu kindlaid lemmikuid), kuid minu esimese koolivormikleidi ümbertegemise usaldas ta siiski oma tuttavale õmblejale. Asi selles, et kõik vormikleidid olid mulle lihtsalt suured. Vanaema õmblemislembust meenutab mulle siiani tema vana Singeri õmblusmasin. Loe edasi: Lugu minu vanaemast

Täna algab Eesti filmi aasta

Täna avatakse Eesti joonisfilmi juubelinäitusega Eesti filmi aasta.

Eesti filmi aasta on koostööprogramm, mis sai alguse juba 2005. aastal, mil seitsme kultuuri- ja filmivaldkonnas tegutseva institutsiooni esindajad allkirjastasid ühiste kavatsuste kokkuleppe. Lepiti kokku, et tegutsetakse ühiselt Eesti filmikunsti sajandijuubeli vääriliseks tähistamiseks 2012. aastal, algatades juubeliprogrammi “Eesti film 100/ Eesti filmi aasta”.

Eesti filmi aasta olulisemad tegevussuunad on filmipärandi taastamine ja kaasajastamine, võimaluste loomine filmiajaloo uurimiseks ja teadvustamiseks ning Eesti filmi laialdane tutvustamine ja väärtustamine nii kodu- kui ka välismaal.

Eesti filmi aasta sisse mahub hulgaliselt üritusi. Muuhulgas algab ETVs mängufilmikommentaaride sari “Kaadris”, käivitub leviprojekt “Eesti film igasse kodusse”, sõitma hakkab kinorong ja välja antakse temaatiline postmark. 20 augustil peetakse internetilaulupidu, kus tulevad esitamisele filmilaulud. Lisaks toimuvad erinevad näitused, festivalid, portreeõhtud, esilinastused ja taastatud filmide linastused. Täpsema Eesti filmi aasta kava leiab siit.

Eestis toimus esimene kinoseanss Tallinnas 1896. aastal Suurgildi hoones. Eesti filmi alguseks loetakse aga 30. aprilli aastal 1912, mil Tartu kinos Illusion linastus Johannes Pääsukese esimene filmipala. See oli lühifilm Vene katselenduri Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal, mis toimusid mõni päev varem. Esimene mängufilm “Karujaht Pärnumaal” valmis 1914. aastal.

Kahekuune kampaania tõi juurde 110 võrokest

Võru linnas kaks kuud kestnud linnaelanikuks registreerimise kampaania käigus kirjutas end linna sisse 110 inimest.

Linnapea Jüri Kaver pidas kampaania tulemust positiivseks, kuna kahe kuu jooksul suudeti oluliselt suurendada elanike sisserännet. Vaatamata sellele on üleüldine tendents ikkagi negatiivne. “Võru linna kõige suuremateks konkurentideks võime pidada Soome Vabariiki, Tallinna ja Tartut,“ kommenteeris linnapea Jüri Kaver.

Aasta alguse seisuga elab Võrus 13 789 elanikku, möödunud aasta sama seisuga oli elanike arv 13 918.

Kõigi kampaania ajal sisseregistreerinute vahel loositakse välja 1000eurone auhind. Avalik loosimine toimub esmaspäeval, 9. jaanuaril kell 12.00 Võru Linnavalitsuse infosaalis (Jüri tn 11).

E-rahvaloendusel loendatud üle 100 000 inimese

Täna pärastlõunaks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud 102 620 inimest ehk üle 8% Eesti elanikest. Kõrgeim osalusprotsent on Harjumaal ja Tartumaal.

„Rahvaloenduse nelja esimese päeva kohta on tegemist väga hea tulemusega,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Inimeste tõsist huvi loendusel interneti teel osaleda näitas ka eilne päev, kus huvi oli kohati suurem, kui meie hetkeline võimalus vastu võtta. Tahaksin inimesi väga tänada kannatlikkuse eest,“ rääkis Potisepp. Ta rõhutas, et loenduse esimestel päevadel oleks mõistlik jälgida sisselogimisel koormusnäidikut, et e-loendamine läheks võimalikult sujuvalt.

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab siit. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Internetis saab loendusankeedi täita rahvaloenduse veebilehel siin kuni 31. jaanuarini. Rahvaloendusel saavad enda kohta ankeedi täita kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad.

E-loendusel osalemise käigus tekkivate küsimustega saab pöörduda rahvaloenduse klienditoe poole klienditugi@stat.ee või telefonil 625 9100. Klienditugi töötab iga päev kell 8.00-22.00.

Otepää ootab taotlusi valla aukodaniku nimetusele

Otepää Vallavalitsus ootab 31. jaanuarini taotlusi valla Aukodanik 2012 nimetusele.

Aukodaniku nimetus on Otepää valla kõrgeim autasu, mis antakse füüsilisele isikule auavaldusena Otepää vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Tiitliga käib koos Otepää Aumedal, mis on valmistatud hõbedast. Otepää Aukodanikku premeeritakse rahalise auhinnaga, mille summa ühtib väljaandmise aja aastaarvuga. Aukodaniku nimetuse ja Otepää Aumedali andmise otsustab vallavolikogu. Aukodaniku nimetusega kaasnev Otepää Aumedal antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel.

Avaldus ettepanekuga peab sisaldama isiku eluloolisi andmeid ning põhjendust, miks isik võiks saada aukodanikuks ja Otepää Aumedali kavaleriks. Avaldused esitada 31.jaanuariks 2012 Otepää vallavalitsusele postiaadressil: Lipuväljak 13, 67405, Otepää, või e-posti teel vald@otepaa.ee .

Otepää aukodaniku tiitli on juba pälvinud Kalju Ruuven, Avo Raid, Heino Mägi, Aili Miks, Andrus Veerpalu, Maila Värk, Kristina Šmigun, Aarne Steinbach (postuumselt), Jüri Stepanov (postuumselt) ja Alar Arukuusk.

Täiendavat infot leiab siit.

Viljandimaa otsib oma suveniiri

Viljandi Turismiinfokeskus korraldab koostöös Viljandi maavalitsuse, Viljandi linnavalitsuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu ja Viljandimaa Arenduskeskusega avaliku konkursi “Viljandimaa suveniir 2012”.

Konkursi eesmärgiks on mitmekesistada Viljandi maakonda tutvustavate ning piirkonna mainet kujundavate suveniiride valikut ning virgutada kohalikku loomepotentsiaali. Samuti tahetakse elavdada maakonna tublide ja teotahteliste ettevõtjate turismialast tegevust, eesmärgiga väärtustada nende töid ja tegemisi, muuta maakonda atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele.

Konkursist võivad osa võtta kõik üksikisikud, äriühingud, üksikettevõtjad, seltsingud, huvi- ja hobigrupid.

Konkursi auhinnafond jaguneb järgmiselt: esimene koht rahaline preemia 360 €, teine koht 180 € ja kolmas koht 60 €.

Tööde esitamise lõpptähtaeg on 23. veebruar 2012 kell 12.00. Laekunud tööd paneb Viljandi Turismiinfokeskus välja oma ruumidesse ja Viljandimaa Arenduskeskuse kodulehele. Konkursi tulemused tehakse teatavaks suvise turismihooaja alguses.

Lähemalt saab konkursi tingimustega tutvuda siin

Noored leiutajad täiendavad teadmisi talvekoolis

4.-6. jaanuaril toimub Tartus noorte leiutajate talvekool, kus noortele tutvustatakse leiutamise protsessi ideest kuni toote valmimiseni. Talvekooli programm on välja töötatud SA Archimedese ja Eesti Disainikeskuse koostöös.

Talvekoolis osalemine on osa preemiast 2011. aasta riikliku leiutajate konkursi 4.-9. klassi parimatele leiutajatele. Talvekooli eesmärk on koos noorte leiutajatega proovida, kuidas sünnivad värsked ideed, kuidas neid arendada nii, et need uute toodetena turule jõuaksid ning milliste oskustega meeskond tagab toote edu. Oma teadmisi jagavad noortega nii disainerid, insenerid kui tootearendajad ja ettevõtjad.

Talvekooli läbivaks teemaks on sel korral kosmos. Rännaku kosmosesse teeb koos noorte leiutajatega Teadusaasta saadik Mart Noorma. Õppesessioonides töötatakse leiutise kallal, mis oleks abiks igapäevases elus kosmosejaamas ning harjutatakse kätt pannkoogi küpsetamises kaaluta olekus. Lisaks tutvutakse talvekooli käigus AHHAA teaduskeskuse planetaariumis tähistaevaga ja aetakse juttu tähetargaga.

Seekordne noorte leiutajate laager on juba neljas, varasemal kolmel aastal on SA Archimedese, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja AHHAA teaduskeskuse koostöös korraldatava noorte leiutajate konkursi parimatele mõeldud laager toimunud suvel. Eelmistes noorte leiutajate laagrites on loodud universaalhõljukeid, mis liiguksid nii maas kui vees, lahendatud keskkonnaprobleeme Saasta Citys ning mõeldud välja kiireid ja ägedaid liiklusvahendeid.

EBSi õppejõu osalusel kirjutatud raamat jõudis Valge Maja jõulukuuse alla

Peatoimetaja Leo Bormanis annab raamatu üle Euroopa Komisjoni presidendile Herman Van Rompuy'le.

EBSi õppejõud Elena Pruvli on üks sajast autorist üle maailma, kelle kaasabil koostati raamat „The World Book of Happiness“. Õnnest ja õnnelikkuse saavutamisest jutustav raamat saadeti Euroopa Nõukogu presidendi Herman Van Rompuy eestvedamisel uusaasta kingituseks 200 maailma tähtsamale juhile, sealhulgas leidis üks raamat koha ka Valge Maja jõulukuuse all.

Raamatu „The World Book of Happiness“ autoriteks on sada positiivse psühholoogia eksperti ja praktikut 50 riigist üle maailma. Raamatusse ühe peatüki panustanud Elena Pruvli kirjeldab ise raamatut nii: „Raamatu eesmärk on välja tuua, et kui inimesed ei ole sisemiselt õnnelikud, ei oma kõik muud saavutused tähtsust – esitatud õnnelikkuse saavutamise viisid on praktikas järele proovitud ja kinnitatud tunnustatud ekpertide poolt,“ rääkis Pruvli.

Raamatu autor ja peatoimetaja Leo Bormanis on öelnud, et tema eesmärgiks oli koguda kokku uuringutega tõestatud teadmised ning esitada neid kõigile arusaadavas keeles. „Ma ei olnud huvitatud spirituaalsest filosoofiast, soovisin saada teadmisi, mis olid teaduslikult tõestatud. Teiseks, soovisin, et peatükid ei keskenduks vaid individuaalsele õnnele, vaid ka gruppide, organisatsioonide ja riikide õnnelikkusele, et nende kooslusel oleks mõju üldisele maailma õnnelikkusele. Ning kolmandaks, kõik tekstid pidid olema kirjutatud ka tavalistele inimestele arusaadavas keeles,“ selgitas Bormanis.

Raamatut on tõlgitud inglise, prantsuse, saksa, hollandi, korea ja hiina keelde. Rohkem infot raamatu „The World Book of Happiness“ kohta : www.theworldbookofhappiness.com

Allikas: ebs.ee

Aasta 2011 purustas Estonia publikurekordi

2011. aasta oli rahvusooperile viimaste aastakümnete edukaim, lüües käesoleva sajandi publikurekordid – 395 etendust ja kontserti külastas kokku ligi 160 000 inimest.

„Mul on südamest hea meel, et majanduslikult keerukal ajal – või ehk just selle kiuste – ei ole publik teatriskäimisest loobunud,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe. Mäe sõnul pole Estonias piletite hindu viimase kolme aasta jooksul tõstetud. Edu aluseks pidas Mäe kõikide estoonlaste ühist tööd – lavastuste valikut, tasemel etendusi, olusid arvestavat planeerimist ja sihipärast turundust. “Tänan publikut ja teatri töötajaid suurepärase ühise aasta eest!“ lisas Mäe.

Suure publikumenu poolest on aasta jooksul silma paistnud ooperid „Parsifal“, „Boheem“, „Carmen“ ja „Manon Lescaut“, balletid „Pähklipureja“, „Luikede järv“, „Othello. Who Cares?“, „Manon“ ning „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, operett „Silva“ ja lastelavastused „Pipi Pikksukk“ ning „Mõmmi jõuluaabits“.

Lisaks eesti publikule pakuti külakosti teatrisõpradele Soomes, Venemaal, Lätis, Leedus ja USA-s.

Improfestival kutsub noori impoviseerima

4.-7. jaanuaril toimuva Noorte Improfestivali 2012 raames on noortel ja noortega töötavatel inimestel võimalik osaleda improvisatsioonilise teatri õpitubades. Action-teatri õpituba juhendab eesti lavastaja, näitleja, näitekirjanik ning ainus litsentseeritud action-teatri õpetaja Eestis – Andres Noormets. Improteatri õpituba juhendavad Eesti Improteatri näitlejad Kati Ong ja Maarius Pärn.

Improvisatsiooniline on teater, mis sünnib ilma käsikirjata just siin ja praegu. Õpitubade eesmärgiks on arendada osalejate loovust, tõsta enesehinnangut, suurendada koostööoskust, lahenduskesksust ja esinemisjulgust. Õpitubade tutvustus ja täpsem ajakava on üleval siin. Festivali viimasel päeval on kõik huvilised oodatud õpitubade avatud esitlustele.

Lisaks õpitubadele toimub festivali raames Lille majas muudki improvisatsioonilist:
5. jaanuaril kell 18.00 improvisatsiooniline kokkamisõhtu saksa vabatahtliku Kirstine Neuhausiga
6. jaanuaril kell 18.00 kohtumisõhtu Andres Noormetsaga: lavastajaga vestleb näitleja Erni Kask
7. jaanuaril kell 12.00 action-teatri õpitoa avatud esitlus
7. jaanuaril kell 16.00 improteatri õpitoa avatud esitlus

Osalemine õpitubades on tasuline. Kohtumisõhtu, kokkamine ja õpitubade esitlused on tasuta. Improvisatsioonilisele kokkamisõhtule palutakse eelregistreeruda: Mare-Liis Klimberg, tel 7361 690 või 5303 7733, e-kirjaga mare-liis.klimberg@raad.tartu.ee

Festivali toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Algas aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta

2012. aasta on aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta. See on meie kõigi võimalus mõtiskleda selle üle, kuidas eurooplased elavad kauem ja on tervemad kui varem, ning mõista vastavaid võimalusi.

Aktiivne vananemine saab anda beebibuumi põlvkonnale ja homsetele eakatele võimaluse, jääda tööle ning jagada oma kogemusi, olla ühiskonnas jätkuvalt aktiivne ja elada võimalikult tervislikult ja täisväärtuslikult.

See on ka võimalus säilitada põlvkondadevaheline solidaarsus kiiresti vananevates ühiskondades.

Poliitikute ja sidusrühmade ülesanne on parandada üldisi võimalusi aktiivseks vananemiseks ja iseseisvaks eluks, võttes meetmeid eri valdkondades, nagu tööhõive, tervishoid, sotsiaalteenused, täiskasvanuõpe, vabatahtlikutöö, majutus, IT-teenused või transport.

Euroopa aasta eesmärk on tõsta teadlikkust nimetatud teemadest ning parimatest moodustest nendega tegelemiseks. Kuid kõige tähtsam on kutsuda poliitikakujundajaid ja sidusrühmi endile eesmärke seadma ning vastavalt ka tegutsema. 2012. aasta peab jõudma aruteludest kaugemale; see peab andma käegakatsutavaid tulemusi.

Täpsemat infot aasta kohta leiab siit.

Algas 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus

Täna, 31. detsembri esimestel minutitel algas Eestis üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus. Kuni jaanuari lõpuni saab loendusel osaleda internetis, alates veebruari keskpaigast külastavad kodusid rahvaloendajad.

„Algav rahvaloendus on ajalooline, sest esimest korda saavad Eesti inimesed valida, kuidas nad soovivad rahvaloendusel osaleda – täita küsimustiku jaanuarikuu jooksul internetis või oodata rahvaloendaja külastust alates 16. veebruarist,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

„Interneti teel küsimustiku täitmine on lihtne ja sellega saab hakkama igaüks, kes oskab arvutit kasutada Selleks on vaja vaid internetikasutamise võimalust ja ID-kaarti, Mobiil-ID’d või internetipanga paroole,“ lisas Potisepp. Internetis saab loendusankeeti täita rahvaloenduse veebilehe www.REL2011.ee kaudu. Rahvaloendusel saavad enda kohta täita ankeeti kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad. Neid leibkondi, kes ei osalenud rahvaloendusel internetis, külastavad alates 16. veebruarist rahvaloendajad.

2011. aasta rahva ja eluruumide loendus koosneb kolmest osast – küsimused leibkonna, eluruumi ja isikute kohta. Loendusel uuritakse leibkonna koosseisu, eluruumi suurust ja seisukorda, inimese päritolu, keeleoskuse, hariduse ning töö kohta. Küsimustele vastamine võtab kaheliikmelisel leibkonnal aega umbes 45 minutit, iga järgneva inimese puhul lisandub veel 15 minutit.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) saavad Eesti alalised elanikud vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Facebook´i jõuluvanalt soovitakse lund ja õnne

Tänapäeva jõuluvana ei toimeta mitte ainult Lapimaal, vaid ka Facebook´is. Alljärgnevad soovid ongi saadetud just nimelt internetiavaruses tegutsevale jõuluvanale.

Kallis Jõuluvana! Mul on iga aasta sama soov – ilus lumine talv! Aega napib, aga äkki õnnestub sul jõuludeks ime korda saata ja ka siia Eestimaale talv meelitada? Kui keegi sellega hakkama saab, siis ainult sina. Ilusat jõuluaega!

Tere Jõuluvana! Palun too mulle 5 km. pikkune ja 30 cm paksune suusarada. Aitähh!

Tere jõuluvana! Minu poja soovib jõuludeks paksu lund, rahulikku jõulumeeleolu ja voodikaruselli. Ta on veel nii pisike ja ei oska ise veel kirjutada siis aitasin teda. Aitäh

Kallis jõuluvana, sel aastal ma ei soovigi kingipakke! Soovin, et inimene kes külla tuleb, oleks õnnelik. Jõulude ajal inimesed räägivad ainult sellest, mida tahavad saada ja mida ostavad. Aga mina tahan seda, et inimesed ei peaks kunagi mötlema kust saab toitu, elamise ja kodusoojuse. Soovin rahu ja armastust kõigile. Rahulikke jõule!!!

Parim e-raamat jutustab teest kunstimaailmas

Õpilastele mõeldud Koolielu e-raamatu/e-õpiku konkursi võitis üldkokkuvõttes Tartu Mart Reiniku kooli 6. klassi õpilane Linda Janter (juhendaja Merle Randla), kes koostas e-raamatu oma teest kunstimaailmas.

„See raamat on üks asi, mis minu elus on salaja mind saatnud ja lõpuks välja tulnud, nagu see ise tahtis. See raamat räägibki sellest, kuidas mina kunstiande endas avastasin. Kuidas see lihtsalt tahtis, ja tuli,“ kirjutab Linda e-raamatu „Minu tee kunstimaailmas“ sisekaanel tutvustuseks.

Žüriile avaldas muljet Linda originaalne idee ja omaloomingu kasutamine.

Teise koha pälvis Kohtla-Järve kesklinna gümnaasiumi 3. klassi õpilase Jegor Grigorjevi (juhendaja Jelena Gerstman) esitatud töö „Meie koos isaga“, kuhu olid talletatud 3. klassi laste joonistused. Žüriile meeldis, et raamatus on esitatud laste omaloomingut nii sõnas kui pildis. Loe edasi: Parim e-raamat jutustab teest kunstimaailmas

Hatiku küla infotahvlid ja postkastid said valgustuse

Valgustatud külatänav suurendab piirkonna turvalisust. Foto: Reeli Kork

Hatiku külaosa vanema ja projektijuhi Annika Freibergi edastusel saab Hatiku külarahvas käesoleva aasta lõppedes taas rõõmu tunda, kuna valmis sai küla infotahvlite valgustusprojekti teine etapp.

Projekti teise etapi kogumaksumuseks kujunes 5465 eurot, millest 60% saadi Leader-toetusena, 1917 euroga toetas omaosalust Põlva vallavalitsus ja ülejäänu kaeti külaseltsi vahenditest.

Hatiku elanike jaoks on infotahvlite ja postkastide valgustuse rajamine suureks sammuks turvalisuse suurendamisel ning valgustus kergendab oluliselt ka postiljoni tööd. “Suurt rõõmu tunnevad kindlasti tervisespordi harrastajad ja muidugi lapsed, kel on nüüd pimedal sügis-talvisel ajal olemas valgustatud liikumisrajad,” on külaosa vanem rahul.

Projekti elluviimisele aitas kaasa Põlvamaa Partnerluskogu, toetades projekti Leader-programmi kvaliteetse, turvalise ja korrastatud elukeskkonna meetmest.

„See projekt on heaks näiteks Leader-lähenemise põhimõtte – mitme sektori partnerluse – edukast toimimisest,“ kommenteeris Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.

Infotahvlite valgustuse projekti koostas ning valgustuse ehitas OÜ Eltam.

Allikas: polvamaa.ee

Järva maavalitsus tunnustas andekat õpilast

Tänavuse Järva maavalitsuse poolt väljaantava andeka õpilase stipendiumi sai Paide Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilane Maia Salm.

Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna peainspektor Anne Viljat ütles, et Maia Salm on aastaid paistnud silma väga hea õppeedukuse poolest. Tal on mitmekesised vaimsed huvid, paremaid tulemusi on ta saavutanud reaal- ja loodusainete olümpiaadidel. 2011. a jagas Salm maakonna matemaatikaolümpiaadil esikohta ja võitis keemiaolümpiaadi. Akadeemiliste võimete arendamisele on kaasa aidanud osalemine Tartu Ülikooli teaduskooli tegevuses. Maia Salmi koostatud uurimistöö saavutas keskkonnaalaste uurimistööde konkursil esikoha. 2011. aasta saavutuste hulka kuulub ka osalemine Saksamaal suveakadeemias ja osavõtt rahvusvahelisest noorteprojektist Türgis.

Maavalitsus soovib stipendiumi väljaandmisega tähtsustada teadusandekate noorte toetamise olulisust, motiveerida kõrgete vaimsete võimetega õpilasi arendama maksimaalselt oma potentsiaali ning tunnustada väga heade akadeemiliste saavutustega õpilast. Stipendiumikonkursi tänuüritusele olid kutsutud kõik esitatud kandidaadid koos vanematega.

Stipendiumi suuruseks oli 325 eurot.

Allikas: jarva.ee

Järvamaa haigla hooldusravikompleks sai nurgakivi

Täna kogunes Järvamaa haigla õuele väike rahvamass, et osa saada pidulikust nurgakivi tseremooniast ehitatavale hooldusravikompleksile. Nurgakivi panekul osales lisaks maakonna esindajatele ka sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Pevkuri sõnul näitab Paide keskuse arendamine selgelt seda, et riigi jaoks ei ole oluline mitte ainult Tallinna ning Tartu raviasutuste kõrge kvaliteet vaid ka väiksemates Eestimaa paikades pakutav arstiabi. „Arvestades, et hooldusravi vajadus tõuseb elanikkonna vananemisega kiiremini kui teised raviliigid, on panustamine uutesse kaasaegsetesse hooldusravihaiglatesse möödapääsmatu,“ täiendas minister Pevkur.

AS Järvamaa Haigla juurde peaks 2012. aasta lõpuks valmima statsionaarse õendusabi ehk hooldusraviteenuste osutamise kompleks. Projekti kohaselt ehitatakse haigla olemasolevate hoonete juurde uus 1550 m² suurune ravikorpus, mis vastab tervishoiuteenuste osutamiseks kehtestatud nõuetele ning milles on Järva maakonna koduõendusteenuste koordineerimise keskus ning kokku 24 voodikohta hooldusraviteenuste osutamiseks, sealhulgas surija õendusabi ehk hospiits.

Pärast nurgakivi panekut sõitis minister Pevkur Paidest Alatskivile, et osaleda SA Peipsiveere Hooldusravikeskuse juurdeehituse avamisel.

Mõlemad ehitused on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Allikas: Järvamaa Infoportaal