Tuuli Hiiesalu

Sotsiaalkriitiline must huumor tõi Pajusti huumori-ja satiiritrupile parima estraadikava auhinna

Hilje Pakkaneni fotol: "Meestehoid" trupi kodusaalis tänavusel huumoripäeval "Aadama küljeluu". Vasakult: Ülle Rajamart, Age Uustalu, Tõnu Vilu, Vilve Tombach. — Hilje Pakkaneni fotol: “Meestehoid” trupi kodusaalis tänavusel huumoripäeval “Aadama küljeluu”. Vasakult: Ülle Rajamart, Age Uustalu, Tõnu Vilu, Vilve Tombach.

Nädalavahetusel toimus Järvamaal Väätsa rahvamajas üle-eestiline rahvamajade huumoripäev “Maamees muigab”, millelt Pajusti klubi huumori- ja satiiritrupp tõi kaasa kaks auhinda.

“ Maamees muigab” on pikima traditsiooniga huumoriüritus Eestis. Harrastushumoristid üle Eesti kogunesid juba 19. aastat järjest Väätsa rahvamajja saalitäie publiku ette, et osaleda huumorikonkursil anekdootide, pantomiimide, sketšide ja estraadikavadega.

“ Etteaste aeg oli reglementeeritud ja selle kestuseks võib olla maksimaalselt 15 minutit,” ütles Pajusti klubi huumori- ja satiiritrupi juhendaja Ülle Rajamart. Seekord nägi publik 24 etteastet, millest valdava enamuse esitasid osalejad Tartust ja Lõuna-Eestist.

Lääne-Virumaad esindas Väätsal ainsana Vinni valla Pajusti klubi huumori- ja satiiritrupp, kes tõi taas ära ühe peaauhinnast – parima estraadikava Ülle Rajamardi loo “Meestehoid” eest.

Lääne-Virumaale toodi teinegi auhind. Parima pantomiimi tiitli pälvis Ülle Rajamardi ja Jaan Lõõniku esitatud “Nuhvlita nohik”, mis pälvis publikult tormilise aplausi. Loe edasi: Sotsiaalkriitiline must huumor tõi Pajusti huumori-ja satiiritrupile parima estraadikava auhinna

Algab Tallinna raamatumess: suur raamatumüük ja kohtumised tuntud autoritega

Rahvusraamatukogus toimub 9.-11. aprillini Tallinna raamatumess, kust saab soetada soodsa hinnaga raamatuid ja osa võtta ligi 30 üritusest.

“Tallinna raamatumessist on mõne aastaga kujunenud kindel kevadine kirjandusüritus, kuhu on põhjust tulla igal raamatusõbral,” märgib Eesti Kirjastuste Liidu juht Kaidi Urmet.

Rahvusraamatukogu fuajees pakuvad hea hinnaga raamatuid üle 30 Eesti kirjastuse. Lisaks raamatumüügile toimub messil kaks rahvusvahelist seminari, esitletakse uusi raamatuid, kohtutakse autoritega ja korraldatakse töötubasid.
Messi avab Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum, mis kannab tänavu alapealkirja “Nordic Noir”. Luubi alla võetakse Põhjamaade kvaliteetne kriminaalkirjandus. Peale sealsete kirjanike astuvad Eestist üles Indrek Hargla, Ott Sandrak, Mika Keränen ning Jaan Martinson. Päeva lõpetab Rootsi dokumentaalfilm, milles meiegi teleekraanilt tuntud näitlejad (Sofia Helin ja Kim Bodnia – “Sild” ja Steven Van Zandt – “Lilyhammer”) räägivad oma tegelaskujudest ning avatakse Skandinaavia roimalugude võidukäigu tagamaid. Loe edasi: Algab Tallinna raamatumess: suur raamatumüük ja kohtumised tuntud autoritega

Neljas Ideede laat tuleb aastate võimsaim

Täna toimub Rakvere ametikoolis neljas ideede laat, mis on sel korral suurem kui kunagi varem.

Lääne-Viru maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Merle Maimjärv-Mirka sõnul on Ideede laat aasta-aastalt kasvanud nii osalejate arvu, kui ka töötubade mitmekesisuse poolest.

“Lõviosa töötubade läbiviijatest on maakonna koolid ja huviringid, kelle käe all saab tutvuda mitmete erinevate aladega. Esmakordselt on Ideede laadal oma tooteid tutvustamas mitmed õpilasfirmad,” rääkis Maimjärv-Mirka.

Kell 10 algaval ideede päeval saab proovida robotite ehitamist, leiutamist, 3D-joonestamist ja printimist. Tutvuda saab nii auto- kui IT valdkonnaga, elektriskeemidega, filminduse ja veeökoloogiaga .

Huvilised saavad luua päris oma mobiilirakenduse Android keskkonnale. Proovida kätt auto- ja lennumudelitega ning robovõistluse demorajal robotitega. Näha ja katsuda saab ka krosskarti ja avastada droonide põnevaid võimalusi . Loe edasi: Neljas Ideede laat tuleb aastate võimsaim

Linnunädal jagab teadmisi viudest värvulisteni

Kas oled juba märganud saabuvaid rändlinde? Kas koduaia kuldnokad vajavad uut eluaset? Kas tead, kes on valitud selle aasta linnuks? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiate vastused alanud nädalal Tartus toimuvatel lindude teemalistel üritustel.

Linnunädala avaüritus toimub juba kolmapäeval, 8. aprillil algusega kell 18.00 Tartu loodusmajas (Lille 10), kui aasta linde viusid tutvustab ornitoloog Ülo Väli. Räägitakse sellest, kuidas viusid looduses ära tunda, milline on nende elukorraldus ning olukord Eestis. Juttu tuleb ka sellest, mida viuaasta endaga kaasa toob ning kuidas meil kõigil on võimalik aasta linnu projektis osaleda.

Laupäeval, 11. aprillil kell 11.30-15.00 on kõik linnuhuvilised oodatud TÜ Botaanikaaeda Linnalinnulaupäevakule. Traditsioonilisel igakevadisel pereüritusel jätkub tegevusi nii suurtele kui väikestele. Linnalinnulaupäevakul saab iga osaleja meisterdada oma koduaia kuldnokkadele või tihastele pesakasti. Avatud on tehispesade näitus
ning jagatakse soovitusi erinevatele lindudele sobivate tehispesade valmistamiseks ja paigaldamiseks. Lastele pakutakse osavusmänge, linnuhuvilistel on võimalus osaleda linnuvaatlusretkedel botaanikaaias.

Nõuandeid ja infomaterjale pesakastide ehitamise kohta jagab meelsasti nii sel nädalal kui edaspidi Tartu loodusmajas tegutsev keskkonnainfopunkt ning Eesti Ornitoloogiaühing.

Loodusõhtu ja Linnalinnulaupäevak on osalejatele tasuta, sündmusi toetavad Tartu linn ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

RMK istutab Hiiumaa riigimetsadesse 325 000 puud

RMK paneb tänavu riigimetsa kasvama 18,7 miljonit puud ehk 14 puud iga Eestis elava inimese kohta. Hiiumaa riigimetsadesse istutatakse 325 000 väikest puud.

RMK metsamajanduse peaspetsialisti Rainer Laigu sõnul ootavad metsaistutajaid ees väga kiired nädalad. “Iga päev pannakse üle Eesti mulda umbes pool miljonit taime, mis teeb ühe jalgpalliväljaku suuruse ala iga minuti kohta,” sõnas Laigu. Sel aastal pannakse riigimetsa kasvama 200 000 puud rohkem kui eelmisel aastal.

Hiiumaa riigimetsadesse istutatakse tänavu 325 000 puud – 197 000 mändi, 112 000 kuuske ning 16 000 kaske. Metsauuendus annab maakonnas hooajalist tööd 24 inimesele, üle Eesti saab RMK taimlates ja metsas hooajalist tööd 1700 inimest. Vajalikud töötajad on RMK juba leidnud.

RMK uuendab tänavu riigimetsa üle Eesti 9800 hektaril, millest 2000 hektarit jäetakse looduslikule uuendusele. Kõige enam pannakse kasvama okaspuid: 10,1 miljonit mändi ja 7,3 miljonit kuuske. Lehtpuid istutatakse tänavu 1,3 miljonit – põhiliselt kaske, aga vähesel määral ka sangleppa. “Valdava osa taimedest paneme maha kevadel, kuid juba neljandat aastat jätame osa metsauuendusest ka sügiskuudele,” selgitas Laigu.

Kui tavapäraselt viiakse istikud raiesmikule maasturi, traktori või ATV-ga, siis raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse toimetab RMK väikesed puud juba teist aastat helikopteriga. Metsastades karjääre, kus pinnas on väga kuiv, kastetakse taimed enne mahapanemist hüdrogeeli lahusesse, mis parandab märkimisväärselt nende kasvamaminekut.

Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti, miljon männipotitaime ostetakse tänavu ka Lätist.

Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“ ootab kandidaate

Tiitel „Aasta pere“ 2014 anti perekond Mikkudele (foto: Sven Soome)

Taas on võimalik esitada kandidaate auhinnale „Lastega ja lastele“, millega tunnustatakse ja tänatakse neid, kes on uute algatuste või pikaajalise tegevusega oluliselt panustanud laste heaolusse.

„Lastega ja lastele“ tunnustusauhinnale võib esitada nii häid inimesi (sh lapsi) kui ka organisatsioone (ametiasutusi, vabaühendusi või ettevõtteid) ning ettepanekuid tunnustamiseks võivad samuti teha nii eraisikud kui organisatsioonid.

MTÜ Oma Pere tegevjuhi Sigrid Petofferi sõnul on see auhind mõeldud tunnustamaks neid, kelle tegevus on toonud kaasa positiivseid muutusi laste elus. „Selliseks muutuseks võib olla arusaamisele jõudmine, et lapsendatud lapsel on õigus teada oma päritolu, või ühe kooli õpilaste silmatorkavalt paremad teadmised loodushoiust, misläbi on nad ise muutuste loojad,“ selgitas ta. Nii samuti avaldab Sigrid Petofferi arvates lastele suurt mõju hästi kirjutatud aabits, millest saab alguse paljude laste lugemisoskus. Ta tõi näiteks mulluse „Elutöö“ auhinna saanud Leelo Tungla, kelle looming ja tegevus on mõjutanud tuhandeid lapsi. Loe edasi: Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“ ootab kandidaate

Väike-Maarja gümnaasium kutsub hoolivuslaadale

Laupäeval, 28. märtsil on Väike-Maarja gümnaasiumis sagimist palju, sest esmakordselt leiab aset hoolivuslaat.

Laadale on kutsutud Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased ja vallaelanikud kauplema nii käsitöö kui ka kasutatud asjadega. Ostma on oodatud aga kõik lähedalt ja kaugelt.

Õpilasesinduse presidendi Hannamari Soidla sõnul on laadale müüma registreerunud nii õpetajaid, gümnaasiumi noori kui ka vallaelanikke, kes oma käsitööd pakuvad ning lasteriided, oma rõivad ja muu kraami hea meelega teisele ringile saadavad. Nädala algul võis Väike-Maarjas näha õpilasesinduse noori, kes flaiereid jagades kõiki laadale kutsusid.

Hoolivuslaada nimetus ei tulene aga pelgalt sellest, et taaskasutus keskkonna suhtes hooliv on. Laat on nimelt heategevusliku suunaga – olemas on annetuskast, kuhu saab poetada raha, mille eest soetatakse gümnaasiumi õpilaskodule ja seal elavatele õpilastele vajalikke koolitarbeid.

Väike-Maarja gümnaasiumi direktor Marje Eelmaa tunnustas õpilasesinduse algatust, öeldes, et hoolivuslaat paneb mõtlema hoolivusele ning ärgitab meis soovi teha midagi head nende jaoks, kes seda vajavad. “Elutempo on kiire, infoküllane ja tarbimisele orienteeritud. Sageli napib aega iseendaga olemiseks, püüame ajaga võidu joosta ning paljud pisiasjad jäävad tähelepanuta. Märgata, hoolida ja olla jätkusuutlik on märksõnad, mis aitavad meil teha heategusid iseendale, sõbrale, kogukonnale,” rääkis Eelmaa.

Hoolivuslaata korraldab Väike-Maarja gümnaasiumi õpilasesindus, kes on varemgi heategevuslike ettevõtmistega silma paistnud. Möödunud jõulude eel koguti toitu ja vajalikke asju Virumaa kodutute loomade varjupaigale.

Tulemuslikul inimesel on pea selge ja selg sirge

Teisipäeval, 24. märtsil toimus Rakvere Põhjakeskuses teemapäev “Terve karjäär”, kus Lääne-Viru Maavalitsuse spetsialistid tõstsid keskmesse töökarjääri tema terviklikkuses: tööelu, vaba-aja, pere, hariduse ja tervise kooskõla.

“Meie eesmärk oli teavitada, et maavalitsuse juures tegutsevad tervisedendaja, noorteinfospetsialist ja Europe Direct Lääne-Virumaa teabekesus, kelle poole ja kuhu võib alati julgelt vastava informatsiooni saamiseks pöörduda,” rääkis Lääne-Viru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Merle Maimjärv-Mirka.

Europe Directi maakondlik teabekeskus keskendus oma väljapanekus eeskätt teistes liikmesriikides elamist, töötamist ja õppimist puudutavale informatsiooni jagamisele.

“Tegime külastajatele ka väikese teadmiste kontrolli selle kohta, kui teadlikud inimesed üldse oma õiguste kohta on. Uurisime, kas ollakse kursis oma õigustega viibida ja elama asuda ja õppida EL liikmesriikides, kas õppimisel teise liikmesriigi kõrgkoolis võidakse küsida teilt kõrgemat õppemaksu, kas ollakse teadlik õigusest töötada ja pensionile jääda mis tahes liikmesriigis jne,” selgitasid Europe Direct teabekeskus Lääne-Virumaa infospetsialistid Merle Maimjärv-Mirka ja Moonika Aruvainu. Loe edasi: Tulemuslikul inimesel on pea selge ja selg sirge

Särasilmsed teatrihuvilised kohtusid Põlvamaa kooliteatrite festivalil Värskas

Foto (Põlva Maavalitsus): Mammaste Lasteaed ja Kooli 1.-2. klasside näiteringi lavastus “Tsirkus Barcelona”

Teisipäeval, 24. märtsil toimus Värska kultuurikeskuses traditsiooniline Põlvamaa kooliteatrite festival, kus osales seitse näitetruppi.

Juba teist aastat olid esindatud ainult alglasside ja põhikooli vanuseastme näitetrupid. Festivali korraldas Marija Jurtin. Etendusi hindas kolmeliikmeline žürii, kuhu kuulusid üleriigilise erivajadustega laste ja noorte teatrifestivali “Savilind” korraldaja Katrin Luts ning Tartu Ülikooli teatriteaduse üliõpilased Egle Adams ja Liisa Ojakõiv.

Žürii andis välja järgmised auhinnad:

1.-4. klassi õpilaste truppide vanuseaste: Parim näitetrupp, kes esindab Põlva maakonda 8.-9. mai 2015 Jõgeval toimuval kooliteatrite alglasside riigifestivalil, on Mammaste Lasteaed ja Kooli 1.-2. klasside näitering lavastusega “Tsirkus Barcelona”. Näiteringi juhendaja Diana Pehk. Loe edasi: Särasilmsed teatrihuvilised kohtusid Põlvamaa kooliteatrite festivalil Värskas

Mälualgatus „Kogu Me Lugu“ ekspordib Eesti ajalugu digitaalselt üle maailma

2013.a käivitati üleriigiline mälestuste kogumise algatus “Kogu Me Lugu” juuniküüditamise mälestuspäeval.

Sellest alates on kogutud sadu perelugusid nii Eestist kui välismaalt, mis puudutavad Nõukogude ja Saksa režiimide süütegusid inimsuse vastu. Tänaseks on salvestatud ligi 80 täispikka videointervjuud, mis kirjeldavad detailselt erinevate perekondade kogemusi ja õppetunde okupatsioonide ajast.

Kogu Me Lugu Facebooki lehel on tänaseks kogutud 2500+ fänni ning seal postitatud videosid ning muid materjale on fännide poolt arvukalt jagatud. 2014.a kevadel viisid algatuse eestvedajad Kogu Me Lugu videointervjuusid läbi väliseesti kogukonna liikmetega USA-s San Fransisco Bay Area-s ning laulupeo aegu ka Eestis, mil riiki külastas arvukalt väliseestlasti USA-st, Kanadast ja mujalt.

Kõigist täispikkadest intervjuudest (1-4 h) on loodud kuni 10-minutilised videolood, mis on varustatud olenemata originaalkeelest inglise, vene ja eesti keelsete subtiitritega. Videolugusid laetakse jooksvalt üles Kogu Me Lugu YouTube kanalisse (https://www.youtube.com/user/KoguMeLugu/playlists) ning Kogu Me Lugu kodulehele (www.kogumelugu.ee ). Loe edasi: Mälualgatus „Kogu Me Lugu“ ekspordib Eesti ajalugu digitaalselt üle maailma

Suvine aialinnupäevik alustab uut hooaega

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub ka tänavu linnuhuvilisi üles jälgima oma aias pesitsevaid linde ja osalema pikaajalises rahvateaduse projektis “Suvine aialinnupäevik”.

Selle eesmärk on linnusõprade abiga koguda andmeid ning täiendada teadmisi meie aedades pesitsevate linnuliikide kohta. Kuigi aialindudega puutume kokku iga päev, teame just tavalisemate lindude käekäigust võrdlemisi vähe. “Suvise aialinnupäeviku” abil saame aga edaspidi jälgida kümnete aialindude leviku ja pesitsemisedukuse muutumist ning vajadusel nendele muutustele reageerida.

Aialinnupäeviku veebirakenduses, mis asub veebilehel www.eoy.ee/aed, on kõigil võimalik luua oma isiklik päevik ning kirja panna aias kohatud ja pesitsevad linnuliigid. Kuigi põhitähelepanu on lindudel, saab päevikusse kirja panna ka oma kodukoha taimede-loomade fenoloogilisi vaatlusi – millal puhkesid õide taimed ning ilmusid välja putukad. Samuti on oodatud tähelepanekud meile oluliste tolmeldajate – kimalaste – lemmiktaimede kohta aias.

Kõik kodulehele sisestatud andmed saab vaatleja endale päeviku vormis salvestada ja printida. Ühtlasi on võimalik kaardirakenduse abil jälgida ka teiste projektis osalevate aedade linnustatistikat ning tuntumate rändlindude saabumist Eestisse.

2014. aastal vaatles “Suvise aialinnupäeviku” raames aialinde üle 400 inimese, kelle aias pesitses keskmiselt 6,6 paari linde 4,7 liigist. Kõige sagedasem pesitseja oli ülekaalukalt kuldnokk, kellele järgnesid linavästrik ja rasvatihane. Üldse tuvastati Eesti aedades 64 linnuliigi pesitsemine. Põhjalikumalt saab mulluse aialinnupäeviku tulemustest lugeda koondaruandest.

“Suvist aialinnupäevikut” toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Räpina Aianduskoolis mängiti Euroopa Parlamenti

20. märtsil korraldas Põlvamaa Europe Direct’i teabekeskus Räpina Aianduskooli õpilastele simulatsioonimängu “Euroopa Parlament”.

Mängu käigus kehastusid õpilased Euroopa Parlamendi saadikuteks. Õpilased jagati fraktsioonidesse ning neil tuli rollile vastavate poliitiliste tõekspidamisega tutvuda. Endi seast valiti Euroopa Parlamendi president ning seejärel jaguneti komisjonidesse eelnõudega tutvuma ja oma seisukohti ette valmistama.

Komisjonides arutleti kolme eelnõu üle: Euroopa Liidu eelarve raamistik 2014-2020, energiaallikate edendamine Euroopa Liidu liikmesriikide energia-alase sõltumatuse suurendamiseks ning Läänemere bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine.

Ka mängu läbiviija MTÜ HeadEst esindaja Epp Adleri suureks üllatuseks tegid õpilased komisjonides väga mitmeid omapoolseid muudatusi ning esitasid oma seisukohti Parlamendi ees väga veenvalt.

Simulatsiooni mängu eesmärgiks on aidata äratada õpilastes huvi ühiskonnas toimuva vastu, mõista, mida teevad, kuidas toimivad ja milleks üldse eksisteerivad demokraatlikud juhtimisasutused Euroopas ja teistel tasanditel ning tutvustada seadusloome protsessi ja Euroopa Parlamendi toimimist.

Eelmisel aastal korraldas Põlvamaa Europe Direct’i teabekeskus Euroopa Parlamendi simulatsioonimängu Põlva Ühisgümnaasiumi õpilastele.

Suvel toimub esimene üle-eestiline avatud talude päev

19. juulil 2015 toimub esimest korda üle-eestiline avatud talude päev, kus külalisi võtavad vastu enam kui 100 talu ja põllumajandustootjat üle terve Eesti. Osalemisest huvitatud talud saavad end kirja panna kuni maikuu lõpuni.

“Õige söögi järele tuleb ikka maale sõita ja seepärast avavad paljud talud sel suvel külastajatele oma uksed,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Sedavõrd mastaapset ettevõtmist põllumajanduse ja maaelu tutvustamiseks pole Eestis seni tehtud.”

Põllumajandusministri sõnul võiks see päev olla nii tootjate kui Eesti inimeste vastastikuse austuse avaldus. “Omamaine toidutootmine on iga riigi jaoks suur väärtus, mida hindab kindlasti iga toidusõber. Niisamuti nagu põllumeeste jaoks on kõige tähtsam kodumaine tarbija. Loodame, et avatud talude päevaga saame kasvatada inimestes taas sidet maapiirkondadega, sest kahjuks paljudel pole enam maavanaemasid ja -vanaisasid, kelle juures käia,” rääkis Padar.

19. juulil toimuval esimesel üle-eestilisel avatud talude päeval saavad külastajad näha, nii suuri farme kui väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta päris ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Põllumajandusministeeriumi, Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa Avatud Talude eestvedajate koostöös. Avatud talude päevi korraldatakse paljudes riikides üle maailma, sh näiteks Soomes, Rootsis, Belgias, Suurbritannias, Itaalias, Portugalis, Austraalias, Kanadas, USAs ja paljudes teistes riikides. Eestis on avatud talude päevi seni korraldatud Järvamaal, Saaremaal ja Pandiveres.

Iberofest toob Rahvusraamatukokku Hondurase imelise looduse ja kultuuri

Eesti Rahvusraamatukogus avati Ibero-Ameerika kultuuri festivali Iberofest raames fotonäitus “Taltsutamatu Honduras”.

Näitus koondab fotosid, mille autor on Hondurase fotograaf, kirjanik, looduseuurija ja õppejõud Arturo Sosa, kelle viimaste aastate kireks on olnud Hondurase pärandi jäädvustamine.

Mõte sai alguse kümme aastat tagasi soovist jäädvustada ja tutvustada selle riigi rikkalikku loodust ja kultuuri. Näitus on visuaalne jutustus sellest vähetuntud Kesk-Ameerikas asuvast riigist. Pildid on tehtud eri reisidel ja eri ajahetkedel, kuid neid ühendab üks keskne idee: avastada oma kodumaad.

“Olen fotograafi ja kirjanikuna reisinud kilomeetreid ja kilomeetreid mööda Hondurast. Igal reisil leidsin imelisi aardeid, mis on neis paikades alati olemas olnud,” ütleb Arturo Sosa.

Näitus Rahvusraamatukogu 5. korruse näitusesaalis jääb avatuks 6. aprillini.

Loomatsirkusi piirava eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti kooskõlastusringile

Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Eelnõuga plaanitakse keelustada suurte kaslaste, karude, ahvide ja elevantide kasutamine tsirkuses.

Tsirkuse etendus Sindis Foto Urmas Saard — Tsirkuse etendus Sindis. Foto: Urmas Saard

“Teadusuuringud on näidanud, et tsirkustes, eriti rändtsirkustes ei suudeta täita loomade minimaalseid heaolu nõudeid. Kõige suuremad probleemid on elevantide ja suurte kaslastega, kellele pole võimalik tagada piisavat liikumisruumi. Puudusi on ka ahvide ning karude pidamistingimustes, nende söötmisel, transpordil ja treenimisel. Sageli ei suuda tsirkused pakkuda loomadele vajalikku veterinaarabi,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Seda kõike arvesse võttes leiame, et nende loomade kasutamine tsirkustes tuleks Eestis keelustada.”

Eestis ühtegi loomatsirkust püsivalt ei tegutse. Loomatsirkuste keelustamine mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kes on siiani toonud Eestisse rändtsirkuseid. Euroopa Liidu tasandil metsloomade kasutamine tsirkuses reguleeritud ei ole ning otsustamine on jäetud liikmesriikide pädevusse.

“Erinevate loomaliikide kasutamist tsirkustes on piiranud näiteks Austria, Soome, Rootsi, Suurbritannia, Belgia, Sloveenia, Ungari, Taani ning rida teisi Euroopa Liidu liikmesriike. Lõpliku otsuse nende loomade kasutamise keelustamise või lubamise kohta peab tegema Riigikogu,” lisas Padar.

Peale väljatöötamiskavatsuse kooskõlastust ning teistelt ministeeriumitelt arvamuste saamist alustatakse Loomakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamist. Lõpliku otsuse tegemiseks Riigikokku läheb see peale kaasamise ja kooskõlastamise kõikide etappide läbimist.

Loomakaitseseaduse muudatuse eeldatav jõustamisaeg on 1. septembril 2017. aastal.

Tartus algab XII Maailmafilmi festival

14.–21. märtsini toimub Tartu Elektriteatris ja Eesti Rahva Muuseumis 12. Maailmafilmi festival.

Tõsielu ja tegelikkust käsitlevaid filme vahendav Maailmafilm toob publikuni ligi kuuskümmend dokumentaalfilmi 25 riigist, mis jäid sõelale enam kui 1000 festivalile saadetud filmi seast. Filmivalikus saavad kokku visuaalne antropoloogia ning dokumentaalfilmid, mis tegelevad kultuurilise mitmekesisuse ja kultuurilise representatsiooni küsimuste, aga ka poliitikaga. Filmide seas on nii eesti autorite värskemat loomingut, festivalidel hinnatud tippdokumentaale kui ka noorte filmitegijate debüüte. Vaatajale annab filmivalik hea võimaluse vaadata värske pilguga teisi kultuure ning nähtule kaasa mõelda.

Filmivaliku üheks keskseks teemaks on seekord haavatavus ja inimliku piiratuse ületamine. Haavatavusest saab mõelda personaalsel tasandil (näiteks sellest kui emotsioonist ja seostest kunsti või teadustööga), aga see mõiste on olulisel kohal ka kaasaegse riskiühiskonna (poliitilised, sotsiaalsed, tehnoloogilised aspektid) mõistmisel. Haavatavus on inimkogemuse keskne osa, mis annab sellele kogemusele tähenduse. Olla haavatav on hirmutav, ent võimas ja autentne elamise viis. Haavatavus on sild teiste inimeste, armastuse, rõõmu, loovuse ja empaatiani. Rea filmide fookuses on psühholoogilised ja vaimse tervise teemad, aga ka kultuuri, kunsti ja loovuse valdkond. Loe edasi: Tartus algab XII Maailmafilmi festival

Kultuuriministeeriumi arengukava praak ähvardab jätta hiied hävima

Hiite Maja SA avaldab muret, et Kultuuriministeeriumi poolt vastu võetud looduslike pühapaikade arengukava määrab suurema osa hiisi hukule. Looduslike pühapaikade eksperdid on nördinud, sest ministeerium rikkus arengukava kinnitades ka demokraatlikke tavasid.

Looduslike pühapaikade ehk hiite näol on tegu maailma vanimate looduskaitsealadega, millel on lisaks keskkonnaväärtusele ka ülioluline pärimuslik ja kultuuriline roll. Uuringute kohaselt peab hiite kaitsmist oluliseks lausa 86% Eesti elanikkonnast. Tuntuimaid looduslikke pühapaiku on näiteks Tamme-Lauri tamm, Taevaskoja ja Pühajärv.

Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest ütleb, et ministeeriumi käitumine on olnud kummaline, sest koos ekspertidega koostatud arengukavasse, mis oli mõlemapoolselt ja sisuliselt juba kokku lepitud, viis ministeerium ootamatult sisse väga olulised muudatused. Pärast ühepoolselt muudatuste tegemist on ekspertide nõukogu ignoreeritud ning vaatamata arupärimistele pole sisulisi selgitusi antud. Loe edasi: Kultuuriministeeriumi arengukava praak ähvardab jätta hiied hävima

Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub toetama pereisa ravi maksumusega 160 000 eurot

Vähiravifondi “Kingitud elu” nõukogu otsustas toetada 46-aastase pereisa Alar Tupi melanoomiravi, mille maksumus on 160 000 eurot. Fond alustas sel nädalal avaliku üleskutsega ka Alari heaks annetuste kogumist. Üleskutsele on juba reageerinud sajad eestimaalased ning kolme päevaga on annetusi kogunenud ligi 6000 eurot.

Eesti Päevaleht kirjutas käesoleva nädala alguses Mustvees elavast Alarist, kellel diagnoositi kaks aastat tagasi nahavähk melanoom. Pärast esimest lõikust prognoosisid arstid talle elupäevi veel aasta jagu. Kuid Alar jätkas ravi ning elab täna täisväärtuslikku elu: käib tööl, hoolitseb pere eest, armastab tugitoolisporti ja pannkookide küpsetamist. Ainult, et kasvaja on organismis edasi arenenud.

Käesoleva aasta alguseks ammendusid mehe jaoks kõik haigekassa poolt kompenseeritud ravivõimalused. Ainsa õlekõrrena jäi vaid moodne melanoomiravim Yervoy (ipilimumaab), mille ravikuuri eest tuleb patsiendil ise tasuda ligi 160 000 eurot. Eestis pole ükski patsient seda seni suutnud ise välja osta ja haigekassa ei pea ravimit piisavalt kulutõhusaks.

Vähiravifond “Kingitud elu” aitas Alaril kalli ravi käima lükata ning kogub aktiivselt annetusi spetsiaalselt just tema heaks. Mees ise panustas oma ravisse 10 000 eurot. Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub toetama pereisa ravi maksumusega 160 000 eurot

Info virrvarris ja muudatustes on noorte turvalisus löögi all

Psühholoog ja koolitaja Terje Paes rääkis kodu ning pere olulisusest turvatunde tagamisel. Foto: Põlva Maavalitsus

Tänapäeva kiires ja tihti ka agressiivses info tulvas ning pidevates muudatustes on kõige haavatavam just laste ja noorte turvatunne. Sellest, missugustele turvalisuse probleemidele ja ohtudele tuleks tähelepanu pöörata kodus, koolis ja internetis, räägiti toimunud Põlva maavalitsuse ja Europe Directi teabekeskuse eestvedamisel toimunud seminaril.

Viiekümne lastega tegeleva spetsialisti, pedagoogi ja lapsevanema osalusel arutleti turvalise elukeskkonna olulisuse, ohtude märkamise ja võimalike lahenduste üle.

Veebipolitseinik Maarja Punak rõhutas, et noorte veebivahendite kasutamisele on väga keeruline piire panna ning keelamine ei olegi ohtude vältimiseks parim lahendus. Kuid kindlasti aitab lapse ja vanema omavaheline usaldusväärne suhtlus ja neist teemadest rääkimine. Lapsevanem peaks noore interneti kasutusest huvi tundma ja seda välja näitama.

Internetis toimub igapäevaselt tuhandeid petuskeeme ja süütegusid ning politseil on võimatu kogu sisu jälgida. Seetõttu on oluline, et inimesed märkaks ja ohtudest ka politseile teada annaks. Loe edasi: Info virrvarris ja muudatustes on noorte turvalisus löögi all

Oru pargis algasid hooldus- ja taastamistööd

Toila Oru pargis alustati looduskaitsetöödega, mille käigus hooldatakse Oru pargi pärnade võrasid, pügatakse elupuuhekki ning võetakse maha ohtlikuks muutunud puud.

Töödega alustati 2. märtsil ning need viiakse ellu kahes etapis – esmalt selle aasta märtsi lõpuni ja seejärel septembrist kuni järgmise aasta märtsi lõpuni. Vahepealsel ajal ei tohi hooldustöid teha, et tagada pesitsusaegne rahu pargis elavatele nahkhiirtele ja lindudele.

Oru pargi läänepärna-allee ja pargi regulaarosa pärnaridades on kokku 187 puud. Need on kehvas seisukorras ja enamik puudest vajavad võrade hooldust – kuivanud okste ja murdunud harude eemaldamist. Puude olukord allees on halvenenud mitmel põhjusel: pargi kasutuskoormuse kasv, külgvarjus kasvamine, lume- ja tormikahjustused.

Läänepärna-allee dendropargi osas tuleb pügada elupuuhekki, kuna elupuud hakkavad läänepärnade võradesse tungima ning kahjustavad puude seisundit. Hekk lõigatakse madalamaks ja sealt eemaldatakse heki sisse kasvanud lehtpuude uuendus ja naaberpuude alumised oksad, mis takistavad heki uuenemist. Loe edasi: Oru pargis algasid hooldus- ja taastamistööd

Vormsi uuendas valla kodulehte

Alates veebruari lõpust on Vormsi Vallal uus koduleht, mis võimaldab hõlpsat ligipääsu olulisele informatsioonile nii arvutist kui nutiseadmetelt.

Vormsi Valla eelmine koduleht oli üle seitsme aasta vana ning hakkas oma funktsionaalsuselt ajale jalgu jääma. Vormsi Vallavanema Tanel Viksi sõnul kasutatakse tänapäeval interneti kasutamiseks ülekaalukalt nutiseadmeid, kuid vanal kodulehel puudus nutiseadmete tugi.

“Uus koduleht järgib tänapäevaseid trende nagu kasutuslihtsus, struktureeritus ja ühilduvus erinevate mobiilsete seadmetega,” lausus Viks. “Valla koduleht on Vormsi interneti nähtavuse suurendamise projekti teine etapp. Esimese etapi käigus valmis turistidele suunatud koduleht Tule-Vormsile.ee, mis on end tänaseks igati õigustanud.”

Vormsi väliskülalistele suunatud info on tõlgitud inglise, rootsi, soome, saksa, läti ja vene keelde. Võõrkeelne info on Tule-Vormsile.ee ja Vormsi.ee kodulehtedel saadaval hiljemalt aprilli alguses. “Omavalitsuse puhul, mille elanikele on turism väga oluline sissetulekuallikas, peab tõlgitud info olema elementaarne, kahjuks tõlked seni puudusid,” lisas Viks ja kinnitas, et tulevikus on plaanis tõlgete osa veelgi laiendada.

Uuele kodulehele üleminekuga toimub info uuendamise järk-järgult. Suur osa infot on juba üle tõstetud, kuid tööd on veel teha. Uue kodulehe edasi arendamiseks ootame kodanike tagasisidet. Tänud neile, kes on tagasisidet juba andnud.

IKT töötajad jagavad noortele kogemusi

Täna saab hoo sisse “Reaalainetega edukaks” algatus, mille raames jagavad oma kogemusi enam kui tuhande noorega üle Eesti IKT valdkonna töötajad.

Koolidesse läheb külalisõpetajatena teadmisi ja kogemusi jagama üle 100 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötaja kümnetest era, avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonidest. Kohtutakse õpilastega üle Eesti.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) algatus “Reaalainetega edukaks” toimub koostöös “Tagasi kooli” meeskonnaga juba kolmandat korda. Mastaapsuse poolest on projekt oma valdkonnas ainulaadne: juba möödunud kahe aasta jooksul on IKT-valdkonna inimesed andnud külalisõpetajatena üle 400 külalistunni kõikjal Eestis, soovides panustada oma tegevusvaldkonna jätkusuutlikkusse ja järelkasvu ning aidata noortel märgata reaalainete seoseid nn päris-eluga. Ka seekord on külalisõpetajad suundumas nii Tallinna ja Harjumaale kui Ida- ja Lääne-Virumaale, Tartu- ja Pärnumaale, Raplamaale, Läänemaale ja teistesse maakondadesse. Varasemast erinevalt minnakse seekord koolidesse sageli ka meeskondadena -samaaegselt annavad tunde mitmed külalisõpetajad, teinekord lausa kümmekond külalist korraga. Loe edasi: IKT töötajad jagavad noortele kogemusi

Toimuvad Hooandja viimased koolitused

Hooandja viimased koolitused toimuvad märtsis Rakveres, Saaremaal, Haapsalus ja Tallinnas.

Hooandja on viimase kahe ja poole aasta jooksul vahendanud üle 250 projektile ligi 720 000 eurot. Et veel rohkemad ettevõtmised jõuaksid ühisrahastuse toel tegudeni, korraldab Hooandja meeskond jaanuarist märtsini kümme koolitust erinevates Eesti linnades. Selle koolitusbloki viimased koolitused toimuvad märtsis Rakveres, Saaremaal, Haapsalus ja Tallinnas.

Hooandja koolitustele tutvustatakse ühisrahastuse sisu ja eeliseid ning kaasava eelarve võimalusi. Räägitakse Hooandja platvormi võimalustest ning sobiliku projekti loomisest. Jagatakse kogemusi ja erinevaid näiteid ning katsetatakse praktikas kohapeal räägitud teemad läbi. Koolitust viivad läbi Hooandja juhatuse liige Henri Laupmaa ja projektijuht Katriin Kütt.

Jaanuaris ja veebruaris toimunud koolitustel Viljandis, Paides, Võrus, Pärnus, Tartus, Jõhvis osales ligi 150 inimest ning mitmed osalejad said inspiratsiooni tulevaste projektide loomiseks. Loe edasi: Toimuvad Hooandja viimased koolitused

Sibulatee avab oma hooaja sel laupäeval Peipsi ääres

Märtsine vaade Peipsile. Aga mitte sel aastal. Foto: Ahto Sooaru.

Laupäeval, 7.märtsil, avab Peipsi ääres looklev Sibulatee oma hooaja. Päev on täis toimetamisi Nina külas Peipsi serval ning õhtu lõppeb Alatskivil. Hooaega avava sündmuse teemaks on “sibulateelise argipäev”.

Varasemalt on Sibulatee avanud oma hooaega nii nagu paljud teisedki sihtkohad, maikuus. Sibulatee eestvedaja Liis Pärtelpoeg: “Eesti turismimaastikul on kaks hooaega: suvi ja talv. Talvine hooaeg on sel aastal napiks jäänud, suvi veel aga mägede taga. Siiski on üle Eestimaa erinevaid sihtkohti, mida tasub avastada ka madalhooajal. Oma hooaja avamisega märtsis soovime tähelepanu pöörata võimalusele ringi rännata Eestis ka kevadel.”

Laupäeval näitavad Nina küla ettevõtjad Vaino talu ja Nina põhumajad, milline näeb välja tavaline sibulateelise argipäev varakevadel, kus töid ja tegemist jagub nii oma perele kui külalistele. Tööle käed külge löönutele pakutakse kohalikku toitu ning Vaino talu kütab soojaks sauna. Nina põhumajade peremees Mikk Suursild avab ühes oma majadest fotonäituse, kus on kajastatud tema ekspeditsioon Gröönimaale.

Õhtul ootab külalisi Alatskivi loss. Kell 18.00 avatakse lossis Sven Začeki fotonäitus Lõuna-Eesti loodusest, mis valmis projekti “Elu kahe maailma piiril” raames. Õhtu lõpetab Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi kontsert, mis toimub samuti lossi saalis.

2015. aasta hooaeg toob Sibulateele lisaks traditsioonilistele sündmustele ka uusi põnevaid ettevõtmisi. Nii on Voronja galerii avamas uut suvenäitust, mille kuraatoriks on Mari Kartau ning Alatskivi loss korraldab maikuus esimest korda paruness Josephine Caroline auks kevadist lillepidu. Sibulatee tegemistega kursis olemiseks www.sibulatee.ee või Sibulatee Facebooki leht.

Algas eakatele suunatud keele- ja kultuuriseminaride sari

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskuse ning Võru Pensionäride Päevakeskusega alustasid eakatele suunatud keele- ja kultuuriseminaride sarja “Keeled viivad Euroopasse”.

Seminaride korraldamisega soovitakse toetada Võrumaa eakate aktiivset vananemist ning õppimist vanemas eas.

Seminaride käigus avaneb umbes 20 Võrumaa eakal võimalus tundma õppida inglise keelt kõnelevate maade kultuuriruumi, keelt ja kombeid. Esimene grupp õpihimulisi eakaid alustas tööd Maila Vilu juhendamisel 2. märtsil ning lõpetab 15. aprillil. Teine õppegrupi kursus kestab 20. aprillist 27. maini, juhendajaks Airi Pilt. Kursusele registreerumine toimub Võru Pensionäride Päevakeskuse kaudu. Päevakeskuse juhataja Astrid Hurda sõnul jäid avaseminaril osalenud väga rahule ning ootavad huviga järgmist koosviibimist.

Seminaride korraldamise idee sai alguse Europe Direct’i Võru teabekeskuse varasematel aastatel korraldatud ürituste tagasisidest, kus selgus, et Võrumaa eakatel on suur soov ja tahe inglise keelt õppida, et rakendada seda igapäevaselt oma välismaal viibivate lapselaste ning muukeelsete sõprade-tuttavatega suhtlemisel, arvuti kasutamisel, erinevatest välisprojektidest osa saamisel ning võimaluse korral ringi reisimisel.

Eakate keele- ja kultuuriseminaride läbiviimist toetavad Euroopa Liit ja Võru Maavalitsus.