Tuuli Hiiesalu

Tule Arvamusfestivalile vabatahtlikuks!

15.-16. augustil peetakse Paides Arvamusfestivali, kuhu inimesed igast Eesti kandist olulistel teemadel arutlema tulevad. Selleks, et festivali korraldus sujuvalt läheks, on sinna vaja inimesi, kes vastutavad selle eest, et kõik asjad ja osalejad oleksid õigel ajal õigel kohal.

Miks tulla vabatahtlikuks? Saad lähedalt näha, kuidas tehakse üht nii suurt üritust. Rääkimata sellest, et saad olla osa Eesti kõige ägedamast korraldusmeeskonnast. Uued tuttavad ja kasulikud kontaktid veel pealekauba! Saad enne festivali osa meeskonnatöö ja avaliku esinemise koolitustest Eesti parimate näitlejate ja koolitajate käe all. Arvamusfestivali särgi saad selga, kõhu saad täis ja pärast teeme korraldusmeeskonnaga vinge lõpupeo ka.

Kõlab hästi? Siis anna endast märku aadressil piiauuspold@gmail.com ja räägime edasi.

Lisainfo: facebook.com/arvamusfestival

Viljandi vanakraamiturg alustab hooaega

Laupäeval, 24. mail alustab Viljandi Lastepargis suvehooaega Viljandi Vanakraamiturg.

Täika saab alguse kell 10 hommikul ning kestab kuni kauplejaid ja ostjaid jagub. Vanakraamiturule on oodatud kõik, kes soovivad osta, müüa või vahetada vana kraami.

Vanakraamiturul on Viljandis kaubeldud juba viis aastat nii talvisel kui suvisel ajal. Alates 2014. aastast on Viljandi Vanakraamituru korraldajaks Sakala Keskus. Talvisel perioodil toimus kauplemine keskuse ruumides. Nüüd, kui ilmad on soojemad ja päikselisemad, kolib turg taas vabasse õhku.

„Soovime kauplemiseks katsetada erinevaid kenasid kohti Viljandi linnas. Lastepark on täika jaoks sobiv kuna pargis on müüjatele varju pakkuvaid puid ning lastelgi on tegevust, mis on oluline, sest täikale tullakse tihti just kogu perega,“ selgitab vanakraamituru korraldaja Helena Hiiesalu.

Möödunud suvedel kogunesid kauplejad Viljandi Raekoja prki. Uue asukoha valiku tingis peagi raekoja pargi kõrval algavad ning vanalinnas jätkuvad tänavate remonditööd.

Lastepargis on vanakraamiturgu varemgi korraldatud ning kauplejad on pargile omapoolse heakskiidu andnud.

Suvised kauplemispäevad toimuvad laupäeviti, kaks korda kuus. Erinevalt talvisele hooajale ei ole suvel kauplemiseks vajalik eelnev registreerimine ega kauplemistasu maksmine. Kauplemine on kõigile tasuta.

Turu toimumise ajad suvekuudel Lastepargis on: 7. juunil, 21. juunil, 5. juulil, 19. juulil, 2., 16 ja 30 . augustil. Vabas õhus planeeritakse kaubelda kuni oktoobri alguseni.

Tour of Estonia ja Tartu Rattaralli jõuavad kaasaelajateni otsepildis

Tartu Rattaralli kuulsad (esiplaanil Jaan Kirsipuu) ja kummalised jõuavad kaasaelajateni sel aastal otsepildis. Foto: Karli Saul

1. juunil toimuv Ida-Euroopa suurim maanteratturite sõit SEB 33. Tartu Rattaralli ning sellele eelnev profiratturite kahepäevane võidukihutamine Tour of Estonia jõuavad täies mahus otsepildis kaasaelajateni. Otseülekanne on nähtav veebis.

“Selle aasta Tartu Rattarallil ja Tour of Estonial püüame astuda veel ühe tänapäevase sammu edasi tipptasemel rattavõistluste korralduses ja kuigi me ei ole suutelised tegema nendest võistlustest televisiooni otseülekannet, siis meie eesmärk on teha nii Tour of Estoniast kui ka Tartu Rattarallist esmakordselt internetitelevisiooni otseülekanne,” ütles võistluste direktor Indrek Kelk.

Ülekannet teostab Rockstick Production ja pildi edastamiseks kasutatakse 4G võrku. “Pilti edastavad vastava tehnikaga varustatud mootorrattad, mis võistlejate kolonniga kaasa liiguvad. Lisaks traditsioonilised statsionaarsed kaamerapunktid stardis ja finišis ning mõnes kohas rajal,” lisas Kelk.

Interentiülekannet testiti juba SEB 32. Tartu Jooksumaratonil ning test osutus edukaks. Tol korral polnud otsepilt avalik ning seda nägid ainult lähemad asjaosalised. Tänu õnnestunud testidele on aga nüüd plaanis otsepilt ka kõigile kaasaelajatele avalikuks teha. Esialgsete plaanide järgi peaks otsepilt olema nähtav Klubi Tartu Maraton kodulehe kaudu.

Tour of Estonia koosneb sel aastal kahest päevast. Reedel, 30. mail sõidavad ratturid 190km Tallinnast Tartusse, laupäeval, 31. mail toimub aga Tartu GP, kus tugevad ratturid Eestist ja mujalt maailmast kihutavad 12,5km pikkusel linnaringil kokku 150km.

1. juunil toimub aga SEB 33. Tartu Rattaralli, kus profiratturid asuvad joonele koos harrastajate ja pühapäevaratturitega. Kavas on 133km ja 70km pikkused distantsid. Soodsam registreerimine on avatud veel ainult täna.

Rohkem infot ja registreerimine: https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/rattaralli/33/

Algab 2014. aasta parima mahetootja ja -toote konkurss

2013. a parima mahetootja konkursi võitja Margus Lille Kiltsimäe talust. Foto: M. Vetemaa

Alates tänasest, 23. maist saab esitada kandidaate konkurssidele “Parim mahetootja 2014” ja “Parim mahetoode 2014”. Konkursside eesmärk on tunnustada parimaid mahetootjaid ja -tooteid ning tutvustada neid ka avalikkusele.

“Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub juba viiendat korda. Aastatega on konkursilt läbi käinud kümneid väga professionaalseid ja mahepõllumajandust südamega viljelevaid talunikke. Nende hulgas on olnud nii aastakümnete pikkuse kogemustepagasiga põllumehi kui ka noori, kes on täis indu areneda ja õppida,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Kodumaiste mahetoodete valikul on veel palju kasvuruumi – igal aastal on konkursil olnud häid üllatusi nii uute töötlejate kui ka toodete näol. Loodame tugevat konkurssi ka sel aastal,” lisas Airi Vetemaa.

Konkursile “Parim mahetootja 2014” saavad kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Konkursile oodatakse mahepõllumajanduse üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel. Esitamiseks tuleb täita ankeet. Kandidaatide ankeetide esitamise tähtaeg on 20. juuni 2014.

Konkursile “Parim mahetoode 2014” saavad oma tooteid üles seada ettevõtted ise. Tingimuseks on, et mahetoode oleks enne toodete ankeetide esitamise tähtaega turul saada. Toodete ankeetide esitamise tähtaeg on 15. august 2014.

Konkursside ankeedid ja täpsemad osalemise tingimused: Loe edasi: Algab 2014. aasta parima mahetootja ja -toote konkurss

Targa Töö Ühing: rohkem koostöökeskusi toetaks noorte perede maale kolimist

Täna avatakse Kose vallas, Harmi külas Veskimäe talu Koolituskodu, millega Targa töö ühing tähistab ühtlasi suvekontorites töötamise hooaja algust.

“Hea meel on tõdeda, et maapiirkondadesse tekib paindlikult töötamist ja koostööd toetavaid keskusi järjest juurde,” ütles Targa töö ühingu eestvedaja Kadri Seeder. “Paljud väikeste lastega pered eelistavad linnakeskkonnale maaelu, kui mitte aastaringselt, siis vähemalt suvel. Kolimisotsuse teeb lihtsamaks, kui saab töö kaasa võtta või on võimalus kohapeal töine rakendus leida. Teadmine, et piirkonnas on “kaugtöötajate staap” annab kindlasti julgust juurde,” rääkis viis aastat tagasi perega maale kolinud Seeder.

Veskimäe talu Koolituskodu perenaise Kati Eenmaa sõnul on see eelkõige hea energiaga koht. “Inimesed avanevad palju kergemini mõnusas koduses keskkonnas – seepärast sobib Koolituskodu väga hästi meeskonnakoolitusteks ja ajurünnakuteks. Maitsev ja tervislik toit ning värske õhk on lisaväärtused, mida linnainimesed iga päev nautida ei saa. Seepärast julgustan kõiki mõtlema raamist väljas ja lubama endale üks mõnus kaugtööpäev meie juures,” ütles Eenmaa. Loe edasi: Targa Töö Ühing: rohkem koostöökeskusi toetaks noorte perede maale kolimist

Lastefondi luulekonkursist võttis osa suur hulk lapsi üle Eesti

Märtsi- ja aprillikuu jooksul viis SA TÜK Lastefond läbi algkoolilastele suunatud luulevõistluse „Mõmmiku head teod“, kuhu laekus kokku 387 tööd lastelt üle Eesti. Keerulise hindamistöö tulemusena selgitas žürii välja parimad tööd kolmes vanusegrupis.

1.-2. klassi laste seas tunnistati parimaks 8-aastase Pühajärve Põhikooli õpilase Ander Alliksaare luuletus „Haige olla väga paha“. Talle järgnesid Karl Markus Kallas (7-aastane, Lümanda Põhikool) luuletusega „Kuidas Peep sõi magusat“ ning Nelle-Ann Vare (9-aastane, Ülenurme Gümnaasium) luuletusega „Mõmmiku kevad“. Eriauhinna vääriliseks pidas žürii Kristi Malmi (8-aastane, Lümanda Põhikool) värsirida „Kui lont ei kuula sõna…“.

Järgmise vanusegrupi (3.-4. klass) võitjaks kuulutati 11-aastane Simuna Kooli poiss Tony Priks, kes saatis võistlustulle oma luuletuse „Mõmmiku heateod“. II-IV kohta jäid jagama Jonete Visnapuu (11-aastane, Simuna Kool) luuletusega „Mõmmiku heategu“, Liisa Oks (11-aastane, Miina Härma Gümnaasium) luuletusega „Headusering“ ning Anete Otti (3. klass, Rapla Vesiroosi Gümnaasium ) luuletusega „Sul olen mina!“. Eriauhinna pälvis Helena Siimsoo (4. klass, Lähte Ühisgümnaasium) salm „Kunagi, midagi, kedagi“.

5.-6. klassi õpilaste vanuserühma silmapaistvamad luuletuse kirjutasid 13-aastane Valgu Põhikooli poiss Markus Heinla („Headus-teadus-seadus“) ja 12-aastane Viljandi Kesklinna Kooli tüdruk Marie Ruut („Mõmmik aitab alati“), kes jäid jagama I ja II kohta. Kolmandale kohale tuli 12-aastane Madeleine Monika Mandre oma luuletusega „Mõmmiku head teod“. Loe edasi: Lastefondi luulekonkursist võttis osa suur hulk lapsi üle Eesti

Rapla korvpallikool kutsub üles toetama serbia korvpallurit

Pilt, mille Dušan tegi oma kodu rõdult enne evakueerimist.

Dušan Sisic oli 2013/2014 aasta hooajal üks kahest TYCO Rapla korvpallimeeskonna võõrleegionäridest. Serblasest pallur oli meeskonnas hinnatud kui kompromissitu võitleja. Nüüd, kus hooaeg on läbi ja Dušan kodumaale siirdunud, on mees sunnitud taas võitlema, seekord enda ning oma pereliikmete elu nimel.

Teatavasti on Balkanimaid tabanud ootamatu looduskatastroof. Üleujutustes on hukkunud veel teadmata hulk inimesi, üle miljoni on kaotanud kogu oma maise vara ning kodudest evakueeritud. Ühes teiste piirkondadega on katastroof tabanud ka Dušan Sisic-i kodulinna Obrenovacit. Dušani ja tema pereliikmete elud on päästetud, kuid olukord ei ole tema jaoks teps mitte lihtne.

Dušani pere elas Obrenovaci linnas majas, mille oli tema isa oma kätega ehitanud. Hoone, kus elas Dušani vanaema, on täielikult üle ujutatud. Majas, kus Dušan oli sünnist saati elanud, on üle ujutatud terve esimene korrus. Üleujutus jõudis Obrenovaci linna reedel, 16.mail. Dušan ja tema pere veetsid 24 tundi maja teisel korrusel ilma toidu, vee ja elektrita. Seejärel evakueeriti nad Belgradi. Loe edasi: Rapla korvpallikool kutsub üles toetama serbia korvpallurit

AHHAAs avatakse interaktiivne kunstiprojekt

Neljapäeval, 15. mail kell 19.oo avatakse Teaduskeskuses AHHAA Mehhiko kunstniku Rodrigo G. de San Martíni kunsti- ja valgusinstallatsioon “Dorado/Lacerta”, mida vaatajad ise ümber kujundada saavad.

Installatsioon kujutab kahte tähtkuju – Dorado ja Lacerta – millest üks on nähtav põhja- ja teine lõunapoolkeral. Tähtkujud on maalitud erilise elektrit juhtivat värviga, mis võimaldab vaatajatel LED-lampe sisse ja välja lülitades uusi mustreid luua. Rodrigo tahab anda vaatajale võimaluse ise kunstnik olla ja näidata tehnoloogia “loomulikku” poolt.

Rodrigo on Mehhiko muusik ja kunstnik, kes seob oma töödes teaduse ja tehnoloogia muusika ja kunstiga. Hetkel tegutseb ta Tartus, ent eelnevalt on ta töötanud ka USA-s, Lätis ja Leedus. Projekt valmis koostöös visuaalkunstnik Kat Surynega.

Näitus sai võimalikuks tänu Tartu linnaresidentuuri programmile, mille raames saavad väliskunstnikud elada ja töötada kuu aega Tartus, leida siit inspiratsiooni ja õppida uusi tehnikaid. Residentuuri lõppedes eksponeeritakse kas siin valminud töid, korraldatakse õpituba või kohtumine kunstnikuga. Tartu linnaresidentuuri koordineerib Noor-Eesti Loomekeskus ning rahastab Tartu Linnavalitsus.

“Dorado/Lacerta” jääb AHHAAsse 15. juunini.

Eesti Tööõpetajate selts avas virtuaalnäituse

Alates tänasest, 13. maist saab näha aadressil www.virtuaalnaitus.ee õpilastööde näitust “Käte puudutus”.

Näituse eesmärgiks oli kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning kästiöötundides teinud on.

Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saadeti kolmandat korda toimuvale virtuaalnäitusele rekordarv töid. “Kaasatud olid töö- ja tehnoloogiaõpetuse, käsitöö- ja algklasside õpetajad. 114 koolist üle Eesti laekus üle 1500 töö,” lisas Nooni.

Nooni hinnangul oli selle aasta suure osavõtjate arvu põhjuseks kindlasti uudne piltide üleslaadimise süsteem, kus erinevalt eelnevatsest aastadest sai lihtsa vaevaga pildi üles laadida. Oma osa mängib ka see, et virtuaalne näitus on kujunenud traditsiooniks, mida paljud õpetajad oskavad juba oodata.

Virtuaalnäitust “Käte puudutus” saab näha kuni 2014. aasta lõpuni.

Õpilaste virtuaalse käsitöönäituse korraldamist toetas Hasartmängumaksu nõukogu ja Kultuurkapital.

Ajaloolised piiblid jõudsid Rahvusraamatukogusse

Ajaloolised piiblid_1 — Foto: Stanislav Stepaško, Eesti Kunstimuuseum

2. juunini saab Rahvusraamatukogu harulduste kogu saalis näha ajaloolisi piibleid Jaan Paruski kogust. Väljapanekuga tähistatakse 275 aasta täitumist esimese eestikeelse piibli ilmumisest. Näitus avatakse 14. mail kell 16.00.

Näitusel “Alguses oli sõna. Ajaloolised piiblid Jaan Paruski kogust” on üks terviklikumaid erakollektsioone ajaloolisest eestikeelsest piiblist, sealhulgas rariteetsed eksemplarid eestikeelse piibli esimesest ja teisest trükist.

Rahvusraamatukogus saab lisaks hiljaaegu Mikkeli muuseumis eksponeeritule näha ka saksakeelset nn. Karl XII sõjapiiblit 1709. aastast. Trükiste kõrval on välja pandud valik piibliainelist vanemat Lääne-Euroopa graafikat Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli Raamatukogu kunstikogust.

1739. aastal ilmunud esimesest eestikeelsest piiblist kuni Teise maailmasõjani ilmunud trükiseid sisaldav kogu kajastab arenguid tõlketraditsioonis ning trüki- ja köitekunstis. Väljapanek pakub võimalust jälgida nahakunsti ja kaunistusmotiive ning paremini mõista, millist töömahtu ja meisterlikkust nõudis trükise väljaandmine ning milline oli raamatu positsioon kodudes.

Näitus on valminud koostöös kollektsionääri Jaan Paruski, Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli Raamatukoguga.

Tulemas on kuues muuseumiöö

Laupäeval, 17. mail toimub järjekorras kuues üle-eestiline muuseumiöö, mida tähistatakse alati rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval. Muuseumiöö selle-aastane teema, “Öös on tähti”, on inspireerinud muuseume tooma üheks ööks publiku ette põnevamaid palasid oma kogudest.

Rahvusarhiivi filmiarhiiv kutsub inimesi jalgrattaretkele mööda ajaloolisi filmi-võttepaiku Põhja-Tallinnas. Tallinna Botaanikaaed, mis sel aastal esimest korda Muuseumiööl uksed avab, kutsub inimesi uurima, kuidas taimed kosmosekliimale vastu peavad ning lubab, et kiigata saab ka teleskoopidesse. Järvakandi Klaasimuuseumis saab kätt harjutada nii klaasmulli puhumises kui tähtede klaasile graveerimises. Kunda Tsemendimuuseumis uuritakse Muuseumiööl aga üllatavalt hoopis gastronoomiavalla tähti ja toidukultuuri. Eesti Panga Muuseumis õpetatakse õigetel ja valedel rahatähtedele vahet tegema. Süvahavva villavabrik-muuseumist minnakse aga tähistaeva all matkama.

Mitmel pool on muuseumid innustunud Liikumisaasta teemast – Hiiumaa Muuseumi Pikas majas tulevad publikuga kohtuma Hiiumaa sporditähed, Eesti Spordimuuseumis Tartus korraldatakse aga taas traditsioonilist sporditeemalist Muuseumiöö öö-mälumängu, Obinitsa Seto Muuseumitarõ on öisesse tähelaeva kutsunud mägironija Alar Siku. Loe edasi: Tulemas on kuues muuseumiöö

Otepää vallavanema palk läheb pedagoogidele

Otepää vallavanem Kuldar Veere on kandideerides lubanud, et ta töötab ilma töötasuta. Vallavanema palk läheb Otepää valla üldhariduskoolide pedagoogidele.

Otepää Vallavolikogu otsustas Kuldar Veere ettepanekul, et vallavanemale ametipalka ei määrata ning suunas selle valla koolide – Otepää Gümnaasiumi ja Pühajärve Põhikooli, palgafondi.

“Lubasin kandideerides anda oma palga Otepää valla tublide õpetajate tunnustamiseks,” sõnas vallavanem Kuldar Veere. “Olen selle lubaduse ka täitnud. Mul on hea meel, et õpetajate tunnustamisel saavad sõna sekka öelda ka lapsevanemad.”

Otepää Gümnaasiumi palgafondi määrati 19 296 eurot ja Pühajärve Põhikooli 6432 eurot täiendavaid sihtotstarbelisi vahendeid. Raha määramise aluseks sai õpilaste arv koolides.

Otepää Gümnaasium kehtestas raha jagamiseks vastava statuudi. Ettepanekuid preemia tegemiseks saavad teha kõik inimesed või ühendused kaks korda aastas – kevadpoolajal 30.maiks ja sügispoolajal 1.detsembriks. Nii kevad- kui ka sügispoolaastal määratakse ja makstakse preemiat kuni kuuele inimesele, kokku 12 preemiat.

Pühajärve Põhikoolis otsustab vallavanema palga jagamist kooli juhtkond, õpetajad ning kooli hoolekogu üheskoos.

Keskkonnaamet kutsub matkama

Keskkonnaameti korraldatud matkad toimuvad 24.-25. mail üle Eesti ning viivad tutvuma Eesti kaitsealadega. Matkad on kõikidele huvilistele tasuta ning neid juhendavad Keskkonnaameti spetsialistid ning kogenud loodusetundjad.

„Tänavu on looduskaitsekuu pühendatud mere ja ranniku kaitsele. Matkadel peame koos piknikku, selleks palume kõigil osalejatel kaasa võtta oma leivakott ning jook. Riietuda vastavalt ilmastikule. Matkad on tasuta, vajalik on eelregistreerimine matkade kontaktisikute kaudu, kuni kohti jätkub,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Keskkonnaameti kevadmatkad on pühendatud looduskaitsekuule ning üleeuroopalisele kaitsealade päevale.

Täpsema info matkade kohta maakondade kaupa leiab Keskkonnaameti veebilehelt.

Matkade korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tartu nimetati Eesti kõige jalgrattasõbralikumaks linnaks

Reedel, 9. mail Tallinnas Rahvusraamatukogu kuppelsaalis toimunud seminaril “Linnaliikuvuse seminar: Eesti linnaliikuvuse plaanidest 2015-2020” kuulutati konkursi “Jalgrattasõbralik linn 2014” võitjaks Tartu linn.

Jalgrattasõbralik linn 2014 valiti projekti raames läbi viidud uuringu põhjal, mis keskendus jalgrattaliikluse ja jalgrattapoliitika olukorrale Eesti linnades. Uuringu käigus küsitleti nii omavalitsusi kui ka linnakodanikke. Lisaks jalgrattasõbralikkuse uurimisele analüüsiti ka kitsaskohti.

“See on auhind mitte linnavalitsusele, vaid linnale tervikuna – nii jalgrattureile endile kui ka autojuhtidele ja jalakäijatele, kes aktsepteerivad jalgrattaliiklust linnas,” kommenteeris auhinna Tartu linna nimel vastu võtnud abilinnapea Valvo Semilarski. “Igal juhul on see tiitel, mille üle võivad kõik Tartu inimesed uhkust tunda. See näitab, et kergliiklusteede areng on Tartus õigel teel.”

Auhinnaks sai Tartu kaks jalgratast, mis on plaanis anda linnavalitsuse töötajaile ametiratasteks, et tõhustada rohelist liikumist ka Tartu linnavalitsuses.

Jalgrattasõbraliku linna uuringu kokkuvõttega saab tutvuda siin.

Hüljatuna tunduvad looma- ja linnupojad ei vaja inimeste abi

Keskkonnaamet paneb inimestele südamele, et looduses kohatud abituna tunduvad looma- ja linnupojad on vaid näiliselt üksi ning enamasti on nende vanemad inimese poolt ajutiselt eemale peletatud.

Looduses looma-ja linnupoegi kohates või linnupesa leides on kõige mõistlikum neist kohe kiiresti eemalduda, sest nii anname nende vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda. Mitte mingil juhul ei tohiks inimene looma- või linnupoegi katsuda ega kuhugi mujale (näiteks koju) viia. Inimesega harjunud loomad ei ole võimelised enam loodusesse tavalise elu juurde tagasi pöörduma.

Enamasti on abituna näiva looma või linnu vanemad ajutiselt eemale peletatud ning nad naasevad oma poegade juurde kohe, kui oht inimeste näol on möödunud.

„Inimene samastab loomapoja käitumist tihti inimlapse abitusega ning tahab puhtast südamest loomi aidata. Sellisel moel aga katkestab ta kontakti poegade ja vanemate vahel ning seab looma edasise elu ka tegelikult ohtu,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Ilmselgelt vigastatud looma või lindu kohates tuleb sellest teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 ning valveoperaator edastab saadud teate õigele spetsialistile, kes hindab olukorda ja otsustab edasise tegevuse üle.

Samuti tuletab Keskkonnaamet meelde, et kevadiste suurpuhastuste ja koristustalgute korraldamisel peab silmas pidama, et lõket tohib teha vaid selleks eraldi ettevalmistatud kohas. Lõkkekoha valikul peaks eelistama juba inimese poolt kahjustatud maapinnaga ala ning vältima loodusliku taimkatte kahjustamist. Kulu põletamine on aastaringselt keelatud.

Sibulatee alustab oma suvist hooaega

Üle-eestilisel talgupäeval, 3.mail, ootab Sibulatee Peipsi ääres suvist hooaega avama. Lisaks piirkonnas toimuvatele talgutele on kõik tublid töötegijad oodatud tutvuma kolme kultuuriga ning osalema õhtusel lossipeol.

Sibulatee on talveunest ärganud, kohalikud turismiettevõtjad teevad suviseid plaane ning samuti on õites Sibulateel asuv Eesti ainuke nartsisside looduslik kasvuala. Suvise hooaja ettevalmistuseks ootavad laupäeval talgulisi nii suvel uksed avav Voronja galerii kui juba aastakümneid tegutsenud Liivi muuseum. Käed saab külge panna ka Alatskivil: lossi park ning Sepikoja trahteri ümbrus saavad laupäeval kindlasti kaunimaks.

Sibulateelised omalt poolt kostitavad talgulisi. Siinsed kolm kultuuri – vene vanausuliste, eesti talupoja ning baltisaksa mõisakultuur – avavad oma uksed ning talgulised saavad piirkonna muuseumeid külastada priilt. Õhtul on aga tööst väsinud lihaste parim parandaja korralik tantsupidu Alatskivi lossis.

Kõik soovijad saavad end kirja panna Sibulatee talgutele talgulehel teemeara.ee. Lisainfo Sibulatee hooaja avamise kohta www.sibulatee.ee

Valmista endale vanast uus valgusti

14. mail kell 17.00 toimub Vana Võromaa kultuurikojas valgusti ehitamise töötuba. Juhendab insener Ain Toim, kelle isikunäitus on kultuurikoja galeriis avatud 1. juunini.

Ain Toim on näitusele toonud vanast mahakantud teadusaparatuurist loodud skulpturaalsed objektid, mis enamjaolt täidavad valgusti funktsiooni. Ka töötoas tehakse meistri juhendusel majapidamises leiduvatest asjadest valgusteid. Eesmärk on näidata, kuidas lihtsatest kättesaadavatest materjalidest tavaliste tööriistadega midagi uut meisterdada.

Juhendaja võtab kaasa valged plasttahvlid, läbipaistvat plasti (pleksiklaas), päevavalguslambi torud koos pesade ja drosselitega, halogeenlambid koos pesade ja trafodega, peegelkilet jne, muidugi ka kruvid, mutrid, needid ja tööriistad ning kindlasti midagi fantaasia töölepanekuks.

Huvilised, kes soovivad töötoas osaleda, võiksid kaasa võtta kodus seisma jäänud asju, juhtmeid ja pirnipesasid, et oleks suurem valikuvabadus ning võimalus teistega esemeid vahetada. Kui aga kodus asju napib, siis leiame miskit enda varudest!

Eelregistreerimine toimub kuni 13. maini e-posti aadressil jana@vorumuuseum.ee. . Töötoa tasu on 10 eurot. Täpsema info leiab siit.

Tartus aidatakse Heateo jooksuga reumahaigeid lapsi

Laupäeval, 10. mail toimub Tartu Tähtvere Spordipargis teist aastat Heateo jooks, mille eesmärk on aidata Lõuna-Eesti reumahaigeid lapsi nende ravivesivõimlemise toetuseks.

Heateo jooks on 4,3km pikkune heategevuslik jooks, kuhu on oodatud osalema kõik olenemata vanusest ning eelnevast sportlikust ettevalmistusest. Rada saab läbida nii joostes kui ka kõndides. Eelregistreerimine üritusele toimub Klubi Tartu Maratoni veebilehel 8. maini ning on tasuta, kuid stardinumbri kättesaamisel palutakse igal jooksjal teha vähemalt 1 euro suurune annetus. Ravimifirma Teva lisab iga osaleja pealt veel 5 eurot.

Üritus toimub SEB 32. Tartu Jooksumaratoni programmi raames, samal päeval ja samas kohas toimuvad ka lasteüritused TILLUjooks ja MINImaraton. Heateo jooksu start on kell 12.00.

Möödunud aastal osales Heateo jooksul 577 inimest ning ühtekokku koguti annetusi 3803 euro suuruses. Annetused kogutakse koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga, iga jooksja vähemalt ühe eurose panuse ning ravimifirma Teva kaasabil. Loe edasi: Tartus aidatakse Heateo jooksuga reumahaigeid lapsi

Võrus uuriti võimalusi Lõuna-Eesti hoiupanga loomiseks

IMGP7209 — Hetk infoseminarilt. Esireas eestlasi nõustanud Saksa külalised.

Eile Võru Kandles peetud infoseminaril “Omavalitsuste osalusega krediidiasutus kui võimalus piirkonna arenguks Bonni hoiupanga fondi näitel” otsiti Lõuna-Eestisse hoiupanga loomise võimalusi.

Panga peamiseks ülesandeks oleks läbi klassikalise pangandussüsteemi tugevdada Lõuna-Eesti majandustegevust ning seda elus hoida.

Mitmete pangaesindajate, ärimeeste ja omavalitsusjuhtide osalusel toimunud kohtumisel pakkusid oma pikaajalist kogemust Saksamaal asuva sihtasutuse Sparkasse esindajad Dr. Engel ja Nicklaus Bergmann. Esimene neist tutvustas Sparkasse kui mittetulundusliku sihtasutuse missiooni ja ülesannet, teine aga otsis ja leidis läbi huvipakkuva ekskursi Saksa panganduse ajalukku tihedaid seoseid tänasega.

Sellest lähtuvalt tõstis Bergmann esile kohalike omavalitsuste osalusega krediidiasutuste eeliseid. “Luues kohaliku panga, loome ka kohaliku tööjõu ja parandame elu-olu. See tõde on ajatu,” rõhutas ta. Bergmanni sõnul oleks kohalik pank avatud kõigile omadele, olgu ta siis väike, vaene või rikas. Loe edasi: Võrus uuriti võimalusi Lõuna-Eesti hoiupanga loomiseks

Kanna oma rattasõit Euroopa kaardile

Tartu linnavalitsus kutsub linlasi maikuu jooksul oma igapäevaseid jalgrattasõite kaardistama ja osalema üle-euroopalisel võistlusel European Cycling Challenge.

See on Euroopa linnade vaheline võistlus, mille käigus registreerunud vabatahtlikud jäädvustavad Endomondo mobiilirakenduse abil oma igapäevaseid rattamarsruute. Loevad ainult argised rattasõidud tööle, kooli, poodi või sõpradele külla, mitte aga sportimine.

Sel aastal toimub võistlus 1.-31. mail. Võidab linn, kus kogutakse kõige enam rattakilomeetreid. Kogutud andmeid saab kasutada rattateede ja muu vajaliku infrastruktuuri planeerimiseks ja haldamiseks. Osalejate vahel loositakse välja auhinnad.

Täpsema info ja võistluse registreerimislehe leiab siit. Endomondo tasuta mobiilirakendus on saadaval Androidi, Blackberry, Windowsi ja Apple’i telefonidele.

Paides on täna heakorratalgud

Paide linnavalitsus korraldab kahes linna piirkonnas heakorratalgud. Korrastatakse Järvamaa Kutsehariduskeskuse ja Soo tänava vahelist ala ning Mündi tänava garaažide ümbrust.

Paide abilinnapea Siret Pihelgase sõnul on heakorratalguid korraldatud igal aastal, et pöörata tähelepanu puhta linnakeskkonna olulisusele.

“Kohad, kus sel aastal koristame, valis välja meie keskkonnanõunik Tiina Kivila ning selle järgi, kus on selleks kõige suurem vajadus,” lisas Pihelgas. “Sel nädalavahetusel on tulemas ka Teeme Ära koristustalgud, linnavalitsus teeb oma talgud enne ära, kuid ootame ka linnakodanike aktiivsust, et laupäeval, 3. mai talgupäeval oma kinnistuid korrastada. Paide jäätmejaama mahub prügi palju.”

Eelmise aasta Paide linnavalitsuse talgute korras korjati kokku ning viidi jäätmejaama 0,96 tonni olmeprügi ning suures koguses minemavisatud mööblit ja vanu autorehve. Talgute käigus said prahist puhtaks Ruubassaare tee, Mündi tänava Tööstuse-Ruubassaare lõik ning Raudtee tänava Ruubassaare-Mündi lõik.

Otepää Gümnaasiumi meediaklass oli “Volbrimüsteeriumi” konkursil võidukas

Katkend reklaamist "Majahoidja" — Katkend videoklipist “Majahoidja”

27.aprillil tunnustati Lõunakeskuse korraldatud koolinoorte “Volbrimüsteeriumi” konkursi võitjaid.

Konkursil olid võidukad Otepää Gümnaasiumi meediaklassi õpilased – noored ajakirjanikud ja teletegijad.

Otepää Gümnaasiumi meediaklassi juhendaja, õpetaja Marika Paavo sõnutsi võisteldi kahes kategoorias – volbriteemaline pressiteade ja volbriteemaline videoklipp.

Otepää Gümnaasiumi meediaklassi pressiteade pälvis tihedas konkurentsis I koha. Töö autorid Lella Pruuli (10.klass), Birgit Kannes (11.klass) ja Jane Kukk (12.klass) said suure tunnustuse osaliseks eelkõige humoristliku lähenemise ja töö oskusliku koostamise eest.

OGTV võttegrupi videoklipp “Majahoidja” hinnati III koha vääriliseks. Meeskonda kuulusid 11.klassi noormehed Erkki Teder, Kevin-Markus Toover, Martin Krüünvald, Randel Uibopuu, Saamuel Stepanov.

Otepää Gümnaasiumi esindus võttis “Volbrimüsteeriumi” konkursist osa juba teist aastat. Eelmisel aastal saadi põhikoolide arvestuses pressiteadete kategoorias samuti I koht.

“Majahoidja” klippi saab näha siit.

Rahvusraamatukogus saab näha Vive Tolli loomingut

Rahvusraamatukogus on Vive Tolli loomingust avatud kaks väljapanekut – tema vähem tuntud minigraafika ja lasteraamatu “Pille-Riini lood” illustratsioonid. Enamik töödest pärineb Rahvusraamatukogu kunstikogust.

Eesti graafika grand old lady Vive Tolli loomingu kõige tuntum osa on tema suurepärane vabagraafika. Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis on eksponeeritud Vive Tolli graafika väikevormid, ainulaadsed jõulukaardid ja eksliibrised, mis pole seni näitusele jõudnud. Vive Tolli nüansipeenes eksliibrisekunstis avalduvad nauditavalt needki kunstniku ande tahud, mida suuremas graafikas kohtab harva. Siin on nii lustakat vaimukust kui ka väga peent huumorimeelt. Tolli on ka hinnatud raamatugraafik, tema illustratsioonid Marie Underi, Friedebert Tuglase ja Jaan Krossi teostele on meie raamatukunsti pärlid.

Väljapanek hõlmab perioodi alates 1960. aastatest tänapäevani ja enamik eksponeeritavast pärineb Eesti Rahvusraamatukogu kogudest. Tolli uuemad minigraafikatööd lisas näitusele kunstikollektsionäär Mart Lepp. Näitusel esitatakse ka Vive Tolli loomingut tutvustavaid katalooge ja trükiseid.

Kuuenda korruse näitusesaalis on väljas Ellen Niidu armastatud lasteraamatu “Pille-Riini lood” illustratsioonid, mille autoriks on Vive Tolli ja mis nüüd kuuluvad Rahvusraamatukogu kunstikogusse.

Näitus “Vive Tolli minigraafika Mart Lepa ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudest” jääb harulduste kogu saalis avatuks 29. aprillini. Näitus “Vive Tolli lasteraamatuillustratsioonid” jääb 6. korruse näitusesaalis avatuks 24. aprillini.

Luua Metsanduskoolis selguvad Eesti parimad noored metsatundjad

Teisipäeval ja kolmapäeval toimub Jõgevamaal Luua Metsanduskoolis rahvusvahelise võistluse Noored Euroopa Metsades Eesti finaal.

Võistluse finaali pääses 14 võistkonda, mis selgusid 05. märtsil toimunud Eesti eelvoorus. Võitja esindab Eestit Euroopa finaalis 29. september – 3. oktoober 2014 Saksamaal, Eberswaldes.

Rahvusvaheline viktoriin “Noored Euroopa metsades” on suunatud õpilastele vanuses 13 kuni 19 eluaastat. Oma teadmised panevad proovile kolmeliikmelised võistkonnad. Võistluse käigus omandatakse teadmisi Euroopa riikide looduse ja metsanduse kohta. Käsitletakse näiteks säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat jm.

Võistluse peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro lisas, et sel aastal on võistluse läbiviimisel ka mõningaid muudatusi. „Oleme muutnud Eesti finaali formaati. Esmakordselt viime viktoriinist ja ettekandest koosneva Eesti finaali läbi kahepäevasena. Kuna praktiliste ülesannete osa on suurendatud, jääb võistkondadel rohkem aega ja võimalusi lahendusi ette valmistada ning ühtlasi järgib selline võistluskorraldus ka rahvusvahelise finaali formaati. Võitjavõistkonnal on sel juhul parem ettevalmistus ka rahvusvaheliseks finaaliks,“ rääkis Parro. Kokku võtab võistlusest igal aastal osa üle 10 000 noore vähemalt 12 riigist.

Võistlus sai alguse 2011. aastal, mil Euroopa finaal toimus Poolas. 2012. aastal leidis rahvusvaheline finaal aset Eestis. Sagadisse sõitsid 11 riigi noored Austriast, Poolast, Lätist, Leedust, Kreekast, Saksamaalt, Sloveeniast, Eestist, Portugalist, Tšehhist ja Ungarist.

2013. aasta rahvusvaheline finaal toimus Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis. Finaalis osalesid 10 riiki. Eesti tuli ajaloo parimale – 4. kohale. Eestit esindasid 2013. aasta Eesti vooru finalistid Tallinna Prantsuse Lütseumist, võistkond Copper Owl koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson. Võistkonna juhendajaks oli õpetaja Marje Väli. Euroopa finaalis osalesid veel õpilased Austriast, Tšehhist, Saksamaalt, Kreekast, Ungarist, Leedust, Poolast ja Portugalist.

Noored Euroopa Metsades on suurim koolinoortele suunatud üleeuroopaline metsandusharidust edendav võistlus.

Põlvamaa õpilased õppisid mängides koostööd

Mäng "Klassipilt". Foto: Maret Reinumägi. — Mäng “Klassipilt”. Foto: Maret Reinumägi.

Mäng on parim õppimise viis. Just seda sama ideed jagasid ka Põlva Ühisgümnaasiumi ja Tilsi Põhikooli õpilased 1. – 3. aprillini toimunud meeskonnatöö arendamise koolitustel.

Mänguliste meeskonna harjutuste eesmärgiks on suurendada üksteise usaldamist, koostöö tegemist ja ühisel eesmärgil tegutsemist.

Energilised GAME club’i koolitajad Aleksei Razin ja Kristiina Lees on mängu-usku ning arvavad, et mängude abil on lihtsam meeskonnatöö oskusi omandada.

Koolitustel seavad mängujuhid kohe alguses paika ühised reeglid, mida peavad kõik osalejad järgima. Alustatakse lihtsamatest soojendusmängudest ning liigutakse üha rohkemate reeglitega ning suuremat koostööd nõudvate mängude suunas. Kuid igas pealt näha lihtsas mängus peituvad kindlat planeeritud meetodid, mis aitavad konkreetseid eesmärke saavutada.

Näiteks lihtne mäng, kus inimesed läbisegi ruumis ringi liiguvad ning mängujuhi märguande peale vastava arvulised grupid moodustavad, näiteks kolmeliikmelised. Järgmisena annab mängujuht gruppidele ülesandeks moodustada omavahel skulptuur nii, et maad puudutaksid näiteks vaid neli kätt ja neli jalga. See pealt näha lihtne mäng eeldab mängijatelt omavahelist suhtlemist, strateegia kokkuleppimist, koostöös tegutsemist ja loogilist mõtlemist ning sealjuures pakub palju nalja ja füüsilist tegevustki.

Õpilastele tavapärasest erinev tegevus meeldis ning tagasidelehtedele kirjutati palju positiivset.