Soe külla Tarvastu vallas rajati biopuhasti

Tarvastu valla Soe külas alustas äsja tööd biopuhasti, mis võimaldab keskkonda säästa, kirjutab Sakala.

Varem asulas biopuhastit polnud. Reovesi voolas biotiiki, sealt Soe ojja ja sealt omakorda Võrtsjärve. „Kui lämmastikku või fosforit oli reovees liiga palju, halvendas see järve seisukorda. Enamasti olid proovid korras, aga alati siiski mitte,” ütles valla haldusettevõtte Tarvastu Varad juhataja Ülle Mattis.

Ta meenutas, et enne taasiseseisvumist pumbati küla heitvesi Vardja suurfarmi juurde, kus tollal oli biopuhasti. Et pumpamine oli väga energiamahukas ja kallis, lõpetati see 1990. aastatel.

Äsja avatud kolmeosalises biopuhastis saab reovee koostise ja saastatuse järgi puhastusaineid täpselt doseerida.

Ettevõtmine läks maksma 2,4 miljoni krooni.

Sangaste kirikus avatakse mälestustahvel

Pühapäeval, 7. novembril kell 12 avatakse Valgamaal Sangaste kirikus mäletustahvel neile eestlastele, kes XX sajandi algul sealt kandist Venemaale välja rändasid.
 
Tahvli on kavandanud ja valmistanud skuptor Mati Karmin.

Esialgu oli Eesti Muinsuskaitse Seltsil kavas tähistada tahvliga Toropetsi puukirik Venemaal, mille ehitasid sinna välja rännanud eestlased. Kirik on säilinud ning seal tegutseb praegu spordisaal.  

Õigeusu vaimulike vastuseisu tõttu jääb tahvel Toropetsi kirikule siiski panemata. See avatakse Sangastes lootuses, et ajad muutuvad ja mälestustahvel on võimalik tulevikus plaanitud kohale üles panna.

„Taluperenaiste hoidiseid” saadab edu

Aasta kokaraamatute konkursil tunnistati kolmanda koha vääriliseks „Taluperenaiste hoidised“, kirjutab Põlvamaa infoportaal.
 
Septembris Põlvamaal Savi talus esitletud raamatus „Taluperenaiste hoidised“ soovitavad seitse taluperenaist vanu häid hoidiseretsepte, millest osa on pärit juba vanavanaemadelt.

Kogu pere lemmikretseptide kõrval leiab raamatust saiavõideid lastele ja tuliseid ampse meestele, kiireid koduseid purgitoite argiõhtuks ja pidulikke salateid peolauale ning mis sombusel sügisel eriti oluline – energiapomme halva tuju ja haiguste vastu.

Raamatu on koostanud Anu Jõesaar, välja andnud AS Ajakirjade Kirjastus.

Konkursi „Aasta kokaraamat 2010” võitjaks tunnistati Aive Luigela raamat „Hoidised” (AS Varrak). Teisena leidis tunnustust „Ulukiroad“ kirjastuselt Menu. Kokku esitati konkursile 13 raamatut.

Üle Halliste jõe viib uus jalakäijate sild

Oktoobris sai valmis Indu jalakäijate sild üle Halliste jõe, kirjutab ajaleht Lõuna-Mulgimaa.

Indu jalakäijate sild asub kavandataval Halliste kiriku ja Abja mõisa vahelisel matkarajal. Rajatis on kuusteist meetrit pikk ning poolteist meetrit lai, laudkatte ja metallpiiretega.

Sild valmis Halliste vallas koostatud turismiprojekti esimese osana. Lõpptulemusena valmiv matkarada võimaldab välja tuua ümbruskonna unustusse vajunud vaatamisväärsused.

Indu matkaraja väljaarendamise käigus on tulevikus kavas parandada Hallistest Indu silla juurde viivat teed, samuti paigaldada infotahvlid matkaraja piirkonnas olevate häärberite ja Pornuse mõisa tutvustuseks.

Järgmise sammuna paigaldatakse viidad ja infotahvlid Halliste valla kõigisse küladesse. Materjali kogumine ja infotahvlite kujundamine juba käib.

Hirve-Miku on tagasi kodus

Võrumaalt Jaaniraotu linnu- ja loomapargist augustis plehku pannud eksootiline India hirv Miku on pärast Läti-turneed koju tagasi jõudnud.

Linnupargi perenaise Ülle sõnul saatis Mikut teel koju ka Läti televisiooni saate „Vides fakti” võttemeeskond. Eetrisse läheb saade naabrite juures laupäeva õhtul ja internetis näeb seda tuleval nädalal.

Mikul on seljataga pikk rännuteekond. Esimesed teated pärast kadumist tulid eksootilise looma kohta Ida-Lätist Balvist. Sealt viidi Miku Riia loomaaeda. Lätlastelt sai ta ka uue nime – Patrik.

Rändhirve käis eile filmimas ka Eesti „Ringvaate” saate tiim. Tõenäoliselt näitab ETV seda videolõiku täna.
 

Võrokestel on nüüd veebis oma kodu

Võru keelest ja meelest huvitatutel on sellest nädalast oma veebikodu aadressil umakiil.eu. Muu hulgas pakub lehekülg võimalust oma võru keele oskust parandada.

Kodulehe „Üts rahvas – kats kiilt” on loonud Raivo Kelp, kes on ka õpilastele mõeldud viktoriini „Ütski tark ei sata taivast” veebiversiooni autor ja Võru tunnuslause „Üts ummamuudu liin” väljamõtleja.

Võru keele kaugõppeprogrammi loomise mõte tekkiski tal veebiviktoriini tulemustega tutvudes: selgus, et vana Võrumaa õpilaste hulgas on omajagu neid, kes mõistavad võru keelt, aga nende õigekiri vajab kohendamist.

Sellest kasvas välja suurem – veebivärava mõte. Leheküljelt „Üts rahvas – kats kiilt” leiabki peale võru keele kaugõppeprogrammi kirjutisi võru keele ja vana Võrumaa kohta, linke võrukeelsete materjalide ja info juurde jne.

Keeleõppeprogrammist on praeguseks valmis viis peatükki, nii et õppematerjali jagub huvilistele juunini.

Kodulehe käivitaja Raivo Kelp loodab, et veebivärav „Üts rahvas – kats kiilt” meelitab võrokesi sagedasti sisse astuma ning aitab neil arendada oma keelt ja eneseteadvust.

Rohkem infot: www.umakiil.eu

Sõmerul tuleb kokku haridusfoorum

3. novembril toimub Sõmeru keskusehoones haridusfoorum „Õpetaja – väärtuste looja, kandja ja edasiandja”.

Foorumi korraldab Eesti õpetaja autähise toimkond eesotsas Virge Ongi ja Kaido Kreintaaliga.

Avasõnad ütleb maavanem Einar Vallbaum, kõnelevad Peep Vassiljev, Marko Pomerants, Ivar Tröner, Sulev Oll, Aleksei Turovski, Jaak Aus ja Egon Mets.

Päev lõpeb Koit Toome kontserdiga „Sügav kummardus õpetajale”.

Kärla valda kavandatakse hobumaneeži

Kärla valda Paikülla looduskaunisse kohta kavandatakse Saaremaal ainulaadset hobumaneeži, kirjutab Saarte Hääl.

„Saaremaa ratsaspordi arengu jaoks oli hädasti vaja luua meile talviseks treeninguks vajalikud tingimused ja tundub, et lõpuks hakkavad asjad laabuma,” lausus MTÜ Saare Taluelu üks eestvedajaid Jaagup Kallas.

Tema sõnul oleks kavandatav keskus oma mõõtmetelt ainus Saaremaal, kus saaks normaalselt treenida ja võistlusi korraldada. Enamik tuntumaid ja tegutsevaid ratsatalusid ja talle – Reinu talu, Kõljala tall, Haamse tall, Vesta tall jt – asuksid tulevasest keskusest umbes 25 km kaugusel, aga talvist treenimiskohta vajavad hädasti ka ümbruskonna harrastusratsanikud.

Maneež tuleb 18 m lai ja 50 m pikk, jäädes küll veidi alla täismõõtmetes maneežidele, kuid Saaremaa tingimustes on see igati rahuldav. Kallase sõnul saab sellises maneežis efektiivselt korraldada igapäevaseid talviseid treeninguid, aga ka maakondlikke võistlusi.

Sõmerpalus avatakse adrenaliiniareen

Homme, 30. oktoobril kell 18 avatakse Võrumaal Sõmerpalus Euroopa suurim sisekrossi motohall. Sõmerpalu motoklubi eestvõttel püstitatud motohall kannab nime Adrenalin Arena.

Motoklubi juhatuse liige Kaido Park ütles, et Adrenalin Arena on eelkõige motokrossi treeningkeskus, mis annab sportlastele ja harrastajatele aasta ringi head, samas taskukohased harjutus- ning võistlustingimused – võimalused, mis Põhja-Euroopa sportlastel pika talve tõttu siiani puudusid.

Hallis on nõuetekohane superkrossirada, suured tribüünid, garaažiala, puhkeruum, riietusruumid, duširuumid, saun, jõusaal, õppeklass ning näituseruum.

Motohalli avapeol näeb professionaalseid trikihüppajaid Soomest, šõukrossi Eesti, Läti ja Leedu parimate sõitjate esituses, mototraielit, tantsutüdrukuid ja Eesti ühendatud tsiklimeeste koori koos saatebändiga Propeller. Õhtu lõpetavad ansambli Terminaator kontsert ning videodisko.

Pidu on kõikidele tasuta.

Vana Jüri seebikoda otsib tõrvaseebile nime

Setomaal tegutsevas Vana Jüri seebikojas valmivad mitmesugused seebid: Setomaa, Taarka, Potiseto seep, Uiboneio jne.



Senini ei ole suudetud aga välja mõelda nime tõrvaseebile. Seepärast on Vana Jüri seebikoda kuulutanud välja selleteemalise konkursi. 



Nimi tuleb saata postkaardiga aadressil: 
Silver Hüdsi, Vahtraoru talu, Tsätski nulk, 64006 Setomaa. 



Kõikide osalejate vahel loositakse välja kanuumatk Piusa jõel kümnele inimesele. Kaarte seebi nimega oodatakse kuni 10. novembrini. 



Säreveres mõeldakse ühistegevusele

Särevere Mõisarahva Seltsil on kavas elustada piirkonna ühistegevus ja selleks kutsutakse aktiivseid Särevere elanikke 2. novembril arengukava koostama.
 
Särevere Mõisarahva Seltsi juhatuse liige Eve Rõuk ütles, et praegu puudub alevikul ühistegevuseks kava, kuid seda on väga vaja, et aleviku asukohast ja eripärast tulenevat potentsiaali paremini ära kasutada. Ühiselt kirjapandud mõtted annavad võimaluse paremaks koostööks kodupaiga arendamisel ja investeeringute saamisel.

Särevere Mõisarahva Selts asutati eelmisel aastal. Seltsi eesmärgiks on kohaliku elu arendamine ja elanike heaolu suurendamine, ühistegevuste korraldamine, tasakaalustatud arengu toetamine ja väärtustamine ning elukestva õppe propageerimine.

Arengukava aruteluks kogunetakse Särevere mõisas 2. novembril kell 17.30.

Soomaa peateel on alanud remont

Läbi Soomaa kulgeva Kõpu–Jõesuu maantee Pärnumaale jääval lõigul algas remont, kirjutab Sakala.

Lääne regionaalse maanteeameti direktor Enn Raadik ütles ajalehele, et töö võtab enda alla 6,1 kilomeetrit ehk lõigu Viljandimaa piirilt Riisani.

Juba niigi halvas seisus tee muutus veelgi kehvemaks pärast kevadist üleujutust. Tulvavete all oli üle 7 kilomeetri teed ja see mõjus laastavalt. Mõnel pool oli juba kohti, kus kruusakiht oli teelt peaaegu kadunud.

Teelõik saab seitsme meetri laiuselt peale 10sentimeetrise paksu purustatud kruusa kihi. Ühtlasi kohendatakse teepeenraid, raiutakse võsa, puhastatakse kraave ning parandatakse truupe.

Praegu ei ole plaanis teelõiku liikluseks sulgeda, aga juhtidel tuleb piirangutega arvestada.

Remont läheb maksma 1,35 miljonit krooni ja on kavas lõpetada veel sel aastal.

Sutlepa küla saab vabaajakeskuse

Noarootsi vallas Sutlepa külas alustatakse peagi vabaajakeskuse ehitust, hoone peaks valmis saama enne tuleva aasta jaanipäeva.

Keskusehoonesse on planeeritud koosolekuruumid, jõusaal ja pesuruumid, koroona ja lauatennise mängimise koht, arvutid ja mängukonsoolid ning kangasteljed ja muud käsitöö tegemise võimalused.

Keskuse juurde tuleb muruplats, kus saab võrkpalli mängida. Uude hoonesse on kavas kolida ka seni koolimajas tegutsenud raamatukogu.

Järgmine aasta on Setomaal tekstiiliaasta

Setomaa käsitöökogu kavandab tulevaks aastaks traditsioonilise setu käsitöö teemalisi koolitusi ja infopäevi, vahendab Setomaa infoportaal. Tänavus aasta märgusõnad on olnud „taluarhitektuur” ja „savi”.

Koolitused on käsitöökogu juhataja Sigre Andresoni sõnul üldse tõsiselt käsile võetud. 2009. aasta sügisel alanud taluarhitektuuri koolitusel on osalenud ligi 200 inimest. Viimane õppepäev toimus eile, 27. oktoobril Missos, teemaks puitkatused.

Suvel toimusid Viese Jaanuse korraldatud savikoolitused „Käsitsi voolitav savimaja”, „Valmistame ise savi-, sõnniku- ja lubjakrohvi” ning „Efektiivsed rakettahjud, kaminad ja ümarad lesod iseehitajatele”.

Järgmisel aastal keskendutakse Sigre Andresoni sõnul eelkõige setu rahvarõivaste valmistamisel tarvilikele tehnikatele nagu niplispits, värviline heegelpits, kangastelgedel kudumine, tikkimine ning vööd ja paelad.

Käsitöökogu saab oma tegevuseks toetust Setomaa kultuuriprogrammist ja arenguprogrammist.

Rohkem infot: www.setomaa.ee

Kihnu rahvamajas tuleb heategevuspidu

Homme, 29. oktoobril peetakse Kihnu rahvamajas Kihnu koolilaste toetuseks heategevuspidu. Kõik koolilapsed saavad pittu tasuta.

Eeskava täidavad Kihnu kooli pillilapsed ja lastebänd, Järsumäe Virve ja Kihnu kooli vilistlastest pillimehed.

Kätte antakse „Kauni kodu” võistluse aukirjad. Tantsuks mängib ansambel Manija Poisid.

Rohkem infot: www.kihnu.ee

Laulupealinnas Türil avatakse täna uus laulustuudio

Türi kultuurimajas tegutsevasse laulustuudiosse Avendris oodatakse täna kell 18 lauluhuvilisi lapsi ja noori alates seitsmendast eluaastast.

Stuudio eesmärk on arendada laste musikaalsust ja õpetada neile solistina esinemist, saatepillide kuulamist ja koosmusitseerimist, samuti pakkuda lavakogemust ja süstida esinemisjulgust.

Esimesteks külalisteks on Mirjam Dede ja Juss Kaarepere, kes räägivad oma tööst ja tegemistest ning annavad ka väikese kontserdi.

Luunjasse kavandatakse spordiväljakute kompleksi  

Luunja vallavalitsus on algatanud detailplaneeringu, et rajada jalgpalliklubi FC Santos ja valla koostöös Luunjasse spordiväljakute kompleks, kus on võimalik mitmesuguseid spordialasid harrastada.

Alevi maaüksus, kuhu spordiväljakud on kavas rajada, kuulub Luunja vallale, seni on seda kasutatud põllumaana.

Vald ja FC Santos sõlmisid eelmisel aastal pikaajalise rendilepingu, millega vald andis Luunja aleviku kõrval asuva Alevi maaüksusse kuuluva maatüki jalgpalliklubi kasutusse.

FC Santos koostöös Eesti Jalgpalliliiduga rajab sinna tänapäevase jalgpallikompleksi kogupindalaga kuni 8 hektarit. Kompleksi koosseisu on planeeritud seitse loodusliku murukattega jalgpalliväljakut, samuti sünteetilise kattega jalgpalliväljak.

Lisaks plaanitakse rajada kolm rannajalgpalliväljakut, tenniseväljakud, korvpalliväljak ning laste mänguväljak.

Lepingu järgi võimaldab FC Santos vallal kasutada jalgpalliväljakuid ja teisi rajatisi tasuta või soodustingimustel kohalike laste ja noorte treeningute ja võistluste pidamiseks.

Raha projekti elluviimiseks on kavas taotleda Euroopa Liidu tõukefondidest, riiklikest programmidest ning suurettevõtetelt.
FC Santos kannab edaspidi keskusega seotud kulud ning tagab kompleksi majandamise.

November algab võru keele nädalaga

Võru keele nädalat peetakse tänavu 1.–7. novembrini. Võru Instituut kutsub sel nädalal kõiki võrokesi üles oma keelt meelde tuletama ja kõnelema.

Nädala raames korraldatakse vana Võrumaa 8. ja 11. klassi õpilastele veebis võru keele ja kultuuri tundmise võistlus „Ütski tark ei sata taivast”.

Paljud ajaloolise Võrumaa koolid on selleks nädalaks ise mitmesuguseid omakeelseid ettevõtmisi kavandanud: Puiga koolis toimuvad näiteks võrukeelsete multikate hommikud, Osula koolis on kavas korraldada hea võru keele tundja võistlus jne. Lisaks on plaanis kohtumised võru kultuuri kandjatega.

Võru Instituut kuulutab võru keele nädalal välja ka fotokonkursi „Uma kiil pildi pääl”, kuhu oodatakse pilte sellest, kuidas võru keelt on siltidel ja mujal avalikes kohtades kasutatud. Rohkem infot saab konkursi kohta alates novembrist instituudi veebilehelt www.wi.ee.

Karksis kogutakse ettevõtluseks julgust

Täna, 28. oktoobril kell 10 algab Karksi valla kultuurikeskuses ettevõtluskonverents „Julge näha võimalust!”, kirjutab Sakala.

Konverentsil jagavad kogemusi ja soovitusi Eesti ja Viljandimaa ettevõtjad ning sõna saavad ka poliitikud ja ametnikud.
Eesmärk on leida ja tutvustada ettevõtjatele ja ettevõtlusest huvitatud inimestele võimalusi, kuidas elavdada ettevõtlust maal ning millega tasuks tegelda.

Tegutsevatele ettevõtjatele soovitakse konverentsil pakkuda uusi ideid ja julgust tegevust jätkata ning võimalust end spetsialistide kompetentsuse ja kogemuste abil täiendada.

Homme avab uksed Piusa koobastiku külastuskeskus

Reedel, 29. oktoobril algusega kell 12 avatakse pidulikult Piusa koobastiku külastuskeskus.

Keskuses asuvad 50kohaline seminariruum, kohvik, kontoripinnad ning laste meisterdamistuba. Keskuse ekspositsioon tutvustab nii Piusa koobaste kui ka piirkonna ajalugu.

Külastajatele pakutakse vaatamiseks AD Oculos Filmi toodetud filmiprogrammi võru, eesti, vene ja inglise keeles. Ekspositsiooni on koostanud Ahhaa keskus. Ainulaadne võimalus Eestis on siseneda koopasse virtuaalselt 3D-lahenduse abil.

Helmi Sakkovi projekteeritud hoone põhiplaan kujutab nahkhiirt. Külastuskeskuse ehitamisel on kasutatud keskkonnasäästlikke võtteid: murukatusega hoonet köetakse teraviljajäätmetel töötava katlaga ning osalt kasutatakse päikeseenergiat.

Külastuskeskuse rajamine läks maksma ligi 10 miljonit krooni, sellest ehitustööd olid 6,64 miljonit. Ehitustööd on teinud AS Semuehitus. Külastuskeskuse rajamist Piusale toetas Euroopa regionaalarengufond. Keskust hakkab haldama Orava valla loodud sihtasutus Piusa.

Piusa koopad. Foto: Dmitri Kotjuh

Kadunud lambad on tagasi kodus

12 noort lammast, kes kuu aega tagasi Saaremaal Leisi vallas plehku panid, on koju tagasi jõudnud, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Esimest korda nähti plehku pannud lambaid Metskülas, seejärel tiirutasid nad Laugu ja Nurme külas. „Ühe saime Metskülast teiste lammaste hulgast kätte,” ütles peremees Jüri. Kõige kaugem punkt, kus lambaid märgati, asus kodust 10 kilomeetri kaugusel Laugu ja Nurme küla vahel.

Pererahvas otsis lambaid peaaegu iga päev autoga ringi sõites. Loomad saadi lõpuks kätte tänu ühe poisi telefonikõnele Murikast, mis jääb lammaste elupaigast viie kilomeetri kaugusele.

Millal lambad täpselt kaduma läksid, ei ole teada, kuid peremehe sõnul võis see juhtuda võõrutuse ajal. Vanad lambad olid pügamisel ja umbes 30 talle jäi omapead välja.

„Üks väike punt otsis vanasid taga ning nii nad läbi aia läksid,” lausus peremees, pakkudes, et kokku võisid lambad maha käia umbes 50 kilomeetrit.