Kadri Valner

Põlvamaa kooliteatrite festival kuulutab välja näidendikonkursi

1.-2. aprillini Kanepi Seltsimajas toimuv Põlvamaa kooliteatrite festival kuulutab välja näidendikonkursi. Konkursi eesmärgiks on koguda Põlvamaa noorte näitekirjandusloomingut ning rikastada seeläbi maakonna kooliteatrite repertuaari.

Parimad tööd saavad autasustatud žürii poolt lõppfestivalil. Konkursi osalussihtgruppi kuuluvad Põlvamaa ja Põlvamaalt tänaseks lahkunud noored vanuses 7-26 eluaastat. Teema osas konkurss piiranguid ei sea. Küll aga mõeldes Põlva maakonnas väljakuulutatud Mäletamisaastale antakse välja eripreemia teemaga seotud võistlustööle.

Näidendikonkursi töid ootab Kanepi Seltsimaja 28. märtsini.

Näidendikonkursil on osalema oodatud ka koolid, sest konkursi raames valitakse ka parim juhendaja. Konkursi võitjad kuulutatakse välja 1.-2. aprillil Kanepi Seltsimajas toimuval festivalil. Võistlustööd võistlevad neljas vanuseastmes: 1.-4., 5.-9., 10.-12. klassi õpilased ning gümnaasiumi lõpetanud noored või üliõpilased kuni vanuseni 26 eluaastat.

Konkursi reglement on saadaval Põlvamaa kooliteatrite festivali kodulehelt http://kooliteater.polvamaa.ee

Vabatahtlik Reservpäästerühm otsib täiendust

Vabatahtlik Reservpäästerühm (RPR) ootab oma liikmeskonnaga liituma teotahtelisi vabatahtlikke, kes soovivad panustada ühiskonna heaks. Oma tegevusega aitab RPR kutselisi päästjaid suurõnnetustel nagu maastikutulekahjud, reostuse ja loodusõnnestuste tagajärgede likvideerimine, politseid kadunud inimeste otsingul ning teha nii tuleohutus- kui veeohutusalast ennetustööd.

RPRi liikmeks saamiseks on esmalt vajalik läbida vabatahtliku päästja koolitus, samuti koolitatakse esmaabi ja otsinguteemadel.
Liitumise soovi avaldamiseks on vaja hiljemalt 15.veebruariks täita CV vorm veebileheküljel: http://www.rpr.ee/Paeaesteruehmast/Liitu-Paeaesteruehmaga. Veebilehelt on võimalik leida ka täpsemat infot koolituste ja RPR tegevuse kohta.

Vabatahtlik Reservpäästerühm on tegutsenud aastast 2002. See loodi algselt abistamaks kutselisi päästjaid suurõnnetustel (metsapõleng, õlireostus, loodusõnnetused) ja toetamaks politseid kadunud inimeste otsingutel maastikul või varemeil. Aja jooksul oleme eelnevalt märgitud tegevuste kõrval hakanud tegelema ka ohutusalase ennetus- ning koolitustööga. Praeguseks on Päästerühmas 158 liiget, neist 18 on koerajuhid ning tegelevad päästekoertega.

Kuressaare väikelastekodu palub abi invabussi soetamiseks

Kuressaare väikelastekodu ühes Kallemäe kooliga otsib ratastoolilastele liikumiseks hädavajaliku invabussi ostmiseks toetajaid. Invabussi soetamiseks tuleb kokku saada ligi 64 000 eurot ehk miljon krooni.

Spetsiaalset invabussi, mis mahutab korraga vähemalt kümme ratastooli pole maakonnas siiani olnud, vajadus selle järgi on aga suur.

Väikelastekodu juhataja Kaire Kiil kirjeldas ratastoolilastega väljaminekut ajalehele Meie Maa nii:
“Esmalt rendime bussi, millele pannakse järelkäru järgi. Kokkupandud ratastoolid tõstavad kasvatajad siis kärusse ning lapsed bussi. Vajalikku punkti kohale jõudes tuleb ratastoolid lahti võtta ning lapsed neisse istuma tõsta. Ürituselt lahkudes kõik eelkirjeldatu kordub,” rääkis lastekodu juhataja.

Kiil lisas, et invabussi puudumise tõttu asub hetkel ka Kallemäe kooli Kuressaare filiaali hooldusklass väikelastekodu majas. Ka ei saa täna kõnealuseid lapsi seepärast viia Kallemäe kooli kutseõppe tegevustest osa saama.

Varasemalt on invabussi üritanud läbi haridusministeeriumi maakonda hankida Kallemäe kool, kes esitas selleks ametiasutusele isegi taotluse. Paraku erilist lootust ministeeriumi abiga invabuss saada koolil tänaseni pole.

Selleks, et Saare maakonna ratastoolilaste elukvaliteeti parandada, saavad kõik head inimesed ja ettevõtted anda oma panuse – rahalised annetused invabussi soetamiseks on oodatud EV Rahandusministeeriumi a/a 10220034797010. Ülekandele lisada viitenumber 2500074615 ning selgitusse kirjutada Kuressaare väikelastekodu.

Matsalu loodusfilmide festivali paremik täna taas Tartus

Täna õhtul kell 18 saab Tartu Keskkonnahariduse Keskuses taas vaadata VIII Matsalu Loodusfilmide Festivali paremaid filme. Linastub kaks filmi: Saksamaal valminud “Koletis Badesees?” ja Venemaal tehtud “Jahihooaeg”.

Rezissöör Florian Guthknechti tehtud “Koletis Badesees?” räägib 1761. aastal Oderi jõest väljatõmmatud 372kilogrammisest sägast. See polnud kaugeltki tavaline kala, tema eel käisid juba siis legendid ja müüdid. Tõsilood või kalamehejutud? Sägade uurimisele pühendunud ekspert Oliver Petrart ja auhinnatud allveefilmimees Sigi Braun on on teinud koos ägeda filmi väga suurest kalast.

Rezissöör Dimitry Pishulini “Jahihooaeg” pajatab loo huntidest, kes on omandanud halva kuulsuse oma äkkrünnakute, ootamatute ilmumiste ja (mõnede meelest) piiritu julmusega. Loodus on kujundanud hallivatimehest väsimatu jooksja, visa jälitaja ja täiusliku ründaja. Film tutvustab huntide erinevaid jahimeetodeid.

VIII Matsalu filmifestival toimus mullu septembris, sel aastal oodatakse loodusfilmide huvilisi Matsallu 14.-18. septembrini. Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee.

Täna saab taas filmistsenaariumeid õppida kirjutama

Täna kell 11-18 toimub Tabivere Vabaajakeskuses Filmitalgute arvult kolmas stsenaariumikirjutamise koolitus.

Koolituspäev on jagatud kaheks osaks, millest esimeses antakse ülevaade filmi žanritest ning tutvustatakse stsenaariumi struktuuri koos kirjutamise mudeliga. Päeva teises osas tegeletakse aga praktiliste ülesannetega. Päeva vältel saab kindlasti näha ka filmilõike Eesti filmitegijate varasalvest ning lisaks tutvuda Filmitalgute veebipõhise stsenaariumikirjutamisega.
Jõgevamaa stsenaariumikoolitust Tabiveres viib läbi noor filmitegija Rasmus Merivoo.

Filmitalgud toimuvad Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel terve aasta. Kinokunsti ning osaluskultuuri kokkupuutepunkte kompava eksperimendi eesmärgiks on panna eestimaalased ühiselt filmi tegema.

Eesti filmiprofid viivad kõigis maakondades jaanuarist aprillini läbi filmikoolitusi. Koolitustel ning veebikeskkonna www.filmitalgud.ee vahendusel saavad kõik soovijad kaasa rääkida filmi aluseks oleva stsenaariumi kirjutamisel, hiljem ka sobivate näitlejate valikul, võtteplatside ettevalmistamisel ning filmimisel.

Filmivõtted 15 Eesti maakonnas on plaanis läbi viia 2011. aasta augustis, film ise esilinastub novembris. Filmitalgute käiku kajastab erisaadetega ETV, filmi telelinastus on kavandatud 2012. aasta 1. jaanuariks.

Pärimusmuusika Ait sai põrandale soojad vaibad

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia andis Pärimusmuusika Aidale 12 tudengite valmistatud rõõmsavärvilist kaltsuvaipa, mida hakatakse kasutama kontserdilavade kujundamiseks.

Kooli rahvusliku tekstiili õppekava hoidja ning lektor Kristi Jõeste rääkis, et vaibad valmisid esmakursuslaste käe all. „Kuna kaltsuvaiba tegemine on kõige lihtsam kudumise tehnika, aitab see noortel hõlpsasti aru saada, kuidas üks kangas üldse tekib. Tänavu oli neil seda eriti hea teha, sest algusest peale oli teada kus ja kuidas vaipu kasutama hakatakse – usun, et see oli tüdrukutele väga motiveeriv. Pealegi on aida sisemus kujundatud selliselt, et sinna sobivad looduslike värvidega tehtud tekstiilid suurepäraselt,“ sõnas Jõeste.

Aida administraator Silja Soo avaldas heameelt, et kultuuriakadeemia tuli õppeaasta algul vaipu pakkuma ning andis kontserdimaja töötajatele võimaluse meelepärased kavandid ise välja valida. „Oleme vaipu lavade kujundamiseks varemgi kasutanud, kuid tahtsime juurde tuua midagi sellist, millel on oma lugu ning otsene seos Viljandiga. Valisime välja sellised kavandid, mis omavahel kõige paremini kokku sobisid, kuid pakkusid samas kontraste ning olid pilkupüüdvad ka eraldiseisvana.“

Vaipade autorid on Kärt Aedviir, Liis Jürken, Maarja Noorväli, Enelin Pedak, Pille Pilvar, Hanna Reilson, Signe Rätsepso, Kadi Salumets, Vaike Salus, Kadri Soone, Maren Suurna ja Kadri Viin.

20. veebruarini on huvilistel võimalik vaipu uudistada aida fuajees.

Allikas www.folk.ee

Ragn-Sellsi juht kinnitab täna juhtimise jututoas, et väärtused ei ole prügi

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) on käima lükanud koolitussarja kodanikuühenduste juhtidele – ”Juhtimise jututoad”, kuhu on oodatud rohkem või vähem kogenud praktikud, et koos jututoa külalisega ja omavahel arutada erinevaid organisatsiooni juhtimisega seotud küsimusi, rääkida oma ja kuulda teiste kogemustest, uutest ideedest ja toimivatest lahendustest, saada nõu oma töö paremaks korraldamiseks ja anda seda ise teistele. Täna on juhtimise jututoas ASi Ragn-Sells juhatuse esimees Rein Leipalu, kes keskendub jututoas väärtuste lahtimõtestamisele.

Külaline arutleb teemadel , mis puudutavad organisatsiooni põhiväärtusi ja selle seoseid nii strateegilise juhtimise, töötajaskonna hoiakute ning eesmärkide saavutamisega.

Jututuba algab Tallinnas Sisaliku restoranis (Pikk 30) täna kell 16.

Viljandit saab muuta veebi teel

Avanes veebikeskkond Minu Viljandi, mille kaudu viljandlased saavad avalikult kaasa rääkida oma linnaga seotud probleemide ja lahenduste leidmisel ning otsuste tegemisel. Keskkonna edukal käivitumisel laieneb ettevõtmine tulevikus ka teistesse Eesti linnadesse.

Veebikeskkond, mille loomise idee sündis Minu Eesti mõttetalgutel, pakub linnakodanikele võimalust avalikult kaardistada linnakeskkonnas lahendamist vajavaid probleeme, pakkuda välja ideid olemasolevate kitsaskohtade lahendamiseks ning ühtlasi jälgida, mida selles osas ühiselt ette võetakse.

Veebikeskkond võimaldab siduda märkamist vajavad probleemid ja lahendused täpsete asukohtadega. Sel viisil tekkiv linnakaart peegeldab linnakodanike pilti oma kodulinna hetkeseisust, sellega seotud lootustest ja ootustest. “Usume, et see annab Viljandi inimestele võimaluse senisest mugavamalt ja vahetumalt kaasa rääkida linnaruumi parendamisel ja otsuste vastuvõtmisel,” ütles ettevõtmise eestvedaja Geroli Peedu.

Veebikeskkonnaga saab tutvuda siin: http://minu.viljandi.ee/

Algas võistlus “Looduse aasta foto 2011″

musträstas — Musträstas. Mats Kangur - Looduse Aasta Foto 2010

Looduse Omnibuss, Eesti Energia ja Nordea pank kutsuvad kõiki loodusfotohuvilisi osalema fotovõistlusel „Looduse aasta foto 2011”. Selle aasta fotovõistlus on pühendatud ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelisele metsa-aastale ja Eesti ornitoloogiaühingu 90. sünnipäevale.

Konkurss korraldatakse kolmes vanuserühmas: kuni 13aastased lapsed, kuni 19aastased noored, ja üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud). Laste ja noorte vanuserühmas hinnatakse töid neljas kategoorias:

“Loomapildid”. Võistlevad fotod, mis kujutavad loomariigi esindajaid

    “Looduspildid”. Võistlevad loodusfotod maastikest, taimedest, seentest jms.
    “Inimene ja loodus”. Hinnatakse pilte, mis väljendavad inimeste kooskõla loodusega, aga ka konflikte.
   “Maailma loodus“. Hinnatakse väljaspool Eestit tehtud loodusfotosid.

Üldarvestuses hinnatakse töid seitsmes kategoorias:

“Loomad oma keskkonnas ja loomaportreed”. Imetajad, linnud, roomajad, kalad, putukad jms suures plaanis või oma loomulikus elukeskkonnas.
“Loomad tegutsemas”. Fotod, kus loomi on jäädvustatud tegevuses.
“Taimed ja seened”. Taime- ja seeneriigi esindajad oma mitmekesisuses ning ilus nii lähivõttes kui ka osana keskkonnast.
“Maastikupildid”. Pildid Eesti loodusmaastikest.

“Inimene ja loodus”. Pildid, mis väljendavad inimeste ja looduse kooskõla, aga ka konflikte.
“Vormi mängud looduses”. Kujundid ja mustrid looduses. Võib keskenduda looduse kujutamisele abstraktses vormis.
„Maailma loodus“. Hinnatakse väljaspool Eestit tehtud loodusfotosid.

Tööde esitamise tähtaeg on 14. märts, võitjad kuulutatakse välja 24. aprillil Nokia kontserdimajas.Pilte saab esitada ainult interneti kaudu üleslaadimismooduli võrgupaigas http://www.looduseomnibuss.ee/laf2011/. Ülemineku tingis asjaolu, et osalejate arv on paisunud suureks ning käsitsi andmete töötlemine võib tekitada probleeme.
Võistluse eeskirjad on võrgupaigas http://www.looduseomnibuss.ee/node/1169.

ELF kaardistas suurimad keskkonnaprobleemid

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kaardistas neli globaalset keskkonnaprobleemi, mis üha enam mõjutavad meie elu ka Eestis ja tegi neist ka ülevaatliku veebilehe: www.elfond.ee/meieplaneet.

Plaaneedi Maa suurimad keskkonnaprobleemid on kliimasoojenemine, üleilmne elurikkuse hävimine, maailmamere seisundi halvenemine ning muldade viljakuse vähenemine. ELFi globaalsete keskkonnateemade ekspert Agur Paesüld ütles portaalile Greengate: ,,Globaalsed keskkonnaprobleemid paistavad esmapilgul fataalselt lahendamatutena, kuid see ei ole nii. Tuleb vaid muuta enda mõtteviisi, sest probleemide lahendamine algab nende põhjuste teadvustamisest. Kui sa saad aru, kuidas probleemid tekivad, ei takista sind enam miski liikumast samm-haaval lahenduste poole. Kui nii asub toimima kriitiline hulk inimesi, siis sellest sündiv sünergia ületab inertsete destruktiivsete harjumuste vastupanu.”

Internetist saab nüüd tasuta õigusabi

Justiitsministeerium avas uue õigusabiportaali Jurist Aitab, kus spetsialistid püüavad inimesi aidata kõikvõimalike õiguslike küsimuste lahendamisel. Nõu ja abi eest raha ei küsita.
Portaali leiab aadressilt www.juristaitab.ee . Avalehel on toodud 13 valdkonda, mille kohta on enamlevinud küsimused-vastused juba olemas. Samuti on lehel link foorumile, mille kaudu saab siis ise spetsialistidele küsimusi esitada. Küsida saavad aga vaid need inimesed, kes logivad ennast leheküljele sisse ID-kaardiga. Inimese andmed jäävad vaid portaali toimetaja teada, avalikult kuvatakse foorumis ainult küsimus ja vastus ning needki toimetatud kujul.

Portaali loojad on võtnud eesmärgiks anda esmast infot, mida võib vaja minna igapäevaelus ette tulevate õiguslike küsimuste korral. Samuti on leheküljel alajaotus «Vormid ja kasulikud viited», mille all on muu hulgas näidised abielu sõlmimise ja lahutamise avaldustest ning riigilt tasuta õigusabi taotlemise vormidest.

Praegu haldab portaali ja vastutab sealse sisu eest juristide liit, maikuus plaanib ministeerium kuulutada välja uue konkursi, mille käigus otsitakse uus haldaja.

Ajauurijad kogunevad homme talvekooli

Homsest, 31. jaanuarist kuni 5. veebruarini toimub Tartu Ülikoolis kultuuriteaduste rahvusvaheline talvekool, milles osaleb sadakond doktoranti nii Eestist kui välismaalt.

Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli I talvekooli peateema on aeg ja selle mõtestamine,
Talvekooli õppejõudude hulka kuuluvad mitmed tunnustatud kultuuriteadlased nii Eestist kui ka välismaalt, teiste hulgas prof Tim Ingold Aberdeeni ülikoolist (Suurbritannia), prof Guido Ipsen Witten-Herdecke ülikoolist (Saksamaa), prof Jens Brockmeier Manitoba ülikoolist (Kanada) ning prof Joep Leerssen Amsterdami ülikoolist (Holland).

Talvekooli raames annavad 16 eesti ja välisõppejõudu avatud loenguid, mida saavad kuulama tulla kõik huvilised.
Registreeritud osavõtjad saavad lisaks osaleda ka seminarides ning teemapõhistes meistriklassides.

Talvekooli korraldavad Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, mis ühendab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia doktorante ja õppejõude ning Tartu ja Tallinna Ülikoolide uurimisrühmi ühendav Kultuuriteooria tippkeskus.

Loenguid saavad minna kuulama kõik huvilised. Loengute ajakava saab näha siit: www.ut.ee/937092

Avati Haapsalu-Noarootsi jäätee

Eile avati Haapsalu-Noarootsi 3,5 km pikkune jäätee sõidukitele, mille tegelik mass ei ületa 2 tonni, teatab Maanteinfokeskus. Jäätee algab Haapsalust Suur-Mere tänava lõpust ja lõpeb Noarootsis Österby sadamas. Jääteel saab sõita ainult valge ajal.

Igal hommikul ja päeva jooksul jäätee seisukorda kontrollitakse , muutuvate ilma- ja jääolude korral võidakse see liiklemiseks sulgeda. Infot Noarootsi jäätee seisukorra kohta saab jäätee valvetelefonilt 50 66 224. Jääteel liiklemise korda tutvustavad tee algus- ja lõpp-punkti ülesseatud infotahvlid.

Teisi jääteid avatud ei ole.

Saaremaa alustab täna TeateTantsu

Täna kell 11 saavad kõik huvilised talveilma trotsides Kuressaare kultuurikeskuse ümber lihtsaid rahvatantse õppida ja nii augustikuiseks üleriigiliseks TeateTantsuks valmistuda.
“Saaremaa tantsuklubi õpetab Mustjala paarisrongi ja “Savikoja venelast” tantsima, muretsema ei pea, kui tantsuoskust napib,“ ütles ettevõtmise algataja, rahvatantsujuht Eena Mark ajalehele Meie Maa. “See on hea võimalus õppida selgeks mõned tantsud ning siis kas või oma sõpruskonnaga end TeateTantsuks üles anda.“

TeateTants on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 suur ühisprojekt, mille eesmärgiks on viia rahvatants ka kõige kaugematesse Eestimaa nurkadesse, et igaüks, olenemata soost, vanusest või rahvusest saaks näha rahvariiete kauneid värve ning proovida kordki elus kaerajaani tantsida. „Projektiga tahame tõmmata üldsuse tähelepanu Eesti tantsutraditsioonile ning pakkuda tantsurõõmu kõigile soovijatele,“ ütles TeateTantsu idee autor, tantsuseltsi Leigarid juht Kalev Järvela.

TeateTants toimub 20.-28. augustini ning liigub kaheksa ööpäeva jooksul läbi kõigi Eesti maakondade. Kaheksa ööpäeva jooksul läbitakse põhiliselt riigimaanteid marsruudil Tallinna Raekoja plats – Lagedi – Aruküla – Albu – Ambla – Rakvere – Kiviõli – Jõhvi – Mustvee – Tartu – Antsla – Tõrva – Audru – Virtsu – Kuivastu – Valjala – Triigi – Sõru – Emmaste – Heltermaa – Rohuküla – Haapsalu – Risti – Märjamaa – Tallinna Raekoja plats.Korraga tantsib maanteel 1-2 paari, kes teekonna läbides annavad teatepulga edasi järgmistele tantsijatele. Ühe 6-8paarilise tantsurühma läbida on 4-7 kilomeetrit, mis omakorda jaguneb 100-150meetristeks lõikudeks. Keskmiseks liikumiskiiruseks on arvestatud 5,5 km/h.

Osale Tallinna naiste ja meeste keskkonnamõju uuringus

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ning SA REC Estonia viivad läbi naiste ja meeste ökoloogilist jalajälge võrdlevat uuringut, milles saab osaleda veel kuni 31. jaanuarini.

Tallinna linna ja Tallinnaga igapäevaselt seotud lähiümbruse elanikud. Uuritakse, kas erinevate sugupoolte mõju ümbritsevale keskkonnale on erinev. Kui nii, siis millised on erinevused ja mis võiks olla põhjuseks? Uuring toimub samaaegselt kolmes linnas – Helsingis, Riias ja Tallinnas, toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Küsitluses osalemiseks tuleb minna kodulehele http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/, kust leiab ökoloogilise jalajälje kalkulaatori. Üksikisiku keskkonnamõju arvutamisel võetakse arvesse vastaja tarbimis- ja toitumisharjumusi, transpordikasutust, elutingimusi jpm. Küsitluse lõpul arvutab kalkulaator välja vastaja ökoloogilise jalajälje. Samalt kodulehelt leiab lugeja ka nõuandeid, kuidas oma mõju Maale vähendada.

Et usaldusväärsed tulemused tagab rohke osavõtt, siis ootavad korraldajad võimalikult paljude vastajate registreerimist. Selleks tuleb küsitluse lõpul klikata aknale “Osalen eriuuringus ja mul on olemas sisestamise kood”. Seejärel avaneb aken koodi jaoks, kuhu tuleb tippida number 53615647 ja sisestatud andmed salvestada.

Uuringu tulemused selguvad 2011. aasta kevadeks, mil loodame avalikkust mitmel moel teavitada.

Ökoloogiline jalajälg on üksikisiku või organisatsiooni ressursikasutust näitlikustav mõiste. Samal ajal on see ka meetod, mis võimaldab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, kütus, vesi, toiduained vms) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ala, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks ehk – mida enam kulutatakse toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurem on ökoloogiline jalajälg. Ühikuks on globaalhektarit inimese kohta aastas.

Allikas www.bioneer.ee

Lastekaitse Liit tunnustas lastesõbralikumaid

MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit andsid üle eelmis aasta lapsesõbraliku ühiskonnategelase ja organisatsiooni tiitlid.

Aasta lapsesõbralikeks ühiskonnategelaste tiitli said Aivo ja Maria Värton, kes on rajanud Uue-Antslasse Euroopas ainulaadse siseliikluslinnaku, mille eesmärgiks on lastele jagada liiklusõpetust reaalse linna tingimustes. Linnak ehitati selleks, et lapsed õpiksid paremini liiklust tundma. Linnak on tehtud lehmalauta ja tegijate hinnangul arendatakse linnakut tulevikus edasi.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai bussifirma AS SEBE, mille bussides on laupäeviti noortele sõidupiletid -60% odavamad, tööpäevadel aga -10%.

Pühapäeval saab Kadriorust lumememmede linn

Pühapäeval kell 12 algab Kadrioru pargis lumememmede meisterdamine. Lumememmed hakkavad ääristama Kadrioru pargi alleesid. Osalemiseks saab registreeruda aadressil lumememm@kadriorupark.ee või Kadrioru pargi I-lustlas aadressil A. Weizenbergi 33.

Registreerimisel tuleb kindlasti ära märkida meeskonna nimi. Iga registreerunud võistkond saab lumekuubi mõõtudega 100x90x150cm, millest tuleb kahe tunni jooksul lumememm meisterdada. Fantaasialennule piire ei seata ning parimatele lumememmemeistritele panevad Kadrioru park ja Valgusfestival välja auhinnad. Lumememmede allee jääb parki kaunistama, kuni ilmad lubavad.

Valgusfestivali raames algab Kadriorus ka lumeskulptuuride võistlus. Koolid, lasteaiad, sõpruskonnad, pered, tudengid, töökaaslased – meisterdage oma lumeskulptuur või lumememm, tehke sellest pilt ning laadige foto Valgusfestivali Facebooki lehele või saatke aadressile lumeskulptuurid@valgusfestival.ee ja me laeme selle teie eest FB seinale! Korraldajad ootavad fotosid jub ahomseks, 20. jaanuariks.

Välja valitakse kuni 40 tööd ja meeskonda, kes osalevad suurel lumeskulptuuride valmistamise võistlusel 23. jaanuaril Tallinnas Kadrioru pargis.

Piiranguid ehitajate fantaasiale korraldajad ei sea – ühtviisi lummav võib olla nii mesimumm lilleõiel kui Manhattani kujutis, võib ehitada lihtsalt lumememme, lumejänese, lumekindluse, lumelaterna… Võib ehitada selle, mis tundub õige, ilus ja südamelähedane, isegi kui see ei tundu skulptuurina. Peaasi, et lumest!

Laupäevani saab esitada aasta keeleteo kandidaate

Veel loetud päevad ootab Haridus- ja Teadusministeerium kandidaate 2010. aasta parima eesti keelt väärtustava teo ja selle tegija selgitamiseks. Neid võib esitada 22. jaanuarini, samuti saab kandidaatide poolt hääletada 9. märtsini 2011.

Keeleteokonkursiga otsitakse 2010. aasta jooksul sooritatud või lõpule viidud eesti keelele kasulikke tegusid ja nende tegijaid.

Oodatakse teateid toimekuse kohta eesti keele õpetuse, kasutamise ja levitamise alal, hinnatav on eesti keelt käsitlevate seisukohtade avaldamine trükisõnas, raadios ja televisioonis ning esitatud seisukohtade heakeelelisus, osavõtt eesti keele alastest aruteludest, konverentsidest ja keelepäevadest kodu- ning välismaal, samuti eesti keele alane uurimis- ja arendustöö.

Keeletegijaiks võib esitada üksikisikuid, töörühmi, ühendusi ja asutusi; needsamad võivad olla ka ettepanekute esitajaiks.

Hindamiseks esitatud keeletegude hulgast teeb eelvaliku Emakeele Seltsi juhatus, avalikustades selle oma kodulehel www.emakeeleselts.ee ja esitades kõige enam keeleteoauhinna eesmärgile vastavad ettepanekud aasta parima keeleteo otsustamiseks iseseisvusaegsetele haridus- ja teadusministritele.

Rahvaauhinna selgitamiseks jätkub samade ettepanekute poolt hääletamine, lihtsaim viis selleks on Haridus- ja Teadusministeeirumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2010.

Keeletegu 2010 kuulutatakse välja emakeelepäeva üritusel 14. märtsil Vastseliinas.

Homme saavad huvilised osaleda röövpüügis kalavetel

Rannarahva Muuseumis Viimsis avatakse röövpüüki tutvustav näitus „Röövpüüdjad“. Näitus „Röövpüüdjad“ tutvustab röövpüüdjate poolt toime pandud rikkumisi, tekitatud keskkonnakahju ning õpetab õigesti käituma ja reeglite järgi kalastama. Igal aastal pannakse Eestis toime ligikaudu 2000 kalapüüginõuete seadusrikkumist. 2009. aastal oli koguni 2283 rikkumist. Rannarahva Muuseumi avatav näitus juhib tähelepanu erinevatele röövpüügiviisidele ja nende laastavale mõjule.

Näitusel on välja pandud erinevates Eestimaa piirkondades püügilt eemaldatud või konfiskeeritud röövpüügivahendeid ahingutest ja võrkudest kuni omavalmistatud lõkspüüniste ja muude kurioossete leiutisteni. Vaataja ette on toodud markantsemad röövpüügijuhtumid.

Röövpüük on globaalne probleem – maailma kalavarudele teeb suurimat kahju illegaalne kalapüük. Eestis kahjustab kalavarusid püügikvoote ületav tööstuslik püük, kuid hävitav mõju on ka harrastuskalastajate ja muidu ebaseaduslike püüdjate hoolimatul tegevusel. Enamlevinud rikkumised on püügiloata ja keelatud vahenditega kalapüük, keelualadel ja -aegadel kalastamine ja alamõõdulise kala püük. Röövpüük kahjustab meie rahvuslikku rikkust ja kalavarude kaitse on meie kõigi ühishuvi.

Näitusega „Röövpüüdjad“ samaaegselt on Rannarahva Muuseumis üleval ka Eesti Loodusmuuseumi zooloogi ja loodusfotograafi Tiit Hundi fotonäitus „Eesti kalad“. Oma loomulikus keskkonnas on üles pildistatud pea kõik Eesti vetes elavad kalaliigid. Nende seas on nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui ka põnevad liike, kellega tavaelus pea kunagi kokku ei satuta.

Näitused avatakse neljapäeval, 20. jaanuaril ning on külastajatele avatud 20. maini 2011.

Neljapäeval arutletakse heaks lapsevanemaks olemise üle

20. jaanuaril toimub Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses konverents pealkirjaga “Kas lapsevanemaks sünnitakse või õpitakse?”.

Viimasel ajal räägitakse aina rohkem täiskasvanute muutunud ootustest lastele. Lapsevanemad, õpetajad, spetsialistid, kes töötavad perede ja lastega ning kellel on oluline mõju meie laste arengule, on keerulises olukorras. Ühelt poolt tahame, et meie lapsed oleksid kuulekad nagu vanasti. Teisalt ootame, et nad saaksid hakkama selles aina muutuvas maailmas, milles me isegi vahel toimetulemisega hätta jääme. Me soovime, et lapsed oleksid loovad, enesekindlad ja iseseisvad. Kuulekus ja loovus ei pruugi aga käia käsikäes. Selles olukorras on üha raskem jätkata vanade kasvatusmustritega. Vajame uusi teadmisi.

Teemade üle arutlevad psühholoogia doktorid, TÜ Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi dotsent Dagmar Kutsar ja Denveri Ülikooli psühholoogiaprofessor Howard J. Markman, Tallinna Ülikooli alushariduse õppetooli lektor, pereterapeut Pille Murrik ning Family-Lab Internationali pereterapeut ning mitme lapsevanemakoolituse raamatu autor Jesper Juul Taanist.

Vanemahariduse konverentsi korraldab Perekeskus Sina ja Mina koostöös EV Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Pereteraapia Ühinguga. Konverents algab kell 10

Vikerraadios algab vabaühenduste saatesari

Alates 21. jaanuarist on Vikerraadio eeter üle kahe nädala reedeti kell 10-11 Huvitaja saate raames kodanikuühiskonna, vabasektori ning arengukoostöö teemade päralt. Esimeses saates on külalisteks Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam, Riigikogu liige ja ajaloolaneMart Nutt ning Jaan Tõnissoni Instituudi Maailmahariduse keskuse Eesti-Afganistani sõpruskoolide projekti juht Maari Ross. Räägitakse kodanikuühiskonna kujunemisest ajaloos, tänapäeva Eestis ning vaadatakse arengukoostöö sihtidest rääkides oma ninast kaugemale.

Moisekatsi Elohelü sai Eesti Muusikafestivalide Ühingu liikmeks

Selle aasta jaanuarist kuulub 1999. aastal Põlvas alguse saanud ja neli viimast aastat Moostes toimunud Eesti rahvamuusikatöötluste festival „Moisekatsi Elohelü“ Eesti Muusikafestivalide Ühingusse. Eesti Muusikafestivalide Ühingusse kuulub 40 Eestis toimuvat festivali ning 2002. aastast ollakse ka Euroopa Festivalide Assotsiatsiooni liige. Ühingu juhatuse esimees on muusik Villu Veski. „Moostes toimuva festivali üks mõte on elavdada kultuuri- ja majanduselu ka väiksemates keskustes ning soodustada turismi arengut“ tõdes Mooste vallavanem Ülo Needo. Eesti Muusikafestivalide Ühingu eesmärgiks on ühendada Eestis toimuvaid muusikafestivale ja pakkuda kõrget kunstilist kvaliteeti, kanda edasi rahvuslikke kultuuriväärtusi, koordineerida sündmuste kalendrit, koguda ja levitada teavet festivalidest nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning elavdada koostööd.

Homme tantsitakse Tartu tantsuklubis saksa tantse

Kolmapäeval toimuvas Tartu tantsuklubis on kõigil huvilistel võimalus õppida saksa rahvatantse. Tantsuks mängivad Viljandi, Võru ja Tartu rahvamuusikud. Tantse õpetab Ave Mets. Tutvustatakse kontratantse Põhja-Saksamaalt ja paaristantse Lõuna-Saksamaalt. Pearõhk on Baierimaal laialt levinud Zwiefache variantidel.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Kaks korda kuus toimuvas tantsuklubis mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Tantsuklubi Tiigi Seltsimajas algab homme õhtul kell 20. Pillimeestele ja rahvarõivas tantsijatele on sissepääs prii.

Harrastusteatrite lavastajad saavad Lembit Petersoni käe all õppida

Veebruari alguses alustab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse juures tööd harrastusteatrite lavastajate kool, mida hakkab juhendama näitleja ja lavastaja Lembit Peterson, kes on Eesti Teatriliidu poolt kaks korda ( 2003 ja 2009) pälvinud aasta lavastaja tiitli ning teatrialase pedagoogilise tegevuse eest ka Priit Põldroosi nimelise preemia (2009).

Kursuse eesmärk on arendada ja kinnistada lavastaja töö oskusi, suurendada eneseusaldust ja arendada loovust. Samuti õpivad lavastajad seda, kuidas valida ja analüüsida repertuaari, kuidas töötada näitlejaga ning teda rolliks nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt ette valmistada.

Ehkki koolituse alguseni on veel kaks nädalat aega, on grupp juba komplekteeritud. Kursus algab 3. veebruaril ja kestab 16. aprillini.

Moostes tehakse täna klimpe

Täna kell 18 koguneb 2011. aasta esimene Mooste toiduklubi, kus ameerika-poola-iiri päritolu kokk Patrick McGinley õpetab valmistama pierogisid ehk klimpe.

Rahvusvahelisest kulinaariast võrdlusi otsides võib neid kõrvutada itaalia ravioolide, vene pelmeenide, hiina wontonite, nepaali momode, ja gruusia hinkaalidega. See on toit, mida armastavad poolakad ja ukrainlased ning miljonid Ida-Euroopa juurtega ameeriklased.

Pierogisid valmistatakse hapendamata taignast, neid täidetakse väga erinevate täidistega, nii magusa kui soolasega. Seejärel neid kas keedetakse vees, küpsetatakse ahjus või praetakse pannil.

Vähemalt kord kuus Moostes kooskäiva toiduklubi eesmärk on laiendada arusaamu heast toidust ning tunnustada kohalikku toidutootmist kasutades klubi toiduvalmistamises nii palju kohalikku päritolu toiduaineid kui võimalik. Samuti tahab klubi oma tegevusega ärgitada inimesi hindama kohapeal kasvatatud toitu, jagama toiduvalmistamisse puutuvaid teadmisi ja traditsioone (erinevad säilitusmeetodid, traditsioonilised retseptid jne).