Autor: Elina Allas

Eesti meistrivõistlused löögimängus toimusid Manniva külas

Meistrid Eero Sikka ja Merlin Palm. Foto: Mats Soomre

Golf on viimasel ajal Eestis üha enam populaarsust koguv spordiala. Tõsi ta on, et odav ala see just ei ole, kuid samas ei pea selleks ka miljonär olema, et mängida saaks. Tänase seisuga on meil Eestis kokku kaheksa golfiklubi ja enam kui 2000 aktiivset golfarit.

Selle aasta Eesti meistrid löögimängus selgitati aga välja möödunud nädalavahetusel Jõelähtme vallas Manniva külas asuvas Eesti Golfi ja Kantri Klubis. Võistluste peakorraldajaks oli Eesti Golfi Liit. Eriline on siinjuures asjaolu, et Jõelähtmel peeti meistrivõistlusi esimest korda, kuna möödunud 17 aastat on üritust korraldanud Niitväljal asuv Tallinna Golfiklubi.

Kolme pika ja põneva päeva jooksul selgusid ka meistrid, kelleks osutusid Eero Sikka Saare Golfiklubist ja Merlin Palm Tallinna Golfiklubist. Parim naiskond oli samuti Niitväljalt koosseisus Annika Meos, Merlin Palm ja Anastasia Kharchenko.

Parim meeskond aga EGCCst: Mait Schmidt, Janar Toomesso ja Jan Larsson. Tulemusi saab näha Golfboxi vahendusel siit.

Võistlustele registreerus 117 osavõtjat, kelle hulgas oli ka golfareid Venemaalt ning Rootsist. Välismaalt tulnud mängijad aga võistlesid väljaspool arvestust, kuna meistrivõistlusi peetakse vaid Eesti Vabariigi kodanikele.

Golfiliidu presidendi Peep Põldsammi sõnul oli väljak väga heas korras, sest äsja olid lõppenud Omega Mission Hills Euroopa kvalifikatsioonivõistlused. See oli juba teine kord, mil EGCC võitis õiguse antud prestiižset turniiri korraldada.

Fotosid meistrivõistlusest saab näha Eesti golfifotograafi Mats Soomre Facebooki lehel.

Rohkem uudiseid Eesti ja välismaa golfielust saab aga lugeda Eesti Golfi Blogi vahendusel.

Kohal käis Leo Siemann Kuusalu külast

Volontariat familial

Chantier Famille. Foto: Jérémie Jung

Kaks nädalat Võrumaal Kiidi külas vabatahtlikuna töötanud Prantsusmaa ajakirjanik Jérémie Jung kirjutab oma emakeeles, mida ta Eestis koges.

À trois ou quatre ans, pour certains, c’est leur première expérience d’une culture différente, d’une nouvelle langue.

Encore peu connu, le volontariat familial en est à ses balbutiements. Mais l’Estonie grâce au travail conjoint de l’association EstYes (www.estyes.ee) et de l’éco-ferme Kiidi (www.kiidi.ee) participe au développement de cette alternative aux vacances touristiques et consuméristes traditionnelles.

En famille, d’Israël, de France, de Russie et de Turquie, Ils ont passé leurs vacances en Estonie. Ils ont expérimenté la culture locale au travers d’un projet de volontariat aussi appelé chantier international. Durant deux semaine, dans la ferme Kiidi dans le sud est de l’Estonie à entre la frontière Russe et Lettonne, cinq familles de cultures différentes ont partagé les tâches rythmant le quotidien de cette éco-ferme Estonienne.

Récupérer du vieux matériel agricole soviétique, ramasser du bois de chauffage, entretenir la forêt avoisinante, récolter les pommes de terre puis préparer la prochaine semence, participer à la conception de tapis traditionnels à partir d’anciens draps de lits. Ce sont les tâches que ces familles ont pu partager avec cette petite communauté.

Plus loin que ce que donnent à voir les clichés promus par les agences touristiques, Aigar, l’hôte de ce chantier international, donne à voir à ces familles internationales, de l’intérieur, la véritable culture estonienne : festivals traditionnels, habitudes culinaire, rapport au travail, rencontres, relations
humaines…

Pour ces familles, dans un contexte où leur repères et refuges culturels sont déstabilisés, confronter sa culture et ses habitudes, adopter pour deux semaines celles de leur hôte participe surement à la compréhension et l’acceptation des différences de chacun. C’est ce pour quoi ils sont venus.

Ainsi depuis cinq années, à quelques kilomètre de Rõuge, en hébergeant et partageant son quotidien avec ses hôtes internationaux, l’éco ferme de Kiidi donne à ces familles un aperçu de la vie locale avec honnêteté et sans vernis.

Jérémie Jung

Jahikeelu hoiatusaktsiooni toimumine selgub kolmapäeval

Uue jahiseaduse ettevalmistamine on murdepunktis. Maaomanikel ja jahindusorganisatsioonidel on jätkuvalt erinev käsitlus euroopalikust jahindusest.

Pärast Eesti Erametsaliidu (EEML) pöördumist mitme valitsusliikme poole on keskkonnaministeeriumi juhtimisel augustis toimunud intensiivsed läbirääkimised juba kaks aastat ette valmistatud jahiseaduse eelnõu „värskendamiseks“. EEML on pidanud vajalikuks viia jahindus kooskõlla euroopalike õigusprintsiipidega, andes maaomanikele suurema rolli jahinduse korraldamiseks omal maal. Läbirääkimiste teine osapool, Eesti Jahimeeste Selts, on samas pidanud sobivaks ENSV ajast üle tulnud jahinduskorralduse säilimist.

„Maaomanike soovide arvestamine jahinduse korraldamisel on elementaarne kõigile demokraatlikele õigusriikidele,“ selgitas EEML-i juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Omanikud soovivad, et nende maale jahti pidama tuleval isikul oleks selleks omanikuga eelnev kokkulepe. Ootus on, et jahinduse eesmärgil suureks aetud ulukipopulatsioonidega kaasnevate kahjude kandmises osaleksid ka jahindusorganisatsioonid ning kahjud hüvitataks õiglaselt.“ Loe edasi: Jahikeelu hoiatusaktsiooni toimumine selgub kolmapäeval

Peagi on tulekul Eesti esimene taimetoidumess

1. oktoobril kell 12-18 leiab Tallinnas Solarise keskuse aatriumis aset Eesti esimene taimetoidumess, mida korraldab Eesti Loomakaitse Selts.

Taimetoidumessi eesmärk on tutvustada taimetoitluse võimalusi ja retsepte, tuua messile kokku taimetoitu propageerivad ning tooteid ja toorainet müüvad ettevõtted ja organisatsioonid. Lisaks tutvustatakse toitumise mõjusid inimese tervisele, loomade heaolule, loodusele, kliimale ja kogu ühiskonnale.

Mess toimub ülemaailmse taimetoidu päeva egiidi all.

Messile oodatakse oma tooteid ja teenuseid tutvustama taimetoitude tootjaid, maaletoojaid, taimetoitlust propageerivaid organisatsioone ja taimetoite pakkuvaid toitlustusasutusi.

Messil osalemine on nii osalejatele kui ka külastajatele tasuta.

Lisateave kodulehelt: http://www.loomakaitse.ee/taimetoidumess

Estonian Champions 2011 in Stroke Play are sorted now

Champions: Eero Sikka and Merlin Palm. Photo: Mats Soomre

The Estonian National Championship in Golf was held by Estonian Golf Association and hosted by Estonian Golf & Country Club at Manniva Village, Jõelähtme over the last weekend. Actually it was the  first time in 18 years when Championship was not held by Tallinn Golf Club.

Three great days sorted out the Champions who are Eero Sikka from Saare GC and Merlin Palm from Tallinn GC. Scores via GolfBox. The best mens team was EGCC: Mait Schmidt, Janar Toomesso and Jan Larsson. And the best ladies were from TGC: Merlin Palm, Annika Meos & Anastasia Kharchenko.

There were 117 golfers registered for the Championship in total, including players from Russia and Sweden.

EGCC golf course was and still is in a superb condition after Omega Mission Hills European Qualifier.

Photos of the Championship were taken by Estonian Golf Photographer Mats Soomre.

More golf news from Estonia and abroad  by Estonian Golf Blog.

Leo Siemann

Muinastulede ööl võis mere ääres viibida tuhandeid inimesi

Muinastulede öö veebikaardile oli eile kella 23ks kantud 657 lõkkekohta. Kaardile märkijad lubasid süüdata 950 lõket ja sellega lubas mere äärde tulla 34 000 osalejat.

The Night of Ancient Bonfires 2011. ancientlights.eu
The Night of Ancient Bonfires 2011. ancientlights.eu

Eestist saabus 450 teadet koos lubadusega süüdata 530 lõket ja kutsuda 13 700 inimest mere äärde. Tegelikult võis Eestis traditsioonist osa võtta vähemalt 50 000 kaasmaalast.
Soomes 163 lõkketeadet, 350 lõkkega ja 15800 inimesega, aga tegelikult võis olla 4-5 korda rohkem.

Allikas: www.mereblog.com

Kuu pärast tähistab Paide oma 720. sünnipäeva

1. oktoobril tähistab Paide linn oma 720. sünnipäeva. Juubelikontserdil esinevad Koit Toome, Ivo Linna, Gerli Padar, Lauri Lugu, Anti Kammiste ansambel ja Sirje Graubergi Laulukooli lapsed. Esinevad mitmed artistid, kellel on Paide linnaga oma lugu.
Ivo Linnal oli Paides esimene kontsert juba 43 aastat tagasi ning Koit Toome mäletab lapsepõlve talvesid Vallimäel ning suvesid tehisjärves ujudes. Juubelikontserdil esitatakse Hando Runneli ja Priit Aimla sõnadele kirjutatud viise, ka need kaks eestlastele olulist
kirjameest, on pärit Paidest. Ivo Linna ütles, et tema jaoks on Hando Runneli laule lauldes avastamisrõõm alati suur, need sõnad on eestlastele armsaks saanud. 

Kontserdil saavad külalised kuulda Paide linna tekkeloost ja tähtsatest hetkedest. Linn tähistab oma sünnipäeva 1. oktoobril Paide Spordihallis, kuhu on oodatud nii Paide linna elanikud kui ka inimesed teistest Eestimaa paikadest, kes tunnevad huvi selle armsa linna vastu, mida kodumaa südameks kutsutakse. Piletid on juba müügil.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Algavad taas Maarja-Magdaleena gildi luuleõhtud

Foto: Pärnu Postimees

10. septembril kell 18-20 oodatakse luulehuvilisi taas Pärnusse Maarja-Magdaleena gildi muusikakambri luuleõhtule.

Uue hooaja avaürituse avapaugu annavad Orelipoiss Jaan Pehk ja Contra. Veel esinevad

Terje Heinmets ( Pärnu)
Ando Riiman (Tallinn)
Auli Lehola (Tallinn)

Fil (Pärnu)
Punkbänd M.A.A. (Pärnu). M.A.A. astub lavale ka oma n-n hittlooga, millega alles hiljuti võideti merelaulude konkurss.

Esinejate nimekiri veel täie

neb. Pilet kaks eurot.

Kelle veel huvi esineda, siis on mõned vabad kohad!
Lisainfo: Margit Peterson, tel 5904 3234.

Plaanil saab õppida maakivitöid

MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames viiepäevase maakivitööde koolituse, mille viivad läbi meistrid Alvar Riismandel ja Andres Uus.

Õpetatakse, kuidas valmistada mörti, kuidas vuukida ja kuidas teha vuugiparandusi, kuidas lõhkuda kive, kuidas laduda müüri jne. Koolitus toimub Haanja vallas Plaani külas Plaani karjamõisas.

Rohkem infot lisatud manuses või lingil
http://plaani.edicypages.com/teated/article-3

Registreerimine on alanud: tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com.

Kosmoseturism Sännas võib alata

Täna kell 20 avatakse Võrumaal  piduliku kontserdiga Sänna Taevarada. Avamisüritusel esinevad improvisatsioonilise kavaga Mari Kalkun (http://www.myspace.com/242851842) ning Jagaspace (http://www.myspace.com/jagaspace).

Sänna Taevarada on päikesesüsteemi makett mõõtkavas 1/1 000 000 000. Rada saab alguse Sänna kultuurimõisa lähedal vanas mõisapargis troonivast Päikesest ja kulgeb kuue kilomeetri kaugusele. Päike ja neli esimest planeeti paiknevad mõisa vahetus läheduses, järgmised planeedid asuvad Pärlijõe orus Sänna ja Hurda külade vahel. Kosmoseturistid saavad edaspidi mõisast laenata jalgratta, et kogu rada kiiremini läbida.

Vaata lisaks: http://www.facebook.com/pages/Sänna-Taevarada/199285060105683

Avamisega samal ajal toimub Sännas Eesti ökokogukondade kokkutulek.

Otepää vallavalitsus küpsetab kooliminejatele pannkooke

1. septembril, teadmiste päeval, toimub Otepää valla kooliminevatele lastele ja lastevanematele ning lasteaialastele Otepää vallavalitsuse ees kell 11-13 pannkoogipäev. Pannkooke moosiga jagavad vallavanem ja vallavalitsuse ametnikud.

Pannkoogipäeva toetab Elva Tarbijate Ühistu ja Otepää Naisselts.

“Soovime korraldada meie valla lastele ühe rõõmsa ja meeldejääva päeva,” sõnas Otepää vallavanem Andres Visnapuu. “Soovime kõigile lastele, õpetajatele ja lastevanematele ilusat kooliaasta algust.”

Otepää vald maksab esimesse klassi minevatele õpilastele 100 euro suurust kooliminekutoetust ehk n-n ranitsatoetust. Vallas on gümnaasium, põhikool ja huvikoolina muusikakool. Lisaks sellele tegutseb erakoolina Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal. Kokku läheb praegu  teadaolevate andmete kohaselt Otepää valla koolides esimesse klassi 48 last, Otepää gümnaasiumisse 38 last ja Pühajärve põhikooli 10 last. Otepää gümnaasium oli Postimees.ee koolide pingereas Valgamaa koolidest parim.

Otepää hariduselus on tulekul muudatused – alates 1. jaanuarist 2011 ühinevad linnas asuvad lasteaed Pähklike ja lasteaed Võrukael üheks Otepää lasteaiaks. Tulevikus on plaanis ehitada lasteaiale ka uus hoone, on algatatud ka detailplaneering lasteaia ehitamiseks.

Monika Otrokova

Hiiumaal Soeras tähistati riigi taastamise aastapäeva talutööga

Juba üheksandat korda sai Soera talumuuseumis Eesti Vabariigi taastamise aastapäeval, 20. augustil teoks talutööde päev. Side eelmise vabariigiga on kah olemas, sest nii masinad kui ka töömehed on ennesõjaaegsed.

Soera talumuuseumi perenaine Õie Laksberg on seda meelt, et miski ei saa riigi taastamise auks olla suurem kummardus kui oma kätega tehtud töö.

“Miks ta meil 20. augustil on?” arutles Laksberg ja vastas ise. “Mis kaunistaks üht eestlast rohkem kui mitte oma kätega tehtud töö! Niisugune vanade tööde meeldetuletamine sellisel pidupäeval, ma arvan, et see on igati kohane. Vähemalt tunnen oma hinges, et see nii on.”

Loe edasi Hiiu Nädalast.

Omavalitsused, maavalitsused ja MTÜd saavad toetust taotleda tervise edendamiseks

SA Innove ja Sotsiaalministeerium kuulutavad 29. augustil avatuks taotlusvooru meetmes „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine.” Välja on võimalik jagada kuni 1 109 791 eurot Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarve toetusraha.

Toetuse andmise eesmärgiks on töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine, et vähendada tervislikel põhjustel tööturult väljalangemist. Vooru raames toetatakse terviseteadlikkust tõstvaid ja tervislikke eluviise soodustavaid tegevusi ning töökoha tervise tegevuskavade koostamist. Samuti saab raha taotleda tööealistele sõltuvushäiretega inimestele ja nende lähedastele toetavate teenuste vajaduste hindamise ja arendamise jaoks ning HIV positiivsete tööturule naasmise või seal püsimise toetuseks.

Taotlusvoorust võivad toetust taotleda kohalikud omavalitsused, maavalitsused ning MTÜd, mille partneriks projektis on kohalik omavalitsus või maavalitsus. Toetuse taotlemise eelduseks on terviseprofiili olemasolu, plaanitavad tegevused peavad lähtuma kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse poolt koostatavast terviseprofiilist ja tervise arengu- või tegevuskavast ning pakkuma lahendusi seal kaardistatud terviseprobleemidele.

Toetust on võimalik taotleda ühe projekti kohta 3200 kuni 19 200 eurot. SA Innove struktuuritoetuste üksuse tööelu talituse juhataja Ülle Luide sõnul jagub toetusraha kindlasti kõigile maakondadele, sest vooru eelarve on jaotatud maakondade lõikes tööealise elanikkonna osakaalu ja terviseseisundi järgi. “Toetussummad maakonna kohta jäävad 60 tuhande ja 163 tuhande euro vahele,“ tõdeb Luide.

Taotluste esitamise tähtaeg Innovesse on 3. oktoober 2011 kell 17.

Taotlusvooru tutvustamiseks toimuvad huvilistele infopäevad 7. septembril Tartus ja 9. septembril Tallinnas, lisainfo ja registreerimine: www.innove.ee/struktuuritoetused/infopaev

Taotlusdokumentatsiooni ja täiendav teave meetme kohta on leitav SA Innove koduleheküljelt www.innove.ee/struktuuritoetused/taotlusvoor

Allikas: Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove

Kuressaares hakatakse koolitama mopeedijuhte

Mopeedijuhtide koolituse õppesõite hakatakse tegema Honda Zoomeri mopeediga. Kuressaare ametikoolis algab 5. septembril esimene mopeedijuhtide kursus, mis on suunatud 14–16-aastastele mopeediomanikele.

Kliki ja vaata suuremat pilti

“Uue liiklusseaduse järgi on tegu AM-kategooriaga ning seda koolitust on meilt juba väga palju küsitud,“ sõnas ametikooli koolitusjuht Ade Sepp, lisades, et koolitusele tulekuks peab noor olema kindlasti vähemalt 14-aastane.

Koolitus sisaldab 15 tundi teooriat, 8 tundi õppesõitu ning 16-tunnist esmaabikoolitust. Koolitus kestab kolm nädalat ja lõpeb koolieksamiga, koolituskursuse tunnistus annab õiguse ARKs eksami sooritamiseks.
Kevadest on koolil olemas Honda Zoomeri mopeed koos turvavarustusega.

Meie Maa

Rannarahva muuseum kutsub homme muinastulede ööd pidama

Rannarahva Muuseum kutsub 27. augusti õhtul kõiki Viimsi vabaõhumuuseumisse. Keedetakse lõkkel kalasuppi, vaadatakse purjevarjuteatrit ning kell 21.30 süüdatakse üheskoos lõkked ja kuulatakse merelaule.

Kell 21 algab sumedas suveöös üles tõmmatud purjel muinasjutuline lugu maailma loomisest. Müütiliste regilaulude, tantsu ja tuleshowga vürtsitatud etenduse lavastajad on koreograaf Katrin Essenson ja kunstnik Liina Tepand. Muusikaline kujundus Ruslan Trochynskyilt ja ansamblilt Svjata Vatra. Publiku ette jõudva loo aluseks on vanad regilaulud, mille sisu antakse edasi tuleleegist sündivate varjude toel. Purjevarjuteatris kasutatakse üksnes selle ettevõtmise jaoks loodud arranžeeringuid, kõlavad vaid naturaalsed vanad pillid. Samas on kogu muusika ikkagi laetud Svjata Vatra energiaga ja esmakordselt on võimalus kuulda Ruslan Trochynskyit laulmas eesti regilaule.
PS! Etendus sõltub alati ilmaoludest, sest vesi ja tuli on vastandid!

Muinastulede öö Viimsi Vabaõhumuuseumis on külastajale tasuta.

Muinasajal kasutati mereäärseid märgutulesid meremeestele ohutusse sadamasse või randa tee näitamiseks, ka üldiselt hoiatuste ja muude sõnumite edastamiseks avamerelt sisemaani. Tänapäeval süüdatakse augusti viimase laupäeva õhtul kell 21.30 Läänemere kallastel muinastuled, et näidata mererahva ühtsust ning tuletada meelde mereriikide ajalugu ja kultuuripärandit, meenutada neid, kes igaveseks merele jäänud. Muinastulede öö traditsioon laieneb teistesse Läänemere riikidesse. Sel aastal süüdatakse muinastuled lisaks Eestile ja Soomele ka Lätis ja Rootsis ning kaugemalgi.

Soomes on Muinastulede öö Euroopa kultuuripealinna Turku 2011 aasta üks tippsündmusi, kuhu selle puhuks on kohale kutsutud maailma purjelaevastiku paremik. Lätis ühines üleskutsega meeskond, kes korraldab Riia kultuuripealinna üritusi 2014. aastal. Ka Klaipeda linnavalitsusest on saabunud osalemisteade. Üritusest on koos Turku linnapeaga kutsutud osa võtma kõik Läänemere Linnade Liidu liikmed.

Muistsel ajal süüdati randades lõkked, et edastada ohuteateid kaugete vahemaade taha või näidata teed merelolijatele, sel ajal kutsuti lõkkeid iidetuledeks. Üheksakümnendate algul taaselustati rannalõkete süütamine Soome saarestikus ja lõkkeid hakati kutsuma muinastuledeks. Eestlaste loodud veebilehe www.muinastuled.ee abil on üritus muutumas populaarseks ka naaberriikides.

Pühajärve parki hakatakse korrastama

Otepää vallavalitsus kuulutas välja lihthanke Pühajärve pargi haljastustööde teostamiseks. Töödega on plaanis pihta hakata veel septembrikuus.

Otepää abivallavanema Andres Arikese andmeil saadi Pühajärve pargi korrastustöödeks raha Keskkonnainvesteeringute Keskusest 9629.10 eurot. Kokku lähevad haljastustööd maksma 10 699.00 eurot.

“Pühajärve park on võsastunud, puud on vananenud ja langemisohtlikud ning puuduvad korrastatud vaated Pühajärvele,” selgitas Andres Arike. “Koostöös Keskkonnaametiga oleme pargi ala üle vaadanud ja kindlaks teinud, kus konkreetselt korrastustöid tehakse.”

Haljastus- ja hooldustööd hõlmavad enda alla ala, mis kulgeb Pühajärve ja Neitsi järve ühendusojast kuni rannahooneni ja teiselt poolt piirneb ala ranna teega (Pühajärve parklast kuni rannahooneni).

Hooldustöödeks on vette vajunud või murdunud puude koristamine veest, võsa lõikamine, kahjustatud ja haigete puude lõikamine, vaadete avamine, lisaks tuleb kogu territooriumil, kus teostati hooldus või haljastus, teha järelkoristus – vajadusel külvata muru, tasandada pinnast. Haljastuse koosseisu taastamiseks istutatakse uued puud.

Edaspidi on kavas haljastustöödega ka edasi minna ja Pühajärve park etapiviisiliselt korda teha.

Monika Otrokova

Täna on Võrumaal sõiraseminari ja piimapukipeo päev

Sõir. Foto: eope.ehte.ee

Täna algas Võrumaal Kiidi turismitalus sõira ja piimapuki päev, mille laiem eesmärk on taas arutada selle üle, kui küps on aeg jälle maal lehmi pidama hakata.

Sõiraseminar algas hommikul kell 10 Heiferi programmi tutvustusega, mis on Võrumaal
kiirelt jõudu koguv. Nii jagataksegi siin taludele tasuta loomi tingimusel, et need jällegi
sellelt saadud järglase teise talusse edasi annaksid. Sõirapäeval saabki rääkida nende peredega,
kellel on kogemus Heiferi programmist olemas.

“See teema võib huvi pakkuda ka sotsiaaltöötajatele või arengutegelastele, kes töötavad maaelanikega, et neid aidata,” ütles päeva korraldaja, Kiidi talu peremees Aigar Piho. “Eesmärk on ikka jõuda nendeni, kellele seda looma – lammast, kitse, lihaveist, lehma, hobust – on väga vaja.”

Folklorist Marju Kõivupuu kõneleb teemal “Sõir: püha- ja argipäevane süük” ning Heiferi programmi Läti eestvedaja Lasma Kronberga Veclaicenest räägib sealsest jaanisõirast. Samas toimub ka sõirategemise õppus, kus oma kogemusi jagavad selle ala meistrid. Toimub ka omatehtud sõira konkurss.

Õhtul algab suur piimapukipidu. Kell 18 avatakse Kiidi piimapukk, mille ehitavad Kiidi talus vabatahtlikena töötavad noored Lätist, Türgist, Venemaalt, Iisraelist ja Prantsusmaalt. Enamik pole neist piimapukki seni veel näinud. Räägitakse piimapukist kui kohalikust külaraadiost ja -ajalehest, kui kohaliku elu keskpunktist aastail 1960-1990. Esimese kõne uuelt piimapukilt on lubanud pidada
põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Piimapukk ei tohi seista tühjalt. Seega saab siia tuua ka piima. Kell 19 saabub piimaauto koos laborantidega, kes piima kvaliteeti hindavad. Kelle piim on hea kvaliteediga, see saab piimapukipeole tasuta, teised peavad lunastama pileti. Kogutud piimast valmistatakse samas taas sõira.

Päeva kava saab lugeda www.kiidi.ee. Tegu on Võrumaa UMA MEKI sarja kohaliku ja mahetoidu üritusega sel suvel.

Lisainfo: Aigar Piho, Kiidi talu peremees, tel 5056 293.

Tartu loomemajanduskeskus kaardistas külaliskunstnike vastuvõtmise võimalused Tartus

Homme, 26. augustil kell 11 esitletakse Tartu loomemajanduskeskuse seminariruumis uuringut „TAiR – Tartu Artist in Residence Programme“, mille koostajaks on Soome Instituudi toel Tartu loomemajanduskeskuse juures tööl olnud Julia Heikkinen. Uuring kaardistab külaliskunstnike vastuvõtmise võimalused Tartus ja pakub välja põhimõtted, kuidas külaliskunstnike vastuvõtmine võiks Tartu linnas tervikuna toimida.

Tartu Loomemajanduskeskuse juhi Raul Oreškini sõnul on loomemajanduskeskuse kontseptsiooni väljatöötamisel juba algusest peale planeeritud ühe tegevusena külaliskunstnike ja loovettevõtjate vastuvõtu korraldamine, et tagada keskuse arenguks vajalike rahvusvaheliste spetsialistide, ekspertide, loomeinimeste või vabatahtlike kaasamine keskuse töösse. „Saime üpris kiiresti aru, et peaksime vaatama Tartut tervikuna ja kaardistama hetkeolukorra, et üldse aru saada, kes mida pakub, millised on organisatsioonide vajadused ja kuidas peaksime edasi liikuma,“ sõnas Oreškin. „Koostatud ühtse programmi eeliseks ja eesmärgiks on ka see, et erinevate valdkondade loojad ja potentsiaalsed residendid saavad kogu info ühest kohast kätte. Meil on tekkinud parem platvorm ühisturunduse korraldamiseks, mis on kasulik kõikidele organisatsioonidele, kes külaliseksperte Tartusse kutsuvad.“

Oreškini sõnul ei tähenda valminud programm veel seda, et asjad hakkavad iseenesest toimima. „Koostöö partneritega jätkub, tuleks leida ühised võimalused külaliskunstnike ja loovettevõtjate vastuvõtmise koordineerimiseks.“

Julia Heikkineni sõnul sai programmi koostamiseks kokku kutsutud ka teised organisatsioonid, keda välisekspertide ja -kunstnike vastuvõtmine Tartus puudutab ja huvitab. TAiR programm sai koostatud nende organisatsioonidega toimunud  aruteludele ja intervjuude põhjal. Aruteludel osalesid lisaks Tartu loomemajanduskeskusele Antoniuse Gild, Kirjanike Liit, Kunstnike Liit, Noor-Eesti Loomekeskus, Tampere Maja, Tartu Muusikafestival  ja Tartu Uus Teater.

Ka Tartu Loomemajanduskeskusel on üks külaliskorter, mis asub vastrenoveeritud Kalevi 15-s ja mis on mõeldud koolitajate, spetsialistide, loomeinimeste ja vabatahtlike vastuvõtmiseks. Vt täpsemalt:  http://www.lmk.ee/korter

TAiR programmi esitlusele tulekust palutakse teada anda julia.heikkinen@lmk.ee või 5597 7156.
Esitluse leiab aadressilt: http://www.lmk.ee/uuringud

Lisainfo: Julia Heikkinen, julia.heikkinen@lmk.ee, 5597 7156, SA Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige Raul Oreškin, raul@lmk.ee, tel 5564 7803.

Lukinid said Vagula järvest elu suurima kala

Valli Lukin kaheksakilose hauega.

4. augusti õhtupoolikul jäi Võrumaal Järveres elaval abielupaaril Valli ja Jüri Lukinil Vagula järvel kalasta­des võrku kaheksakilone haug.

Kalal oli pikkust üks meeter ja kuus sentimeetrit.

«Minust natuke lühem!» naljatab Valli.

See on suurim kala, mis abielupaar on oma elu jooksul välja püüdnud.

Järveasukast jätkus oma peres pannile ja purki, seda sai ka sõpradele antud.

Valli ja Jüri kodust on Vagula järve äärde peaaegu kiviga visata. Osalt ka seepärast on kalapüügist neile meelepärane hobi kujunenud.

Võrguluba kehtib Lukinitel novembrini ning Valli arvab, et viimased kalad jõuavad sügavkülmikust ka jõululauale.

Liina Valper

Homme esilinastub uus Lotte film

Homme esilinastub Eesti kinodes uus film armastatud koeratüdruk Lottest  – kogupere animatsioon “Lotte ja kuukivi saladus”.

Seekordses Lotte loos ootab koeratüdrukut ja tema sõpru ees terve hulk põnevaid rännakuid ja seiklusi. Nagu varasemates Lotte filmides, toimub ka “Lotte ja kuukivi salduse” tegevus sõbralikus ja vägivallavabas maailmas, mis sobib vaatamiseks ka pere kõige väiksematele.

Film jutustab sellest, kuidas ühel ööl juhtub Leiutajatekülas midagi ootamaut – kaks salapärast tundmatut hiilivad küll ja otsivad läbi vana rännukoer Klausi kohvri. Klaus ja Lotte asuvad asja uurima. Peagi saab selgeks, et otsitakse taga kolme salapärast kuukivi, mida Klaus oma viimaselt matkalt mägedes leidis. Klaus ja Lotte otsustavad külastada Klausi rännukaaslasi, kelle kätte jäid kaks ülejäänud kivi. Varsti selgub, et leidub veel teisigi, kes ihaldavad endale kolme müstilist kuukivi.

Filmi režissöörideks on Janno Põldma ja Heiki Ernits. Stsenaristideks peale nende kahe veel ka Andrus Kivirähk.

Filmi tegelastele on hääled andnud Evelin Võigemast, Margus Tabor, Mait Malmsten, Tõnu Oja, Priit Võigemast, Tõnu Kark, Lembit Ulfsak, Tiit Sukk, Merle Palmiste, Anu Lamp jt.

VaiMus esitleb: kontsert “Ring”

Kontsert “Ring” Rakvere Kolmainu kirikus 28. augustil kell 16.
Rahvakalendris on rütm ja rituaalid, mis toetavad inimest saamaks võimalikult hästi läbi enda ja ümbritsevaga. Kirikukalendris on oma rütm. Aegade jooksul on on need kaks teineteisele lähenenud, sarnasemaks muutunud.
Kui inimene saab rituaalide kaudu kindlustunde, siis ta teab, kes ta on ja miks ta on. Laul ja pillimäng on samuti rituaalid enda sisemaailma korrastamiseks.
Kadrina Kadrid laulavad rahvapäraseid koraaliviise ja Kungla mängib sekka ilmalikumaid meloodiaid. Erinevad pooled täiendavad teineteist.
Tasuta!

Tartu Rattamaratoni rada ootab treenima

18. septembril peetava SEB 14. Tartu Rattamaratoni rada on sõiduks sobivas korras ja tähistatud. Kõik rattaspordihuvilised on oodatud rajale end enne hooaja üht suurimat lõpuspurti sobivasse vormi sõitma. Sellel reedel, 26.augustil läheb lukku ka maratoni esimene ja kõige soodsam registreerimisvoor.

Maratonile saab registreerida koduleheküljel www.tartumaraton.ee, Klubi Tartu Maraton büroos (Laulupeo 25, Tartu) ning Hawaii Expressi kauplustes üle Eesti.

Antslas käivitati interneti lairibavõrgu EstWin esimene osa

Ministrid Helir-Valdor Seeder ja Siim Kiisler, Antsla vallavanem Tiit Tõnts ja ELASA juhataja Olav Harjo ühendavad Antslas internetti.

Täna, 24. augustil käivitasid põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja regionaalminister Siim Kiisler Antslas esimese osa kogu Eestit katma hakkavast kiire interneti võrgust EstWin.

Olav Harjo, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) juhataja: „Seni puudus Antslas, meeldivas elu- ja töötamise kohas korralik internetiühendus. Ilma korraliku internetiühenduseta on tänapäeval tülikas elada ja töötada. Lisaks Antslale saavad operaatorid võimaluse juba praegu ühendada kiire internetiga kodusid, asutusi ja ettevõtteid ka mitmes teises Võrumaa vallas, samuti ka
Järvamaal ning Lääne Virumaal.“

Aastaks 2015 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98 protsenti majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Võrgu pakutavaid võimalusi saavad hakata võrdselt kasutama kõik sideteenuste operaatorid,
pakkudes selle kaudu teenuseid oma klientidele.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: “Mul on hea meel, et projekt EstWin, mille me koos ITL-iga kaks aastat tagasi algatasime, on andnud esimesed reaalsed tulemused. Selle projektiga on saanud tööd juba kümned ettevõtted ja sajad inimesed – geodeedid, projekteerijad, ehitajad ja
paljud teised. Aga see kõik on alles algus, suurem töö seisab ees. Rajamist vajab veel ligi 6000 kilomeetrit võrku.“

Partsi sõnul on oluline, et kõigil inimestel ja ettevõtetel oleks kiire juurdepääs infoühiskonna teenustele. “Nii riigi kui ka eraettevõtete poolt pakutavad teenused on tänapäeval juba suures osas internetis.Kvaliteetne lairibaühendus võimaldab neid kasutada ka metsatalus elades ja töötades,” lisas Parts.

Loe edasi: Antslas käivitati interneti lairibavõrgu EstWin esimene osa

Vabaühendused õpivad suvekoolis spetsialistide kaasamist

Sel reedel ja laupäeval, 26.-27. augustil Rakveres toimuvas vabaühenduste suvekoolis õpitakse, kuidas tuua oma organisatsiooni vabatahtlikuna appi spetsialiste äriettevõtetest.

“Vabaühenduste aitamine oma inimeste erialaste oskustega on üks paremaid viise, kuidas ettevõtted saavad ühiskonnaprobleemide lahendamisse panustada,” ütles suvekooli korraldava vabaühenduste liidu EMSL juhataja Urmo Kübar.

Ta tõi näiteks juhtimis-, finants-, õigus-, kommunikatsiooni-, IT- ja muud küsimused, millealaste teadmistega inimesi vabaühendustes napib ning kus äriettevõtetes töötavate asjatundjate sageli väikesestki vabatahtlikust abist võib tõusta suurt kasu.

Suvekoolis ettekande pidav Eesti Energia personalidirektor Riina Varts märkis, et oma töötajatele vabaühenduste aitamisvõimaluste loomine on kasulik ka ettevõttele.

“Tööandja toetatud heategu tuleb talle ringiga tagasi, sest arenguvõimaluse saanud töötaja on motiveeritud ja pühendunud ning panustab hiljem tulemuslikumalt,” sõnas mullu aasta vabatahtlikuks valitud Varts, tuues näiteks vabatahtlike Eesti Energia töötajate osalemise noorte ettevõtlikkust arendavas Entrumi projektis.

Suvekooli ettekannetes ja töötubades keskendutakse muu hulgas küsimustele, nagu kuidas äriettevõttega ühist keelt leida ning vastastikku kasulikke suhteid luua ja hoida, kuidas vabatahtlikke tunnustada või mida teha, kui vabatahtliku tehtu ei vasta ootustele.

Reede pärastlõunal suunduvad suvekoolist osavõtjad Rakvere ettevõtetesse, näiteks Rakvere lihakombinaati, Virumaa Teataja toimetusse ja ettevõtjate klubisse Wesenberg, kus püütakse harjutusena luua võõrustavale organisatsioonile sobivat vabatahtliku tegevuse kava. Samuti leiab aset Eestis uuenduslik “Julge küsida” sessioon, kus suvekoolis osalejad aitavad üksteisel lahendada oma olulisi probleeme, jagades selleks oma kogemusi, nõuandeid ja ideid või pakkudes end ise appi.

Suvekooli programmi leiab www.ngo.ee/suvekool, soovijatel on seal veel võimalik ka end suvekoolis osalemiseks kirja panna. 13. korda toimuv EMSL-i suvekool on siinne pikima traditsiooniga ja
olulisemaid vabaühenduste koolitusi ja suviseid kohtumisi. Seekordset suvekooli toetab rahaga Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

2011. aasta on ka Euroopa Liidu vabatahtliku tegevuse aasta.