Autor: Aksel Lõbu

Rahvatantsujuhtide kool alustas taas

Eelmise rahvatantsujuhtide kooli lõpetajatest on saanud tegusad tantsujuhid. Foto pärineb 2013. aastast.
Eelmise rahvatantsujuhtide kooli lõpetajatest on saanud tegusad tantsujuhid. Foto pärineb 2013. aastast.

Sooviga, et Eestis jätkuks asjatundlikke juhendajaid Virust Võruni alustas Rahvakultuuri keskuses neljapäeval, 15. jaanuaril taas uus 2-aastane rahvatantsujuhtide kool. Rahvakultuuri keskuse eestvedajad näevad, et üha enam inimesi tahab tegeleda rahvatantsuga ja et rahval on tantsukihk varvastes. See on pikaajaliste traditsioonidega koolitus, kus omandatakse teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal.

Rahvatantsutark Mait Agu on öelnud: “Meie erialal ei ole eesmärk kasvatada kitsarinnalist tantsusammu tegijat, vaid loovinimest, isiksust, kelle loomingus koreograafia ja liikumise maailm oleks teiste kunstide seas võrdväärne.” Seekord soovib rahvatantsujuhiks õppida 32 noort aktiivset inimest Eestimaa eri piirkondadest. Rahvatantsujuhtide kooli tegevuse kaugem eesmärk on järjepidevus – et kestaks austus ja armastus eesti tantsu vastu.

Rahvatantsujuhtide kooli tööd korraldab Rahvakultuuri Keskus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.

Rukkiaasta algas hiidleiva lahtilõikamisega

Fotod: Eesti Rukki Selts
Fotod: Eesti Rukki Selts

Jaan Lukas

Pühapäeval kuulutas Eesti Rukkiselts Tallinnas Raekoja platsil toimuval jõuluturul 2015 aasta rukkiaastaks. Tseremoonial lõigati lahti 1,8-meetri pikkune rukkileib. Eriliselt pika rukkileiva lõikasid lahti president Arnold Rüütel, Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk põllumajandusminister Ivar Padar, Leibur AS juhatuse esimees Asso Lankots ja Eesti Pagarite Seltsi eestvedaja Arnold Kimber.

“Rukis on eestlaste toidulaual olnud aastasadu. Viimasel kümnendil on selle kasvatamine Eestis paraku vähenenud. Peame oluliseks rukis taas eestlaste toidulauale tagasi tuua,“ ütles Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk. „Viimased aastad on Eesti tarbijad andnud rukkile lootust, sest üha enam soovitakse oma toidulaual näha kodumaist ja tervislikku rukkileiba. Rukkiaastaga tähistatakse Eesti kohaliku rukkisordi Sangaste 140. sünnipäeva ja selle aretaja Friedrich Georg Magnus von Bergi 170. sünniaastapäeva,” lisas ta. Talirukki Sangaste kasvatamist toetakse Eestis maaelu arengukava meetmest Kohaliku sordi taimede kasvatamise toetusega. Toetuse rakendamise tulemusena on talirukkisort Sangaste suurima kasvupinnaga sort Eestis Vahur Kuke sõnul.

Rukkiaasta kuulutamine III“1889. aasta Pariisis läbi viidud esimesel maailmanäitusel omistati rukkisordile Sangaste suur kuldmedal. 1893. a Chicagos toimunud maailmanäitusel aga 1. auhind. Unikaalseks aspektiks rukkiaastal 2015 on samaaegne EXPO maailmanäitus Milanos, mille juhtteemaks on planeedi toitmine ning kus oma paviljoniga on esindatud ka Eesti Eesti paviljonis pakutakse külalistele rukkileiva vürtsikilu ja vutimunaga. 2015 oleks aasta, mil Eesti tõestab maailmale, et 140 aastat pärast Sangaste aretamist on sort – ja rukis üldisemalt – Eestis endiselt au sees.  Rukkiaastal on võimalus näidata, milliseid rukkitooteid Eestis valmistatakse, keskendudes ekspordivõimekusega toiduainetoodete esitlemisele, eesmärgiga leida Eesti toiduainetetööstusele uusi turge, partnereid ja investoreid ning turundada Eestit kui atraktiivset toidu- ja agroturismi sihtkohta,” rääkis Vahur Kukk.

Rukkiaasta välja kuulutamise algatajaks ja põhiliseks tegevuse läbiviijaks on Eesti Rukki Selts, Põllumajandusministeerium, Eesti Taimekasvatuse Insituut, Olustvere Teenindus-ja Majanduskool, Eesti Maaülikool, Sangaste vald, Sangaste Rukkiküla, Sangaste Rukki Maja, osaühing Simuna Ivax ja Moe Peenviinavabrik.

 

Jõgeval kõlas taas sõnum jõulurahust

Jõgeva linnapea Aareo Olgo soovitas jõulurahu väljakuulutamisel pühadekaarte saata. Foto: Marge Tasur
Jõgeva linnapea Aareo Olgo soovitas jõulurahu väljakuulutamisel pühadekaarte saata. Foto: Marge Tasur

Jõgeva Kultuurikeskuse ees toimunud traditsioonilisel tseremoonial kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einar Soone kogu Eestimaale välja jõulurahu. Piiskop Einar Soone märkis üle-eestilise jõulurahu välja kuulutamisele eelnenud kõnedes, et jõuluaja märksõnadeks on rahu, rõõm, perekond, vaikus, mõtisklus, endasse süüvimine, üllatuse valmistamine. “Kõik me vajame üksteise mõistmist, vajame kellegi toetavat kätt ja sõna,” ütles ta.

Heategevus ja abistamistemaatikat rõhutas ka Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask. “Kolmanda advendi küünal on rahusõnumiga. Tänane maailm on aga selline, et mitte igal pool pole võimalik seista rahulikult jõulukuuse all. Mul on hea meel nimetada, et ka Jõgeva elanikud on abistanud inimesi, kes kannatanud sõdade ja pingekollete tõttu näiteks Süüria põgenikke,” lausus ta.

“Jõulud on toredad pühad ja lumine ilm ilus ja mõnus, kuid eks mulle toob see ka tööd juurde,” arvas tsermoonial osalenud majahoidja Ilmar Raud.”Osalesin jõulurahu väljakuulutamisel esmakordselt ja sain vahva elamuse,” arvas Enno Saariste Jõgeva vallast Palupere külast.

“Jõulurahu väljakuulutamine on meie linna üks suurepärasemaid sündmusi, kus meeleolu on tõeliselt ülev,” märkis Jõgeva kultuurikeskuse kunstiline juht Marika Järvet. Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus oma pöördumises Jõuluvanale kirja kirjutama ja paluma, et ta nii Jõgevale kui ka kogu Eestisse lund saadaks.

Kolmanda advendiküünla süütasid Riigikogu esimees Eiki Nestor, Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask ja linnapea Aare Olgo Jõgeval kui Külmalinnas ja Eestimaa Jõuluvana kodus üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamise idee pakkus Jõgeva linnapeana töötades välja praegune maavanem Viktor Svjatõšev.

Jaan Lukas

Jäälinnuaasta viimane loodusõhtu toimub 16. detsembril Tartus

Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu
Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu

Lõppeva jäälinnuaasta viimane loodusõhtu toimub teisipäeval, 16. detsembril kell 18 Tartu loodusmajas. Aasta eestvedaja Riho Kinks räägib sellest, mis sel aastal on toimunud ning mida uut ja huvitavat on jäälinnu kohta teada saadud. Loodusõhtul on müügil ka jäälinnumeened.

Aasta linnu kohta saab lähemalt lugeda Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt www.eoy.ee/jaalind.

Pärimusmuusika keskus korraldab Tartus parmupillipäeva

6. detsembril toimub Tartu Katoliku Hariduskeskuses (Jakobi 41) Tartu esimene parmupilllipäev. See on parmupillimängule pühendatud õppepäev, mis on mõeldud kõigile Tartu ja Lõuna-Eesti parmupillihuvilistele, olenemata mänguoskusest. Loomulikult on oodatud ka huvilised mujalt Eestist.

Hommikupoolikul toimuvad parmupilli õpitoad algajatele ja edasijõudnutele, saab omandada nii algteadmisi kui lihvida praktilisi üksi- ja koosmängu oskusi.Õhtupoolikul täiendatakse oma parmupillirepertuaari uute lugudega ja harjutatakse orkestrimängu. Päeva lõpetab suur ühiskontsert ja jämm.

Tartu esimene parmupillipäev on eellöögiks 7. veebruaril Tallinnas toimuvaks II Parmupillifestivaliks.Parmupillipäeva korraldajad ja läbiviijad on Eesti üks parimaid parmupillimängijaid Cätlin Mägi ja Kairi Leivo August Pulsti õpistust. Parmupillipäevast osavõtt on tasuta, vajalik on eelregistreerimine. Parmupille saab laenutada ja osta kohapealt.

Lisainfo: www.folk.ee

Üritust toetab Kultuurkapital.

Heimtali mõisakonverentsil vaagiti väärtuskasvatust mitmest vaatevinklist

Mait Allas esinemas konverentsil
Mait Allas esinemas konverentsil

Jaan Lukas

Viljandimaal Heimtali põhikoolis toimunud II mõisakonverentsil kõneldi mõisakultuuri  ja kasvatuse erinevatest tahkudest ning nende mõjust tänapäeva ühiskonnale. Ettekannetega esinesid nii kooliõpetajad, õpilased ning tunnustatud spetsialistid erinevatest elualadelt. Aasta tagasi peeti konverents teemal „Kultuurikontaktidest pärandimaastikul“.

Heimtali kandis elav tunnustaud tekstiilikunstnik Anu Raud arutles mõisakonverentsil teemal “Kes või mis on mind kasvatanud” ja viis jutu oma  juurte juurde. Ennekõike väljendas ta oma ettekandes rõõmu oma emalt ja isalt saadud juhiste ja ühiselt veedetud aja eest. Raud toonitas ka Kihnu inimeste ja nende kultuuipärandi märkimisväärset mõju oma töisele tegevusele ja tõekspidamistele. “Elul on vaja end lasta õpetada “elusõlmede lahti arutamist,” toonitas Anu Raud.

Aristokraatlik väärtuskasvatus

Mõisakonverentsi korraldaja Heimtali mõisa ajaloo uurija Imbi-Sirje Torm esines ettekandega “Pilguheit aadlilaste väärtuskasvatusse von Siversite perekonna näitel”.

Loe edasi: Heimtali mõisakonverentsil vaagiti väärtuskasvatust mitmest vaatevinklist

Horre Zeiger BigBand tähistab 60. sünnipäeva

Laupäeval, 8. novembril kell 16 tähistab kontserdiga Nõmme kultuurikeskuses 60. tegevusaastat Eesti üks vanimaid svingorkestreid. 57 aastat sellest ajast tegutsetud Horre Zeigeri käe all, viimased aastad pärast asutaja lahkumist on orkestrit juhatanud Tiit Varts. Orkester on tegutsenud mitmetes Tallinna klubides, kuid alates 2003. aastast taas Nõmme kultuurikeskuses, kus 1954. aastal väikese koosseisuga ka alustati.

60. aastapäeva kontserdil saab kuulata lugusid läbi aegade – kõlavad Glenn Milleri, Duke Ellingtoni, Kustas Kikerpuu, Raimond Valgre ja muidugi ka Horre Zeigeri lood. Neid esitavad taas orkestri oma solistid Astra Põder, Sünne Valtri, Hanna Selgis ja Madis Lain. Lisaks neile on kohal Helin-Mari Arder, klarnetist Toomas Vavilov ja kitarrist Ain Varts.

Orkester on teinud koostööd paljude eesti muusikutega. Teiste hulgas on solistide reas olnud Silvi Vrait, Helgi Sallo, Voldemar Kuslap, Uno Loop, Helin-Mari Arder jpt. Orkestriga on olnud seotud ka paljud professionaalsed pillimehed, nende seas kõige pikemat aega saksofonist Tiit Varts, kes on praegu ka juhendaja-arranžeerija. Pillimeeste pikas nimekirjas on veel olnud German Pekarevski, Heiki Kalaus, Avo Tamme, Ants Müür, Priit Kuulberg, Ivo Varts ja Ain Varts. Solistina on kaasa löönud Lembit Saarsalu. Orkestri praeguse koosseisu kõige staažikamad liikmed on Tiit Vartsi kõrval Tauno Saar ja Vahur Kotkas.

Lisainfo: www.nommekultuur.ee

Kuningliku Norra uus suursaadik Eestis Dagfinn Sørli külastas esmakordselt Viljandimaad

Norra suursaadik Dagfinn Sørli Kõpu mõisa kohtumisel.
Norra suursaadik Dagfinn Sørli Kõpu mõisa kohtumisel.

Täna, 6. novembril külastasid Viljandimaa Suure-Kõpu mõisa Kuningliku Norra suursaatkonna esindajad eesotsas septembris Eestis tööd alustanud suursaadik hr Dagfinn Sørliga. Teda saatis külastusel Viljandi maavanem Erich Palm. Suursaatkonna kahepäevane visiit algas eile, kui tutvuti Eesti Pärimusmuusika keskusega Viljandis ning käidi Viljandi vallas Norra investeeringuga seonduvas firmas Bestra Engineering.

Saatkonna delegatsiooni teise päeva huvi oli eelkõige tutvuda Norra riigi finantsmehhanismide poolt rahastatavate objektidega maakonnas. Viljandi maavanem Erich Palm avaldas usku, et hea koostöö Norraga jätkub mitmetel elualadel. ” Kindlasti kuulub meie lugupidamine norrakatele mõisakoolidesse panustamise pärast, sest oleme nende toel saanud päästa märkimisväärsel hulgal Eestile olulisi kultuuriobjekte.”

Euroopa Majanduspiirkonna lepingul täitub käesoleval aastal 20 aastat. Viimased 10 aastat on see leping olnud raamiks ka EMP ja Norra toetustele – Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud fondile, mille eesmärgiks on sotsiaalsete ja majanduslike ebavõrdsuste vähendamine Euroopas. Eestis on rahastust on saanud projektid mitmetes eri sektorites, sealhulgas keskkonnasõbralikuks innovatsiooniks, laste ja noorte heaoluks ning kodanikuühiskonna arenguks.

 

Võrus esilinastub 83. aastal valminud Sulev Keeduse dokumentaalfilm “Võrokese”

Heiki Kelp

Täna 30 aastat tagasi oleks pidanud Sulev Keeduse film “Võrokese” olema üks Võru 200. aastapäevaks valminud tähtteoseid, mida läbi ETV oleks pidanud nägema kogu Eesti. Paraku see nii ei läinud. Tõsi, sama nimega filmi 17. mail 1985 ETV-s isegi näidati, aga originaalist oli alles vaid kolmandik.

Sulev Keedus on 1998. aastal vestluses Sulev Teinemaaga “Võrokese” filmi kohta öelnud: “Kärpeid filmis ei teinud ma ise, need tehti minu seljataga, minult olid siis juba filmi õigused ära võetud. “Võrokese” oli Võru linna juubeliks tellitud film, mis kuulus väikelinnade sarja. Stsenaarium ei olnud minu kirjutatud ja rääkis põhiliselt töökangelastest ning muidu tuntud inimestest. Kui läksin filmi tegema, siis avastasin aga hoopis teised inimesed, kes mind huvitasid.

Algul võttis kolleegium ja televisiooni juhtkond filmi hästi vastu, see meeldis neile. Pahandused hakkasid siis, kui filmi näidati Võru parteikomitees ja selgus, et Võrus vaadatakse nende inimeste peale teisiti, kui mina neid näitasin. Need olid olnud eluaeg pinnuks silmas, üks oli teeninud koguni Saksa sõjaväes. Arvati, et tegin kõike meelega, tegelikult polnud see üldse nii. Mulle anti käsk osa filmist välja lõigata ja uut materjali juurde filmida. Sõitsin Võrumaale ja filmisin mõned episoodid juurde, kuid need ei sobinud sellesse loosse. Kui pakkusin vana varianti uuesti kolleegiumile, tõusis paanika, et ma ei allu korraldustele ja mult võeti tööluba ära, mind vallandati. Praegu on üks koopia minu algvariandist alles, kuid seda ei ole tänaseni eetrisse lubatud. Jääbki vist riiulifilmiks.”

Loe edasi: Võrus esilinastub 83. aastal valminud Sulev Keeduse dokumentaalfilm “Võrokese”

Otepää Naiskodukaitse kutsub üles Ukrainale sokke kuduma

Annetatud lõngad, sokid ja kindad. Foto: Monika Otrokova
Annetatud lõngad, sokid ja kindad. Foto: Monika Otrokova

Naiskodukaitse Otepää jaoskond algatas heategevuskampaania Ukraina puudustkannatavatele inimestele, mille käigus kutsuti inimesi üles annetama villast lõnga. Tänaseks on üleskutsele vastanud mitmed lahked annetajad. Nüüd ootavad Otepää naiskodukaitsjad osavate näppudega kudujaid, kes annetatud lõngast sokke ja kindaid kooksid.

Naiskodukaitse Otepää jaoskonna esinaine Mari Mõttus mainis, et sokke-kindaid on valmis kuduma lisaks naiskodukaitsjatele ka MTÜ Karukäpp liikmed, kuid vaatamata sellele jääb veel lõnga üle. “Kutsun üles kõiki kudujaid andma oma panus Ukraina puudustkannatavate inimeste heaks ja kuduma sokke ja kindaid, kellel lõnga napib, andke julgesti teada – jagame seda meeleldi ka teiega,” rääkis Mari Mõttus. “Kootud sokid-kindad toimetatakse 10.detsembriks Naiskodukaitse kontorisse Tallinnas ning sealt saadetakse need teele Ukrainasse.”

Valminud tooteid saab tuua tööaegadel novembri viimasel nädalal Otepää Vallavalitsusse ruumi nr 218. Kellel pole võimalik valmis esemeid ise tuua, palutakse sellest teada anda Naiskodukaitse Otepää jaoskonna esinaisele Mari Mõttusele.

Kursi jahilossi perenaine kavatseb Pakaste mõisa restaureerida ja kasutusele võtta

Pakaste mõis
Pakaste mõisa elumaja. Foto: erakogu

Jaan Lukas

Turismi- ja toitlustusettevõtja ja mõisate eest seisja Alikee Kubi on otsustanud korrastada ja restaureerida Pakaste mõisa, kuhu kavatseb rajada hotelli koos konverentsikeskuse ja omanäolise restoraniga.

Alikee Kubi on alustanud koo abilistega Pakaste mõisahoone ja selle ümbruse korrastamist. Pakaste mõis paikneb Jõgeva vallas Painkülast Puurmani viival teel. Mõisahoonet on mitmeid kordi ümber ehitatud ja viimased elanikud pole seda kõige heaperemehelikumalt hoidnud. Tööd jätkub siin õige mitmeks aastaks.

Praeguseks on eemaldatud vundamendist ja maja lähiümbrusest parasiitpuud ja võsa, niitnud kohati rinnuni heina ja parandanud mitmest kohast katust. Palju aega ja vaeva kulub tubade puhastamisele prahist ja muust rämpsust.  Lähitulevikus on plaanis hoonele uus kivikatus paigaldada. Pr. Kubi lisas, et tema visioonis tuleks mõis virsikuroosa koos pruunide aknaraamidega.

Sarnaselt talle kuuluva Puurmani vallas asuva Kursi jahilossiga kavatseb Kubi ka Pakastele rajada konverentsikeskuse koos hotelli ja restoraniga. Alikeele meeldib Pakaste mõisa logistiliselt soodne asukoht, milleks on lähedus Jõgeva linnale ning ajalooline Piibe maantee, millest Pakaste mõis jääb meeldiva kõrvalepõike kaugusele.

„Mõisakeldrisse plaanin rajada esindusliku  õllerestorani. Õlut võin ka ise pruulida, Kursis olen seda tegevust juba praktiseerinud. Kõrvalhoonetesse sobivad aga hästi lisamajutustoad, saunad ja vajalikud toad erinevate tervist tugevdavate protseduuride jaoks,“ täpsustas Kubi oma plaane.

Mõisad kui kaubamärk

“Mul on suur armastus ja kirglik huvi mõisate vastu. Olen käinud paljudes Eestimaa mõisates ning jätnud igasse neist tükikese oma südamest. Valu, mida tunnen neid majesteetlikke hooneid hääbumas nähes on reaalne. Minu ümber on tekkinud grupp noori, kes mu entusiasmi jagavad ning kellega õnnestub ehk veel päästa nii mõnedki neist kompleksidest. Eestit iseloomustab väga tugev mõisakultuur. Kahjuks on aga väga paljudel mõisatel laguneda ja nende ümbrusel võssa kasvada lastud.

Loe edasi: Kursi jahilossi perenaine kavatseb Pakaste mõisa restaureerida ja kasutusele võtta

Täna näeb Soome ja Eesti teatrite koostööprojekti “Kullervo” Eesti esietendust

KullervoTäna jõuab Eestisse kahe Soome teatri – Lahti Vanha Juko ja Tampere Telakka – ning Rakvere Teatri koostööprojekt “Kullervo”. Lisaks kolmele etendusele Rakveres näeb “Kullervot” ka Pärnus ja Tallinnas.

Lahti Vanha Juko teatris esietendunud “Kullervo” hüppab pea ees soome keskklassi õudusunenäkku. See on satiir perekonna, rahva ja kapitalismi kasvatatud lapsest, keda valitseb müütilise Kullervo hing. Hing täis kibedust ja viha, iha ja halastamatut omakasu. See on laps, kellega enam mitte keegi hakkama ei saa.

[pullquote]

Lavastus ja dramatiseering: Lauri Maijala

Lavakujundus: Perttu Sinervo

Osades: Erni Kask (Rakvere Teater), Tanjalotta Räikkä (Teatteri Telakka), Sakari Tuominen (Vanha Juko) ja Maruska Verona (Tampereen Teatteri)

[/pullquote]

Rakvere Teatrist osaleb näitetrupis Erni Kask, kelle sõnul on “Kullervo” lavastaja Lauri Maijala soome teatri enfant terrible. “Tema lavastused pälvivad Soomes alati suurt tähelepanu oma otsekohesuse ja musta huumori pärast.”

“Kullervo” produtsendid on Lahti Vanha Juko, Teatteri Telakka ja Rakvere Teater. Projekti raames esietendusid kõigis kolmes teatris piiripealseid probleeme käsitlevad lavastused, mis moodustavad temaatilise triloogia. Lisaks “Kullervole” kuuluvad triloogiasse Telakka “Petroskoi” ning Rakvere Teatri “köök/keittiö”, mis mõlemad on Eestis juba käinud. Kolme teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia. Triloogia lavastusi on esitatud Pori ja Tampere teatrifestivalidel ning Eestis festivalil Draama 2014.

Esietendus toimub kell 19 Rakvere Teatri väikses saalis. Järgmised etendused 1.-4. oktoobrini Rakveres, Pärnus ja Tallinnas.

Pajusi põllumajandusettevõtja ja peretohter said “Kogukonnapärli” laureaatideks

Paalid pildil veel
Külli ja Lembit Paal

Jaan Lukas

Jõgevamaalt pälvivad tunnustuse “Kogukonnapärl 2014” põllumajandusettevõtja Lembit Paal ja perearst Külli Paal, kes oma kodukandis Pajusis mitmekülgselt paikkonna elu edendamisega tegelevad.

“Põllumajandusfirma Pajusi ABF juhataja Lembit Paal märkis, et ettevõtte juhtimine aitab tal tegeleda algatamise ja organiseerimisega ka kogu paikkonna tasandil. „Kindlasti on mulle ja Küllile tulnud tunnustus lugupidamine kogu Pajusi kogukonna vastu, sest üks või kaks inimest ei suuda midagi märkimisväärset korda saata. Vajalik on ikka meeskonnatöö,” ütles Lembit Paal, kes kodukandis saanud viimasel ajal tuntuks ka rehepeksupäevade korraldaja ja populaarse lõõtspillimängijana, hobusekasvatuse ja ratsutamise edendajana.

“Mu aeg kulub ennekõike arstitööle. Püüan aga nii palju kui mahti kaasa lüüa ka kogukonna tegemistes,” ütles Külli Paal. “Mees, kellel on Külli sarnane naine, peaks olema abielu üle üliõnnelik. Minu ettevõtlikust ja pealehakkamist on tema sõbralik ja mõistev suhtumine igati soosinud,” lausus Lembit Paal. Tudengipõlves tutvunud Lembit ja Külli Paal elavad Pajusis 1987.aastast.

Loe edasi: Pajusi põllumajandusettevõtja ja peretohter said “Kogukonnapärli” laureaatideks

Kirjeldus: Kauneim maakodu peretütre silme läbi

Suureküla talu.
Suureküla talu.

Eelmisel nädalal valis ajakirja Maakodu poolt kokkupandud žürii kauneimaks maakoduks perekond Epneri Suureküla talu. Kasutades ära süllekukkunud võimalust, palusime Stinal kirjeldada, mis annab talle kauneimaks tituleeritud maakodus selle õige koduse tunde.

Stina-Simona Epner

Kui meie pere talu alles ostis ja tee sinna kohale jõudmiseks veel võõras oli, siis teadsin, et hakkame lähedale jõudma, kui maantee ääres vilksamisi Läänemaale iseloomulikke pruunidest palkidest bussiootamisputkasid silmasin. Siis veel üks kurviline lõik, natuke kruusateed ja paistabki parkmetsa vahelt uues kuues rookatusega vana rehielamu. Suureküla talu lähiümbruses on veel kaks suitsu, Pihla ja Paju talu.

Autost väljudes tervitavad sädistavad linnud, parvedes putukad ja värskendav maaõhk. Üldiselt aga vaikus, see kuldne miski, mida tulevikus ilmselt suure raha eest pakkuma hakatakse.

Ei ole midagi mõnusamat kui hommikul ärgates võtad peenra pealt värsket rohelist, viilutad leivaahjus tehtud leivale oma tomatit ja vaatad aknast välja, kuidas suitsupääsukesed pesas askeldavad. Jälgid, kus poolt on tuul, kas on vihma oodata.

Loe edasi: Kirjeldus: Kauneim maakodu peretütre silme läbi

Visandades Eestit: Hõngude Haapsalu

haapsalu toomkirik

Aksel Lõbu

Haapsalu – üks meie suvelinnadest. Koht, kuhu paljud inimesed satuvad festivali ajaks, olgu see siis Valge Daami päevad, Joogafestival, Augustibluus, Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide festival, Haapsalu Vanamuusikafestival või mõni muu.

Nii mõnegi eestlase silmis on see alati päikseline väikelinn koos elava kultuuri ja tiheda sagimisega, restoranide ja kohvikutega, mis on täis. Koht, kus on palju rõõmu ja naudingut. Kõikide nende ürituste jõul ja linnaelanike aktiivsusel on saanud sellest taas esimese vabariigi aegne kuurortlinn. Ent nagu kolleeg nalja viskas, talvel pole Haapsalus muud elu kui jääpurjetamine, seda mujalt pärit eestlane ei näe.

Sellise suvitaja jaoks on Haapsalus kaks tänavat: ühte mööda liigub ta piiskopilinnusesse, teist mööda raudteejaama. No olgu, vahepeal satub ta ka promenaadi äärde, et üle roostiku kiigata mere värelust.

Kõrvaltänavaist piiluvad mõningad luitunud, teisal värskelt värvitud puithooned nii õdusa rahulikkusega. Kui pimedus hakkab võimust võtma, otsid mere poole vaadates veel seda viimast helki saabuvas sumedas öös. Tunne on, nagu oleks linn vaikselt ennast kokku tõmmanud, kui varjud saavad väikestel tänavatel kaarena su pea kohal kokku. Ning tunne on värske, justkui naudiksid linna võlusid koos maakandi hõnguga.

“Visandades Eestit” on Külauudiste värske kaks korda kuus pühapäeviti ilmuv sari, kus, Stina-Simona Epner ja Aksel Lõbu kirjeldavad Eesti peal ringi sõites tekkivaid emotsioone ja ettejuhtuvaid olusid. Stina-Simona on on moehuviline rahvatantsija ja blogija.

Yyhely Hälvin näitab rahvusraamatukogus oma joonistusi

Yyhely29. augustini saab rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis näha Eesti Kunstiakadeemia tudengi Yyhely Hälvini näitust „Porilombid”.

Yyhely Hälvin kirjutab oma teise isikunäituse kohta järgmiselt: „Püüan lahti muukida iseennast koos kaugete külakolgaste ilu ning valuga, leides selleks võimaluse tušipotist ja suleotsast”.

Raamimata suuremõõtmelised tušijoonistused haakuvad oma visuaalse kujundikeelega väikesemõõduliste töödega, mis on enamjaolt samas tehnikas.

Yyhely Hälvin on lõpetanud Põlva Kunstikooli, osalenud grupinäitustel „Tunne oma keha 1” 2014 ja „Part paadis” 2012 ning Iževski Kunstikooli nr 13. korraldatud konkurss-näitusel Udmurtias 2012. Esimene isiknäitus „Tuuleveskitüdrukud” toimus Põlva Keskraamatukogus käesoleva aasta alguses.