9 juuni 2013 Archives

Võrumaa muuseum soovib areneda kultuurikojaks

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi filiaal Võrumaa muuseum soovib areneda Vana Võrumaa kultuurikojaks, mis pakub aktiivset tegevust ja heal tasemel kultuuriüritusi. Hoones plaanitakse uuendada püsiväljapanekut, eksponeerida kunsti- ja disaininäitusi ning korraldada koolitusi ja õpitube.

Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum otsib kontakti kultuuriinimestega (teater, muusika, filmikunst, kunst, arhitektuur, kirjandus, rahvakultuur jne), kes on pärit Vanalt Võrumaalt või sellega seotud. Muuseum soovib oma arhiivis luua nii öelda kultuurikataloogi, kus on kirjas kultuuriinimeste tegevusalad ja kontaktid koostööks. Lisaks on oodatud teave inimeste kohta, keda enam meie seas pole, kuid kes on ajalooliselt Võrumaalt pärit või sellega köidetuna kultuuri valdkonnas tegevad olnud.

Ajalooline Võrumaa koosneb kaheksast kihelkonnast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina. Ajalooline Võrumaa hõlmab praegust Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakonda.

Info on oodatud elektronposti aadressile Jana Huul jana@vorumuuseum.ee

Iisakus avatakse teisipäeval keskkonnasäästlik looduskeskus

Iisakus on valmis saanud keskkonnasäästlik looduskeskus, mille roll on rikastada eelkõige Ida-Virumaa, aga ka kogu riigi keskkonnahariduse võrgustikku ja toetada keskkonnaõpet haridusasutustes.
Varem asus Iisaku looduskeskus vanas metskonnahoones, mille asemele ehitati2012.-2013. aastal energiasäästlik hoone.

Majas on seminariruum, töötuba koos raamatukoguga, avatud puhkeruum, kaks kabinetti keskkonnaameti spetsialistidele ja avar õuealala. Keskuse hoones ja õuealal toimuvad aasta läbi keskkonnakasutuse ja loodusega seotud õppeprogrammid. Elulähedust lisab loodus- ja keskkonnakasutuse teemaline püsinäitus, mille üks osa tutvustab Ida-Virumaa maastikke ja kooslusi ning nende teket, teine osa keskkonnasäästlikku eluviisi.

Püsinäitus on koostatud eesti ja vene keeles, samuti on võimalus programme läbi viia vene keeles, pakkudes võimalust keelekümbluseks.

Keskuse energiasäästliku hoone suured aknapinnad ja päikesepaneelid on suunatud lõunasse. Põhjaküljes nõlvana laskuv põuakindlateniidu- ja liivikutaimedega mätaskatus hoiab suvel hoonet jahedamana ja talvel soojemana. Lisaks elektrivõrgule kasutatakse hoones asuvatesse akudesse salvestatudpäikese- ja tuuleenergiat. Maasoojuspump kütab ja varustab hoonet sooja veega. Keskusel on prügijaam ja kompostkast.

Timahavva peeti edimäst kõrda võrokeelidse Vikipeediä artiklivõistlust

Võistlusõst võtiq ossa ossa 9 kirotajat 14 artikliga. Teemaq, minkast kirotõdi, olliq väega mitmõsugudsõq: kultuuriluust ja -tegeläisist sugulasrahvidõ ja botaanikani.

Näütüses kirotõdi artikli Jaigi Juhanist, Oksaneni Sofist, Rosma koolist, katripääväst, Tarto Kivisillast, nõglapaiust ja väikust Tsiberi soomõ-ugri rahvast mansõst. Võistlusõlõ tull’ ka mitu väega hüvvä setokeelist ja seto kultuuri pututavat artiklit (nt Jakapäiv, Mõlapäiv). Kõiki artikliid saa nätäq ja lukõq võrokeelitsest Vikipeediäst, täpsämbähe lehe päält:

fiu-vro.wikipedia.org

Parõmbidõ kirotajidõ/kirotuisi välläkuulutaminõ ja avvohindo kätteandminõ tulõ Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keskusõh (Lossi 3-134, Tarto) neläpäävä, 13. piimäkuu pääväl kell 18. Kõik huvilisõq ja kimmähe kõik võistlusartiklidõ kirotajaq ommaq pallõlduq ossa võtma. Avvohinnaq ommaq vällä pandnuq Kubija Hotell-Luudusspaa, andsambliq Zetod, Klapp ja Kiiora, Võro Instituut ni Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Võistlusõ kõrrald’ MTÜ Wikimedia Eesti. Ligemb teedüs võistlusõ kotsilõ:

fiu-vro.wikipedia.org

Võrokeeline Vikipeediä om luud aastagal 2005 ja parhilla om sääl päält 5100 artikli. Võro Vikipeediähe või vabalt artikliid kirotaq ja naid toimõndaq egäüts, kiä mõist võro keelen (vai ka seto, mulgi vai tarto keelen) kirotaq.

Uma ammõtlik Vikipeediä om parhilla 285 maailma keelel. Väikeisin keelin Vikipeediil om terven ilman tähtsä roll päält umakeelidse tiidmise jagamisõ ka naidõ kiili edendämisen, oppamisõn, tutvustamisõn ni laembalt maailma keele- ja kultuurikirivüse hoitmisõn. Väega pall’odõl keelil (ka võro keelel) om Vikipeediä ainugõnõ umakeeline entsüklopeediä. Pall’odõ maailma kiili jaos om taa kõgõ suurõmb vaba ja avalik umakeelidse kiräsõna läteq.

Kõrraldustoimkunna nimel

Jüvä Sullõv

Mahetalunik Aldo Vaan tunnistati parimaks lihaveisekasvatajaks

Parima lihaveisekasvataja tiitli pälvinud Aldo Vaan harib koos perega üle 800 hektari ümberkaudseid maid Läänemaal Topi talus, peab lihaveiseid, tori hobuseid ja mesilasi.

Topi talu asub maalilise looduse keskel Kasari jõe käärus, mis on otsekui väike oaas keset lagedaid põlde. Elumaja vastas on unikaalne restaureeritud rookatusega ait, kõrval saun. Taluõu siugleb abihoonete ja puude-põõsaste vahel omaette siseõuedeks otsekui väike külakeskus ajaloolise Rootsi küla maadel. Aastatega on Vaanid loonud elujõulise toimiva talumajanduse, restaureerinud ja laiendanud ka vana talumaja elamisväärseks kogu perele.

Silja Lättemäe, Maaleht / Maheklubi.ee