19 jaanuar 2013 Archives

29. Viru Maratoni võitsid Andres Kollo ja Kaija Vahtra

Täna Mõedakul sõidetud 29. Viru maratoni 42 km pikkuse põhidistantsi võitis liidrisärgis sõitnud Andres Kollo ajaga 1:51:36. Naiste arvestuses võidutses Kaija Vahtra.
Heitlus teisele ja kolmandale kohale oli pingeline, teisena ületas finišijoone Eeri Vahtra, kes kaotas võitjale vaid sajandikuga ning kolmandaks võitles end Siim Sellis, jäädes võitjale alla kaks sajandikku.Üldarvestuses 35. koha sai parim naine Kaija Vahtra ajaga 2:01:44.
Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 876 suustajat.
Lühemale, 25 km rajale läks esialgsetel andmetel 193 suusasportlast. Esimesena jõudis finišisse Sulev Kraam ajaga 1:13:49. Kiireim naine oli N-15 klassi arvestuses sõitnud Merilin Jürisaar, kes läbis distantsi ajaga 01:27:58. M-15 klassi parim oli Yuri Kovaljov tulemusega 01:21:59.
Loe edasi: 29. Viru Maratoni võitsid Andres Kollo ja Kaija Vahtra

Kaarli kirik ajas ja ruumis läbi fotosilma

Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatud näitusel „Kaarli kirik. 100 aastat läbi fotosilma” saab teha väikese rännaku ajas ja ruumis ning tutvuda Tallinna Kaarli kiriku sise- ja välisvaadetega postkaartidel ning fotodel.
Vanim foto on tehtud enne 1882. aastat ning vanim postkaart pärineb aastast 1889, uusimad 21. sajandi algusest. Näitus on koostatud EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse arhiivimaterjalide põhjal, mitme foto originaal on pärit Filmiarhiivist või Ajaloomuuseumist.
Fotode ja postkaartide reprod on teinud Mati Mõttus. Fotod ja postkaardid on rühmitatud periooditi, mis annab võimaluse jälgida nii kirikuhoone kui ka seda ümbritseva linnaruumi muutumist.
Kaarli kirikule pandi nurgakivi 1862. aastal ja esimene teenistus peeti 1870. aastal.
Näitus jääb avatuks 5. veebruarini.
Kõiki näitusel olevaid raamitud reprosid saab hiljem osta Kaarli kirikust.

MES toetas kutseõppureid 102 077 euroga

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maksis eelmisel aastal õppetoetusi 250 maamajandusega seotud eriala õpilasele. Kokku toetati kutseõppeasutuste õppureid 102 077 euroga.
Õppetoetust saavad taotleda need noored, kes õpivad kutseõppeasutuses maamajandusega seotud erialadel ja võtavad kohustuse pärast kooli lõpetamist asuda maapiirkonda elama. Toetuse eesmärk on julgustada noori siduma oma tulevikku maapiirkondade ja maamajandusega.
Õppetoetuse saamiseks sõlmivad MES ja õpilane lepingu, mille järgi võtab taotleja kohustuse pärast õppeasutuse lõpetamist töötada maapiirkonnas tegutseva ettevõtja juures või tegeleda ise maapiirkonnas ettevõtlusega. Toetuse suurus sõltub õpilase keskmisest hindest.
2013. aastaks saab õppetoetuse taotlusi esitada alates 20. jaanuarist.

2012. aastal maksti õppetoetust koolide lõikes järgmiselt:
Hiiumaa Ametikool – 10 õpilasele, Järvamaa Kutsehariduskeskus – 42 õpilasele, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool – 32 õpilasele, Luua Metsanduskool – 19 õpilasele, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool – 57 õpilasele, Põltsamaa Ametikool – 29 õpilasele, Pärnumaa Kutsehariduskeskus – 15 õpilasele, Räpina Aianduskool – 31 õpilasele ja 15 Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilasele.
Kristo Mäe

Otepää pakub võimalusi talviseks nädalavahetuseks

Talv on talvepealinnas täies hoos, kaitsva külmakreemi ja karupükstega on talvesõpradel siin palju tegutsemisvõimalusi.
Murdmaasuusatajatele on avatud Tehvandi 4 km kunstlumerada, mis on valgustatud kella 9ni õhtul. Suusatamiseks rahulikumas tempos sobib Tehvandi 10 km suusamatkarada.
Suusatada nii klassika- kui vabatehnikas saab valgustatud kergliiklusteel Valga maantee ääres Otepää linna piirist Munamäeni, mis teeb edasi-tagasi raja pikkuseks umbes 1,5 km.
Kääriku Spordikeskus annab teada, et kõikidel suusaradadel on lumeolud väga head, sõita saab Kekkose 14 km suusarajal, 3 ja 5 km rajal, 2,5 km pikkusel valgustatud suusarajal ja Pühajärve-Kääriku 9 km rajal, millest Sihva-Kääriku lõik on valgustatud kella 10-ni õhtul. Lastel on avatud
kelgumägi, kohapeal laenutatakse ja hooldatakse suuski, on saunavõimalus. Loe edasi: Otepää pakub võimalusi talviseks nädalavahetuseks

Kutsetunnistuse said seitse uut pärimuskultuuri spetsialisti

Äsja lõppenud pärimuskultuuri spetsialisti kutse taotlemise voor, järjekorras teine, tõi juurde seitse värsket kutseomanikku. Oma spetsialistioskusi tõendasid kutsekomisjoni ning eriala ekspertide ees pärimuskultuuris igapäevaselt tegutsevad sädeinimesed üle Eestimaa.
Erialase pühendumise eest tunnustati kutsetunnistustega sel korral väljapaistvate teadmiste ja oskustega kogukonnaelu eestvedajaid:
-Valgamaal tegutsev rahvamuusikaõpetaja ja -muusik Koidu Ahk
– pärimustantsuõpetaja, Karksi valla kultuuritegelane Anneli Arraste
– rahvamuusikauurija, -muusik ja –õpetaja, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Helen Kõmmus
– rahvalaulik ja -muusik, sõrve keele aktivist ja eestkõneleja Mari Lepik
– Pärnumaal tegutsev folklooriõpetaja ja ringijuht Grete Tammalu
– Põlvamaal elav lõõtsameister ja -õpetaja, lõõtspilli ehituse eestvedaja Heino Tartes
– Tallinnas ja Harjumaal tegutsev pärimuskultuuriõpetaja, tantsuspetsialist ja kultuurikorraldaja Mari Tomp

Külm kimbutab esimesi maratoniüritusi – FIS World Snow Day Otepääl jääb ära, ühistreening toimub

Külm on maratoniüritusi kimbutanud ka varem. Fotol 40. Tartu Maraton 2011.

Sellel pühapäeval, 20. jaanuaril 42. Tartu Maratoni programmi avama pidanud FIS World Snow Day lastesõidud jäävad külma tõttu ära.
EMHI andmetel on öösel vastu laupäeva oodata suurt külma, oluliselt soojemat ilma ei lubata ka päeva peale, mistõttu tegi Klubi Tartu Maraton otsuse jätta ära Otepää lastesõidud. Sellegipoolest toimub plaanipäraselt kell 12.00 algav 42. Tartu Maratoni ühistreening, mis on suunatud täiskasvanutele.
Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk räägib, et otsus üritus ära jätta ei sünni kunagi kergelt: „Ürituse ärajätmine on viimane õlekõrs, mida me kasutame. Oleme lubanud lastele toreda suusapäeva, kuid kuna külmakraadid ka päeva peale piisavalt ei taandu, siis oleks liigne risk ja vastutus kutsuda lapsi nii külma ilmaga suusatama. Seetõttu otsustasime lastele suunatud ürituse ära jätta.” Küll aga kutsub Kelk üles kõiki suusahuvilisi osalema ühistreeningul: klubi Tartu Maraton on Tehvandil kohal ning võtab sooja teega vastu kõik ühistreeningule saabujad, et üheskoos 42. Tartu Maratoni programm avatuks kuulutada. Loomulikult tuleb riietuda ilmale kohaselt ja tulla külma kätte ainult tervena.
42. Tartu Maratoni (17. veebruar), 42. Tartu Maratoni lastesõitude (16. veebruar) ja 2. Tartu Teatemaratoni (10. veebruar) toimumise päevadeks lubab ilmateade mõõdukaid külmakraade.
Kõiki ühistreeningule osalejaid kostitatakse sooja teega, avatud on ka Tehvandi staadionikohvik. Samuti on Tehvandi Spordikeskuses 2 euro eest kasutada kuuma dušši ja riietusruumi.
www.tartumaraton.ee lehelt leiab ka nõuanded, kuidas külma ilmaga riietuda.
Greete Kempel

Abruka laeva nimeks saab ABRO

Abruka uue laeva nimeks kinnitati ABRO. Nimekuju Abro vastab saare ajaloolisele saksakeelsele nimele. Kaarma valla poolt detsembris läbi viidud nimekonkursi kolm populaarsemat laevanime olid internetihääletuse põhjal Abro, Abruka ja Tuule. Vastavalt seadusele tegi lõpliku nimevaliku laeva omanik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Abruka 24-kohalist väikelaeva, mis valmib aprillis, ehitab Baltic Workboats.

Ilmuma hakkab Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus

2013. aasta kolmandal nädalal jõuab lugejateni uus populaarteaduslik Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus, mis hakkab täitma üht olulist lünka Eesti kaugema ajaloo tutvustamisel. Tutulus ilmub ajakirja Horisont jaanuarinumbri tasuta kaasandena.

Tutuluse eesmärk on heita pilk Eesti arheoloogias läinud aastal toimunule. Aastakirja paberväljaanne annab esmase ülevaate mulluste välitööde tulemustest, tutvustab arheoloogiameetodeid, uudiseid, arheolooge ja nende tegemisi ning arheoloogiapärandi kaitsega seotud küsimusi. Aastakirja koostajad ja põhiautorid on Tartu ülikooli arheoloogiaüliõpilased ning see hakkab ilmuma nii pidevalt uuenevas võrguversioonis (www.tutulus.ee) kui ka kord aastas, aastavahetuse paiku, paberväljaandena. Väljaande taga on peamiselt üliõpilastest kirjutajate siiras soov suurendada huvi arheoloogia vastu; lugude toimetajadki on valdavalt tudengid ajakirjanduse ja eesti keele erialadelt. Ajakirja tegemisel on üheks taotluslikuks lähtekohaks olnud kirevus ja mitmekülgsus, samuti autorite isikupära hoidmine.

Riigikogu konverentsisaalis saab vaadata vaimupuudega inimeste fotonäitust

Riigikogu konverentsisaalis on avatud vaimupuudega inimeste fotokonkursi võidutööde näitus. Fotokonkursi „Loodusfoto 2012” korraldasid läinud suvel ajakiri Vaimupuu ja Nikon vaimupuudega inimestele. Ürituse eesmärgiks oli tuua vaimupuudega inimesed kodust välja ning panna nad nägema loodust uue nurga alt. Pildistamisel võis kasutada sõprade, sugulaste ja tegevusjuhendajate abi. Pildi juures hinnati enim emotsiooni, seepärast ei omanud tähtsust, millega foto üles võeti – kas professionaalse fotoaparaadi, „seebika”, tahvelarvuti või telefoniga.

Konkursile laekus ligi 1100 fotot üle Eesti. Näitus pandi kokku kümnest paremast fotost ja seda on varem eksponeeritud Päevakeskuses Käo ja sotsiaalministeeriumi hoones. Välja valitud piltidest valmis ka ajakirja Vaimupuu 2013. aasta kalender.

Ajakiri Vaimupuu on MTÜ Vaimupuu poolt välja antav ajakiri vaimupuudega inimestele, nende sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Ajakirja eesmärk on kajastada vaimupuudega inimeste elu positiivsest küljest. Ajakirjaga saab tutvuda internetis www.vaimupuu.ee ja Facebookis Vaimupuu lehel.

Fotod näituselt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2013/Naitused/Vaimupuu/

Alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim”

Esmaspäeval, 21. jaanuaril alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim“. Kolmanda hooaja avab kell 16 Philosophicumi ringauditooriumis (Jakobi 2, Tartu) religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar, rääkides ajast, vaimust ja igale ajastule omasest ajavaimust.

21. jaanuarist 10. veebruarini toimuv talveülikool pakub vaimu turgutamiseks täiendusõppe võimalusi oma ala tunnustatud õppejõudude ja pikaajalise kogemusega praktikute kursustel.

Õppijatel on võimalik veel liituda näiteks suhtlemisõpikute autori lektor Heiki Kripsi kursusega „Suhtlemisoskused”. Uue toote lansseerimisest ja tarbijakäitumisest ning neuroturundusest räägivad majandusteaduskonna õppejõud Andres Kuusik ja Kalev Kaarna kursusel „Uue tootega turule”. Kõiki neid, keda huvitab hea tervise ja une alused, oodatakse tervisehuviliste talvekooli ”Aeg iseendale”. Osalejad saavad Tartu ülikooli tunnistuse koos hinnetelehega. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Talveülikooli kursused, täpsem info ja registreerimine koolitustele ning tasuta avaloengule aadressil www.ut.ee/talveulikool.

Virge Tamme

Ukraina omavalitsusjuhid tutvusid Rakvere linna arengutega

ukraina KOV juhid rakveres 17.01.213 IMG_7277

Ukraina Tšernigovi oblasti omavalitsusjuhtide seitsmeliikmeline delegatsioon viibis 17-.18. jaanuaril Rakveres õppevisiidil, kus nad tutvusid Rakvere linna tegemistega nii energiasäästu alal kui ka arengute kavandamise ja kavandatu elluviimisega.

Linnavalitsuses toimunud seminaril tutvustasid Rakvere linnapea Toomas Varek ja abilinnapea Rainer Miltop, kuidas Rakvere linn oma arenguid planeerib ja arengutegevusi eelarvesse kavandab.

Tšernigovi omavalitsusjuhtide peamine huvi koondus Rakvere linna säästva energia kavale (SEAP) ja selle ellurakendamisele.

Rakvere oli esimene linn Eestis, kes Linnapeade Paktiga neli aastat tagasi liitus. Linnapeade Pakti liikumise laienemisest annab märku kasvõi fakt, et Ukrainaski on Linnapeade Paktiga ühinenud mitukümmend linna. Paktiga ühinemine tähendab allakirjutanule ühtlasi ka kohustust koostada energia säästukava, milles kirjeldatakse, kuidas kavatsetakse suurendada energiatõhusust ja kasutada oma territooriumil taastuvaid energiaallikaid. Aasta jooksul pärast allakirjutamist kohustuvad paktile allakirjutanud kaardistama heitkoguste põhitasemed ja esitama aasta jooksul pärast paktile allakirjutamist säästva energia tegevuskava. Rakvere linna eeltegevusi paktiga liitumisel jagas Andres Jaadla.

Energiaaudiitor Aare Vabamägi tutvustas külalistele Rakvere säästva energia kava koostamist, selle rakendamist ja energiaauditite koostamist. Külalisi huvitas kortermajade renoveerimiseks eraldatav riigi rahaline tugi ehk Kredexi toetus ning linna korteriühiste Võidu 42, Võidu 44 ning Tuleviku 10a kogemused Kredexi toetuse saamisel ja kasutamisel. Praktilise poole pealt tutvusid külalised Rakveres terviklikult renoveeritud Tuleviku 10a kortermaja tegevustega ning linna allasutustest kõige energiasäästlikuma majaga – Rakvere muusikakooliga.