Päev: 12. november 2012

Merikotka surmapõhjuse uurimine käib,
rahvusvaheline kogukond palub toetusallkirju

Merikotkas, kes jäigi nimeta. Foto: looduskalender.ee

Eesti maaülikooli loomakliinikus elujõuliseks turgutatud ja raadiosaatjaga varustatud merikotkas „Nimeta“  vabastati loodusesse 7. septembril 2012. Pärast 2. oktoobri hommikut ei edastanud saatja enam signaale. Kotkaklubi ornitoloogid käisid merikotka viimast asukohta vaatamas, mille saatja oli edastanud 2. oktoobri hommikul kell 9. Loodeti leida kasvõi mingeid jälgi merikotkast.

Urmas Sellis: „Sellest metsatukast me küll midagi ei leidnud, aga lähedal asuvalt põllult läks lendu parv ronkasid. Tundus, nagu mõni surnud loom oleks kuskil lähedal ja seetõttu pole imekspandav, et meie Nimetu kotkas ka seal aega veetis. Ta oli kohal olnud juba kuus päeva. Peagi aga leidsime kraavist merikotka selili laiba ning tundus, et ta on seal olnud juba ehk nädala. Rongad olid pehmemad osad ära söönud, aga ükski suurem loom polnud seal juures käinud, sest vees olevad selg ja jalad olid terved. Samuti saatja linnu seljas, aga see ei saanudki kraavist signaali saata nõrga GSM levi tõttu. Sellest tulenevalt võib oletada, et kotkas hukkus 2. oktoobril pärast kella 15.“
Veterinaar Madis Leivits leidis, et kotka seljal ja jalgadel olev nahaalune rasvakiht on väga korralik, siis mingit pikaajalist kurnatust või haigust sel linnul olla ei saanud. Järelikult pidi merikotka hukkumise põhjuseks olema tulistamine. Loe edasi: Merikotka surmapõhjuse uurimine käib,
rahvusvaheline kogukond palub toetusallkirju

Tartu ülikooli muuseumid kutsuvad perega põnevat akadeemilise pärandi päeva veetmav

Tartu ülikooli ajaloomuuseum.

18. novembril tähistavad Euroopa ülikoolid akadeemilise pärandi päeva, mille puhul toimub alapealkirja all „Elu jälg“ Tartu ülikooli muuseumides ja botaanikaaias mitmeid erakordseid üritusi, mis tutvustavad ajaloost ühel või teisel moel tänaseni jõudnud akadeemilise pärandi säravaid näiteid. Põnevat uudistamist jagub nii suurtele kui ka väikestele.

Kunstimuuseumi eestvedamisel saab kell 14 peahoone kella alt alguse tasuta ekskursioon, mille käigus tutvutakse peahoone arhitektuurilise ja akadeemilise tähendusega nii minevikus kui ka tänapäeval. Külastatakse suurepärase akustikaga aulat ning pööningul asuvat kartserit ja uuritakse, miks ülikool 19. sajandil üldse sellist ruumi vajas. Ekskursioon lõpeb kauni interjööriga ülikooli kunstimuuseumis, kus tutvustatakse üht kahest säilinud Immanuel Kanti surimaskist ning tehakse ringkäik ajutisel näitusel „Kuidas viia kokku korporandid ja õllekannud. Ühe grupipildi restaureerimise lugu“.

Ülikooli loodusmuuseumis on aga suurepärane võimalus taksidermist Andres Lehestiku eesvedamisel teada saada, mis täpsemalt on topised, miks neid vaja on, kuidas on aegade jooksul muutunud eluslooduse säilitamise põhimõtted ja viisid ning kus ja kuidas  topiseid tänapäeval valmistatakse. Loeng algab kell 13 aadressil Vanemuise 46, auditoorium 301. Loengu toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Loe edasi: Tartu ülikooli muuseumid kutsuvad perega põnevat akadeemilise pärandi päeva veetmav

Vanemuise teatrijuhiks valiti Toomas Peterson

Täna, 12.novembril toimus sihtasutuse Teater Vanemuine nõukogu esimene koosolek. Nõukogu esimeheks valiti Paavo Nõgene. Nõukogu valis teatrijuhiks hetkel teatri finantsjuhina töötava Toomas Petersoni. Toomas Peterson on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ning töötanud õpetaja, kindlustusagendi, majandusanalüütiku ning finantsjuhina. Vanemuise finantsjuhina alustas Toomas Peterson tööd septembris 2003.

Lisaks põhitööle osaleb Toomas Peterson aktiivselt kultuurielu korraldamises – ta on Laulu- ja pillimänguseltsi Con Vivo juhatuse liige, Eesti Puhkpillimuusika Ühingu juhatuse esimees ning SA Eesti Teatri Festival nõukogu liige. Aastatel 2007-2012 oli Toomas Peterson ka Eesti Etendusasutuste Liidu juhatuse liige. Saksofonisti, arranžeerija ja abidirigendina tegutseb Toomas Peterson ansamblites Big Band Tartu, Salvador Sax Kvartett ja Tartu Saksikoor, lisaks on ta osalenud Vanemuise sümfooniaorkestri ja ooperikoori, Puhkpilliorkester Tartu, Kooriühingu Kammerkoori jpt. kollektiivide tegemistes.

„Toomas Peterson on töötanud Vanemuise teatri finantsjuhina 9 aastat ning olnud teatri juhtimisotsuste tegemise juures ka loomenõukogu liikmena. Tema kasuks räägib seega pikaajaline kogemus ja hea ülevaade mitmežanrilise teatri toimimisest. Kuna Toomas Peterson on tegev ka muusikuna, loob see head eeldused edukaks koostööks Vanemuise teatri muusika-, draama- ja balletijuhiga ning loominguliste kollektiividega,“ ütles teatri praegune juht Paavo Nõgene. Toomas Peterson alustab teatri tegevjuhina tööd 1. jaanuaril 2013, tema ametiaeg kestab kolm aastat. Paavo Nõgene asub 1. jaanuarist 2013 tööle Kultuuriministeeriumi kantslerina. Kantsler kuulub riigi esindajana Vanemuise teatri ning Rahvusooperi Estonia nõukokku.

Võru linnavalitsus saatis volikokku ettepaneku hooldajatoetuse tõstmiseks

Võru linnavalitsus saatis täna volikogu menetluses olevale määruse eelnõule muudatusettepaneku  tõsta Võru linna hooldajatoetuse määrasid 2013. aastaks. Eelnõu kohaselt tõstetakse raske puudega isiku hooldaja toetus senise 16 euro asemel 20 eurole, sügava puudega isiku hooldajale hakatakse maksma senise 26 euro asemel 30 eurot, keskmise puudega kuni 18-aastase lapse hooldamise eest 50 euro asemel 55 eurot; raske puudega kuni 18-aastase lapse hooldamise eest 75 euro asemel 80 eurot ning sügava puudega kuni 18-aastase lapse hooldamise eest 100 euro asemel 105 eurot.

„Võru linnas on raske ja sügava puudega isiku hooldajale makstav toetus olnud juba aastaid samal tasemel. Kuna kaupade ja teenuste hinnad on pidevalt tõusnud, võeti selle aasta eelarve koostamisel prioriteediks nimetatud toetusi suurendada,“ sõnas abilinnapea Tarmo Piirmann. Eelnõu ja selle muudatusettepanek tuleb volikogus arutlusele 14. novembril.

Rakverel on külas Võshgorodi linna delegatsioon Ukrainast

Tänasest kolmapäevani viibib Rakveres külas Ukraina Võshgorodi linna viieliikmeline linnavalitsuse ja ettevõtjate delegatsioon, kes kohtuvad Rakvere linnajuhtidega, tutvuvad Rakvere ettevõtete, linna allasutuste ja vaatamisväärsustega. Kohtumine Rakvere linnapea Toomas Varekiga leiab aset linnavalitsuses teisipäeval kella 9.30-10.30, kus linnapea tutvustab Rakvere linna arenguid
ning arutatakse vastastikuse koostöö üle.

Visiidi käigus külastatakse Rakvere Jumalaema Sündimise kirikut, Rakvere ametikooli, ASi OG Elektra Tootmine, ASi Jeld-Wen Eesti, ASi Rakvere Metsamajand, Rakvere linnust, Rakvere Kungla lasteaeda ja Rakvere spordikeskust. Möödunud aasta sügisel külastas Rakveret Võshgorodi linna ja arstide delegatsioon, kes tutvus tervishoiukorraldusega Rakvere haiglas ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas.

Seeder saatis põllumajandusvolinikule Balti traktoriga tükikese rohelist Eestit

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Tallinnast Brüsselisse sõitva „Balti ÜPP traktori“ juhile kaasa Sven Zaceki raamatu “Pääsukese Eestimaa”, millega soovib põllumajandusvolinik Dacian Ciolose tähelepanu juhtida, et Eesti vajab nn rohestamise asemel rohkem investeeringuid keskkonnasõbralikku tootmisesse.

“Eesti aladest on 50% metsa, viiendik põllumaaks sobivast maast pole veel kasutusele võetud, meil on 1500 saart ja laidu, millest vaid kümnel on aastaringne inimtegevus. See on roheline Eesti, mis vajab investeeringuid keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse, mitte rohestamist,” kirjutas Seeder volinikule. “Võrdsed tingimused tähendavad sageli ka üksteise erinevustega arvestamist.”

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on Balti riigid end otsetoetuste võrdsustamise küsimuses hästi kuuldavaks teinud ning kiitis põllumehi ühise tegutsemise eest. “Otsetoetused on toonud ühisele rindele kõrvuti põllumehed, poliitikud ja laiema avalikkuse,” ütles Seeder. “Vanasõnagi ütleb, et toit on enam kui meie, nii et me peame tegema kõik, mis meie võimuses, et Eesti põllumeestel oleks toidu tootmisel võrdsed konkurentsitingimused muu Euroopaga.”

Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid korraldavad 12.-22. novembrini aktsiooni „Balti ÜPP traktor“, millega nõuavad Eesti põllumeestele võrdseid konkurentsitingimusi EL ühisturul. Traktor jõuab Brüsselisse 22. novembril Euroopa Ülemkogu kohtumise ajaks, kus riigi- ja valitsusjuhid arutavad ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020.

Tunnustati Otepää aasta isa ja tervitati uusi ilmakodanikke

Otepää aasta isa Aleksander Mõttus

11.novembril oli Otepää Kultuurikeskus täis laste rõõmsaid kilkeid, kell 12 anti uutele ilmakodanikele üle sünnikirjad, kell 16 toimus aga Otepää valla aasta isa tunnustusüritus. Volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Merlin Müür andsid 01.04-30.09.2012. aastal sündinud uutele Otepää vallakodanikele üle sünnikirjad ja fotoalbumid. Sellel aastal said need 13 poissi ja 6 tüdrukut, kokku 19 last. Lastele ja nende vanematele esines rahvapilliorkester „Mõmmid“ Lille Tali ja Merle Soonbergi juhendamisel, hiljem ootas lapsi ja vanemaid kohvilaud.

Aasta isa nimetusele esitati sellel aastal neli ettepanekut – Aleksander Mõttus, Ain Kruusmaa, Raimo Peerna ja Avo Orav. Valla aasta isaks sai sellel aastal Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus. Aleksander, või nagu otepäälased teda tunnevad, Sass on kahe lapse isa ja nelja lapselapse vanaisa. Ta on olnud 20 aastat abipolitseinik, Otepää vallavolikogu õigus- ja korrakaitsekomisjoni liige, kaitseliitlane alates Kaitseliidu taasasutamisest, Otepää Üksikkompanii pealik 8 aastat. Sass on alati seal, kus midagi toimub. Võib kindel olla, et kui tegemist on üritusega, mida korraldab Kaitseliit, Naiskodukaitse või ka kohalik omavalitsus, on Sass alati kaasa löömas.

Aasta isa 2012 ja Aasta isa nominente tunnustasid valla tänukirjaga volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Merlin Müür. Aasta isa meene andis üle Otepää Naisseltsi esinaine Riita Aader. Isadele esines Maaülikooli Kammerkoor, õhtu jätkus vestlusringis kohvilaua juures. Aasta isa valib ja tunnustusürituse korraldab Otepää Naisselts koostöös Otepää vallaga.

Lisainfo ja fotod: otepaa.ee 

Astronoomia loeng Sänna Kultuurimõisas

Reedel, 16. novembril algusega kell 19.00  toimub Sänna Kultuurimõisas astronoomia loeng. Selle aasta viimasel loengul esineb Tõnu Viik ettekandega “Elu võimalikkusest päikesesüsteemis”.

Nii palju kui me ka pole otsinud, pole me elu Päikesesüsteemist mujalt kui Maalt leidnud. Suured lootused olid omal ajal Veenusega, sest ta on pea sama suur kui Maa ja Päikesele palju lähemal, seega veel soojem. Need lootused purunesid NL kosmoselaevade „Venera“ lendudega. Mars oli järgmine lootustandev planeet, kuid ka sealt pole siiani elu leitud. Nende kahe planeediga pole Päikesesüsteem veel ammendatud, nii et lootus pole päriselt kustunud.

Millised võiksid olla järgmised lootusrikkamad taevakehad Päikesesüsteemis, ja miks ikka veel elu leida loodetakse, sellest tuleb loengus juttu. Selge ilma korral järgneb loengule vaatlusõhtu, orienteerivalt kell 20–22. Planeetidest saab vaadelda Jupiteri ja Uraani ja mõningaid süvataeva objekte.

Loe lähemalt lektor Tõnu Viigist: http://www.aai.ee/~viik/

Loengu ja vaatlusõhtu osalustasu on 2 eurot. Loengut toetab LEADER programm.

Fotonäitus “Ülemlinnud” Põlvamaa keskkonnamajas

Fotonäitus “Ülemlinnud” toob vaatajani Eesti ja Läti loodusfotograafide muljeid oma kohtumistest kahe kotkaliigi – kala- ja merikotkaga. Näha saab nii kotkaste portreesid, pesaelu, saagijahti kui ka talvist aspekti. Korraliku elamuse kõrval on võimalus valida oma lemmikpilt ja hea õnne korral see omale võita. Näitus on kokku pandud ESTLAT Eagles cross borders projekti raames ja samasugune näitus (ainult lätikeelne) rändab ka Lätis.

Näitus on avatud tööpäeviti Põlvamaa keskkonnamaja (Kalevi 1A, Räpina) I ja II korrusel. Näitus jääb avatuks aasta lõpuni. Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

“Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis Rosma Haridusselts

Rosma Haridusseltsi juhatuse esimees Tiina Länkur (vasakul) ja Olympic-Online’i juht Priit Pajumaa. Foto: Rosma Haridusselts
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ja Olympic-Online’i poolt välja antava “Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis waldorfpedagoogikat väärtustav MTÜ Rosma Haridusselts. Stipendium aitab Põlvamaal asuvat ainulaadset lasteaeda ja kooli opereerival haridusseltsil oma tegevust laiendada ning luua juurde kümme uut lasteaiakohta.

“Tegusa Eesti” stipendiumi asutas Olympic-Online koostöös Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga 2012. aasta suvel, eesmärgiga panustada Eesti ühiskonna arengusse ning toetada uut tüüpi majandusmudelit – sotsiaalset ettevõtlust. Stipendiumeid antakse juba tegutsevatele algatustele, milles žürii näeb tugevat potentsiaali edasiseks arenguks.

Olympic-Online kasiinooperatsioonide juht Priit Pajumaa ütles žürii valikut kommenteerides, et Rosma Haridusseltsi kogemustepagas ja saavutused on märkimisväärsed. “Tegemist on väga nõutud haridusteenusega – lasteaia ukse taga on soovijate järjekord ning igal aastal kolib paar perekonda mujalt Eestist sinna kanti elama just selleks, et tuua oma laps Rosma lasteaeda või kooli. Olukorras, kus maapiirkondadest valdavalt ära kolitakse, on see oluline saavutus,” märkis Pajumaa. Ta lisas, et kuna Rosma Haridusseltsil on olemas selge arenguvisioon, otsustatigi seltsi toetada.

MTÜ Rosma Haridusselts suunab saadud toetuse uute lasteaia- ja töökohtade loomisesse, et hoogustada veelgi kohalikku arengut ning muuta waldorfpedagoogiline alusharidus Kagu-Eestis kättesaadavamaks enamate perede lastele.

Rosma Haridusseltsi juhatuse esimees Tiina Länkur ütles, et sotsiaalse ettevõtluse stipendiumil on laiem tähendus. “Kuna nõudlus waldorflasteaia teenuse järele kasvab, plaanime kodanikualgatuse korras tegutsevat lasteaeda laiendada ja stipendium annab meile selleks olulise toe. Kuid veelgi olulisem – tänu sellele saame näidata, et Eesti hariduskorralduses on võimalik positiivseid muutusi ellu viia koos tegutsedes, kaasates lisaks vanematele ja omavalitsustele ka ettevõtteid ning äriorganisatsioone,“ lausus Länkur. Loe edasi: “Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis Rosma Haridusselts

Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

Hetk mahekonverentsilt Tartus. Foto: Elen Peetsmann
Eelmisel neljapäeval Tartus toimunud konverentsi „Mahepõllumajanduse arengusuunad – teaduselt mahepõllumajandusele“ osalejad näevad vajadust kiirendada innovatsiooni mahesektoris. Sellise sõnumi edastas mahetootjatele ja teadlastele konverentsil pealoengu pidanud dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist.

„Põllumajandus, mis sõltub taastumatutest energiamahukatest ressurssidest, ei saa praegusel kujul jätkuda. Ka tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, toitained tuleb suunata ringlusesse ning vähenema peab sõltuvus välistest sisenditest,“ ütles dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist FiBL. „Et mahepõllumajandus saaks peavoolusuunaks, on vaja võrreldes tänasega oluliselt kiirendada innovatsiooni: nt efektiivsete biokontrolli meetodite arendamine kahjurite ja haiguste vastu võitlemisel, mahetootmisesse sobivate sortide aretamine saagikuse tõstmiseks jpm.“ Loe edasi: Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

75 000 võro keele mõistjat

Kuuba Rainer,
Võro instituudi direktri

Vahtsõ keeleuurmisõ näütäse, et võro keele mõistmisõ kirja pandnu inemise mõistva kõnõlda, lugõmisõ-kirotamisõga om rassõmb. Tinava sügüse saimi edimäst kõrda teedä, ku pall’o sõs om Eestin võro ja seto keele mõistjit. Minevä aasta lõpu saisuga elli Eestin jämmelt võttõn 75 000 võro keele ja 12 500 seto keele mõistjat.

Statistigaammõdi avaldõt rahvalugõmisõ-teedüs ütles külh mõnõsaa inemise jago veidemb, a näile tulõ mano arvada ka vinne ja läti imäkeelega võro ja seto keele mõistja. Säändsit eläs mi kandin jo ütsjago. Mõnõ mõistva võro vai seto kiilt eski eesti keelest parõmbalõ, a rahva ülelugõmisõ meetodi perrä näide käest seod murdõkeele küsümüst küstä es joht.

Nii et Eestin om 75 000 võro keele ja 12 500 seto keele mõistjat. Lisas ligi 10 000 mulgi ja 1300 kihnu keele mõistjat, ja tõisi viil. Kokko andsõva inämb ku 130 000 inemist rahva ülelugõmisõl teedä, et mõistva mõnd Eesti paikkundlikku kiilt vai murrõt.

Et rahva ülelugõmisõl kor’ati teedüst ka inemiisi sünnü- ja elokotussõ, niisamatõ vannusõ ja muu kotsilõ, sõs om seo uuringu perrä võimalik teedä saia, kon võro ja seto keele mõistja eläse, ku pall’o näist omma Lõuna-Eestist är kolinu, kuimuudu jagonõsõ keelemõistja vannusõ perrä ja pall’o muud. Statistigaammõt om lubanu, et säändse täpsä andmõ saias kokko tulõva aastaga edimädse poolõ seen.

Võro keele mõistjidõ suurõ arvu kotsilõ om joba mõni nimmanu, et ega periselt naid keelemõistjit nii pall’o joht olõ õi, et ütsjago inemiisi omma nigunii seod hindä kotsilõ võlssnu.

Ma olõ sõs pallõlnu kahtlõjil seletä, et kihnu ja seto keelest om Eestin jo niisama pall’o juttu olnu ku võro keelest, mille olõ õi sis kümne tuhandõ inemise hinnäst kihnu vai seto keele mõistjas võlssnu? Olõ õi ma vastussit saanu. Et hinnäst rahvalugõmisõ aigu keelemõistjas kirja pandnu inemine õks mõist seod kiilt, tuu kotsilõ and kimmüst üts vahtsõnõ uurmistüü. Loe edasi: 75 000 võro keele mõistjat