Päev: 25. oktoober 2012

Rakvere Sotsiaalabikeskuse laste päevakeskus sai kooliealiseks

Täna, 25. oktoobril täitus Rakvere Sotsiaalabikeskuse laste päevakeskusel seitsmes tegutsemisaasta. Sünnipäevakringlit ja -torti koos ühiste mängudega olid tähistama tulnud igapäevaselt päevakeskuses käivad lapsed koos abilinnapea Sven Kesleri ja Allar Aroniga. Rakvere Sotsiaalabikeskuse direktori Mairi Etverki sõnul tegutseb lastepäevakeskus sotsiaaltöö põhimõttel, kus lisaks mängimisele, meisterdamisele ja koos vaba aja veetmisele õpetatakse lastele elus toimetulekut. Tehakse süüa, kui vaja, siis ka õpitakse, korraldatakse teemapäevi ja muid ühiseid üritusi.

„Meie aastatepikkuse tegutsemise kogemuse põhjal võime öelda, et lastele mõeldud päevakeskust on väga vaja. See on koht, kuhu lapsed saavad tulla pärast kooli ja tunda end turvaliselt sotsiaaltöötajate hoole all.“Algusest peale on laste päevakeskus tegutsenud Rakvere Sotsiaalabikeskuse majas Ed. Vilde 2a, kus päevakeskus sai pärast maja remonti uued ruumid. Igapäevaselt külastab päevakeskust 30-35 last, seitsme aasta jooksul on päevakeskusest läbi käinud kaugelt üle saja lapse. Laste päevakeskus on avatud igal tööpäeval kella ühest päeval kuni seitsmeni õhtul.

Isadele pühendatakse tervisepäev

3.novembril on kõik isad ja tulevased isad oodatud Otepää Spordihoonesse isadepäevale pühendatud tervisepäevale „Terve isa“. Kavas on treening professionaalse treeneri juhendamisel ning saab tasuta kontrollida oma tervisenäitajaid.  Üritus on kõigile tasuta, osalema oodatakse kõiki praeguseid ja tulevasi isasid.

Tervisepäeva üks eestvedajatest, Otepää naistearst dr Aive Kalinina sõnas, et oma töös näeb ta pidevalt, kuidas mehe üldine tervislik seisund mõjutab naise tervist ning sellest lähtuvalt ka peresuhteid. „Selleks et rohkem tähelepanu suunata isadele igas vanuses on asjakohane rääkida vanusega kaasnevatest terviseriskidest ja nende ennetuse võimalustest,“ ütles dr Kalinina. „Tervisepäeva eesmärgiks ongi teavitada mehi eaga kaasnevatest terviseriskidest ja ennetuse võimalustest ning anda praktiline võimalus ja tasuta teenus tervise kontrolliks ja personaalseks nõustamiseks.“

Loe edasi: Isadele pühendatakse tervisepäev

Toidupanga kampaaniaga koguti rekordiline kogus toitu

Annetatud toidukaubad. Foto: Nele Hendrikson

Tuhanded inimesed, kes möödunud nädalavahetusel, 20.-21. oktoobril Toidupanga toidukogumispäevadel üle Eesti 13 kaupluses vaesuses elavatele peredele toitu annetasid, suutsid kokku koguda rekordilise 18 547 ühikut toidukaupa. Seejuures annetasid üllatuslikult heldelt toitu Järvamaa inimesed.

„See on seni parim tulemus ja suurim kogus toidukaupa, mis meil seni toidukogumispäevade ajal ühe nädalavahetuse jooksul on õnnestunud koguda,“ rõõmustab Eesti Toidupanga juht Piet Boerefijn. „Ühe osalenud poe kohta teeb see 1427 ühikut ning see on uus rekord. On näha, et inimesed tõesti soovivad Toidupanka aidata ja me oleme väga tänulikud selle abi ning usalduse eest.“ Kokku koguti kahe päevaga 18 547 ühikut toitu, kus üks ühik võib olla mistahes suurusega kaup. Kaubagruppide lõikes pandi Toidupanga kogumiskärudesse traditsiooni­liselt aga kõige enam makarone. Samuti annetati lahkelt erinevaid konserve ja purgisuppe, maiustusi ning erinevaid kuivaineid, näiteks kaerahelbed ja jahu.

Loe edasi: Toidupanga kampaaniaga koguti rekordiline kogus toitu

6. Tartu traditsioonilise tantsu festival

26.–27. oktoobril toimub Eesti Üliõpilaste Seltsi majas  (J. Tõnissoni 1) Tartu traditsioonilise tantsu festival „Eesti rahvatantsud“, mille raames korraldatakse õpitubasid, kontserte ja tantsuklubisid. Käesoleva tantsufestivali pearõhk on suunatud 18. sajandi lõpus, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Eestis levinud rahvatantsude tutvustamisele. Selle aasta rõhuasetus on vähemlevinud tantsudel ja tuntud tantsude piirkondlikel variantidel.

Festivali eesmärk on tuua rahvapärast tantsu-, laulu- ja pillimängu inimestele lähemale, muutes selle igapäevaseks osaks. Koos musitseerivad, tantsivad ja laulvad pärimusekandjad Eesti eri paikkondadest tekitavad sünergia, mis inspireerib ja taasloob hetki, nii festivali uutele osavõtjatele kui pärimusilmas viibijaile. Oluline on saavutada ja hoida eesmärki, kus isetegemine ja loomine on elu igapäevaseks osaks, mitte pelgalt passiivne teadmine pärimuskultuuri olemasolust.

Festivali esimese päeva õhtul toimub noorteansamblite rahvamuusikakontsert. Festivali teisel päeval tähistatakse folklooriansambli Sinimaniseele 15. sünnipäeva kontserdiga, kus lisaks Sinimaniseelele esinevad pärimusekandjatest endised ja praegused Sinimaniseele liikmed oma ansamblitega. Külalisena astub kontserdil üles folklooriansambel Kihnumua.

Loe edasi: 6. Tartu traditsioonilise tantsu festival

Natura toetusmeetme jätkumist peetakse hädavajalikuks

Põllumajandusministeerium on teinud uue maaelu arengukava 2014-2020 (MAK 2020) koostamise raames ettepaneku jätta uue perioodi meetmete seast välja Natura 2000 aladel asuvate erametsade ja põllumaade toetamine. Ministeerium sooviks edaspidi katta nimetatud toetused riigieelarvest, kuid ei ole selgitanud, kuidas lisaraha selleks leitakse. Eesti Erametsaliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Kotkaklubi pöördusid Vabariigi Valitsuse poole, et põhjendada Natura 2000 toetuse jätkumist ka tulevikus.

Valitsuse liikmetele saadetud märgukirjas rõhutavad organisatsioonid, et kui Põllumajandusministeeriumi idee saab teoks, siis ei jää planeeritavasse maaelu arengukavasse enam ühtegi metsandusega seotud keskkonnameedet. 2012. aastal heaks kiidetud Looduskaitse arengukava samas rõhutab vajadust jätkata Natura 2000 aladel (nii põllu- kui ka erametsamaal) toetuse maksmist. Valitsuse poole pöördunud organisatsioonid leiavad, et siseriiklike vahendite kasutamine ei anna toetuste jätkumise ega loodusväärtuste kaitse osas mingit kindlust.

Loe edasi: Natura toetusmeetme jätkumist peetakse hädavajalikuks

Suur käsitööpäev Vääna Külakojas

Laupäeval, 27. oktoobril, toimub Vääna Külakojas suur käsitööpäev. Käsitööpäeva raames saab osaleda erinevates õpitubades (viltimine, taaskasutus, ehted jne). Kohtade arv töötubades on piiratud, vajalik on eelregistreerimine.
Käsitööpäev kestab 11.00 kuni 16.00 ning külakoja uksed on avatud kõigile huvilistele.

Loe edasi: Suur käsitööpäev Vääna Külakojas

Keskkonnaõiguse Keskusel valmis abistav juhend otsuste tegemisel osalemiseks

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) avalikustas täna oma kodulehel juhendi, mille abil saavad kodanikud senisest hõlpsamini enda elukeskkonda puudutavate otsuste tegemisel kaasa lüüa. Juhendisse on koondatud erinevate osalemist võimaldavate protsesside – planeeringute ja keskkonnalubade menetluste – selgitused. Ühtlasi sisaldab juhend ka soovitusi ja näpunäiteid, kuidas ja millal nendes elukeskkonda kujundavates protsessides osaleda ning kust tarvidusel täiendavat informatsiooni saada.

KÕKi juhatuse liige Kärt Vaarmari tõi välja, et juhend on koostatud lähtuvalt seni ilmnenud vajadusest juhtnööride järele, mis võimaldaks juriidilises rägastikus paremini orienteeruda, kuid samuti soovist suurendada inimeste teadlikkust osalemisvõimaluste kohta. “Juhendi üks eesmärk on anda inimestele selgelt märku, et neil on õigus oma elukeskkonda puudutavate küsimuste otsustamisel osaleda ning et õigeaegne osalemine otsuste tegemisel on oluline,” selgitas Vaarmari. “Me kõik saame kaasa rääkida, milline näeb tulevikus välja meie kodutänav, -linn või -maa, see ei ole vaid arendajate ja poliitikute otsustada.”

Vastvalminud juhendit ning osalemise võimalusi tutvustatakse lähemalt novembris ja detsembris Eesti eri paigus toimuvatel infopäevadel. Täpsem teave infopäevade kohta ilmub KÕKi veebilehel. Ühtlasi pakub KÕK Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud kampaania “Oska osaleda” raames kuni tuleva aasta märtsini tasuta õigusalast nõu ja toetust. Täiendavat infot ning tasuta õigusabi taotlemise vormi leiab aadressilt: www.k6k.ee/tegevused

“Oska osaleda” kampaania käigus valminud elektroonilise osalusjuhendi leiab : www.k6k.ee/oskaosaleda.

Pikakannu teatrilembesed lapsed tõid koju eripreemiaid

Kundas toimuval “Väikese lava” festivalil 19.-20. oktoobril osalesid kolmandat aastat järjest ka Pikakannu lapsed. Seekord juhendaja Kadi Kronbergi kirjutatud lavastusega “Ull Jaak ehk küll on häda kui pea on mäda”. Kaks päeva toimunud festivalist võtsid osa üle 20 näitetrupi kogu Eestist.

Kiita said kõik osalejad, kuid Pikakannu lapsed tõid koju 3 eripreemiat: Kristjan Leonov – Jaagu rolli eest, Gerly Reilson – Sõgesiku Aino rolli eest ja Mia Tamra – kassi rolli eest. Samuti sai eripreemia juhendaja Kadi Kronberg. “Väikse Lava” festivalil on tore ja lapsesõbralik auhindade jagamise süsteem: 3 etendust saavad Väikse Karu auhinna ja 3 eriti tublit etendust saavad Suure Karu auhinna. Pikakannu lapsed said seekord Suure Karu.

Bibliotheca Baltica sümpoosion keskendub teadlastele

Bibliotheca Baltica 11. sümpoosion toob 25.-26. oktoobril Tallinnasse Rahvusraamatukokku Balti mere äärsete raamatukogude esindajad. Seekord arutletakse, kuidas kiiresti muutuval infomaastikul paremini teadlaste vajadusi rahuldada. Algav 11. sümpoosion toob Eesti Rahvusraamatukokku 80 spetsialisti organisatsiooni liikmesriikidest.  Ürituse töökeel on inglise keel, korraldajaiks Bibliotheca Baltica ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Sümpoosioni teema on “Raamatukogudelt teadlastele: teenuste areng muutuvas ajas Balti mere äärsete riikide kogemuste põhjal” ja peaesinejaks Klaus Tochtermann Kieli Ülikoolist. Teised ettekanded tulevad Euroopa tuntud mäluasutustest ja ülikoolidest: Venemaa Rahvusraamatukogu, Herder-Institut Magdeburgis, Greifswaldi Ülikool, Soome Rahvusraamatukogu, Södertörni Ülikool, Mikolaj Koperniku Ülikooli raamatukogu Torunis, Helsingi Ülikool, Blekinge Tehnoloogiainstituut Karlskronas ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Balti mere äärsete riikide raamatukogude tippspetsialistid otsivad vastuseid küsimustele:

  • Mida ootab teadlane raamatukogult olukorras, kus internet pakub tuhandeid võimalusi teabe leidmiseks ja hindamiseks?
  • Kui hästi suudab teadusraamatukogu kasutada uusimaid e-keskkonna vahendeid, et teadlane või uurija oleks rahul tema teenustega?
  • Kas raamatukogud on valmis/võimelised tegema nn rätsepatööd teadlastele personaalsete teenuste osutamisel?

Sümpoosioni programm: www.nlib.ee

Loe edasi: Bibliotheca Baltica sümpoosion keskendub teadlastele

Eesti soovib kalanduses suuremat tähelepanu turuarendusele

Foto: Tiit Hunt

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles kohtumisel EL kalandusvoliniku Maria Damanaki ning eesistuja Küprose põllumajandusministri Sofoclis Aletrarisega, et kalandussektor peab paremini ära kasutama turu võimalusi. „Peame toetama eelkõige seda, et kalurid saaksid oma sissetuleku turult,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eesti prioriteet on eelkõige koostöö, seda nii rannapiirkondade kui tootjaühenduste näol. Samuti peame toetama turgude arendamist ning säilitama võimaluse viidata kala päritolule.“

Seeder rõhutas, et uuel finantsperioodil peab olema võimalik jätkata juba välja kujunenud koostöövormidega. „Kalandussektori edasiseks arenguks on oluline jätkata praegusel perioodil juba määratletud rannapiirkondadega,“ sõnas Seeder. „Kalanduskogukondadel peab olema tagatud võimalus rakendada eelkõige kalandussektori vajadustele suunatud strateegiaid. Seetõttu soovime, et liikmesriik võiks jätkata juba olemasolevate piirkondade ja tootjaühendustega.“

Loe edasi: Eesti soovib kalanduses suuremat tähelepanu turuarendusele

Sännas saab reedel vaadata filmi “Armastatud”

Reedel, 26. oktoobril algusega 19.00 on kõigil võimalus osa saada järjekordsest Europe Direct Võru teabekeskuse korraldatud filmiõhtust Sänna Kultuurimõisas. Euroopa väärtfilmiõhtute sarja kaheksanda filmina linastub Tšehhi Vabariigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia koostöös valminud prantslaslik mammutmuusikal „Armastatud“ (2011).

Loe rohkem infot filmi kohta: http://www.facebook.com/events/364926680260500/
Vaata treilerit: https://www.kino.ee/Event/2014/

Film on prantsuse keeles eesti keelsete subtiitritega.

Ootame filmi vaatama kõiki, kellele meeldib suurel ekraanil näha värve, tundeid, ilusaid inimesi, naerda ja pisut pisaraid valada. Ja nautida seksikat muusikat. Filmiõhtu on kõigile külastajatele tasuta. Toetavad Euroopa Komisjon, Riigikantselei ning Võru Maavalitsus.

Nagu juba traditsiooniks saanud, on kaks tundi enne filmi algust avatud Sänna Mõisapood. Tule naudi mõnusat seltskonda ja puhast toidukaupa.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Võro-Seto tähtraamatut saa Lindora laadust

Lindora laadu aos (28.10.) saa valmis Võro-Seto tähtraamat, Võro selts and juttõ ja piltega kallendrivihku vällä 25. kõrda.

2013. aastaga pääle mõtõldust tähtraamatust saa nigu iks teedüst võro ja seto pühhi, tunnõtuidõ võrokõisi ja setodõ sünnüpäivi ni rahvakallendri tähtpäivi kotsilõ.

Pajuste Viire kirotas tuust, kuis käve Rõugõlõ muistidsõ tarõ ehitämine, juttu om seto käsitüümeistrist Lillmaa Terjest, Eichenbaumi Külli kirotas kõomahla korjamisõst ja joogis tarvitamisõst, Raudoja Ahto setokõisi vannamuudu värehtiist ja Kalkuna Andreas tuust, kuis tä Tsiberi setokõisil külän käve. Guerrin’ Triinu ja Karu Kadri omma pandnu kokko söögikaardi Võromaa vannost söögest.

Viil saa tähtraamatust lukõ Kauksi Ülle, Trummi Riina, Antoni Annika, Jüvä Sulõvi ja Schultzi Uno luulõtuisi.

Tähtraamadu pand’ kokko Reimanni Nele, pildi tekk’ Margna Epp.

Uma Leht

Vanna ehitüskunsti opma

Vanaajamaja oppuisi kõrraldaja Uusi Andres. Foto: Uma Leht
Vanast Mooste mõisa kuivusõst om saanu Vanaajamaja koolituskeskus, kon opatas nii palktarõ ragomist ku muud vanna ehitüskunsti.

Vanaajamaja kuts õkva parhilla opma palkmaja ragomist ja maakivvest müürü tegemist. Vahtsõl aastal tulõ puust vahtvärgi tegemise kursus, viil tetäs ütepäävätsit samblõ vai kõotoho pruukmisõ oppuisi.

«Ku mõnõl inemisel om vällä pakku väiku aidakõnõ vai sannakõnõ, saanu opada ka palkõ vaihtamist – tetä vana huunõ kõrdategemise kursusõ,» kõnõl’ Vanaajamaja oppuisi kõrraldaja Uusi Andres. «Säänest palgitüü oppamisõs paslikku, mitte väega laonut hoonõt om peris rassõ löüdä.»

MTÜ Vanaajamaja tege aastan umbõs neli vanaperälidse ehitüstüü kursust, ütele kursusõlõ om paras võtta kuus opilast.

Uusi Andres ütel’, et huvilidsõ omma mitmõsugumadsõ. Üts punt om ilma tüüldä inemise – Töötukassa mass oppusõ kinni. Neo omma puutüü-huvilidsõ, kiä märgotasõ uma ettevõttõ tegemise pääle. Vanaperädse ehitüse ettevõttõ luuminõ ei nõvva suurõ raha sissepandmist. «Ku inemisel om joba määnegi mõistminõ, julgus, väiku praktika uma vai tutva inemise maja pääl, sis lasku kävvü,» julgust’ Uusi Andres. «Tüüriistu piät hankma õnnõ paari tuhandõ euro iist.»
Loe edasi: Vanna ehitüskunsti opma