6 juuli 2012 Archives

Kunstiajalugu läbi fotolavastuste

Alates 9. juulist Võru Linnagaleriis teatraalne fotoseiklus läbi kunstiajaloo – näitus “Armastusega, End(l)ale”. Endla teatri 100. juubeli puhul lavastas näitleja Kaili Viidas koos Endla trupi ja tehnilise meeskonnaga 29 maailma kunstiajalukku kuuluvat maali.

Näituse fotograaf on Kalle Veesaar. Maalide lavastamiseks vajalikud erinevad interjöörid loodi Endla teatri lavadel. Teatri laoruumidest otsiti välja aastatega kogunenud ja unustatud kostüüme, dekoratsioone ja rekvisiite, mida taaskasutati ja ümber töödeldi.

Spetsiifiliste detailide loomisel aitasid kaasa Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia butafoori eriala üliõpilased. Kõik näituse fotod on trükitud ainueksemplaridena ning käsitsi valmistatud raamides, mis valmisid koostöös Pärnumaa Kutsehariduskeskuse puutöö õpikojaga. Loe edasi: Kunstiajalugu läbi fotolavastuste

Äksis peetakse homme XX kihelkonnapäeva

Homme laupäeval Tabivere vallas Äksis toimuval XX kihelkonnapäeval võisteldakse esmakordselt kiikumises “Äksi võll”, samuti kiiruse ja lõnga kerimises. Sündmuse lõpus mängib Komöödiateater Andrus Kivirähki näidentit “Meri ja Orav”.

Jõgeva-Tartu maantee ääres Äksi Andrease kiriku ja Äksi motelli ümbruses toimuval kihelkonnapäeval on seni populaarseim spordisündmus olnud kiviviskevõistlus “Äksi äss”, mille korraldamisidee algatas tuntud ühiskonnategelane ja spordimees Ants Paju. Idee tuli sellest, et Saadjärve ääres võistles koos vendadega kiviviskamises ka Kalevipoeg ja teenis parima tulemusega välja kuningaks saamise.

Juubelinumbriga kihelkonnapäeval korraldatakse aga esmakordselt kaks võistlust. “Leader-rahade toetusel muretsetud külaliik võimaldab läbi viia kiikumisvõistlust “Äksi võll”,” ütles üks korraldajaid Tarmo Raudsepp. “Äksis asuv villababrik võimaldab aga osalejatel proovida kiirust ja osavust lõnga vihust kerra kerimisel.” Äksi motelli koostööpartner Vudila mängumaa toob kohale lastele batuudi.

Kihelkonnapäeval esinevad paikkonna isetegevuslased. Õhtutundidel etendab Komöödiateater Andrus Kivirähki näidendit “Meri ja Orav”, kus peaosades on Egon Nuter ja Andrus Vaarik.

20 aastat tagasi tekkis idee Äksi kihelkonnapäeva korraldamiseks kohalikul elanikul ja kultuurielu edendajal Aune Sepal ja taasiseseisvunud Eesti ühtedel esimestel ettevõtjatel Kalev ja Marje Raudseppal, kes on turismiettevõtte Äksi motell rajajad. Omaaegsest tippjalgratturist ja tuntud jalgrattatreenerist pereisa ja usin pereema löövad organiseermisel kaasa nüüdki, kuid suurema vaeva nägemise au on nad üle andnud ettevõtlikele poegadele Tarmo ja Priit Raudsepale

Kihelkonnapäev algab Äksis kell 12.

Jaan Lukas

Pühapäeval toimub Fuji Rakke rattamaraton

Caspar Austa Rakke rajal 2011. Foto: Jaanus Ree

Eeloleval pühapäeval, 8. juulil antakse start Samsung Estonian Cuprattamaratonide sarja neljandale etapile Fuji Rakke Rattamaratonile. Kesk-Eestis Pandivere kõrgustikul ja Emumäel kulgeva 59-kilomeetrise põhisõidu start antakse Rakke Linnamäe staadionil pühapäeval kell 12:00. Gutta lastesõidud algavad sealsamas kell 12:10 ning 37 kilomeetri pikkusele AXA poolmaratonile lähetatakse osalejad kell 13:00. Gutta lastesõitudes osalemine on kõigile lastele tasuta.

Fuji Rakke Rattamaratoni peakorraldaja Enno Eilo sõnul on rajale võrreldes varasemate aastatega lisatud rajameistri poolt ka mitmeid täiesti uusi lõike. “Kokku ootab põhisõidu trassil võistlejaid neli joogipunkti ning lisaks üllatuspunkt Emumäel, mis on mõeldud eelkõige nendele osalejatele, kelle jaoks ei ole esmatähtis mitte niivõrd raja läbimise kiirus, kui rõõm ja nauding üheskoos looduses rattaga liikumisest,” ütles Eilo.

Raja raskeim osa jääb 18-27 kilomeetri vahele kui ratturid jõuavad Emumäele. Premium7 vahefiniš, kus võistluse neli liidrit teenivad preemiapunkte asub raja 22. kilomeetril ning Everesti kiirenduslõik, kus fikseeritakse 800-meetrisel rajalõigul kõigi osalejate läbimise aeg, algab kolm kilomeetrit pärast seda. Raja 49-ndal kilomeetril ootab rattureid veetakistus. Loe edasi: Pühapäeval toimub Fuji Rakke rattamaraton

Virumaa suurim fotokonkurss „Ilus oled, Virumaa!“

Foto: Triin Õim — Foto eelmise aasta konkursilt, autoriks Triin Õim

Juba teist korda korraldavad Viru Keemia Grupp AS (VKG) ja Jõhvi Kontserdimaja (JKM) Virumaale ja siinsetele inimestele pühendatud fotokonkursi. Algatuse eesmärgiks on propageerida Virumaa ilu ja selle omanäolist rolli Eesti riigi elus. Seega on suvel Virumaad avastama tulles kindlasti vaja kaasa võtta fotoaparaat!

Konkursile esitatud pildid peavad olema tehtud konkursi perioodil 20. veebruar – 1. november 2012 Ida- või Lääne-Virumaal ning teemadeks on sellel korral:

* Põnev ja sündmusterikas Virumaa – reportaažfotod;
* Kontrastiderikas Virumaa –Virumaa omanäolisust kajastavad fotod;
* Virumaa inimesed – portreefoto kategooria, kus piltide juurde on oodatud ka lühilood pildistatud inimestest;
* Virumaa on imeline – loodusfotod, mis toovad esile Virumaa ilu ja mitmekesisust.

Konkursi žüriisse kuuluvad: Evelin Ilves, ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev, Jõhvi Kontserdimaja direktor Piia Tamm, disainer ja fotograaf Oliver Oberg, fotograaf Matti Kämärä ning üks 2011. aasta konkursi võitjatest, fotograaf Karel Kravik. Žürii esimeheks on Kaupo Kikkas.

Eelmise aasta fotod ja täpsem info konkursi kohta: http://www.vkgsoojus.ee/konkurss/tutvustus

Ruhnus on tulemas suvelaat

Aeg on sealmaal, et saab hakata tegema ettevalmistusi üheteistkümnendat korda toimuva suvelaada jaoks. Aset leiab see 14. juulil, algusega kell 11. Kohalikud teavad, millega laadal kaubeldakse.

Teistele huvilistele teadmiseks, et Ruhnu suvelaadal kaubeldakse omavalmistatud suveniiridega, toitudega, käsitööga ja muu sellisega. Näiteks naela otsa torgatud parmudega spekuleerimine ei ole midagi erilist. Sellel aastal esineb laadal rahvatantsugrupp Riikarid Järvamaalt.

Elektrilevi hakkab kliente riketest SMSiga teavitama

Tänasest käivitas võrguettevõtja Elektrilevi teenuse, millega hakkab kliente elektririkkest ja selle eeldatavast lõpuajast mobiilisõnumiga teavitama. Uus teavitusviis laieneb ligikaudu 330 000 Elektrilevi kodukliendile üle Eesti. Teenuse piirkonnast jääb esialgu välja Tallinn, kus keerulisema elektrivõrgu tõttu plaanitakse lahendus välja arendada järgmises etapis.

„SMS-teavitus on klientidele igapäevaselt mugav, kuid eriti suurt abi näeme sellest tormiolukordades. Siis on rikketelefon ülekoormatud ja inimesed ootavad infot oluliselt kiiremini, kui seda seni pakkuda oleme suutnud,“ ütles Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere. Loe edasi: Elektrilevi hakkab kliente riketest SMSiga teavitama

7 linna muusika 2012 alustab

Täna alustav festival “7 linna muusika” ühendab põnevate kontsertide abil Ida-Virumaa ühtseks kultuuriliseks tervikuks. 14. korda toimuv festival viib kuulajad põnevatele maastikele nii muusikalises kui ka geograafilises mõttes.

Algsest ideest korraldada 7 kontserti seitsmel järjestikusel päeval seitsmes Ida-Virumaa linnas on tänu koostööle kohalike omavalitsustega arenenud palju mahukam festival. Tänavu tuuakse kuulajateni 17 suvist kontserti Ida-Virumaa linnades ning looduskaunites paikades. Festivali peakorraldaja, Jõhvi kontserdimaja direktori Piia Tamme sõnul on just koostöö kohalike omavalitsustega viimastel aastatel olnud “7 linna muusika” peamiseks käivitavaks jõuks. Loe edasi: 7 linna muusika 2012 alustab

Filatelistlik näitus Haapsalus

Järgmisel reedel, 13. juulil kell 11 avatakse Haapsalus filatelistlik näitus ESTONIA 2012. Näitus leiab aset Eesti Raudteemuuseumis ja on pühendatud Keila-Haapsalu raudteelõigu rajamise ukaasi allakirjutamise 110. aastapäevale. Näitus toimub koostöös Eesti Raudteemuuseumiga ja Haapsalu linnavalitsusega.

Näitusel saab näiteks näha ebatavalisi marke, Eesti ajutisi lahendusi postmarkide asemel 1991. aastal, kahte raudteeposti kogu, Olümpiamängude jalgpalliajalugu ning vanu pilte-fotosid Tallinna raekoja platsist ja vanast kuurortlinnast Haapsalust ning palju muudki. Näitus jääb avatuks kolmeks päevaks. Näituse esimesel päeval on kasutusel eritempel. Näitus toimub aadressil Haapsalu raudteejaam, Raudtee 2.

Seeniortantsu suvekool

1. ja 2. augustil toimub seeniortantsu suvekool Pikakannul, kuhu oodatakse seeniortantsu juhendajaid küladest ja valdadest, et õppida uusi liikumis- ja toolitantse. Igasugune tants annab eakatele inimestele elurõõmsuse ja toetab nende head tervist. Suvekoolist osavõtnud saavad tantse edasi õpetada oma
kodukohas.

Täpsem info: Astrid Hurt vppk@hot.ee 53933109

Rattaretk „Tahan sõita ohutult!“ sõidab sel aastal Viljandi-, Valga- ja Pärnumaal

Juba kaheteistkümnendat aastat järjest korraldavad Eesti Post, Politsei- ja Piirivalveamet, Falck Autoabi, Coca-Cola Hellenic ja Regio ühist rattaretke, et teadvustada rattaga ohutult liiklemist ja liikluskeerises toimetulemist. Kaheteistkümne aasta jooksul on Maanteeameti andmete kohaselt hukkunud liikluses 166 jalgratturit.

Ohutut liiklemist propageeriv ühisüritus „Tahan sõita ohutult!” toimub sel aastal 6.–7. juulil, retkele stardib ligemale sada ratturit. Tänavu sõidetakse umbes 200 kilomeetrit Viljandi-, Valga- ja Pärnumaa teedel, kogu teekonna vältel külastatakse kohalikke postkontoreid, piirivalvekordoneid ja tehakse koostööd Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega. Heaks tavaks on saanud, et iga läbitava omavalitsuse territooriumil sõidavad retke kaasa kohaliku võimu esindajad. Retk algas täna ennelõunal kell 11 Viljandist ning retke avas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Rattaretk „Tahan sõita ohutult!“ sõidab sel aastal Viljandi-, Valga- ja Pärnumaal

Jätkub vägikaikavedu Pikakannu kooli ümber

Pikakannu pärimuskooli eestvedajaks on Ave Tamra. Foto: FB

13. juulil algusega kell 16.00 toimuvad Võrumaal Pikakannul mõttetalgud teemal “Kuidas Pikakannul koolielu jätkub?”. Lasva Vallavolikogu andis pärast Pikakannu Põhikooli sulgemise otsust garantii, et kinnistu koos ajaloolise koolihoonega antakse rendile sealsamas juba 12 aastat tegutsenud MTÜ-le Pikakannu Kooli Areng. Nüüd soovib Lasva vald tühistada oma rendile andmise garantii otsuse.

Enamus 1700 elanikuga valla rahva esindajatest ei saa aru, et sellega teevad nad reaalseid takistusi kodanikuühiskonna arengule, piiravad rahva vaba tahte elluviimist ning tõmbavad kogu piirkonnale negatiivset tähelepanu.

Lapsevanematest ja kogukonna liikmetest koosnev MTÜ otsustas asutada Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse, millel on 4 allüksust: lastehoid (tegutseb samal kinnistul asuvas Seltsimajas juba kaks aastat), 6-klassiline kool, huvikool ja abiteenistus. Haridus-ja teadusministeerium väljastas mõlemale koolile tegevusloa.

Ajendatuna siirast soovist lahendada kogukonna ja kohaliku omavalitsuse konflikt, toimuvad Pikakannul 13. juulil algusega kell 16.00 mõttetalgud “Kuidas Pikakannul koolielu jätkub?”. Oodatud on kõik, kellele on oluline ühe maapiirkonna ellujäämine. Kõik kes kohale tulevad, on oodatud, sest nad hoolivad Pikakannu koolielu tulevikust. Arutelude aluseks ongi hoolimine. Nõnda kogutud mõtted on Lasva valla volikogule abiks hooliva otsuse tegemisel. Arutelu juhib Mikk Sarv Tohkri küla Ilmamäe talust.

Allikas: Ave Tamra, Pikakannu Pärimuskultuuri keskuse projektijuht, www.pikakannu.ee

Algamas on mahepõllumajanduse ajastu

mahetoit1 — Uuringute kohaselt on mahetootmise energiakulu keskmiselt 50% väiksem kui intensiivpõllumajanduses.

Toidutootmist ootavad kogu maailmas ees suured muutused. Intensiivpõllumajandus, mis kasutab enamjaolt taastumatuid ressursse, seisab teadlaste hinnangul lähikümnenditel tõsiste probleemide ees. Lahendused, mille poole on erinevatel põhjustel sunnitud liikuma kogu maailma toidutootjad, peituvad mahepõllumajanduse põhimõtetes. Miks?

Eesmärgiga saada võimalikult suurt saaki, põhineb tänapäevane taimekasvatus sünteetilistel mineraalväetistel (lämmastik, fosfor ja kaalium) ning taimekaitsevahenditel ehk pestitsiididel. Nende tootmine on aga energiamahukas ja tugineb taastumatutele loodusvaradele. Seega ei kujuta lähenev taastumatute ressursside nappus probleemi mitte ainult põllutöömasinate kütuste mõttes, vaid on nii toidutootmises kui ka laiemalt seotud kõikide tänaste kasutatavate ressurssidega.

Euroopa Liidus kulub igal aastal umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid. Selle hulka kuuluvad nii putukate, haiguste kui ka umbrohu tõrjevahendid. Lisaks pestitsiidide sattumisele keskkonda ning jääkide esinemisele toidus ja söödas on oluline ka ressursikasutus nende tootmisel. Rääkimata mõjust, mida nimetatud mürgid põhjustavad inimeste tervisele.

Lämmastikväetiste tootmiseks vajatakse suures mahus fossiilseid kütuseid (enamasti maagaasi), taimetoitainetest on just lämmastiku tootmine kõige energiamahukam. Fosforit ja kaaliumit kaevandatakse ning tegu on taastumatute loodusvaradega. Nii kaevandamine kui ka edasine töötlemisprotsess vajavad arvestatavas koguses energiat. Loe edasi: Algamas on mahepõllumajanduse ajastu