19. mail kella 11- 15 toimub Pärnus Steineri aias raamatulaat. (Steineri aed asub Maarja-Magdaleena gildi maja ees).
Selle raames toimub ka Pärnu n-n punkluule kogumiku “Sõnaga näkku” esitlus.
Raamatus on esitletud järgmiste autorite looming: (:)kivisildnik, Papa, Fil, Kaupo Meiel, Tõnu Kann, Annika Lainela, Evelin Laanesaar, Mait Karukäpp, Albert Marginal, Belka, Za-za, Ulakas Tähesõdalane ja Margit Peterson.
Peaesinejaks Contra.
Eesti Kodukaitse Ajaloo selts koostöös Tallinna kultuuriväärtuste ameti, Tallinna kesklinna valitsuse, Tallinna spordi- ja noorsooameti ja Tallinna munitsipaalpolitsei ametiga korraldas teisipäeval, Tallinna päeval teatejooksu “Toompea 18.45”, millega tähistati Eesti kodukaitse moodustamise aastapäeva.
15. mail 2012 möödus 22 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsust. Halvema hoidsid ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale
appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejaid taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma. Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamiseks luua organisatsioon Eesti kodukaitse.
Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu “Toompea 18.45”. Kahjuks katkes traditsioon peale kodukaitse organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal. Tänavu traditsioon taastati ja vaatamata jahedale ilmale saabus võistlusele enamik varem registreerunud osavõtjaid.
Võistlustrass oli linnajooksuks huvitav ja samas raske. Esimene etapp algas Kiek in de Köki juurest mööda Falgi teed kuni Šnelli tiigini, teine vahetus jooksis paralleelselt Šnelli tiigiga ja 3. etapp kulges Šnelli tiigi lõpust mööda Nunne tänavat Pika jala tõusuni. Kõige raskem, ligi 700 meetrit pikk ja Toompeale suunduv trass sai osaks “ankrumeestele”. Nemad jooksid mööda Pika Jala tõusust Lossi platsile ja finišeerusid Komandandi teel.
Naistest võitis esikoha politsei- ja piirivalve ameti võistkond, teiseks tuli Saue linna naiskond ja kolmandaks Sisekaitse akadeemia. Meestest osutus parimaks Sisekaitse akadeemia, teise tulemuse saavutas politsei- ja piirivalve ameti ning kolmanda Eesti Päevalehe võistkond. Kõiki esimesele kolmele kohale tulnud võistkondade liikmeid autasustati medalite ja diplomitega ning esikohale tulnud võistkonnad said aastaks hoiule rändkarika.
Kohtumiseni 15. mail 2013.
Aadu Jõgiaas, Eesti Kodukaitse Ajaloo seltsi juhatuse liige
Teisipäeval, 22. mail kell 16 esitletakse TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses Lossi 3-134 ja liivi aabitsat ja avatakse liivi kunsti näitus.
Liivi kunsti näitusel saab vaadata ja osta kolme liivi kunstniku Baiba Dambergi (sündinud 1957 Sîkrõgis), Valt Ernðtreiti (sündinud 1974 Riias) ja Lilita Lîce (sündinud 1948 Riias) töid: akvarelle, graafikaid ja siidimaalinguid.
Ühes näituse avamisega toimub emakeele seltsi ja Lîvõ Kultûr sidâm (liivi kultuuri keskuse) koostöös valminud liivi aabitsa “Elav sõna. Aabits ja lugemik” esitlus. Aabitsa käsikiri valmis juba 1938. aasta paiku, kuid ilmavalgust nägi see töödeldud ning eesti ja läti koolilaste joonistustega täiendatud kujul alles möödunud aasta lõpus. Lisaks täielikult liivikeelsele aabitsale on valminud ka tõlkevahend, millest leiab kõikide aabitsatekstide tõlked.
Näitus jääb avatuks 23. mai õhtuni. Ootame kõiki!
Lisainfo: Triin Iva, tel 737 5422 või triin.iva@ut.ee
Tūoiznapǟvan, 22. mais kīela 16
TI Jedāl-Ēsti kīel ja kultūr tuņšlimizsidāms Līvõ kuņšt nägțimi ja līvõd ābēd vāldiž tiemi.
Līvõ kuņšt nägțimizõs āt nǟdõb ja vȯstõb kuolm līvõ kuņštnikā Baiba Damberg (sindõn 1957 Sīkrõgs), Valt Ernštreit (sindõn 1974 Rīgõs) ja Lilita Līce (sindõn 1948 Rīgõs) tīed: akvareld, grafikad ja zīdõmōļtõkst. Loe edasi: Tartus esitletakse liivi aabitsat ja
avatakse liivi kunsti näitus
19. mail toimub taas üle-eestiline muuseumiöö ning sajad muuseumid ja mäluasutused avavad uksed tasuta külastuseks kella 18-23.
Eesti muuseumiühingu eestvõttsel toimuv muuseumiöö on seekord pühendatud 100. aastasele Eesti filmile, samuti 35. korda peetavale rahvusvahelisele muuseumipäevale ning rahvusvahelise muuseumide nõukogu (ICOM) Eesti rahvuskomitee 20. aastapäevale.
Viljandi linnas on avatud Viljandi muuseum ja Kondase keskus. Viljandimaal on avatud Heimtali muuseum, heliloojate Kappide majamuuseum Suure-Jaanis, Mart Saare majamuuseum Hüpassaares ning Mõisaküla muuseum. Kõigis neis pakutakse muuseumiöö teemast lähtuvat programmi.
Viljandimaa muuseumiöö täpsem kava on Viljandi muuseumi kodulehel.
Muuseumid on tasuta avatud ka rahvusvahelisel muuseumipäeval, 18. mail ning lastekaitsepäeval, 1. juunil, mil tasuta on avatud Viljandi muuseum, Kondase keskus ja Vana veetorn. 1. juunil kell 11 algab Viljandi muuseumi hoovis lastehommik.
Kinobuss otsib (filmi)kultuurihuvilisi aktiivseid inimesi üle Eesti, kes on valmis oma kodukohas kinokultuuri elavdama või keda see idee vähemasti esialgu kõnetab.
Kinobussi tegevuseks on filmihariduse ja kinokultuuri arendamine üle Eesti. Paljudes piirkondades aga on kinotraditsioon kadunud või kadumas – Kinobuss tahab selle tagasi tuua! Tegelikult on neid inimesi palju, kes leiavad, et kodukohas võiks rohkem teha olla. Miks siis mitte haarata mõttest ning alustada oma kodanikukinoga.
Suure huviga ootab Kinobuss tagasisidet aktiivsetelt inimestelt ja kohalikelt omavalitsustelt, kes on oma kodukohas valmis niisugusele üritusele õla alla panema ja kutsuma kohalikud kokku filmi vaatama, silmaringi laiendama ja mõtteid vahetama.
Anna endast märku kirjutades info@kinobuss.ee või helistades 5284 710.
Martiina Putnik
19. mai hilisõhtul toimub hilisõhtune eksurss koos laulude ja loitsudega Raadi mõisapargist ERMi uue maja ehitusplatsile. Retke juhivad Ülo Siimets ja Mikk Sarv, kogunetakse Raadi mõisa peavärava juures kell 21.
Retke juhid kutsuvad osalema: “Tulge appi ERMi uuele majale hingamist ja jõudu looma!”
Lisainfo: Mikk Sarv 55577795
Ühtne sümboolika tugevdab identiteeti. Võrokestele on vaja oma lippu, mida suuremate sündmuste puhul, näiteks Umal Pidol või Kaika Suveülikoolis masti tõmmata. Lipupildiga saab märkida võrokeelset teksti Internetis, seda saab kasutada rinnamärkide ja aukirjade peal.
Et leida lipp, mida võrokesed omaks peavad, korraldab Võro Selts VKKF võrokeste lipu konkursi.
Igaüks võib esitada sügiseseks pööripäevaks (22.09.2012) enda arvates sobivaima lipukavandi. Nende seast valib komisjon välja 2-4 kõige paremat tööd, mille hulgast rahvas valib võrokeste lipu. Rahvahääletusele minevate tööde autorid saavad rahalise auhinna. Konkursi auhinnafond on 500 eurot.
Väljavalitud lipp on kõigile võrokestele vabaks kasutamiseks ja tuleb esimesele suurele väljanäitamisele kolmandal Umal Pidol 1. juunil 2013 Võrus Kubija laululaval.
Konkursi tingimusi saab lugeda Internetis kodulehelt www.voroselts.ee.
Konkursi korraldamist toetab Vana Võrumaa kultuuriprogramm.
17. juunil toimub Soomes Tamperes kolmas Soome-Eesti tantsupidu “Velisinfonia/ Vennassümfoonia”.
Peol osaleb 5000 tantsijat, pillimängijat ja lauljat, neist pooled Eestist.
„Vennassümfoonia“ on tantsulavastus kahest rahvast ja kõneleb sellest, kuidas keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kangete meeste kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahel. Koos leitakse, et kahel rahval on palju ühist – armastus oma maa ja mere vastu, ilusad naised, mehised mehed, kuum saun ja palju sarnaseid sõnu. Sünnib arusaam, et kahe kauni maa inimesed peavad kuuluma ühte, moodustades koos karge Põhjamaa rahva.
”Vennassümfoonia” lavastajad ja peo kunstilised juhid on Petri Kauppinen Soomest ja Kalev Järvela Eestist, kunstnik Minna Kauhanen Soomest.
Peo Eesti osa liigijuhtideks on Helen Reimand (3.-4. klasside rühmad), Mall Järvela (noorte segarühmad), Agne Kurrikoff-Herman (naisrühmad) ja Maido Saar (segarühmad), pealavastaja assistendid Kadri Tiis, Kristiina Kapper ning Rauno Zubko.
Soome-Eesti III tantsupeo korraldavad Folklore Suomi Finland ry ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Koostööd teevad ka Eesti Rahvatantsukeskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Suomen Nuorisoseurojen Liitto.
I Soome-Eesti ühine tantsupidu toimus 2000. aastal Helsinkis ja II Eesti-Soome ühine tantsupidu 2005.aastal Tartus.
