Noori oodatakse konverentsile “Noored? Meedias? Eestis?”

Neljapäeval, 20. oktoobril toimub Tallinna Botaanikaaia palmimaja konverentsisaalis meediasuhtlusest huvitatud noortele suunatud konverents. Päeva jooksul räägitakse üle meediasuhtluse põhitõed, sotsiaalmeedia võlud ja valud ning uuritakse ühes ajakirjanikega, mismoodi siis ikkagi noorteühendus ja niisama noor Eestis meediasse pääseb.

Avalike suhete aluseid lahkab avalikult Agu Uudelepp. Silmaringi avardamiseks tuleb Kent Raju rääkima enese ja oma organisatsiooni reklaamimisest ning sellega kaasnevatest ohtudest. Seejärel räägib sotsiaalmeedia võludest ja valudest kolmandas sektoris seda pikalt uurinud Mart Prööm Dreamgrow agentuurist. Mart võtab kaasa ka põneva kaasuse, mida töögruppides lahata.

Päeva lõpus arutatakse koos erineva taustaga ajakirjanikega, mida üks noor või noorteühendus peaks Eestis tegema, et ületada uudiskünnist.

Päeva jooksul saab ka kenasti kõhu täis, liskas hommikul ja pärastlõunal kohvitada.

Päevakava: Loe edasi: Noori oodatakse konverentsile “Noored? Meedias? Eestis?”

Rakkes peetakse visiooni ja arengu mõttetalguid

Pühapäeval, 16. oktoobril kell 12-15 peetakse Rakke gümnaasiumi õpilaskodu saalis mõttetalguid “Rakke valla Visioon ja Areng vol 2”.

Ärksaid kodanikke oodatakse jagama häid mõtteid, koguma teotahet ja rakendama väge.

Teemad:
* Rakke valla rikkused ootavad kasutamist ja eksponeerimist!
* Märgime maha järgmised sammud tegude poole!
* Arutleme, mis taga keskkonna heaolu ja inimese rahulolu!

Mõttetalguid aitab läbi viia Margo Mitt.

Viljandi vana veetorn saab täna 100aastaseks

Viljandi oli esimesi linnu Eestis, kus jõuti tänavavalgustuse, sillutatud tänavate ja kõnniteede ehitamise kõrval oma veevärgi ja kanalisatsiooni sisseseadmiseni.
Veetorni konstruktsioonide ja torustiku ehitamisega tehti algust 1911. aasta mais. 13. oktoobril ühendati veevärgi torustik 30 meetri kõrguse veetorni mahutiga. Vett pumbati torni reservuaari 134 meetri sügavusest puurkaevust, mis andis ühe tunni jooksul 1000 ämbritäit vett.

Novembri lõpuks voolas vesi veetorni mahutist linna torudesse. Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani.

Aastaid tühjalt seisnud torn lagunes ja 1996. aastal tõsteti vana veetorni puidust osa alla. Aasta hiljem algatas Viljandi Rotary klubi vana veetorni restaureerimise, et taastada linna siluett. Veetorni restaureerimiseks annetasid paljud Viljandi ettevõtted ja eraisikud. Suurima summa – 100 000 krooni annetas Torontos elav organist, koorijuht ja helilooja, Viljandi aukodanik Roman Toi. Kõikide annetajate nimed on jäädvustatud veetorni paigutatud metallist seinaplaatidel.

6. novembril 1999. aastal paigaldati oma ajaloolisele kohale tagasi torni ülemine osa.

Viljandi vana veetorn rekonstrueeriti 2001. aasta kevadeks ja avati vaatetornina, kust saab heita pilgu kogu linnale. 2002. aastal sisustas Viljandi Muuseum torni kolmel korrusel püsinäituse, mis annab ülevaate torni ehitamisest ja taastamisest ning Viljandi linna lähiajaloost.

Vana veetorn on jäänud linna sümboliks läbi aastate moodustades Jaani ja Pauluse kiriku, tuletõrjemaja ja raekoja tornidega Viljandi suurepärase linnasilueti.

Vana veetorni 100. aasta puhul on välja töötatud uus linna esindusmeene – keraamiline karikakujuline väike veetorn, mille autor on Külli Allikvee.

Allikas: Viljandi linn

Varstu saab osa filmitalgute filmi esilinastusest

11. novembril on Varstu kultuurimaja osaline suures esilinastuste ahelas, mis katab kogu Eestimaa.
Tegemist on Kinobussi Filmitalgute rahvafilmi “Täitsa lõpp” esilinastusega, mis toimub 111-s kinos.

Film on suunatud eelkõige noortele, aga ideaalis võiks esilinastusest osa saada kõik elanikud, kellel vähegi võiks olla filmihuvi. Eesmärk on populariseerida kodumaist filmikunsti ning elavdada
Eesti valdade kultuurielu ja tuua elanikud kultuurimajja.

Sänna kultuurimõisas alustab draamakursus

Novembrist alustab Sänna k tegevust draamakursus. Juhendab Helgur Rosenthal.
Esimene kohtumine toimub 25. oktoobril kell 19. Esmakohtumine on mõeldud kursuse sissejuhatavaks osaks: saab tutvuda juhendajaga, teiste kursuslastega, kursuse programmiga ning koos otsustada, mis päeviti ja mis kell kursus toimuma võiks hakata.
Lisaks sissejuhatavale kohtumisele saadakse kokku kuus korda. Toimub emotsioonide kursus (naeru/nutu treening); välketüüdid/improvisatsiooniteater; mikrofon vs hääl/avalik esinemine; ebakindluse ja stampide vältimine; isikliku kogemuse ette kandmine vs etteantud raamatu tekst; karakteri loomine (hääl+füüsiline hoiak) jne.
 
Helgur Rosenthal on lõpetanud Viljandi kultuurikolledži. Pärast lõpetamist on ta vabakutselisena osalenud erinevates projektides ning mänginud Eestis paljudes teatrites.

Tartumaal saab ka edaspidi võlanõustamist

Augustis 2010 alguse saanud projekti, mis annab  Tartu maakonnas elavatele inimestele võimaluse pöörduda tasuta nõu ja abi saamiseks võlanõustaja poole, tähtaega on pikendatud  2012. a novembri lõpuni.

Projekti eesmärk on majanduslanguse tingimustes võetud laenude või muude rahaliste kohustuste täitmisel raskustesse sattunud inimeste mitterahaline abistamine. Nagu paljude raskuste korral, on ka võlgade tekkimisel oluline probleemiga võimalikult kiiresti tegelema hakata ja mitte jääda ootama, et olukord kuidagi iseenesest laheneb. Võlanõustaja poole võiks julgelt pöörduda juba siis, kui võlad alles hakkavad tekkima – see võimaldaks ära hoida olukorra halvenemise ja võlakoormuse suurenemise.

Tartumaa elanikel, kes soovivad pöörduda võlanõustaja poole, palutakse sellest teada anda kohaliku omavalitsuse (valla) sotsiaalnõunikule või otse  MTÜ Majandamisnõustaja võlanõustajatele  e-posti aadressil majandamine@hot.ee . Nõustamine toimub kohaliku omavalitsuse ruumides.

Allikas: MTÜ Majandamisnõustaja

Vastseliina aleviku riigimaanteed läbisid uuenduskuuri

Ulatuslik tee-ehitus Vastseliina alevikus on nüüdseks seljataga. 2,56 miljoni euro eest remonditi üle kolme kilomeetri sõiduteid ning rajati sama palju jalg- ja jalgrattateid.

„Tänu tee-ehitusele paranes nii liiklusohutus kui ka -mugavus. Vana asfaltkate freesiti üles ning asendati uuega, mis muudab sõitmise alevikus märksa mugavamaks. Endised katkendlikud kõnniteed ei taganud jalgsi liiklejatele ohutut teekonda, nüüd aga ääristavad aleviku riigiteid valgustatud jalg- ja jalgrattateed,“ rääkis maanteeameti lõuna regiooni asedirektor Janar Taal.

Remonditi ligi 3,2 kilomeetrit sõiduteid ning rajati 3,5 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid. Ehitati kaks ringristmikku ja uus sild ning surnuaia juurde rajati parkla. Lisaks uuendati vee- ja kanalisatsioonitrasse ning asendati elektri õhuliinid maakaablitega, tänu millele on elektrikatkestuse oht edaspidi väiksem. Teeremondist saadud freespurust ehitati katted 11,5 kilomeetrile Võrumaa kruusateele. Nii sai tolmuvabaks tee Haanja ja Vastseliina vahel.

Remonditud riigimaanteede pidulik avamine toimub 14. oktoobril kell 13 Vastseliina aleviku uue silla juures.

Allikas: maanteeameti lõuna regioon

Uuskasutuskeskus ja SmartPOST toetasid SOS Lasteküla

Uuskasutuskeskuse ja SmartPOSTi koostöös toimunud heategevuskampaania raames saatsid head Eesti inimesed SOS Lasteküla toetuseks mitmesuguseid koolitarbeid.

Saadetud pakkidest sai midagi kooliks vajalikku iga SOS Lasteküla koolilaps. Annetati nii pliiatseid, värve, paberit kui ka jalanõusid, ranitsaid ning muid koolis vajaminevaid esemeid.

Alates augustikuust oli kõigil võimalik saata SmartPOSTi pakiautomaatide kaudu heategevuslikke postipakke Uuskasutuskeskusesse. Paki saatmine maksis 1 euro ning saatmiskulu eest annetas SmartPOST samuti SOS Lastekülale vajalikke koolitarbeid.

„Laste silmis peegeldus siiras rõõm ja ootusärevus,“ rääkis Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska pakkide üleandmisel SOS Lastekülas valitsenud meeleolu kohta. „Suur aitäh kõikidele, kes kampaaniaga
kaasa tulid ning lastele rõõmu otsustasid valmistada.“

Sel aastal juba teist korda toimunud SmartPOSTi ja Uuskasutuskeskuse ühise heategevusliku koostööprojekti eesmärk on innustada inimesi ja pakkuda kõikidele võimalust ka ise käed külge lüüa, et abivajajate jaoks midagi ära teha.

SOS Lasteküla pakub perepõhist asenduskodu vanemliku hoolitsuseta lastele, et nad saaksid kasvada üles armastuse, austuse ja turvatunde õhkkonnas. SOS Lasteküla aitab lastel kujundada oma tulevikku ja annab oma panuse nende kasvamisel täisväärtuslikeks kodanikeks ja hoolivateks emadeks-isadeks.
Eestis on kaks lasteküla: Keilas ja Põltsamaal.

Viljandis saab näha Ungari kunsti metsikuid õisi

Autor András Süli

Reedel kell 17 avatakse Viljandis Kondase Keskuses näitus “Ungari kunsti metsikud õied”, mis on Ungari naivistliku kunsti ülevaatenäitus.  Nii ulatuslikku Ungari rahva pildilist rahvakunsti tutvustavat näitust pole varem Eestis toimunud. Neljateistkümne erineva iseõppinud kunstniku teosed pärinevad Kecskemétis asuva Ungari Naivismimuuseumi kogudest.

Ungari rahvakunstis on tugev puutöö traditsioon ja alates 1830. aastaist on nimeliselt teada puunikerdajatest meistrid, kes kujutasid karjuste elu-olu. Piltide tegemine oli talupoegade seas hilisem nähtus ja nende märkamine haakub Euroopa kunstis toimunud muutustega 19. ja 20. sajandi vahetusel.

Kunstikriitik Jenö Bálint rääkis I maailmasõja paiku ühena esimstest, et näiteks talupoeg-kunstnik Péter Benedeki (1889-1984) külaelu kujutamise viis on siiram, värskem ja enam tõlgendamisvõimalusi pakkuv kui professionaalsete kunstnike sellealane looming.

Tunnustamata andekate talupoegade kunstinäituste traditsioon sai Ungaris hoo sisse juba 1930. aastate I poolest, teine suurem naivistide teadvustamise laine leidis aset Ungaris 1960. aastatel. 1976. aastal asutatud muuseum Kecskemétis on tutvustanud, kogunud ja uurinud Ungari naivistlikku kunsti, sealjuures on puulõikel ja skulptuuril olnud maali kõrval oluline koht. Loe edasi: Viljandis saab näha Ungari kunsti metsikuid õisi

Mati Heidmets avab täna Studia Generalias Eesti imet

Mati Heidmets

Täna algusega kell 16 peab Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets Studia Generalia avaliku loengu teemal „Eesti ime. Sõnumeid
2011 inimarengu aruandest“. Hiljuti ilmunud Eesti inimarengu aruanne järeldab: võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti mitmes ühiskonnaarengu valdkonnas saanud paremini hakkama.

Loeng analüüsib selle järelduse paikapidavust ning põhjusi, millega Eesti eripärasid seletada. Vaatluse all on viimase 20 aasta arengud kolmes Balti riigis, aga ka regiooni tulevikuvõimalused Euroopas ja laiemalt.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti.
Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised . Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna <http://virtuaal.tlu.ee/> Virtuaalses Ülikoolis.

Loeng toimub  Tallinna Ülikooli Mare hoone auditooriumis M-134 (Uus-Sadama 5, I korrus).

Tallinna Ülikooli Studia Generalia sarja loengud on üle-eestilise
Teadusaasta sündmused. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt
www.tlu.ee/teadusaasta või www.miks.ee <http://www.miks.ee/> .