Avaliku konkursi Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametikohale võitis muuseumi senine direktor Reet Roop, kes jätkab sel ametikohal järgnevad viis aastat.
Reet Roop on Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametis olnud alates 2001. aastast. Ta on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia.
Ta on Karilatsi muuseumisõprade seltsingu asutajaliige, samuti kuulub ta Eesti Põllumajandusmuuseumi teadusnõukogusse, Põlvamaa kultuuripärandi kaitse komisjoni ning Põlvamaa kultuurikogusse. Lisaks on ta osalenud projektijuhina mitmetes kultuuri- ja turismivaldkonna projektides.
Reet Roopi on 2010. aastal tunnustatud kodanikupäeva aumärgiga rahvakultuuri edendamise eest, ta on saanud Põlvamaa keskkonnasõbra ja Põlva maakonna turismitegija tiitli ning talurahvamuuseum pälvis 2005. aastal UNICEFi Sinilinnu aastapreemia.
Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametikohale kandideeris kaks inimest.
Päev: 23. veebruar 2011
Kuressaarde kerkib lumelinn
Kuressaare linnastaadioni kõrval ehitatakse eeloleval laupäeval kella 11-16.30 lumelinna, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.
Üritust korraldav Kuressaare noorte huvikeskus teatas, et ehitama oodatakse 3–6liikmelisi nii laste kui ka täiskasvanute võistkondi (klassid, pered, ettevõtted, sõpruskonnad).
Võistkonna saab registreerida 25. veebruaril kella 12ni e-posti aadressil knh@kuressaare.ee. Rohkem infot: tel 554 2426 ja www.kuressaare.ee/huvikeskus.
Petrone “Minu Eesti” põhjal tehakse mängufilm
Ameeriklase Justin Petrone menukale „Minu Eesti” 1. osale on ilmunud vahetult enne Eesti vabariigi aastapäeva järg. Süldisööjate ja seenekorjajate maale tõi autori 2002. aastal armastus. Raamatu 2. osas tegeleb ameerika-eesti paar pereks kasvamise ning pesapunumisega, mis tänu Eestit haaranud kinnisvarapalavikule ning autori eksistentsiaalsetele kõhklustele just üleliia libedalt ei lähe.
Justin Petrone kirjeldab oma raamatut järgnevalt: „Üks mu peateemasid on saatuse ja vaba valiku vahekord, aga teine sama oluline teema on võõras olemine, sest mina, peategelane, olin Eestis võõras, ning samamoodi olin ma võõras täiskasvanute maailmas, ja samamoodi märkasin ma omavahelist võõrandumist eestlaste seas. Oluline fookus mu raamatus on Eestil, kes samuti on võõras ja uues rollis, hüpanud äsja välja eks-nõukogude orbiidilt ja sattunud skandinaavialikku tarbijaühiskonda. Muidugi saab seda raamatut võtta ka täiskasvanuks saamise loona, idealismi ja realismi konfliktina, ning samamoodi põrkuvad siin Ameerika ja Eesti, uus ja vana elustiil.”
Raamatu originaal on kirjutatud inglise keeles ning ka see, „My Estonia 2”, on Eesti poodides müügil.
„Minu Eesti” kahe raamatu põhjal on plaanis teha rahvusvaheline mängufilm, Petrone Printil on sellekohane leping kirjutatud alla produktsioonifirmaga Exitfilm.
„Armastuslugu läbi erinevate kultuuride põrkumise,” kirjeldab tulevast filmi produtsent Anneli Ahven. „Lugu tundub piisavalt üldistust pakkuv, et sellest võiks tulla mõnus meelelahtuslik film, mille kaudu maailmale Eestit tutvustada.” Praegu tegeleb Exitfilm tulevasele filmile välispartnerite otsimisega Soomest ja USAst. Võtted algavad 2012. aastal.
Justin Petrone kohtumine lugejatega tuleb Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatu poes 11. märtsil ning Tartu Linnaraamatukogus 17. märtsil.
Järgmisel nädalavahetusel toimub Haanja maraton
39. Haanja maraton toimub laupäeval, 5. märtsil! Avatud raja sõit aga nädal aega varem pühapäeval, 27. veebruaril! Kui käreda külmaga nii pikka rada sõita ei jaksa, siis on meil ka 2, 3 ja 5 km rajad.
Stardid Haanja suusastaadionil antakse kell 11 (43 km) ja kell 11.15 (22 km) klassikalises sõiduviisis. Kell 11.30 toimub 500m lastesõit (10aastased ja nooremad vabastiilis).
Kell 11.30–13.30 toimub kõrgeima lumest ehitise tegemise võistlus.
Autasustamine kell 14.30.
Finiš Haanja suusastaadionil suletakse kell 17.
Haanja maraton on Estoloppeti suusasarja viimane osavõistlus ja oodata on umbes 1300 suusatajat eri paigust üle Eesti ja üle kogu maailma.
Kõik Haanja valla elanikud, kes soovivad osaleda maratonil palutakse pöörduda Kadri Partsi poole tel 526 7027. Õpilastele on osalemine tasuta.
Maratonipäeval on vapustav võimalus sõita kelgukoertega.
Täpsem info Haanja Suusaklubi kodulehelt!
Tulge Haanjamaa loodust nautima!
Lüllemäel tuleb hea villa päev
Pühapäeval korraldavad MTÜ Maavillane ja MTÜ Hea Villa Selts Lüllemäel hea villa päeva, mis algab kell 11. Toimuvatel villakärajatel räägitakse villast ja selle töötlemise võimalustest ning villakäsitööst. Samuti saab tutvuda villa töötlemise masinatega. Liisa Kallam, Liisa Tomasberg ja Liina Veskimägi tutvustavad oma raamatut „Taasleitud vilt” selle autorid.
Rahvamajas on sel ajal vaatamiseks OÜ Maarjalepp viltimismasinal MTÜ Maavillane vildimeistrite valmistatud viltide näitus. Kohapeal on võimalik osta viltkangast, lõnga ja raamatuid „Taasleitud vilt” ja „Karula kihelkonna vanem käsitöö”.
Korraldajad: MTÜ Maavillane, MTÜ Hea Villa Selts
Rahastajad: Leader, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Maavillane
Elva linn tänab parimaid
Homme antakse Eesti Vabariigi 93. aastapäeva aktusel Elvas üle kaks Elva teenetemärki, kaks kultuuripreemiat “Elva Täht” ja Elva aasta tegu 2010 auhind.
Elva linnale osutatud eriliste teenete eest antava Elva teenetemärgi pälvisid Elva Muusikakooli direktor Uno Kodu ning Elva Gümnaasiumi kaugõppeosakonna juhataja Silvi – Johanna Jürgenson.
Uno Kodu töötab Elvas 1969. aastast klaveriõpetajana ja kontsertmeistrina ning alates 1989. aastast kooli direktorina. Silvi – Johanna Jürgenson on samuti kauaaegne ja tunnustatud pedagoog ning elukestva õppe propageerija.
Kultuuripreemia saab sel aastal tervisespordi edendaja Airi Pärn, kes on Spordiklubi Airi juhataja ja treener. Populaarsemad üritused, mida klubi on aastaid korraldanud on võimlemisfestival „Kõik algab sirutusest“ ja „Aeroobikapäev“. 2008. aastast alates korraldatakse ka Elva lahtisi meistrivõistlusi rühmvõimlemises.
Elva Kultuuripreemia saab ka Elva kultuuriseltsi juht ja naisduetti juhendaja Tõnu Kuresoo. Tõnu Kuresoo kirjutab ise laule ja muusikat mis on tuntuks saanud „Elva laul“ konkurssidel.
Möödunud aastal valisid kodanikud Elva linna aasta teoks vee-ja kanalisatsioonitrasside paigaldamise Elvas. Projekti eestvedaja, AS Emajõe Veevärk saab aastapäeva aktusel eritellimusel sepistatud skulptuuri ja ajalehe “Elva Postipoiss” aastatellimuse.
Merike Järv
Elva linnavalitsuse avalikkussuhete spetsialist
5358 3307
TeateTantsu ajal toimub suurim tantsurühmade folkloori kogumine
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum alustavad koostööd, et korraldada koos viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist.
Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 tänavusuvises TeateTantsu suurprojektis osaleb mitusada rahvatantsurühma, sellega avaneb võimalus saada hea läbilõige Eesti rahvatantsu maastikust. Rühmadele saadetud küsitluses palutakse kirjeldada nii igapäevast tegevust, esinemiseelseid rituaale, legende, reiside kirjeldusi jne. Andmed arhiveeritakse digitaalsel kujul Eesti Rahvaluule Arhiivis.
„Tants on kollektiivne tegevus ja iga kollektiivi hea toimimise osaks on tantsimise kõrval aastatega tekkinud ja vaid sellele kooslusele omased kombed ja traditsioonid,“ ütles Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela. Järvela lisas, et nii paisub ühekordse TeateTantsu projekti mõju veel suuremaks: „Euroopa kultuuripealinna aastal toimuv TeateTants loob sel moel võimaluse ka kestvamaks kultuurinähtuseks.“
Rahvaluule Arhiivis on tantse talletatud ligi 100 aastat. Esimesed professionaalsed tantsukirjeldused pani 1913. aastal kirja Anna Raudkats. 1930. aastatel jätkasid kogumist Ullo Toomi, Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere. Tänapäeval on rohkelt jäädvustatud ning tutvustatud Ingrid Rüütli eestvõttel Kihnu tantsutraditsiooni, samuti on salvestatud Ingeri tantsupärimust.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Kirjandusmuuseumi vahelise koostöölepingu sõlmimine toimub teisipäeval, 01. märtsil kell 12 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu).
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustil 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa maanteid. TeateTantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Projektis on oodatud kaasa lööma vähemalt 4000 tantsijat, aga miks mitte ka kuni poole rohkem. Osaleda saavad nii tantsurühmad kui koorikollektiivid ning kõik särasilmsed seltskonnad, kes tantsust rõõmu tunnevad.
Haapsalu põlenguohvrite toetuseks on laekunud ligi 95 000 eurot
Inimesed on Haapsalu põlenguohvrite tarvis kandnud eri annetuskontodele rohkem kui 94 950 eurot. Rahandusministeeriumi Haapsalu väikelastekodu kontodele oli täna hommikuks laekunud 1736 annetajalt veidi rohkem kui 59 000 eurot.
Punase risti ja Unicef Eesti rahvuskomitee kontodele oli tänahommikuse seisuga 1358 annetaja poolt kantud veidi üle 35 950 euro.
Annetusi põlenguohvrite heaks saab teha järgmistele kontodele:
UNICEF-i Eesti Rahvuskomitee
Swedbank 221049382034
SEB 10052039502009
Sampo Pank 332029950003
Eesti Punane Rist
Swedbank 1180001436
SEB 10220039608010
Rahandusministeerium
SEB 10220034796011
Swedbank 221023778606
Nordea 17001577198
Danske 333416110002
Raplast sai võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ kahekümnes liige
Rapla liitus võrgustikuga ”Euroopa kultuurilinnad Eestis”. Üle-eestilisele kultuurilinnade võrgustikule pandi alus 2009. aastal, kui üheksa linna ühinesid tulevase Euroopa kultuuripealinna Tallinna üleskutsega kultuurikoostööks. Hiljem on sellega liitunud veel kümme omavalitsust – nii linnu kui vallakeskusi. Praegu on võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ liikmeteks Elva, Haapsalu, Jõhvi, Narva, Narva-Jõesuu, Otepää, Paide, Põlva, Pärnu, Rakvere, Sillamäe, Suure-Jaani, Tallinn, Tartu, Tõrva, Türi, Valga, Viljandi ja Võru. Liitumissoovi on avaldanud ka Kohtla-Järve.
Tallinnas algavad võitluskunstide maailmamängud
Võitluskunstide IV maailmamängude avatseremoonia toimub reedel, 25. veebruaril Saku Suurhallis. Avatseremoonia raames toimub võitluskunstide- ja folkloorigala, kus on võimalik vaadata Burjaatia, Korea, Venemaa ja Dagestani kultuurikollektiivide etteasted. Programmikavas on peadpööritavad hüpped, esemete purustamine, eksootilised tantsud, trummi- ja tuleshow. Samuti viiakse läbi taekwon-do ja muay-thai Eesti – Korea ja Eesti – Tai võitlejate vaheline võitlus. Tseremoonia algab sportlaste ja delegatsioonide piduliku sissemarsiga. Samuti esinevad avatseremoonial Eesti Kaitseväe orkester ja rahvatantsuansambel Kuljus.
Viie päeva jooksul leiab Eesti Näituste paviljonis aset erinevatel spordiväljakutel võistlused mitmetel kahevõitlusaladel – taekwon-do, kudo, karate, sambo, sportchan, muay- thai, wu-shu, aikido, kuraž ja teised. Eesti sportlasi osaleb mängudel ligi paarsada. Paralleelselt toimub samal ajal ja kohas ka kultuuriprogramm, mille käigus tutvustatakse eri rahvaste kultuuri ja traditsioone.
Võitluskunstide maailmamängud kuuluvad Euroopa kultuuripealinna Tallinna 2011 ametlikku programmi. Maailmamängud on seni toimunud kaks korda Põhja-Koreas ja ühel korral Tais. Eestis on võitlusaladega seotud umbkaudu 5000–6000 harrastussportlast.
Mooste toiduklubis valmivad kõrvitsahõrgutised
Reedel, 25. veebruaril kell 18 toimub Mooste külalisstuudios toiduklubi selle aasta kolmas kooskokkamine.
Seekord valmivad Evelyni ja Liilia eestvõttel hõrgutised kõrvitsast. Korraldajad paluvad huvilistel oma tulekust kindlasti teatada hiljemalt neljapäeva, 24. veebruari õhtuks, helistades telefoni 513 8599 või saates kirja e-posti aadressil toiduklubi@hot.ee. Miinimumannetus toiduklubis osalemiseks on 3 eurot ja 20 senti.
Mooste toiduklubi eesmärk on laiendada arusaamu toidust – mida me sööme ja kuidas. Klubi soovib oma tegevusega kaardistada kohalikku toidutootmist ja kasutada toiduvalmistamises nii palju kohalikku päritolu toiduaineid kui võimalik. Samuti tahab klubi oma tegevusega ärgitada inimesi hindama kohapeal kasvatatud toitu, jagama toidu valmistamisse puutuvaid teadmisi ja traditsioone (erinevad säilitusmeetodid, traditsioonilised retseptid jne).
Rohkem infot: http://mooste-toiduklubi.blogspot.com.
Oksaneni “Puhastus” tuleb eetrisse raadiokuuldemänguna
Raadioteatris on valminud viieosaline järjekuuldemäng – Sofi Oksaneni „Puhastus”.
Soome keelest tõlkinud Kalju Kruusa. Raadiostsenaarium ja lavastus: Taago Tubin.
Helirežissöör: Külli Tüli. Muusika: Tiit Kikas.
Osades: Aliide 1992. aastal – Helene Vannari. Aliide aastatel 1949–1953 – Elisabet Tamm. Zara – Alina Karmazina. Ingel Pekk, Aliide õde – Katariina Lauk. Hans Pekk, Ingeli mees – Margus Prangel. Martin Truu, Aliide mees – Raivo E. Tamm. NKVD-mees 1 ja kantpea Paša – Sten Karpov. NKVD-mees 2 ja kantpea Lavrenti – Janek Vadi.
Kuuldemängus on kasutatud salvestisi Eesti Rahvusringhäälingu heliarhiivist.
Esietendus järjejutu eetriajal, 28. veebruarist 4. märtsini kell 11.30 ja 22.30 Vikerraadios.
Maaelo oppus kuulõhe
Rõugõ kandi turismividäjä Piho Aigar om vällä tulnu mõttõga viiä maaelo oppus kuulõhe:kõrrast inämb läävä inemise liina ja tiidmise maaelost kaosõ põlv-põlvõ takah. Koolijuhi omma arvamisõl, et mõtõ om jo hää, a õhku jääs küsümine, kuis seo teos tetä.
«Ku kaia märke inne valimiisi, sõs maaelo küsümüse nakkasõ nii vai tõistõ liinarahva otsusta olõma,» seletäs Piho uma mõttõ tagamaad.
Piho ütles, et kõrrast inämb läävä inemise maalt liina ja tuuga kaosõ ka tiidmise maaelost.
«Selge om tuu, et kõik mar’amaalõ mahu-i, a ku nä sääl maaelo küsümiisi otsustasõ, sõs võinu nä veidikesegi kursih olla tuuga, kuis kar’amaal elo käü ja kost terve süük tulõ,» ütles Piho. «Koolilatsilõ võinu kooliprogrammi seeh anda maaelo oppust, kuis eläjidega ümbre kävvü, kuis näile süvvä anda.» Timä mõtõ om tuu, et tetäs tüülaagrit, koh väiko talomiis olõs uma olõkiga liinalatsõlõ oppaja.
Et sääne mõtõ teos saanu, olnu ütelt puult vaia kuulõ ja latsi, tõõsõlt puult jäl talomiihi, kiä omma ülepää nõuh opilaisi vasta võtma. Piho pidä talonigõ poolõ päält kõgõ parõmbas väikeisi eloviie-tallõ, koh Euroliit midägi säädüisiga ei kõrralda.
Haanimaa Hartsmäe talo peremiis Hollo Agu pidä säänest mõtõt hääs. «A latsõ piäs sõs õks mitmõh taloh käümä, et taa oppus võimaligult mitmõsugumanõ olõs,» ütles tä. Samah pelgäs Hollo tuud, et ku koolih või-i latsi tüüle käske, kas sõs neo latsõ tulõvagi maalõ kah õnnõ kaejis. «Ku nä tallo tulõva, sõs tulõ õks tüüd kah tetä,» märk Hollo. «Taloh saa-i õnnõ kaeja olla.»
Koolijuhi ja latsõ omma nõuh
«Täämbädse päävä noorõ omma ülearvo pall’o tehniga takah kinni, seo olõs hää võimalus suvõl luudusõh olla ja maaello nätä,» kitt mõtõt Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi 11. klassi opilanõ Säde Ken. Ka tüütegemise vasta olõsi-i täl midägi.
«Muidogi olõsi ma nõuh,» ütel’ Võro 1. põhikooli katsanda klassi opilanõ Saia Kris. «A midägi vahtsõt sääl olõsi-i, selle et mul om maakodo olõmah.» Vanaimä-vanaesä man om tä maatüüd küländ har’otanu.
«Maaelo oppust olnu vaia külh, selle et ma olõ nõuh taaga, et kõik latsõ lehmä inämb är tunnõ-i,» ütles Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi direktri Martinfeldi Katrin.
Samah arvas tä, et maaelo oppus es pidänü olõma opiplaani üts osa, selle et sinnä om rassõ midägi mano panda ja viil rassõmb midägi mant võtta.
«Muidogi kulus sääne asi är, et siiä valdkunda veidikesegi helgähüst tuvva,» ütles Põlva Keskkooli direktri Sarapuu Arvo.
Nigu Martinfeld, ei mõista ka Sarapuu üteldä, kuis sääne oppus opiplaani säädi. «Muidogi saas taad asja tetä valik- vai vabaainõna,» pakk tä.
Mirjam Nutov/ Uma Leht
Samal teemal on ka 26. veebruari KUKU Ilmaparandaja saade