Paides avatakse rahvusliku käsitöö tuba

Sooviga väärtustada ja säilitada eesti rahvakultuuri kutsub Paide huvikeskus (Lai 33) alates 2. märtsist kolmapäeviti kell 18 kõiki käsitööd armastavaid inimesi osalema rahvusliku käsitöö toas.
 
Mõeldud on täiskasvanutele, kes on huvitatud paelte punumisest, kaaruspaeladest, kõladega kudumisest, rahvuslikust tikandist ja heegelpitsi valmistamisest.

Juhendab Jaane Tammiste. Lisainfo ja kirjapanek: 385 0558, 5621 1750 (Merle Rüütel).

Kambjas tuleb Tartumaa talvine tantsupidu

Kõiki Tartumaa valdade ja linnade rahvatantsijaid oodatakse 5. märtsil Kambjasse, et maha pidada Tartumaa talvine tantsupidu, annab teada Kambja valla veebileht.

Pidu algab kell 16 teatetantsuga Kambja vallamaja (Kesk 2) juurest. Tantsitakse Kambja kooliväljakul (Kesk 12). Peo kunstiline juht on Lea Kurvits.

Õhtu täidab simman Kambja kultuurikeskuses. Igalt kollektiivilt oodatakse õhtusele koosviibimisele väikest näidet oma praegu tantsitavast repertuaarist.

Tantsurühmadel, kes soovivad tantsupäeval osaleda, palutakse registreeruda hiljemalt 28.veebruariks e-posti aadressil pille@kambja.ee.


Rongkäik, tantsupidu ning simman on pealtvaatajatele tasuta. Kõik on oodatud kaasa elama!

Rohkem infot: www.kambja.ee.

Viiratsi vald katsetab uut omavalitsuste veebiportaali

Siseministeeriumi teatel on kohalikele omavalitsustele mõeldud veebikeskkond kasutuselevõtuks valmis ning portaali katseprojekt käivitus Viiratsi vallas, vahendab Viljandi infoportaal.

Uus veebilahendus võimaldab nii lehekülje haldajatel kui ka omavalitsuse teenuseid kasutaval inimesel lihtsalt ja kiiresti teha mitmesuguseid toiminguid. Tänu ühendusele riigiregistritega lihtsustab teenuste kasutamist eeltäidetud avaldusvormide kasutuselevõtt.

„Teenusportaali väljatöötamisel lähtuti põhimõttest, et info peab olema inimesele lihtsalt ja kiirelt leitav,” ütles regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. „Ühtse veebikeskkonna väljatöötamise tingis vajadus tänapäevase ning kasutajasõbraliku keskkonna järele, mõeldes seejuures nii omavalitsusteenuste kasutajatele kui ka teenuse osutajatele. Portaal põhineb vabavaral. See lahendus on riigi seisukohalt otstarbekaim – nii kulutuste kontrolli all hoidmiseks kui ka edaspidiste arenduste vajadusest lähtudes.”

Uue süsteemi kasutuselevõtuga soovib riik suurendada kohalike omavalitsuste läbipaistvust ja kodanike kaasarääkimise võimalust.

Portaali katseprojekt käivitus Viiratsi vallas. Teistel Eesti omavalitsustel on teenusportaaliga võimalik liituda alates 2011. aasta märtsist.

Viiratsi valla uue veebilehe ajutine veebipesa: http://viiratsi.kovtp.ee.

Nasvale kavandatakse uut seltsimaja

Keskkonnaamet kooskõlastas Kaarma vallaga detailplaneeringu ning seega on astutud veel üks samm, et Nasvale kerkiks uus seltsimaja, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Kaarma valla haridus- ja kultuurinõunik Rein Orn ütles lehele, et seltsimaja ehitatakse vana Nasva klubi koha peale ning kui kõik läheb plaanipäraselt, algab ehitus juba sügisel.

Nasva küla viie talu elanikud istusid koos juba kaks aastat tagasi, arutamaks, milline võiks Nasva uus klubi-kultuurikeskus välja näha, ning saatsid oma arvamused ja ettepanekud Kaarma vallavalitsusele.

Ettepanekute leht oli toona väljas ka Nasva poes ning oma mõtted said kirja panna kõik, kes tahtsid. Külaelanike kindel soov oli, et hoone püstitataks samale kohale.

Peale seltsimaja rajatakse samale kinnistule paadisadam ja laste mänguväljak.

Turistide köitmiseks sai raha seitse suurprojekti

EASi juhatus otsustas eraldada regionaaltoetust seitsme külastuskeskkonda arendava projekti tarvis mahus 16,7 miljonit eurot. Toetust küsiti 128 ettevõtmise jaoks mahus 173,9 miljonit eurot, seega ületasid taotlused vooru mahtu kümnekordselt.

EASi juhatus otsustas rahastada Lottemaa teemapargi, Kiviõli seiklusturismikeskuse, Audru ringraja, Rakvere linnuse, Narva-Jõesuu rannaala, Kärdla sadama ja Sõrve tuletornilinnaku väljaarendamise projekti.

„Meie toetusskeem on üles ehitatud nii, et suuremad võimalused võita olid nendel taotlustel, mis toovad Eestisse ja konkreetsesse piirkonda rohkem uusi külastajaid nii Eestist kui ka välismaalt. Tähtis on ka see, et turistide raha jääks piirkonda ning looks uut jõukust ja töökohti,” ütles regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meedet rahastab Euroopa regionaalarengu fond.

Heltermaa-Rohuküla jäätee on avatud

Tänasest on ametlikult avatud Heltermaa-Rohuküla jäätee, annab teada ajaleht Hiiu Nädal.

Praegu on jäätee pikkus 26,5 km ning sellel võivad sõita kuni 2,5 tonni kaaluvad autod. Jääteele pääsemise kohti valvatakse ööpäev ringi mõlemal pealesõidul. Kui ilmaolud lubavad, on jäätee on avatud kella kaheksast hommikul kella poole kuueni õhtul. Jääle minekut hakatakse reguleerima valgusfooriga. Enne jääteele minekut võiks sõiduolude kohta infot küsida jäätee valvurilt.

Jääteede peal on lubatud sõita kuni seitsekümmend kilomeetrit tunnis. Autode vahekaugus peaks olema vähemalt kakssada viiskümmend meetrit. Teed tähistavad kadakad paigaldatakse iga saja meetri järel, seega peaks olema autode vahe kaks ja pool kadakat.

Algab kontsertide sari „Eesti metsa lugu”

Homme, 20. veebruaril saab Narvas hoo sisse RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav kontserdisari „Eesti metsa lugu”. Aasta jooksul jõuab see enam kui 30 Eesti paika. Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui ka muusikas.
 


RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul kajastavad veebruarist oktoobrini kestvad kontserdid eri perioode muinasajast kuni tänapäevani ning olenevalt üritusest näeb esinemas Hortus Musicust, Eesti Filharmoonia koori, RAMi, Rondellust, Guido Kangurit koos UMAga, Bonzo & Piispead ning teisi tuntud artiste ja loodusesõpru. 
 


Kontserdid on tasuta ning igal üritusel astub peale muusikute üles jutuvestja, kes pajatab vastava ajastu metsast ja inimestest. Nii saab Hendrik Relve, Samuel Golombi, Vladislav Koržetsi ning Ott Sandraku esituses kuulata metsalugusid ennemuistsest ajast, mõisaajast, Eesti ajast, Nõukogude ajast ning tänapäevast. 
 


„Korraldame üritused ebatavalistes kohtades, et tõmmata metsahuvilist rahvast muusikat kuulama ja muusikahuvilist rahvast metsa,” lisas Marge Rammo, lubades Eesti metsa loost osa saada kindlustes ja mõisates, kultuuri- ja rahvamajades, teatrites ja ülikoolides, looduskeskustes ja vabaõhumuuseumis. 
 


Esimesed rändkontserdid toimuvad sel pühapäeval, 20. veebruaril Narva kindluses ja Mäetaguse mõisas, mõlemas saab kuulda Hortus Musicust. Veebruaris jõuab „Eesti metsa lugu” veel Sagadisse, märtsis Raplasse, Kanepisse ja Moostesse.  


Kontserdist osavõtuks on vaja registreeruda. Seda saab hakata tegema kuu enne soovitud kontserdi toimumist RMK kodulehel www.rmk.ee/loodusegakoos.
 


Võrumaa tunnustab aktiivseid inimesi

Ants Joonas. Foto: biathlon.ee

Võru maakonna kõrgeima autasu Võrumaa vapimärgi pälvis tänavu laskesuusatamistreener Ants Joonas, kellel on suuri teeneid noorte sportlaste õpetajana ning elurajale suunajana.

Ants Joonas käe all on nii füüsilist karastust kui ka eluks vajalikke teadmisi saanud näiteks Hillar Zahkna, Raul Tohv, Georg Ruuda, Agu Palo, Janno Prants, Aivo Udras ja Üllar Tähe. Kõik need inimesed on oma elus ja töös edukad olnud.

„Ants Joonase teened Eesti Vabariigi ja Võrumaa ees on olnud suured — tema õpilastest on saanud töökad ja tublid inimesed,” ütles Võru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Peeter Laurson.

Joonase vapimärgi kandidaadiks esitanud Võru linnavalitsus märgib taotluses, et Võrumaa on nii otseses kui ka kaudses mõttes tema jälgi täis. Nii võib öelda, sest tema ja ta õpilaste suusaradade pikkust pole keegi kokku liitnud.

32 aastat Võru spordikoolis laskesuusatamise treenerina töötanud Ants Joonas peab praegu pensionipõlve. Mullu sügisel tähistas ta 75. sünnipäeva.

Lisaks antakse vabariigi aastapäeval välja maakonna teenetemärgid ning tunnustatakse Võrumaa kultuuri-, haridus- ja maaelu edendajaid, samuti saavad preemia tublimad ettevõtted.

Võrumaa teenetemärgid:

Lõuna-Eesti Haigla AS esitas dr Egon Johansoni kandidatuuri kauaaegse ja südamega tehtud töö eest kirurgina. Sellel aastal täitub dr Egon Johansonil 35 tööaastat Lõuna-Eesti Haiglas. Nende aastate jooksul on ta andnud olulise panuse Võrumaa inimeste tervise heaks. Dr Johanson  on alati sõbralik ja abivalmis nii patsientide kui ka kolleegidega suheldes, hea meeskonnaliige, koostööaldis, õpihimuline, avatud uuele ja hea huumorisoonega.

Ruti Murusalu on kauaaegne Eesti Televisiooni režissöör, kelle käe all on valminud paljud tantsusaated, üldtantsupidude ülekanded. Ruti on talletanud ajalukku 12 Võru Folkloorfestivali sündmused. 2010. aastal valmis Ruti Murusalul Kai Leete 100. sünniaastale pühendatud dokumentaalfilm „Sündinud tantsule. Kai Leete“.

Võrumaa kultuurielu edendajaks tunnistati Maimu Telk Võrumaa muuseumist. Maimu Telk on aastakümneid töötanud Võrumaa muuseumis, kogudes ja säilitades kohusetundliku ja professionaalse muuseumitöötajana Võrumaale ainuomast ja hindamatut vaimset ja materiaalset pärandit. Igal aastal koostab Võrumaaga seotud tuntud inimeste kohta koduloolisi fondinäitusi, viib läbi muuseumitunde õpilastele. 2010. a. koostas põhjaliku näituse tantsuõpetaja Kai Leetest ja koolimees Johannes Käisist.

Võrumaa hariduselu edendaja tiitli pälvis Varstu vallavalitsus, kelle esitasid kandidaadiks Varstu lasteaia Sipelgas kollektiiv ja lapsevanemad. Majanduslikult keerukatel aastatel 2008-2010 suutis vald oma vahenditest renoveerida lasteaiahoone ja samas majas asuv perearstikeskuse ning apteegi.

Tunnustust pälvivad mitme eluala parimad

Võrumaa tervishoiutöötaja tiitli saab Rõuge pereõde Aune Saal. Tal on töökogemust üle 20 aasta ja oma tööd teeb ta täie pühendumisega. Tööülesannete täitmisel on Aune Saal vastutustundlik ja patsientide suhtes hooliv, tema 
kaasabil on perearstikeskuses ellu viidud arvukalt erinevaid projekte patsientide terviseteadlikkuse tõstmiseks ja terviseuuringuteks.

Võrumaa aasta maaelu edendaja on MTÜ Tsiistre Selts, kes renoveeris mullu Tsiistre külakeskuse ning lõi sellega kogukonnale olulise lisaväärtuse. MTÜ on korraldanud ka palju üritusi ja koosviibimisi, mis mitmekesistavad külaelanike argielu.

Võrumaa arengut enim toetanud riigiametniku aunimetuse saab Ene-Mall Vernik-Tuubel haridus- ja teadusministeeriumist. Ene-Mall Vernik-Tuubel on Võrumaa hariduseluga seotud olnud kümmekond aastat. Võrumaa koolijuhid on arvestanud tema arvamusega nii õpilaste toetamisel kui ka haridusasutuste arengu teemadel. Ta on läbi viinud õppe- ja infopäevi ning julgustanud koole tegevuse planeerimisel ja analüüsimisel. 2006. aastal algatas ta Võrumaalt välja kasvanud Lõuna-Eesti kutsekoolide  ühistegevuse.

Võrumaa ettevõtluse edukas startijaks tunnistati OÜ Colivia, ettevõtluse väikesteks veduriteks  OÜ Perepuit ja FIE Edgar Kolts ming ettevõtluse suureks veduriks Valio Eesti AS.

Allikas: Võru maavalitsus

Sänna kultuurimõisas tuleb taas nukuteatripäev

12. märstil toimub Sänna kultuurimõisas taas nukuteatripäev. Külla tuleb Viljandi nukuteater ja etendamisele varjuteatri-nukulavastus “Kõige suurem sõber”.

Etendus algab kell 15 ning koosneb kahest osast:

I osa: NUKK JA VARI — nukuteatri inimesed räägivad varjuteatri — ühe vanima teatriliigi — sünnist, varjuteatri nukkude valmistamisest, etenduse loomisest. Järgneb praktiline tegevus — publikuga koos valmistatakse nukud, minilava, tutvutakse võimalustega, kuidas varjuteatri nukk laval nähtavaks-elavaks muuta.

IIosa: KÕIGE SUUREM SÕBER (varjuteatri-nukuetendus)

Õpituba ja nukuetendus sobib igas vanuses lapsele, noorele, emme-issile, vanaemale-vanaisale. Kõige lahedam ongi ju kogu perega tulla.

Nukuteatripäev on tasuta. Osalemiseks palume kindlasti registreeruda, kuna kohtade arv on piiratud. Rohkem infot ja registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929.

Sänna Kultuurimõis
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Allkirjastati Eesti-Vene piiriülese koostöö memorandum

Eile, 18. veebruaril allkirjastasid regionaalminister Siim Kiisleri ja esmakordselt Eestisse ametlikule visiidile tulnud Vene Föderatsiooni regionaalarengu minister Viktor Basargin Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni regionaalarengu ministeeriumi regioonidevahelise ja piiriülese koostöö vastastikuse mõistmise memorandumi.

Siim Kiisler: „Allkirjastatud memorandum on toimiva piiriülese koostöö tõenduseks. Kohtumine Vene regionaalarengu ministriga oli juba kolmas, kuid Eesti Vabariigi pinnal toimus kohumine esmakordselt. See on suur samm piiriülese koostöö arendamiseks valitsuste tasandil, andes tõuke konkreetsete ühisprojektide algatamiseks ja elluviimiseks. Ühise laua taga kokku lepitud suuremahulised investeeringuprojektid loovad head tingimused uute töökohtade tekkeks turismi ja ettevõtluse arendamise ning piiriületuse sujuvamaks muutmise kaudu. See on hea uudis mitte ainult Narva, Peipsi-ääre ning Värska kandi elanikele, vaid ka Eestile laiemalt.”

Lisaks lepiti memorandumi raames kokku koostöö ning kogemuste vahetamine kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu valdkondades, nagu ettevõtlus ja avalike teenuste arendamine. Kohtumisel tundis Vene Föderatsiooni regionaalarengu minister muuhulgas huvi Eesti avalike e-teenuste arengu vastu ning leidis, et see on valdkond, kus Eesti võiks oma kogemusi jagada.

Lisaks ministeeriumite vahelise memorandumi allkirjastamisele arutasid regionaalministrid nelja Euroopa Naabrus- ja Partnerluse Instrumendi (ENPI) 2007-2013 Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi raames nelja Eesti-Vene suuremahulise investeeringuprojekti ühist elluviimist: Narva-Ivangorodi piiriületuspunkti ja jalakäijate silla rekonstrueerimine – projekti eesmärgiks on Narva-Ivangorodi piiripunktide läbilaskevõimekuse suurendamine; liiklemis-ja piiriületusvõimaluste parandamine Värska-Petseri kloostri teel – projekti eesmärgiks on liikumisvõimaluste ja piiriületuse parendamine Värska-Petseri teelõigul; Narva-Ivangorodi unikaalsete kindlustuste arendamine turismiobjektina – projekti eesmärgiks on Narvas Viktoria bastioni ja Ivangorodis Väikese püssirohu lao kindluse rekonstrueerimine; Peipsi järve piirkonna arendamine – projekti eesmärgiks on aidata kaasa Peipsi järve piirkonna keskkonnaolukorra paranemisele ja majanduse arengule.

Kokku on otsustatud ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist eraldada kolme riigi suuremahuliste investeeringuprojektide teostamiseks 19,05 miljonit eurot. Eesti riik panustab täiendavalt Eesti-Vene kahepoolsete projektide finantseerimiseks 9,08 miljonit eurot.

Allikas: Siseministeerium

Lisainfo Kääpa küla liupäevale minejatele

Vaatamata kargele külmale kogunetakse siiski liulaskmises mõõtu võtma. Päev tuleb lühem, see lõpeb kell 14.

Suusatamist ei toimu, aga kõik muu on plaanipärane. Sooja saamiseks tehakse lõke ka mäe alla ning kuum päike soojendab südameid.

Kääpa luipäeval saab ka kiipkaarte piiksutada. Olge kenad ja võtke kõik kaasa ja öelge ka oma sõpradele tuttavatele, et võtku kaardid kaasa. Kirja pannakse ka kõik osalejad ja kaugus Kääpa külast, kuhu te jalgsi keppidega, suuskadega, uiskudega, kelkudega tulete.

Kohtumiseni pühapäeval kell 12 Kääpa tornimäel!

Täpsemat infot leiab siit.

Vargad käivad taludes ja garaažides

Tänavu  jaanuaris-veebruaris on Lõuna-Eesti kuues maakonnas registreeritud peaaegu 20 vargust ja sissemurdmist garaažidesse ja talumajadesse.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Luga ütles, et Jõgeva kriminaalteenistuse politseinikud pidasid selle aasta jaanuari lõpus kinni kaks 20aastast noormeest, keda kahtlustatakse mitmetes sissemurdmistes. “Noormeestele on esitatud kahtlustus sissemurdmistes Põltsamaal asuvatesse garaažidesse,” sõnas prokurör.

Talvisel ajal ei käi inimesed just sageli oma talumaja või garaaži kontrollimas ning seda asjaolu kasutavad ära vargad paksust lumest hoolimata.

Prokuröri abi Margit Luga ütles, et vargustega seotud kriminaalasju uurides paistavad silma teatud seaduspärasused: garaaži sisenetakse tavaliselt kas ukse või luku lõhkumise teel, majja tungitakse tihti sisse kas akna kaudu või ukseluku lõhkumise teel. Seepärast on äärmiselt oluline, et garaaži, suve- või talumaja omanik pöörab tähelepanu turvameetmetele. Loe edasi: Vargad käivad taludes ja garaažides

Kallemäe kool vajab erivajadustega õpilastele arvuteid

Saare maakonna ainus hariduslike erivajadustega põhikool, Kallemäe kool otsib häid ettevõtteid ja inimesi, kel ära anda õpilastele kasutamiseks töökorras arvuteid ja kuvareid.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Arvuti taha pääsemine nõuab Kallemäe kooli õpilastelt kannatlikku meelt. Foto: Kallemäe kool

“Praegune olukord arvutite osas on koolis täiesti SOS,” tõdes kooli loodusõpetuse, eesti keele ja geograafia õpetaja Lembi Ratas. “Õpilaskodus, kus nädalas elab püsivalt 18–19 kasvandikku, on laste kasutada vaid kaks hädist arvutit. Koolimajas pole õpilaste jaoks arvuteid aga üldse. Probleem on ka selles, et kooli eelarvet on nii palju kokku tõmmatud, et arvutite soetamiseks õppeasutusel raha lihtsalt pole,” lisas õpetaja.

Oma murele lahenduse leidmiseks pöördus Kallemäe kool esmalt maakonnas tegutseva heategevusorganisatsiooni, MTÜ Meelespea poole. Tahtest kooli aidata seadis MTÜ vastava üleskutse eile ka suhtlusportaali Facebook.

Ühtekokku kulub Kallemäe kooli õpilaskodusse ja Wi-Figa kaetud koolimaja arvutituppa marjaks kaksteist arvutit, kummassegi kohta kuus. Loe edasi: Kallemäe kool vajab erivajadustega õpilastele arvuteid