2. veebruaril Rannarahva Muuseumis Viimsis toimuval Rannarahva Koja infopäeval räägitakse rannapiirkondade arengust: missugused projektid on käsil, missugused võimalused on ettevõtjail ja ettevõtlikel leida oma ideedele rahastust, kuidas arendatakse kalanduspiirkondi.
Infopäeval on võimalik asjatundjailt nõu küsida, kogemusi jagada ning õppida teiste õnnestumistest ja vigadest. Infopäevale on võimalik registreeruda riina@rannarahvamuuseum.ee.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) kaardistas neli globaalset keskkonnaprobleemi, mis üha enam mõjutavad meie elu ka Eestis ja tegi neist ka ülevaatliku veebilehe: www.elfond.ee/meieplaneet.
Plaaneedi Maa suurimad keskkonnaprobleemid on kliimasoojenemine, üleilmne elurikkuse hävimine, maailmamere seisundi halvenemine ning muldade viljakuse vähenemine. ELFi globaalsete keskkonnateemade ekspert Agur Paesüld ütles portaalile Greengate: ,,Globaalsed keskkonnaprobleemid paistavad esmapilgul fataalselt lahendamatutena, kuid see ei ole nii. Tuleb vaid muuta enda mõtteviisi, sest probleemide lahendamine algab nende põhjuste teadvustamisest. Kui sa saad aru, kuidas probleemid tekivad, ei takista sind enam miski liikumast samm-haaval lahenduste poole. Kui nii asub toimima kriitiline hulk inimesi, siis sellest sündiv sünergia ületab inertsete destruktiivsete harjumuste vastupanu.”
Justiitsministeerium avas uue õigusabiportaali Jurist Aitab, kus spetsialistid püüavad inimesi aidata kõikvõimalike õiguslike küsimuste lahendamisel. Nõu ja abi eest raha ei küsita.
Portaali leiab aadressilt www.juristaitab.ee . Avalehel on toodud 13 valdkonda, mille kohta on enamlevinud küsimused-vastused juba olemas. Samuti on lehel link foorumile, mille kaudu saab siis ise spetsialistidele küsimusi esitada. Küsida saavad aga vaid need inimesed, kes logivad ennast leheküljele sisse ID-kaardiga. Inimese andmed jäävad vaid portaali toimetaja teada, avalikult kuvatakse foorumis ainult küsimus ja vastus ning needki toimetatud kujul.
Portaali loojad on võtnud eesmärgiks anda esmast infot, mida võib vaja minna igapäevaelus ette tulevate õiguslike küsimuste korral. Samuti on leheküljel alajaotus «Vormid ja kasulikud viited», mille all on muu hulgas näidised abielu sõlmimise ja lahutamise avaldustest ning riigilt tasuta õigusabi taotlemise vormidest.
Praegu haldab portaali ja vastutab sealse sisu eest juristide liit, maikuus plaanib ministeerium kuulutada välja uue konkursi, mille käigus otsitakse uus haldaja.
Homsest, 31. jaanuarist kuni 5. veebruarini toimub Tartu Ülikoolis kultuuriteaduste rahvusvaheline talvekool, milles osaleb sadakond doktoranti nii Eestist kui välismaalt.
Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli I talvekooli peateema on aeg ja selle mõtestamine,
Talvekooli õppejõudude hulka kuuluvad mitmed tunnustatud kultuuriteadlased nii Eestist kui ka välismaalt, teiste hulgas prof Tim Ingold Aberdeeni ülikoolist (Suurbritannia), prof Guido Ipsen Witten-Herdecke ülikoolist (Saksamaa), prof Jens Brockmeier Manitoba ülikoolist (Kanada) ning prof Joep Leerssen Amsterdami ülikoolist (Holland).
Talvekooli raames annavad 16 eesti ja välisõppejõudu avatud loenguid, mida saavad kuulama tulla kõik huvilised.
Registreeritud osavõtjad saavad lisaks osaleda ka seminarides ning teemapõhistes meistriklassides.
Talvekooli korraldavad Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, mis ühendab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia doktorante ja õppejõude ning Tartu ja Tallinna Ülikoolide uurimisrühmi ühendav Kultuuriteooria tippkeskus.
Loenguid saavad minna kuulama kõik huvilised. Loengute ajakava saab näha siit: www.ut.ee/937092
Eile avati Haapsalu-Noarootsi 3,5 km pikkune jäätee sõidukitele, mille tegelik mass ei ületa 2 tonni, teatab Maanteinfokeskus. Jäätee algab Haapsalust Suur-Mere tänava lõpust ja lõpeb Noarootsis Österby sadamas. Jääteel saab sõita ainult valge ajal.
Igal hommikul ja päeva jooksul jäätee seisukorda kontrollitakse , muutuvate ilma- ja jääolude korral võidakse see liiklemiseks sulgeda. Infot Noarootsi jäätee seisukorra kohta saab jäätee valvetelefonilt 50 66 224. Jääteel liiklemise korda tutvustavad tee algus- ja lõpp-punkti ülesseatud infotahvlid.
Teisi jääteid avatud ei ole.
Järgmisel laupäeval, 5. veebruaril algusega kell 11 korraldab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus 2011. aasta VVV matkasarja avamatka – talvise matka Vapramäe maastikukaitsealal.
Kogunemine on kell 10.45 Vapramäe suures parklas. Lumepuuduse või suure libeduse korral toimub matk jalgsi.
. Piisava lume korral suusatatakse Vapramäe reljeefirohkel maastikul.
. Võimalik on valida endale jõukohane marsruut.
. Väiksematele kelgutamisvõimalus.
. Matka lõppedes väike kehakinnitus korraldajate poolt.
Matkasari koosneb neljast matkast erinevatel aastaaegadel. Kõiki matkasarja nelja matka läbijat ootab sarja lõppedes üllatus! Tule koos pere või sõpradega! Lemmiklooma palutakse matkale mitte kaasa võtta.
Osavõtu registreerimine telefonil 5254 172 või triinu@vvvs.ee. Loe infot ka www.vvvs.ee
Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Täna kell 11 saavad kõik huvilised talveilma trotsides Kuressaare kultuurikeskuse ümber lihtsaid rahvatantse õppida ja nii augustikuiseks üleriigiliseks TeateTantsuks valmistuda.
“Saaremaa tantsuklubi õpetab Mustjala paarisrongi ja “Savikoja venelast” tantsima, muretsema ei pea, kui tantsuoskust napib,“ ütles ettevõtmise algataja, rahvatantsujuht Eena Mark ajalehele Meie Maa. “See on hea võimalus õppida selgeks mõned tantsud ning siis kas või oma sõpruskonnaga end TeateTantsuks üles anda.“
TeateTants on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 suur ühisprojekt, mille eesmärgiks on viia rahvatants ka kõige kaugematesse Eestimaa nurkadesse, et igaüks, olenemata soost, vanusest või rahvusest saaks näha rahvariiete kauneid värve ning proovida kordki elus kaerajaani tantsida. „Projektiga tahame tõmmata üldsuse tähelepanu Eesti tantsutraditsioonile ning pakkuda tantsurõõmu kõigile soovijatele,“ ütles TeateTantsu idee autor, tantsuseltsi Leigarid juht Kalev Järvela.
TeateTants toimub 20.-28. augustini ning liigub kaheksa ööpäeva jooksul läbi kõigi Eesti maakondade. Kaheksa ööpäeva jooksul läbitakse põhiliselt riigimaanteid marsruudil Tallinna Raekoja plats – Lagedi – Aruküla – Albu – Ambla – Rakvere – Kiviõli – Jõhvi – Mustvee – Tartu – Antsla – Tõrva – Audru – Virtsu – Kuivastu – Valjala – Triigi – Sõru – Emmaste – Heltermaa – Rohuküla – Haapsalu – Risti – Märjamaa – Tallinna Raekoja plats.Korraga tantsib maanteel 1-2 paari, kes teekonna läbides annavad teatepulga edasi järgmistele tantsijatele. Ühe 6-8paarilise tantsurühma läbida on 4-7 kilomeetrit, mis omakorda jaguneb 100-150meetristeks lõikudeks. Keskmiseks liikumiskiiruseks on arvestatud 5,5 km/h.
Homme möödub 92 aastat Paju lahingust. Mälestusüritused algavad täna kell 12 Paju jooksuga, mis sellel aastal toimub 18. korda.
Start antakse lahingu mälestusmärgi juurest. Distantsi pikkus on 8,2 km ja see kulgeb mööda Tartu–Valga maanteed, Valga piires piki Tartu–Raja–Riia tänavaid Jaani kirikuni. Osaleda võivad kõik stardipaigas registreerunud võistlejad.
Paju lahingust võtsid Eesti poolelt osa Kuperjanovi partisanide 3. rood ja vabatahtlikud Soome sõdurid. Teiste seas langes ka legendaarne väejuht Julius Kuperjanov. Paju lahingu võit tähendas, et tähtis raudtee sõlmpunkt Valga sai vabaks ja sõjategevus suundus Eesti piirest välja.
Sellest aastast on muudetud Paju lahingu aastapäeva formaati. Üritus lõpeb matkaga, kus mälestuskogunemisele tulnutel on mootorsaanidega võimalik läbida Vabadussõja Paju lahingu matkarada.
AJAKAVA
Paju jooks täna, 30. jaanuaril
11 väljub Valga keskstaadioni tänavapoolsest parklast buss stardipaika,
11.30–12 eelregistreerimine Paju monumendi juures,
12 Paju lahingu aastapäevale pühendatud jooksu start.
Paju lahingu mälestusüritus esmaspäeval, 31. jaanuaril
9.30–9.45 mälestuskogunemine Valgas Jaani kiriku juures Põhja Poegade mälestustahvli juures. Kirikuõpetaja peab seal välijumalateenistuse, sõnad saab ka Valga linnapea Ivar Unt;
10.05–10.15 mälestuskogunemine Põhja Poegade mälestuskivi juures Paju mõisa pargis. Sõna saab Tõlliste vallavanem Madis Gross;
10.07–10.12 lühikokkuvõte mälestusmärgi taastamisest teeb kolonel Uno Kaskpeit;
10.15–10.35 mälestuskogunemine Paju lahingu monumendi juures. Kohalolijate poole pöörduvad Valga maavanem Margus Lepik ning Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni ülemmajor Maidu Allikas. Välijumalateenistus;
10.35–10.45 Paju lahingu lühikokkuvõte Olev Tederilt;
10.50 – … Paju matkaraja läbimine. Paju mõisas toimub Paju matkaraja projekti arutelu.
