Sindis tähistati Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin paneb relvarahu aastapäeva tähistamiseks kellad helisema. Foto: Urmas Saard
Eesti taasiseseisvumise järel peeti täna esmakordselt Sindi Gümnaasiumi aulas relvarahu aastapäevale kohane pidulik austusavaldus Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuseks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku tornis helisesid kellad.

Sindi Ajalooklubi eestvõttel koos Sindi Gümnaasiumi, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi kogudusega tähistati Sindis väärika austusavaldusega Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Sindi kiriku tornist kõlas üle linna täpselt kell 10.30 kellahelin. Samal ajal seisid Sindi Gümnaasiumi aulas Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures auvalves kaitseliitlased Madis Lohu ja Kardo Kase. Neist esimene on sama kooli vilistlane ja teine õpib Sindi Gümnaasiumi 11. klassis. Mälestustahvli ees süüdati sinimustvalgetes värvides küünal ja lühikese sõnavõtuga esines ajalooõpetaja ning ajalooklubi liige Lembit Roosimäe, kes asetas mälestustahvli ette ka lilled.

Roosimäe meenutas 91 aasta tagust päeva, kui alates kella 10.30-st vaikisid relvad Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel ja mis lõppes Vabadussõja võiduka tulemusega Tartu rahu sõlmimise läbi juba sama aasta 2. veebruaril. Otseses lahingutegevuses hukkus 3588 võitlejat, kellest kümne mehe nimed on kantud ka kooli aula seinale paigutatud mälestustahvlile. Toimus kaheminutiline leinaseisak.

Urmas Saard, Maaleht.ee Pärnumaa uudiste märkmiku toimetaja

Imelidse Võromaa nime

Pärnaste Eve,
Võõpsu Tootsi Joosepi poja Karl Eduardi tütre Leida tütär

«Kost sa peri olõt?» – «Räpinält,» olõ ma iks ütelnü. Imä sündü Räpinäl, esä Leevakal. Vanavanõmpa ellivä Kõnnuh, Raiglah, Võõpsuh. Ku ma naksi otsma esivanõmpit kerkoraamatist (kõik om nüüt Internetih), tull’ vällä, et nä ellivä viil Rõugõh, Vahtsõliinah ja Urvastõh ja Tartomaal Võnnuh. Vanõmpit kerkoraamatit (inne Põh’asõta) olõ-õi alalõ, a võisõ arvada, et ega nä koskil kavvõmpal olõki-õi elänü.

Ku kerkoraamatit loet, sis 19. saandi lõpuh ja esiki algusõh olliva iks inämpidi tutva nime: Karl, Eduard, Johannes, Liisa, Maria, Miina. A vot ku jõudsõ 18. saandi lõpu mano, nakas’ tulõma nimmi, määntsit es olõ kuulnuki: Kärsna, Hann, Toots, Kaddo.

Ja ku ma sõs jõudsõ vanaimä vanaimä mano Kaamnitsalõ (Vahtsõliina khk), sõs midä aasta tagasi, toda imelidsempä nime ette tulliva ja ma naksi noid üles kirotama. Loe edasi: Imelidse Võromaa nime

Detsember tõi lumerekordeid

Lumerohke detsember on toonud mitmele vaatlusjaamale Eestis uue lumikatte paksuse rekordi. Kõige rohkem lund on viimastel andmetel Kuusikul: detsembri lõpupäevade seisuga 75 cm.



Detsembri läbi aegade kõige paksem lumikate on mõõdetud Haanjas 20. detsembril 1988. aastal, mil lume paksus oli 85 cm.

Rohkem infot lumikatte paksuse kohta Eestis leiab veebilehelt www.emhi.ee.
 

Rakvere ausambamäel mälestati Vabadussõjas võidelnuid

Viru maleva liikmed mälestushetkel. Foto: Tarmo Matti
Täna ennelõunal kell pool 11 mälestati Eestis Vabadussõjas võidelnuid, sest täna 90 aastat tagasi vaikisid relvad Vabadussõjas. Sel puhul kutsuti kõiki üles mälestusmärkide juures kirikukellade helina saatel küünlad süütama ja lilli asetama. Rakvere ausambamäel asetasid Viru maleva staabi liikmed kimbud ja pärjad, süüdati küünlad ning tehti minutiline mälestusseisak.

Viru maleva väljaõppeülema ütlusel viibusid kohal ka Rakvere linnapea Andres Jaadla ning mõned linnavalitsuse töötajad. “Kurb küll, et
ajalugu läheb korda mõnedele üksikutele inimestele, aga mul on hea meel, et saan olla üks neist vähestest,” rääkis Viru maleva
väljaõppeülem, malevapealiku ülesannetes, leitnant Erik Sild.

Eesti vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 91. aastapäeva tähistamine toimus ka Tapa linna vanal kalmistul Hans Koiva ja kolme tundmatu sõduri kalmul kell 10.00. Lisaks asetati lilled ja pärjad koos Kirde Kaitseringkonna kaplani poolt juhitud jumalateenistusega Hans Koiva kalmule ja Tapa linna uuel kalmistul Imastu sõjaveteranide kodu rahulale.

Vabadussõja lõppu on tähistatud ajast aega – varasematel aastakümnetel isegi paraadidega.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918 ning Eesti iseseisvuse eest võideldi 402 päeva. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 ning
sõda lõppes 2. veebruaril Tartu rahulepingu sõlmimisega. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Allikas: Kaitseliidu Viru Malev

Viljandis on “Villast võlutet” piltvaibad

Jaanuaris saavad huvilised Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajees ja klaassaalis uudistada värvilisi piltvaipu.

Näitus “Villast võlutet” koosneb kümnekonnast Koidu Lauri vaibast, mis on loodud villaloorist ja villaheidest. Pilte ilmestavad pärlid, litrid, paber ja mitmed muud materjalid.

 Väikese osa ekspositsioonist moodustavad vaibad, mille puhul on põnevaid tulemusi saadud käsitsi valmistatud vilti lõigates. Tegemist on tehnikaga, mida eesti vaibakunstnikud on viljelenud väga lühikest aega.  

Kõik vaibad on valminud eelmisel aastal ning neisse on sisse vilditud palju rõõmsaid mõtteid, soove ja unistusi. Lisaks on autor teostesse peitnud vihjeid, vigureid ja mõistujutte.

Koidu Laur on sündinud Setomaal Petseri lähedal. Koolis käis ta Vilustes, Räpinas ja Tartus. Tartu Ülikoolist sai kunstnik keemiku hariduse ning on töötanud õpetajana, pabermaterjalide konservaatorina ning arhiivimaterjalide säilitamist korraldava riigiametnikuna. Käsitööga on Koidu Laur tegelenud kogu elu. Ta on end täiendanud mitmetel kujutava kunsti kaugõppekursustel ja viimased kolm aastat Konrad Mäe maalistuudios. Viltimisvaimustus haaras teda paari aasta eest, kuid esimesed suuremad tööd jõudsid esmakordselt avalikkuse ette alles läinud sügisel.

Rahvatantsijad avavad TeateTantsu aasta

Kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimub sel pühapäeval, 9. jaanuaril kell 12, Tallinnas Raekoja platsil TeateTantsu avapauk. Kohal on enam kui 200 tantsijat, kes tantsivad vahetuste kaupa läbi vanalinna. Iga osalev tantsupaar läbib mõõdetud vahemaa ja annab seejärel teate ja oma hoo edasi järgmisele tantsupaarile. 

Sellega avatakse ühtlasi registreerumine suvisele TeateTantsule 2011, mis toimub 20.-28. augustini. Selle käigus läbitakse tantsides tuhat kilomeetrit Eestimaa maanteid. Teatetantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda ning ühendada sel moel Eesti rahvas. Eeldatavalt osaleb selles üle 3000 tantsupaari ja muusiku üle Eesti. Projekti kaasatakse kõik eelnevalt soovi avaldanud tantsu- ja muusikahuvilised. Kaheksa ööpäeva jooksul läbitakse põhiliselt riigimaanteid marsruudil Tallinna Raekoja plats – Lagedi – Aruküla – Albu – Ambla – Rakvere – Kiviõli – Jõhvi – Mustvee – Tartu – Antsla – Tõrva – Audru – Virtsu – Kuivastu – Orissaare – Triigi – Sõru – Emmaste – Heltermaa – Rohuküla – Haapsalu – Risti – Märjamaa – Tallinna Raekoja plats. Teatetants on ERRSi suurprojektina osa Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 sündmustest.

TeateTantsu korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Perimüskultuuri talvõlaagri koolilatsilõ Vahtsõliinan

Koolilatsõ omma oodõdu Vahtsõliina perimüskultuuri talvõkuuli 4.–6. vahtsõaastakuu pääväni (4.–6.01.2011). Paiga pääl saias Vahtsõliina liina ja aoluuga tutvas, tetäs savitüüd, küdsetäs leibä, om tiatrioppus ja pidoõdak. Muidoki saa võro kiilt mano oppi. Laagrilõ oodõtas 30 nuurt 5.– 12. klassist. Laagri kõrraldas Võro instituut.

Selgusid kodanikuühiskonna aasta tegijad

Vabaühenduste liit EMSL kuulutas välja tänavused kodanikuühiskonna aasta tegija tiitli saajad, kelleks on vabaühendustest Toidupank ja äriettevõtetest EMT. Aasta missiooniinimeseks valiti Liia Hänni ning aasta teoks NO99 teatri “Ühtne Eesti”. Esmakordselt välja antud aasta pioneeri tiitli sai Garage48.

Tunnustus jäeti välja andmata avaliku võimu esindaja kategoorias, sest valiku teinud EMSLi nõukogu ei leidnud tänavusest selliseid silmapaistvaid näiteid nagu kaasamise edendaja Hille Hinsberg eelmisel aastal või e-kodaniku harta loonud Riigikontroll üle-eelmisel. Loe edasi: Selgusid kodanikuühiskonna aasta tegijad

2011. aasta puudeks valiti jalakas ja künnapuu

Jalaka leht
Ajakiri Eesti Loodus valis 2011. aasta puudeks jalaka koos künnapuuga. Aasta puuks võib olla iga eestimaine puude perekond, kellele aasta jooksul enim tähelepanu pööratakse.

Ettevõtmise eesmärgiks on tuua välja ka puude vähemtuntud külgi ning neid rohkem tutvustada. Aasta puu valimise idee algatas põhjanaabrite eeskujul professor Viktor Masing (1925-2001) ja seda ettevõtmist alustati meil 1996. aastal. Ehkki esmalt oli mõttes valida rahvuspuu, peeti seda siis liiga enneaegseks ning piirduti aasta puu nimetamisega. Esialgu aitasid aasta puud valida ajakirja Eesti Loodus lugejad nii kirja teel kui interneti-hääletuse abil, viimastel aastatel on toimetus puude valimisega ise hakkama saanud.

Tänavune aasta puu valimine võib jääda viimaseks, sest sellega on kodumaised puuna kasvavad puud otsa saanud. Siiski otsustatakse edaspidi, kas tulevikus peetakse ka põõsana kasvava kontpuu, kuslapuu, paakspuu, kukerpuu jt aastaid või hakatakse nimekirja algusest kordama. Aasta puudeks on olnud kadakas (1996), kuusk (1997), tamm (1998), kask (1999), pihlakas (2000), mänd (2001), pärn (2002), vaher (2003), lepp (2004), haab 2005), paju (2006), saar (2007), jugapuu (2008), sarapuu (2009), toomingas (2010).

Allikas www.aiandus.ee