vein – Külauudised

Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Inämbüisi tulõ inemisel väega häste vällä õnnõ üts asi. A mõnõl tulõ häste vällä kõik, midä tä ette võtt. Kolmõ laulukooriga pääliinast laulupidolt tulnu koorijuht Lokko Külli (56) om saanu ka ijäveinimeistris.

Põlva kandih tiidvä pia kõik, ku kimmäs koorijuht Lokko Külli om. E STuudio koori omma toonu avvohindu jo mitmõl aastal nii Eestimaalt ku vällämaalt. A seo suvi kiteti Külli Maalehe ja Veinivilla konkursil veinimeistris. Konkursilõ and’ tä viinamar’aveini nimega Mistico. Tuu om ijävein nigu tõõsõki Külli tettü veini. Külli vein pässi lõppvõistlusõlõ ja sai kuvvõnda kotussõ. Umamaidsist viinamarjust tett veini sai mekki ka Põlvah Hurda Jakobi nimelidsel talosöögi võistlusõl.

Ijäveini tegemist näkk’ Külli edimäst kõrda 2008. aastal, ku kooriga Kanadah esinemäh käve. Ontario provintsih om tuu jaos õkva paras kliima. Viinamar’a piät saama väädi otsah vähämbält katõsa kraati külmä ja sõs külmänült lääväki õkva pressi ala. Mar’a kor’atas üüse, inne ku sulama nakkasõ. Säändse mooduga tetäs veini viil Saksamaal ja Austriah. Tuu muud om väega kulukas ja nuu veini omma neli kõrda kallimba ku hariligu veini.

Esi om Külli veini tennü vähämb ku kats aastat. Härgütüs tull’ tuust, et täl läts’ sükävkülm katski ja kõik kappi pantu mar’a olõs üles sulanu. «40 karpi maasigamuusi iks kõrraga är ei süü. Ja keedetüt muusi meil kiäki ei süü. Nii tull’gi tuu mõtõ, et proovi kah ijäveini tetä,» kõnõlõs Külli. «Edimäst tiidüst sai vele käest, kiä om innemb veini tennü, a suurõmb jago om iks uma pruuvmisõ tullõm.» Loe edasi: Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Osale koduse toidu ja veini konkursil

Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts on igal aastal juulikuus tähistanud oma nimikangelase sünniaastapäeva, et väärtustada Himmastes sündinud suurmehe mälestust. Sel aastal korraldatakse koduse toidu ja veini konkurss.

Läinud sajandi üheks kuulsamaks eestlased nimetatud Hurt teenis juba oma eluajal mitmeid tiitleid. Usuteaduse vallas kutsuti teda kandidaadiks, keeleteaduses doktoriks. Pärast surma pärjas eesti rahvas ta aga kuningaks. Folkloorikuningaks. Sellise erakordse tunnustuse oli Hurt auga välja teeninud, sest siiani on maailmapärandis suurim ja ainulaadseim just Jakob Hurda kogu, mis koosneb 170 köitest sisaldades 50 000 rahvalaulu. See hiigelkogu muutus rahvusvaheliselt kuulsaks juba Hurda elupäevil ning põhjustas pärast tema surma Eesti Rahva Muuseumi asutamise. Loe edasi: Osale koduse toidu ja veini konkursil

Haapsalu veinipeol võistleb 27 Itaalia veini

8-10. juunil Haapsalus teist korda toimuvale Itaalia veinipeole on veinide degusteerimise võistlusele üles antud 27 Itaalia veini seitsme maaletooja poolt. Kokku võistleb 8 Proseccot, 4 Chianti Classicot, 9 valget ja 6 punast itaalia veini.Veinipidu algab reedel degusteerimiste ja kultuuriprogrammiga Haapsalu galeriides ja kohvikutes. Degusteerimistel on kohal ka Itaalia veinimõisade esindajad. Näiteks reedel tutvustab oma veine Epp Maria Galeriis veinide maaletooja Manipenny koostööpartner Giorgio Colutta Friulist. Veinide kõrvale pakutakse head muusikat, kunsti, kübaramoodi, jutu-, foto- ja filmiprogrammi. Kultuurikeskuses saab nautida vahemerehõngulist Itaalia muusikat ja lugusid Eesti näitlejatelt. Üles astuvad Tarmo Song Thetrumist, Kristjan Üksküla Tallinna Linnateatrist ja Kaido Rannik Miksteatrist. Trio on kokku tulnud musitseerima spetsiaalselt Itaalia Veinipeoks Haapsalus. Itaalia veinide juurde pakutakse ka Itaalia suupisteid. Galeriis Central saab proovida Itaalia käsitsivalmistatud jäätist – gelatot. Veinide degusteerimine jätkub Kuursaalis, kus muusikaelamust pakub tšellokvartett C-Jam.

Laupäeval astuvad võistlustulle võistlusele registreeritud veinid ja nende maaletoojad. Kell 13 algab Haapsalus Kuursaali juures Promenaadil veinivõistlus. Veinipeo avab Itaalia suursaadik Rosa Maria Chicco Ferraro, tulemisest on teada andnud Eesti aukonsul Itaalias Luigi Cecchini. Päeva juhib näitleja Kadri Adamson. Meelelahutuseks saab nautida Itaaliapärast muusikaprogrammi ning teha sõitu purjepaadiga Dolphin, mille arendajad olid selleaastased Ajujahi finalistid.

Kell 18 algab promenaadilt kontsert-jalutuskäik ”Haapsalu – Põhjamaade Veneetsia”. Jalutuskäigu viib läbi Tõnis Padu. Tobiase, Tšaikovski ja Kreegi muusikat esitavad Merje Roomere ja Katri Rebane. Õhtu lõppeb veinipeoga Kuursaalis, kus itaaliapärase kavaga astub üles Jüri Homenja ning saab jalga keerutada DJ Riho Luhteri vana lintmakimuusika järgi.

Pühapäeval aga kaubeldakse Promenaadil veinide ja suupistetega.

Allikas: laanemaa.ee

Itaalia vein ja muusika on vallutanud kolmeks päevaks Haapsalu

17. – 19. juunil 2011 toimub Haapsalu vanalinnas ja promenaadil Itaalia kultuuri- ja veinipidu, kus maitstakse ning hinnatakse kuulsaid Chianti Classico ning Toscana veine ning tuju loovad erinevad muusikud ja lauljad nii Itaaliast kui Eestist.

Reedel toimuvad Haapsalu kohvikutes ja galeriides kontserdid ja veinide degustatsioonid.

Kuursaali juures Promenaadil valib publik laupäeval välja lemmikveinid: Toscana valge, Toscana punase ning Chianti Classico veini.

Osalejad saavad kõigil kolmel päeval osta Itaalia veine ning suupisteid.

Veinipeol osalevad ka Toscana veinitootjad Consortium Tuscany Quality Selections’st. Konsortsiumi veine ja tegemisi tulevad Haapsallu tutvustama Costantino Moretti, perekond Migliorini, Donatella Santinelli ja Roberto Marchi.

Haapsallu saabub ka Itaalia assotsiatsiooni Hera esindaja Andrea Carlucci ning Eesti aukonsul Firenzes Luigi Cecchini. Lisaks veinidele pakutakse degusteerimiseks erinevaid itaalia juustusorte.

Itaalia kultuuri- ja veinipeo idee sai alguse Haapsalu sõpruslinnalt Greve in Chianti Itaalias.

Lätlane paiskab müüki küüslauguveini

Lätis Limbaži lähedal elav John Harald Brown valmistab veini ekstravagantsetest toorainetest – tammelehed, kasemahl, nõgesed ja punapeet. Neid veine sobiks pakkuda ka tipprestoranides, kirjutab Maaleht.

Kõige eksootilisem tooraine, millest Brown veini on kääritanud, on küüslauk. Tõsi, joomiseks see vein eriti ei passi. Küll aga annab ta huvitava maitsenüansi igasugustele marinaadidele.

Lõhna ja maitsebukett on tammelehtedest valmistatud kuival veinil loomulikult kesisem kui viinamarjaveinil, kuid jook on siiski nii hea, et pakub lisaks teadmisele eksootilisest algmaterjalist ka maitseelamuse.

Sommeljee Enna Kallasvee hinnangul on Browni veinid omas klassis täiesti tasemel ning mees ise tark ja suurepärane veinimeister: „Oleks selliseid inimesi rohkem, oleks maailm palju rikkam.“