Kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad on…

Tegijad 2013 kodanikuühiskonnas

Vabaühenduste liit EMSL andis esmaspäeval ,3.vebruaril,koos Ene Ergmaga üle kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijate tiitlid. Tegijad on Pimemassööride ühing, Vahur Tõnissoo, Jaan Aps, koostöö Paide kogukonna ja avaliku võimu vahel Arvamusfestivali korraldamisel, Tartu Linnavalitsus ja Reet Aus.

2013. aasta oli Eesti kodanikuühiskonnas eriline: ligi 6000 Rahvakogule esitatud ettepanekut, aprillis toimunud sisukas arutelupäev, mille tulemused jõudsid seadusesse, ning augustikuine Arvamusfestival näitavad eestlaste valmisolekut ja tahtmist oma riigi toimimise üle aru pidada, mõtteid vahetada ja otsustamises osaleda. Samal ajal mõtleb aina enam vabaühendusi oma mõju suurendamisele, juurde tuleb aktiivseid ja oma huvide eest seisvaid kogukondi ning ka avalik võim on julgem kaasamise katsetamisel.

Vabaühenduste Liidu EMSL nõukogu valis heade kodanike esitatud 69 kandidaadi hulgast välja kodanikuühiskonna aasta tegijad Loe edasi: Kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad on…

Selgusid kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad

Kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad on Pimemassööride ühing, Vahur Tõnissoo, Jaan Aps, koostöö Paide kogukonna ja avaliku võimu vahel Arvamusfestivali korraldamisel, Tartu Linnavalitsus ja Reet Aus.

2013. aasta oli Eesti kodanikuühiskonnas eriline: ligi 6000 Rahvakogule esitatud ettepanekut, aprillis toimunud sisukas arutelupäev, mille tulemused jõudsid seadusesse, ning augustikuine Arvamusfestival näitavad eestlaste valmisolekut ja tahtmist oma riigi toimimise üle aru pidada, mõtteid vahetada ja otsustamises osaleda. Samal ajal mõtleb aina enam vabaühendusi oma mõju suurendamisele, juurde tuleb aktiivseid ja oma huvide eest seisvaid kogukondi ning ka avalik võim on julgem kaasamise katsetamisel.

Vabaühenduste Liidu EMSL nõukogu valis heade kodanike esitatud 69 kandidaadi hulgast välja kodanikuühiskonna aasta tegijad:

Aasta vabaühendus: Pimemassööride ühing. EPMÜ on nägemispuudega inimeste endi initsiatiivil toimiv ühendus, mis on 15 tegevusaasta jooksul muutnud ühiskonna suhtumist nägemispuudega inimeste vastu oluliselt sõbralikumaks ning kaasanud nägemispuudega inimesed aktiivsesse (töö)ellu. Massööri elukutse omandamine on Eestis siiani pea ainus võimalus pimedana tööd leida ja avatud tööturule siirduda. Ühingus on saanud koolitust või tööd 86 pimemassööri üle Eesti, muutudes abivajajatest abi andjateks. Lisaks sellele, et ühing toob inimesed tööelu juurde, teenitakse ise tulu oma ühingu majandamiseks. 2013. aastast avas ühing koolituskeskuse, kus pakutakse koolitust ja nõustamist nii eesti kui vene keeles.

Aasta vabaühenduse tiitliga kaasneb ka 5000 euro suurune preemia Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt. Loe edasi: Selgusid kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad

Otepää kultuuri- ja spordirahvas pidas pidu

17. jaanuaril toimus Nuustaku pubis traditsiooniline Otepää kultuurikollektiivide uus-aasta pidu, mille teemaks oli “Katus sõidab”. Peol tunnustati ka Otepää valla parimaid sportlasi.

Otepää valla spordispetsialist Harald Laidre sõnas, et oma ettepanekuid parima sportlase tiitlile esitasid valla spordiklubid ja kõik vallaelanikud. Sportlasi tunnustasid volikogu esimees Jaanus Raidal, vallavanem Kuldar Veere ja haridus-kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Miia Pallase.

Otepää valla parimateks sportlasteks tunnistati Karl-August Tiirmaa, Triin Ojaste, Camen Piho, Andres Saal ja Liivi Parik. Parimaks valla võistkonnaks tunnistati FC Otepää esindusmeeskond, parimaks treeneriks Kalju Ojaste. Eriauhina sai valla noorsportlane Airiin Pikk.

Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter ütles, et peo teemaks andsid inspiratsiooni kultuurikeskuse remonditööd. Otepää Kultuurikeskuse kollektiiv tänas ja tunnustas kõiki Otepää valla isetegevuslasi ja nende juhendajaid. Õhtu jätkus meeleolukate etteastetega, kus astusid üles valla isetegevuslased. Õhtu aitas sisustada ansambel Viiser, õhtut juhtis Lauri Drubinš. Kohal olid uus-aasta peol segakoor Eveko, Otepää linetantsijad, Otepää Teater, Nuustaku segarühm, Nuustaku naisrühm, ansambel Relami, tantsutrupp FeelingGood, käsitöörühm Karukäpp.

Taidluspeo korraldas Otepää Kultuurikeskus koostöös Otepää Vallavalitsusega.

Võrumaa ootab vapi- ja teenetemärgi ning aunimetuste kandidaate

Võru Maavalitsus ja Võrumaa Omavalitsuste Liit ootavad hiljemalt 31. jaanuariks 2014 taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi määramise kohta. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.

Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:
· kultuurielu edendaja
· hariduselu edendaja
· sotsiaal- või tervishoiutöötaja
· omavalitsus- või riigiametnik Võru maakonnas
· omavalitsus- või riigiametnik väljastpoolt Võru maakonda
· maaelu/külaelu edendaja või MTÜ

Taotlused esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru Maavalitsusele hiljemalt 31. jaanuariks. Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel.

Läänemaa teenetemärgi saavad Lembitu Tverdjanski ja Tiit Salumäe

IMG_8769

Sellel aastal saavad Läänemaa kõrgeima autasu ehk Läänemaa teenetemärgi pärandkultuuri uurija ja looduse mitmekesisuse väärtustaja Lembitu Tverdjanski ning Lääne praostkonna praost Tiit Salumäe.

Lembitu Tarangit (Tverjanski) iseloomustatakse ettepanekus kui tuntud metsameest, pärandkultuuri hoidjat ja uurijat. Samuti on ta läbi aastate olnud mitmete loodusürituste, pärandkultuuriga seonduvate ürituste eestvedaja ja hing. Tema teeneid ja teadmisi on väärtustatud ka väljaspool meie maakonda. Näiteks 2013. aastal pälvis Lembitu Tarang ka Eesti Metsaseltsi elutööpreemia.

Tiit Salumäe on 1992. aastast Lääne praostkonna praost ja teenib mitmetes Läänemaa kogudustes. Kokku on ta Haapsalus ja Läänemaal teeninud 38 aastat ning selle aja jooksul aidanud kaasa maakonna arengule ning tuntusele. Haapsalu linna vapimärgi on ta juba pälvinud.  Loe edasi: Läänemaa teenetemärgi saavad Lembitu Tverdjanski ja Tiit Salumäe

Võru linn pälvis Maanteeameti tunnustuse

Maanteeameti_tunnustus11. detsembril Viljandis toimunud tänuüritusel pälvis Võru linn Maanteeameti liikluskasvatusalase tunnustuse kohaliku omavalitsuse auhinna kategoorias.

Maanteeameti esindajate sõnul sai Võru Linnavalitsus tunnustuse viimasel kahel aastal liikluskasvatuse valdkonnas läbiviidud erinevate tegevuste, projektide, konkursside ja algatuste eest.

“Tunnen siirast heameelt, et Võru linn sellise tunnustuse osaliseks sai. Kindlasti pole see tänu ainult linnavaltisusele suunatud, sest oma panuse ürituste korraldamisse andsid paljud koostööpartnerid” märkis linnapea Anti Allas “See auhind on kinnitus sellest, et Võrus tehakse väga head koostööd! Suur tänu klubidele, asutustele, ettevõtjatele ja inimestele, kes lõid kaasa ürituste “Ohutult on ohutu”, “Jalgrattanädal”, “Jalgrattapäev” ja “Ohutusmess” korraldamises”.

Liikluskasvatuse auhinna eesmärk on väärtustada ja tunnustada isikuid ning organisatsioone, kes oma töö või ühiskondliku tegevusega on enda asutuses või piirkonnas paistnud silma liikluskasvatuse korraldamise ja liiklusohutuse arendamisega. Maanteeameti liikluskasvatajad valisid aasta tublimad välja viies kategoorias: õpetajad (eraldi üldhariduskoolide, lasteaedade, autokoolide ja noorsootöötajate gruppides), kohalikud omavalitsused, liiklusohutusalaste sündmuste korraldajad ning koostööpartnerid.

2013. aasta laureaadid leiab siit.

Seto Turismitalo sai tunnustuse UMA TEGU

Peomaja.
Peomaja.

Meremäe vallas asuv Setomaa Turismitalo on puhkajaid ja külalisi võõrustanud ligi 15 aastat. Kvaliteetse teeninduse ja järjekindla tegevusega on turismitalu saanud tuntuks siin ja sealpool piiri.

Selle aasta Võrumaa Uma Tegu parima tunnustusega toodi välja talu uus peomaja “Taivaalodsõ Nulk” ja “Taivaalodsõ Nulk ja Seto rESTo trükised”. Talu perenaine Laivi Mesikäpp kinnitas, et nüüdsest on peomaja Taivaalodsõ Nulk valmis sünnipäevalisi, pulmalisi, teatrikülastajaid ja teisi kultuurihuvilisi korraga võõrustama ligi 200 ringis ning veel pidas perenaine eriti oluliseks seda, et majja pääsemine ja majas liikumine on mugavaks tehtud ka liikumispuudega inimestele.

Peale majutuse, erinevate saunade ja vaba aja tegevuste pakub talu nii seto sööki kui ka traditsioonidest inspireeritud söömaaegasid. Kohalikke traditsioone väärtustavad külalised saavad kuulata soovi korral ka UNESCO kultuuripärandisse kantud ehedat seto leelot.

Pille Malkov

President Ilves tunnustas paremaid vabatahtlikke

vabatahtlikudPühapäeval, 8. detsembril tunnustas president Toomas Hendrik Ilves Pärnu Kontserdimajas parimaid vabatahtlikke. Riigipea nimetas vabakondlikku tegevust kaasaegse Eesti normaalseks osaks: „See, mida alguses vabatahtlikult teeme, võib hiljem kasvada ametlikuks hoiakuks”. President kutsus üles rohkem märkama ja tunnustama kaaskodanike tublidust.

Tänavused parimad vabatahtlikud on:

Heinar Kalam, MTÜ Viljandi lennuklubi, Sakalamaa Õhuasjanduse Ühing; Ene Tigas, Veriora Mõttekoda, Veriora laat, Pahtpää külaselts; Andrus Saliste, Muraste Külaselts; Lela Lõhmus, Lehtse Evangeelne Vabakogudus; Marek Reinaas, Vabaühenduste liit EMSL, hea valimistava valvur; Hermann ja Pille-Riin Kalmus, Pilistvere kogudus, MTÜ Pillistfer, MTÜ Hoia Oma Tervist, seltsing Pilistvere Noored; Tatjana Klimenko, Narva Noorteparlament (NNP), Narva Noortekeskus; Siiri Sisask, MTÜ Saagu Valgus; Mati Johanson, Puurmani valla vabatahtlik päästja; Triin Mäger, Pärnu linna Noortekogu, liikumine “Vanem vend, vanem õde”, Eesti 4H Pärnumaa piirkond, TÜ Pärnu Kolledži üliõpilasesindus; Ingeldrin Viljak, MTÜ Pärispea Seltsimaja, Pärispea Vabatahtlike Päästeselts; Margus Sinimets, MTÜ Saaremaa Sõjavara Selts; Ülle Varik, Noorteühing Eesti 4H Pärnumaa piirkond, klubid Lavassaare ja Jõõprekad, Lavassaare Lasteaia – Algkooli hoolekogu, MTÜ Lavassaare Arenguselts, MTÜ Lavassaare Külaselts; Marge Kohtla, MTÜ Saadjärve Vabatahtlik Järvepääste, Tartu Kalevi Jahtklubi.

Loe edasi: President Ilves tunnustas paremaid vabatahtlikke

Saaremaa selle aasta turismiauhinnad jagatud

Eile hilisõhtul kuulutati maakonna turismiasjaliste aastalõpupeol Rüütli spaa restoranis Ritter, mis linna 450. sünnipäeva auks ehitud sini-valgesse pidurüüsse, viiendat korda aasta parimad turismitegijad.

Parimaks turismiettevõtteks tunnistati neli aastat järjest Eesti parimaks restoraniks valitud Alexandri restoran Pädastes. Ettevõtmist toodi heaks eeskujuks julgustamaks ka teisi maakonna toitlustuskohti looma eristuvaid kontseptsioone, mis väärtustavad kohalikku toorainet ning tutvustavad maailmale atraktiivselt põhjala saarte köögi kontseptsiooni. Seda koostöös kohaliku kogukonnaga.
Parimaks turismiarendajaks pärgas komisjon üksmeelselt maakonna pikaaegse traditsiooniga tipp-motospordiürituse korraldaja, Saaremaa Rally MTÜ. Üritus, mis tõstab maakonna majutusettevõtete hinnad suvise kõrghooaja tasemele oktoobrikuus, toob hilissügisesse suvise melu ning kasvatab ettevõtlustulusid, seda laiapõhjalise ning avatud partnerlusega ning pea pool sajandit, olles maakonna üks olulisemaid turismiarendajaid.
Parimaks turismiasjaliseks nimetati aastatepikkuse tubli töö eest maakonna turismivõimaluste turundamisel Angela Nairis, reisibüroo Mere omanik ja ettevõtjate organisatsiooni Saaremaa Turism eestvedaja. Tänu tema initsiatiivile sai maakond sel aastal endale pea 30 uut giidi. Talvise uue hingamise leidis Kuressaare linnus, kus korraldatakse osalusetendust “Jõulud lossis“, aset leidis saarlaste seas suurt elevust tekitanud ajalookonverents “Salme – esimeste viikingite matusepaik“ ja need on vaid killuke tema tublidest ettevõtmistest.
Hindamiskomisjoni tööd korraldanud Saarte turismiarenduskeskuse juhataja Kaira Kivi sõnul oli eriti rõõmustav sel aastal üles seatud kandidaatide rohkus. See näitab, et valdkond on maakonna jaoks oluline ning hea sõnaga osatakse tublisid tegijaid meeles pidada.
Turismiauhindade nominendid 2013
Parim turismiettevõte
Grand Rose Spa Hotell, Pädaste mõis-restoran Alexander, KS Koolitus
Parim turismiarendaja
Saaremaa Rally MTÜ, Sõrve Külastuskeskus MTÜ, Kuressaare tennisekeskus
Parim turismiasjaline
Martin Breuer, Angela Nairis, Ülo Roos

Autor ajaleht MM

Teenekat kultuuritegelast Airi Rütterit tunnustati Jõgevamaa aasta kodaniku aunimetusega

Jõgevamaa aasta kodanik 2013 Airi Rütter. Foto: Johannes Haav
Jõgevamaa aasta kodanik 2013 Airi Rütter. Foto: Johannes Haav

Tunnustuse Jõgevamaa aasta kodanik 2013 pälvis kauaaegne kultuuritegelane ja rahvatantsuedendaja Airi Rütter, kelle kultuuriteemalised tulevikumõtted on praegu ennekõike suunatud naistetanstu käekäigule ja 2016. aastal Jõgevamaal toimuvale II Eesti naiste tantsupeole.

Lõppeva aasta sündmustest oli Airi Rütterile üks meeldejäävamaid ja tähendusrikkamiad Eesti naistetantsu eestvedajate kogunemine Jõgevamaal ning rahvatanstuga tegelevate naisrühmade alaliidu moodustamine.

“See ühendus korraldab tuleval aastal Tartus naisrühmade võistutantsimise, kus esmakordselt osalevad ka neidude rühmad.  2014 novembris toimub aga Jõgeval uute naistetantsude konkurss. Järjepidevalt kestavad ka ettevalmistused II Eesti naiste tantsupeoks, mis saan teoks samuti Jõgeval,” ütles Airi Rütter, kes on pälvinud ka  Ullo Toomi nimelise stipendiumi, aunimetuse Jõgevamaa kultuuripärl ning on valitud tänavu Jõgeva linna aukodanikuk.

2013. aasta tõi Airi Rütterile rohkesti tööd ja tegemist ka seoses Jõgeva linna 75. aastapäeva tähistamisega. Nii andis ta oma panuse selleks, et õnnestuksid linna juubelirongkäik, sadade inimeste osavõtmisel toimunud pikalauapidu, rahvatanstijate poolt kohvi ja suupistete pakkumine Piibe maanteel sõitvatele autojuhtidele ja muudki ettevõtmised.

Jõgeva kultuurikeskuse pikaajalisel juhtimisel andis Airi Rütter tänavu sügisel teatepulga üle noorema põlvkonna esindajale  Ainar Ojasaarele

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kodanikeühenduste konsultant Kersti Kurvits kuulutasid Airi Rütteri Jõgevamaa aastakKodanikuks Kuremaa lossis toimunud Jõgevamaa kodanikeühenduste konverentsil  “MTÜ ja meedia”. Tervislikel põhjustel ei saanud Airi Rütter ise tunnustamisel osaleda, kuid oli edasi saatnud tänusõnad tunnustustajatele ja tervitused kõigile koosolijatele.

Kodanikeühenduste konverentsil tunnustuse pälvinud jõgevamaalsed saavad juba kolmandat aastat kingituseks kunstnike Sülli Reet Vaino ja Eliko Kajaki valmistatud keraalilise taiese.

Jaan Lukas

Jõgevamaa kodanikeühenduste konverentsil jagati tunnustusi

Jõgevamaal pälvisid tänavu tunnustuse:

Parim kodanikuühendus 2013 – Maarja-Magdaleena Maarahva Selts

Atraktiivseim kodanikuühenduste tegu 2013 – Jõgevamaa laste ja noorte
tantsupäev “Elu kui muinasjutt”, MTÜ SOKUTURI

Aasta kodanik 2013 – Airi Rütter

Parim kodanikuühiskonna toetaja 2013 – OÜ Juta & Kaido

Parim kodanikuühiskonna toetaja 2013  – Eckard Klug

Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse tunnustus: Sädeinimene 2013 – Evi Treial

Võrumaa turismi parimad 2013 auhinnatud

Aastaseminar2013Võrumaa turismiettevõtjad ja -arendajad kogunesid iga-aastasele seminarile, kus muuhulgas tunnustati ka maakonna turismi parimaid.

“Uma tegu” tunnustuse sai Setomaa Turismitalo oma uue peoruumi ja Seto rESTo trükistega. Uus “Taivaalodsõ Nulk” on seto seinamaalingutega avar ruum erinevateks üritusteks kuni 150-le inimesele. Väga tugev kandidaat oli ka Ränduri Külalistemaja, kus kõik toad on omandanud uuema ja luksuslikuma sisekujunduse. Sel suvel rajasid nad külalistemaja-pubi klientidele ka põneva laste mänguväljaku, kus on kiik, liumägi, maailmaränduri mootoratas ja mereröövlite laev.

“Uma lugu” auhinna pälvis Ööbikuoru Puhkekeskuse peremehe Ants Eigi lugu “GPSi ei tohi usaldada”. Nominentideks esitati lisaks Taatka Tarõ “Ilma lihalda supp” ja Haanja Puhkekeskuse lugu “Pole vett, pole arvet”.

“Uma mekk” auhinna pävis Ülle Kostin Jaaniraotu linnuparkist oma terava “Särtsuga”. Üles seati veel Taarka Tarõ Köögikõsõ “Liivapuumarjuga leib” ja “Rüarull” ning Urvaste Külade Seltsi “Urvaste kama”.  Loe edasi: Võrumaa turismi parimad 2013 auhinnatud

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
tähistab täna juubelit

kalev_jarvelaTäna, 23. novembril kell 19 tähistab aastapreemiate üleandmisega oma 25. aastapäeva Eesti suurim rahvatantsijaid ja rahvamuusikuid koondav ühendus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS).

,,25 aastat tagasi ärkamisaja kõrgharjal sündinud seltsist on praeguseks kujunenud peamine partner Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele noorte ja üldtantsupidude korraldamisel,” tõdes seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela (fotol). ,,ERRSi sooviks on aidata kaasa tantsurühmade arvu ja kvaliteedi tõstmisele regulaarsete koolituste ja ühisürituste kaudu.”

Tallinna lennusadamas peetaval peol annab selts üle aastapreemiad 10 kategoorias. Selts tänab neid, kes on enim aasta jooksul inimesi tantsu juurde toonud ning tantsurõõmu pakkunud. Tunnustuseks esitati kokku üle 70 kandidaadi. Tunnustuse saavad aasta kollektiiv, rahvamuusik, looja ja korraldaja. Samuti tunnustatakse aasta koolitajaid ja sponsorid. Eraldi tõstetakse esile aasta sündmus ning maakonna tantsu- või rahvamuusikapidude korraldaja. Ja loomulikult tunnustatakse ka tegijaid pikaajalise panuse eest valdkonna arengusse.

Peole eelneb kell 16 rahvakultuuri keskuses algav ERRSi üldkogu, kus muu hulgas selgitatakse veel kord ajakirjanduses ebatäpselt tõlgendatud ja suurt vastukaja tekitanud teemat tantsupeole pääsemise kriteeriumide kohta.

1988. aastal loodud ERRS on rahvatantsu ja rahvamuusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mis tegeleb ala säilitamise, talletamise ja arendamisega. Rahvatantsu valdkonnas tegutseb umbes 1 600 laste-, noorte-, neidude-, naiste- ja täiskasvanute kollektiivi ning folkloorirühma rohkem kui 26 000 tantsijaga. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb ca 300 rahvamuusikakollektiivi, kus mängib koos üksikpillimeestega rohkem kui 1100 muusikut.

Täna valiti 2013. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon

MTÜ Lastekaitse Liidu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu korraldatud noorteparlamendis “101 last Toompeale” valiti täna 2013. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti noortemeelne Riigikogu liige ja kultuuriajakirjanik Juku-Kalle Raid, kes oma osalusega on toetanud ka “101 last Toompeale” projekti.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai Sihtasutus Archimedes, kes Euroopa Noorte Eesti büroo kaudu on  mitteformaalset õpet propageerides mõtete ja rahastusega toetanud noorte enesearengut sadade noorteprojektide kaudu.

Eelmisel aastal pälvisid aasta laspesõbraliku ühiskonnategelase ja organisatsiooni tiitlid Darja Saar ja noortekonverents “Lahe koolipäev”.

Lastekaitse Liidu ja “101 last Toompeal” projektijuht Gertha Teidla-Kunitsõn ütles: “Meil oli hea meel näha, kui paljude organisatsioonide ja inimeste vahel tuli valida, et leida noorte arvates kõige lapsesõbralikumad. Hea meel on tõdeda, Eestis on olemas palju organisatsioone ja inimesi, kes noori innustavad ja neile heas mõttes silma jäävad. Meil on hea meel neid tutvustada.”

Noortefoorum “101 last Toompeal” toimus täna juba 22. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.

Teemade valikul on sõelale jäänud need, mis on praegu aktuaalsed ja puudutavad õpilast tema igapäevaelus. Foorumi eesmärk ei ole ainult probleemide esiletõstmine, vaid ka ettepanekute väljatöötamine kitsaskohtadest üle saamiseks. Teine sõnum esitataksegi foorumi lõppistungil Riigikogu istungite saalis. Sellel aastal keskendub noortefoorum noorte kaasamisele kohaliku elu korraldamisel. Noorte kaasamisest loobudes kaotavad kohalikud võimuorganid suure hulga oma inimeste ideedest ning raiskavad ebaratsionaalselt kohapeal olevaid ressursse.

Järvamaal autasustati teenekaid haridustöötajaid

Leo Schkiperov. Foto: Ants Leppoja

Järva maavanem Tiina Oraste autasustas Järvamaa teenetemärgiga Paide Täiskasvanute Keskkooli endist direktorit ja õpetajat Leo Schkiperovi ning matemaatikaõpetajat Mari Üürikest.

Leo Schkiperov (pildil) pälvis teenetemärgi kauaaegse südamega tehtud töö eest Järvamaa täiskasvanuhariduse edendamisel. Mari Üürikest autasustati kauaaegse pühendunud töö eest Järvamaa täiskasvanutele hariduse andmisel.

Maavanem annab autasud üle Paide Täiskasvanute Keskkooli 50. juubeli tähistamisel 23. novembril.
Allikas: Järvamaa uudisteportaal

Selgusid Viljandimaa noorsoovaldkonna aasta 2013 tublimad

Vilja Volmer. Foto: erakogu
Vilja Volmer. Foto: erakogu

Täna tunnustatakse Viljandi gümnaasiumis toimuval noortefoorumil maakonna tublimaid noorsoovaldkonda panustajaid. Tunnustused antakse üle Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalistuste Liidu esimehe Ene Saare poolt.

Tulemused:

1. Kategooria “Enim silma paistnud noorsootöötaja” Laureaat on Vilja Volmer, Viljandi Linnaraamatukogu huvijuht

(Nominendid: Kaja Õigus, Elli Mets, Mart Saar, Kätlin Kink)

2. Kategooria “Aasta koostöö” laureaat on Viljandi Linnaraamatukogu, Viljandi Gümnaasium, ajaleht Sakala

(Nominendid: Mõisaküla Linnavalitsus ja MTÜ Mõisaküla Noortekeskus H.E.L.A.R)

3. Kategooria “Aasta tegu” laureaat on tänavakultuurifestival Viljandi BACH 2013

(Nominendid: MTÜ Tääksi Spordiklubi projekt “Jalgpallialane koolitus Põhja-Viljandimaa koolides”, Võhma Gümnaasiumi Comeniuse projekt “Folklore and Dance to Stem Bullying and Violence”, Viljandi Linnaraamatukogu projekt “Kultuurikonks”, Viljandi Gümnaasiumi dokumentaalfilmiklubi Pult, Suure-Jaani Noortekeskuse renoveerimine)  Loe edasi: Selgusid Viljandimaa noorsoovaldkonna aasta 2013 tublimad

Otepää valla aasta isa on selgunud

Otepää Naisselts valis välja valla aasta isa 2013. Otepää valla aasta isa on Kuno Oja. Aasta isa tunnustamisüritus toimub 9.novembril Otepää Gümnaasiumis. Otepää aasta isa nimetusele laekus kolm kandidaati – Aivar Pullerits, Kuno Oja ja Arvi Anton.

Samas toimub ka traditsiooniline laste sünnikirjade üleandmine.Ajavahemikul 1.aprill-30.september sündis vallas kokku 20 last – neist 12 tüdrukut ja 8 poissi.

Aasta isa Kuno Oja on põline otepäälane, kelle peres kasvab kolm last. Ta töötab Otepää Betoonis klienditeenendajana-logistikuna. Kuno on hea suhtleja ja nii on kõik tema tööd olnud seotud inimestega suhtlemisega. Ta on töötanud politseis ja piirivalves ning panganduse ning kindlustuse valdkondades. Oma töös on ta alati abivalmis ja kohusetundlik. Isana on Kuno hooliv ja sõbralik aga ka nõudlik. Ta innustab oma lapsi tegelema erinevate huvialadega. Vabal ajal tegeleb Kuno aktiivselt spordiga – ta suusatab, rulluisutab ja sõidab rattaga. Kuno laulab ka segakooris Evevko ning kuulub selle asutajaliikmete hulka.

Monika Otrokova

Vereta Jahi meistriks tuli viiendat korda Ingmar Muusikus

Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus "Põdrad rannal".
Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus “Põdrad rannal”.

Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee 24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse noorte põtrade esmakohtumise.
Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18 ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse.

Olavi Hiiemäe võistlusfoto sokuga.
Olavi Hiiemäe võistlusfoto sokuga.

Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud ettevõtted-organisatsioonid:
• Ingmar Muusikus (põdrad rannal) – Vereta Jahi meister, AS Overall Eesti, ajakiri Eesti Jahimees/Eesti Jahimeeste Selts
• Ingar Muusikus (kajakad vihmas) – Silma Õpikoda, Looduse Omnibuss, ajakiri Loodusesõber
• Ollar Kallas – ajakiri Eesti Mets
• Jarek Jõepera – hotell Pesa
• Aigar Kull – ajakiri Eesti Loodus
• Tõnu Noorits – ilm.ee
• Olavi Hiiemäe – RMK, Jägermeister

Käimas on täiskasvanud õppija nädal

TÕN11. oktoobril avati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis XVI täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mis vältab 18. oktoobrini.

“Ühel hetkel mõistsin, et kaheksa klassi haridusega ei suuda ma mõista isegi neid raamatuid, mida lugeda tahaksin. Paljud ütlevad, et õppida pole aega. Kui see on prioriteet ja tõeline tahe, siis leitakse ka aeg. Kui ei õpi, pole järelikult tahtmist. Sain julguse unistada edasiõppimisest. Täna saan öelda, et minu unistused on realiseerunud ja õpingud jätkuvad  – olen sügisest Tallinna Tehnikaülikooli majandustudeng ja palju põnevat on ees ootamas,” põhjendas aasta õppija 2013 Lauri Veso oma edasiõppimist.

Tänavuse täiskasvanud õppija nädala teema „Õige aeg on õppida“ tuletab kõigile meelde, et õige aeg õppimiseks on just nüüd ja praegu, paremat aega õppimise jaoks ei pruugi edaspidi tulla. Enesetäiendamine annab inimesele kindlustunde oma eluga edasi minna ja juba homme midagi uut ette võtta või kogeda.

TÕN-i avaüritusel tunnustatakse haridus- ja teadusministri tänukirjaga aasta õppijaid, koolitajaid, koolitussõbralikke organisatsioone ning omavalitsusi. Laureaatide ja kandidaatidega saab tutvuda siin.

TÕN-i lõpetab 18. oktoobril XVII täiskasvanuhariduse foorum teemal „Kui targad me oleme?”

Infot TÕN-i raames maakondades toimuvate tegevuste kohta leiab siit.

 

“EHE Setomaa 2013” tunnustuse sai Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev

Hõimu hõlahusõq. Foto: Karen Stimmer.
Hõimu hõlahusõq. Foto: Karen Stimmer.

Setomaa turismisektori ümarlaual anti üle tunnustus 2013.a hooaja parimale turismiteole – Seto Külävüü kostipäevale.

Nimetatud üritust võib pidada selle suve üllatajaks, sest veel aasta tagasi isegi korraldajad ei teadnud, et piirkonnas midagi sellist ette võetud saab.

Setomaa toiduvaldkonna huvilised otsustasid 2012.a. detsembris toimunud ümarlaual, et seto toidu propageerimiseks ja arendamiseks võiks muude tegevuste seas ka kohvikutepäeva korraldada. Ürituse eestvedajaks sai MTÜ Setomaa Turism, kaasatud oli MTÜ Seto Käsitüü Kogo.

Kostipäeval osales kümme kohvikut Lüübnitsast Tsiistreni. Iga kohvik oli omanäoline nii kujunduse, menüü kui tegevuste poolest. Kostipäeval kaasa löönud suur rahvahulk tuli mitmele kohvikule üllatusena. Kui kohvikutesse oodati 100-200 külalist, siis tegelikult külastas mõnda kohvikut üle 500 inimese. Sama päeva raames toimus ka fotojahi mäng, kus külalised tegid pilte vähemalt kolmest kohvikust.  Loe edasi: “EHE Setomaa 2013” tunnustuse sai Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev

Märka vabatahtlikke ja nende tegusid!

Aasta teises pooles püüab iga valdkond leida oma ala tublimaid tegijaid
ja neid kuidagi esile tuua.Küll oodatakse ettepanekuid parimate põllumeeste, talupidajate, tublide kodanike, perede, edukate projektide ja tegude kohta.

Ka vabatahtlike valdkond on see, kus teil igaühel on võimalus avara
pilguga ringi vaadata ja esitada 31.oktoobrini kedagi tunnustamiseks.
Külades tehakse ju eamus asju vabatahtliku töö korras.
Juhise ja ankeedid leiad:
http://www.kodukant.ee/index.php?id=104075
Sama info on ka Vabatahtlike väravas, kust leiad ka eelmiste aastate
tunnustatavad.
http://www.vabatahtlikud.ee/et/Sundmused/Uleriigiline-vabatahtlike-tunnustamisuritus

Tunnustamine toimub kolmes kategoorias:
Vabatahtlik –  tunnustame vabatahtlikke, kes tegutsevad oma kodukohas  vabatahtlikuna pikemaajaliselt.
Vabatahtlike kaasaja, juhendaja –   tunnustame vabaühendusi või inimesi (juhendajaid), kes on pikemaajaliselt vabatahtlikke juhendanud, neid tegevustesse
kaasanud, hoidnud ja innustanud.
Ettevõte või asutus – tunnustame ettevõtet või asutust, mis soodustab oma
töötajate vabatahtlikku tegevust vabaühendus(t)es.

Märka vabatahtlikke ja nende tegusid!
Ära ole kidakeelne nende kiitmisel, sest see mis tegijale tundub loomulik võib olla kellelegi inspiratsiooni allikaks.

Külli Vollmer
külakultuuri valdkonna juht
Eesti Külaliikumine Kodukant
Tel. 5114027
kylli@kodukant.ee
www.kodukant.ee

Keskkonnaministeerium otsib loodushuvilisi noori

Noore looduskaitsja märk .

Keskkonnaministeerium kuulutas välja konkursi noore looduskaitsja leidmiseks.

Tänavu antakse kolmandat korda välja noore looduskaitsja märke. Keskkonnaministeerium soovib märgiga tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga aktiivseid kuni 26-aastaseid noori, kes on kaasa löönud looduskaitse-alases tegevuses.

„Märgid antakse noortele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkurssidel või aidanud kaasa loodusteemaliste ürituste korraldamisele. Looduse kaitse algab selle mõistmisest, milleks omakorda on vaja looduses viibida ning teada, kuidas see toimib. Looduse väärtustamine peab olema meie kõigi igapäevane ja pidev hoiak,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Ettepanekud, mis kirjeldavad vabas vormis kandidaadi looduskaitsetegevust ja milles on märgitud ka nominendi vanus ning kontaktandmed, palutakse saata hiljemalt 25. oktoobriks 2013 Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või e-kirjaga keskkonnaministeerium@envir.ee.

Ökojäätiste La Muu pakend pälvis tunnustuse

Möödunud reedel pärjati «Eesti disainiauhinnad 2013» võitjad. «Selleks, et toode müüks ja jääks püsima, on olulised nii hea välimus kui ka hea sisu,» ütleb La Muu karpide disainer Jaanus Veerberk, kes võitis pakendite kategoorias kulla.

27. septembril jagati Balti Filmi- ja Meediakoolis 2013. aasta veebi- ja graafilise disaini võidutöödele auhindu. Kuigi preemiaid jagus paljudele, väärivad kindlasti märkimist graafilise disaini kategoorias ainsa kulla saanud La Muu ökojäätiste pakendid. Toote disaini taga on Eesti esimene pakendidisainile orienteeritud firma KOOR, kes võitis ka pakendikategooria pronksi Saku Koduõlle eest.

Piret Parik, Õhtuleht / Maheklubi.ee

Eesti võistkond saavutas rahvusvahelistel metsandusvõistlustel neljanda koha

Täna lõppes Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis toimunud kolmepäevase (24.-27.09.) rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile pretendeerinud kümne Euroopa riigi võistkonna seas tuli Eesti esindus neljandaks. Eestis edestasid Ungari (85 punkti), Kreeka (80 punkti) ja Poola (79 punkti) võistkonnad. Eestit esindanud Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli) kogus 72 punkti.
„See on läbi aegade Eesti võistkonna parim tulemus, mida on seda hinnatavam, et sel aastal esindas meid võistluse ajaloo noorim võistkond,“ rääkis võistluste Eesti-poolne koordinaator Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Kokku osales võistluste finaalis kümme riiki, lisaks nimetatutele veel Austria, Tšehhi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Portugal.
Võistluste finaalis sooritasid õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuli pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“.
Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.
Toomas Kelt

Otepää ettevõtluskonverentsi läbivaks teemaks on turism

otep2.oktoobril toimub Otepää Gümnaasiumis juba traditsiooniks saanud Otepää ettevõtluskonverents. Sellel aastal keskendub konverents turismiettevõtlusele.

Otepää ettevõtluskonverents peetakse juba neljandat korda. Konverentsil tunnustatakse valla ettevõtjaid – antakse üle Otepää valla ettevõtlusauhind 2013.

Ettekandeid teevad SA Otepää Turism juhataja Margo Krüünvald, TÜ majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja Andres Kuusik, Tammuri talu peremees Erki Saar, Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees Indrek Kelk, õpilasfirma ja minifirma programmi juhendaja Margus Mekk, Ene-Mall Vernik ja Peeter Kangur Kappermäe seltsist, Auto24 Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava. Konverentsi modereerib vallavanem Merlin Müür.

Konverents on kõigile tasuta.