2015. aastal on Mõniste Päkapikumaa avatud 9.-12. detsembril. Seekord kutsutakse suitsusauna!
Lõuna-Eesti mitme tuhane aasta vanune suitsusauna traditsioon on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Üks selline väga vana ja auväärne saun asub Mõniste muuseumis ja koos saab heita pilgu sauna suitsusesse hämarusse.
Vanad saunajutud on täis kummalisi tegelasi. Suitsusaun on nende päriskodu ja seal nad Teid ootavadki, et soovida Teile head leili! Päkapikkudega koos lustivad hulk muinasjututegelasi, metsloomi ja saunaelanikke, kes seekord räägivad kõik ehtsas võru keeles. Kuigi Päkapikusaunas saab käia viltide ja kasukaga, saavad keha ja hing puhtaks.
Saunas käidud, on aeg astuda jõuluvana ette, kellel on kingitusekotidTeie jaoks valmis varutud. Teekonna lõpus ootavad Teid saunasaiake ja päkapikutee. Avatud on puhvet ja nagu ikka, töötavad hoolsasti ka piparkoogikunstnikud.
6.-9. augustini toimub Võrumaal Haanja vallas juba viies suitsusaunanädal. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat. Oodatud on kõik sauna ja kohaliku pärimuse huvilised, kes soovivad tutvuda traditsiooniliste suitsusauna tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga.
„Haanjamaa suitsusaunade omanikud on uhked oma saunadele ja jagavad rõõmuga oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega,“ ütles saunapäevade üks eestvedajaid Eda Veeroja. „Ja vana kombe kohaselt ei tohi vett, tuld ja saunaleili kellelegi keelata!“
Mõnus suitsusaunaelamus algab helgest meelest ja enese sisse vaatamisest, koos saunaperedega sauna kütmisest, ühisest söömaajast ja päevastest toimetustest ümber sauna. Lisaks toimuvad ka suitsusauna ja loomuliku eluviisiga seotud erinevad õpitoad.
Nädal algas täna, 6. augustil kell 12 Mooska talus saunateemalise pärimusmeditsiini õpitoaga ja saunas käiguga Ahto Kaasiku juhendamisel.
Reedel saavad Ööbiksaare talus huvilised õppida palgi tappimist ja varamist saunameistri Aivar Jallai juhendamisel. Alustuseks saab õppida palgi koorimist liimeistriga. Ööbiksaare palkmaja ehitajatel on üle paarikümne aasta kogemust, mida töötoas osalejatega jagatakse. Päev lõppeb Plaksi küla Tuulepesa talus kell 19 algava iloõdakuga, see tähendab laulu ja pillimänguga.
Suur saunapäev on aga laupäev, mil kohalikud pered teevad saunade uksed lahti. „Sel päeval on külalised kaasatud kõikidesse tegevustesse, mida tuleb ühel saunapäeval teha: puude ja vee tassimine, sauna kütmine, ühise toidu valmistamine, saunaskäik. Nii veedetakse üks loomulik päev Haanjamaa saunas,“ ütles Veeroja. Päev algab kell 10 Haanja rahvamajas, kus saunapered ja külalised omavahel tuttavaks saavad.
Saunanädal lõppeb pühapäeval kohalikke suitsusaunu tutvustava ringsõiduga, mis algab kell 11 Plaani kiriku eest. Retk erinevate saunade juurde kestab 2-3 tundi. Kell 13 alustab Suurel Munamäel põnevate tegemistega kogu perele Suvõtarõ. Haanjamaa naiste eestvedamisel saab meisterdada, kõlab rahvamuusika ja pudrupada podiseb lõkkel.
Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega MTÜ Haanja Kultuurikoda. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.
Head suitsusaunahuvilised, tänavu toimub Haanjamaa suitsusauna nädal juba viiendat aastat järjest ja seekord 6.-9. augustil 2015.
Traditsiooniliselt on võimalik osa saada erinevatest suitsusauna teemalistest töötubadest, saunast ja saunakultuurist endast, suvõtarõst ning paljust muust.
Loe täpsemalt sündmuse 2015. aasta programmi lehelt ja anna oma tulekust korraldajale aegsasti teada!
SA Tehvandi Spordikeskus ootab spordisõpru osa võtma 19. Kekkose Suusasõidust, mis leiab aset 10. märtsil algusega kell 12.15 Kääriku Spordikeskuses.
Talviseks traditsiooniks saanud suusaüritus toimub juba 19. korda Kääriku Spordikeskuses 14 km pikkusel Kekkose suusarajal klassikalises stiilis. Ürituse eesmärgiks on hoida ja arendada edasi Kekkose suusasõidu traditsiooni ning propageerida suusatamist rahvaspordi olulise osana.
Suusasõidust osavõtjatele on tasuta saun, toitlustus ja kuum jook Harimäel ning kingitus finišis. Auhinnatud saavad esikolmik nii naiste kui ka meeste arvestuses ning sponsorite toel on välja pandud ka loosiauhinnad. 19.Kekkose suusasõidu osalemistasu annetatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile.
Kekkose rada on oma nime saanud Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni järgi, kes külastas 1964. aasta märtsikuus toimunud legendaarse Eesti visiidi ajal ka Käärikut. President matkas tol korral 17 kilomeetrisel suusarajal ning veetis õhtu Kääriku Spordibaasis. Seda külaskäiku meenutab peale suusaradade veel kuulus Kekkose saun.
22.01.2013. a tutvustati Berliinis Rahvusvahelise Rohelise Nädala (Grüne Woche) raames 20 eesti maitset – erinevaid suupisteid ja jooke Eestile traditsioonilistest toorainetest.
20 eesti toidu maitse tutvustamisega tähistas Eesti oma 20. osalemiskorda Grüne Wochel ning juhatas sisse messi järgmiseks partnerriigiks saamise 2014. aastal.
“Järgmise Grüne Woche partnerriigina on Eestil suurepärane võimalus end Saksamaal tutvustada,” ütles üritusel osalejaid tervitanud Eesti suursaadik Saksamaal Kaja Tael. “Meil on Põhja-Euroopas edukas euromajandus, sakslaste jaoks väga huvitavad maaturismi võimalused ning meie toit pärineb puhtast loodusest,” rääkis Tael.
Eestipäraseid põdraampse valmistas eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurmi juhendamisel Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA president Gerd Sonnleitner. “Eesti on väga kaunis maa koos oma metsade, mitmekesise looduse, suurepärase toidu ja kaasaegse põllumajandusega,” rääkis Sonnleitner. “Eesti toiduained on väga kõrge kvaliteediga – see on see, mide te peate ka Saksamaal näitama.”
Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm rõhutas esitlusel, et eestlaste olulisim toiduaine on leib. “Kui leib on laual, siis on kõik olemas – leiva peal võib midagi olla, aga leib peab olema,” ütles Nurm.
20 eesti maitsena esitleti:
1. Vürtsikilu rukkileival vutimunaga
2. Räimerull hakitud sibula ja rukkileiva õhikuga
3. Koha tarrendis mädarõikavahuga
4. Praetud räimefilee koduses marinaadis
5. Narva silmud meesinepiga
6. Mini põdraamps koorikleiva vahel
7. Kukeseenepirukas
8. Peekoni-sibula minipirukas
9. Grillvorstiamps kange sinepiga
10. Toorsuitsu põdrafilee pohlamoosiga
11. Lepasuitsu juust vürtsika mustsõstramoosiga
12. Kohupiimakook jõhvika toorpüreega
13. Kamavaht astelpajumarmelaadi ja riivleivaga
14. Kohukesed jõhvikalisandiga
15. Kommid „Nostalgia”
16. Värskelt pressitud õunamahl
17. Naturaalselt kääritatud kali
18. Hele õlu
19. Mahe rukkiviin
20. Vana Tallinn liköör
Messi Internationale Grüne Woche korraldatakse 1926. aastast alates. Eksponendid kasutavad kokku umbes 115 000 m2 messipinda ning messi külastab kümne päeva jooksul üle 400 000 inimese, sh üle 4000 ajakirjaniku. Tänavu on esindatud ca 1630 eksponenti 67 riigist ning messi partnerriik on Holland.
Eesti on olnud Grüne Wochel esindatud oma stendiga alates 1993. aastast. Stendi ja 20 eesti maitse esitluse korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Lisainfo: Karin Volmer, Põllumajandusministeerium pressiesindaja, tel 5696 4876.
Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas koguneti kolmekuningapäeval jõulukuuski põletama. Lõkke ääres oli kõneaineks ka külasündmuste korraldamine alanud aastal
Kuhjavere külaselts on algatanud mitmeid aastavahetusega seotud traditsioone. Kümmekond aastat sai külarahvas kokku jõulupüha eel või järel, tekkiski tava koguneda aastavahetuse ajaks külamaja juurde ilutulestikku tegema. Viimastel aastatel on tavaks saanud kokkusaamine kolmekuningapäeval. Selgi aastal kutsus külavanem Romeo Mukk külarahvast oma aja äraelanud kuuskedega seda traditsiooni jätkama. Seekord tuldi Mukkide pere kodutalu Tire õuele. Kohaletoodud kuused olid väiksemat sorti, keskkonnasäästlikult valitud ning olid rõõmustanud peresid mitu nädalat. Mõnel olid okkad juba enamuses pudenenud, mõned veel päris haljad, kokku andsid nad päris vahva tulekaare. Lõkkemeistriks on ikka olnud külavanem, nii seegi kord alustas ta juba lõuna ajal lõkkepõhja tegemist, et oleks kuhu kuused panna.
Kui soojendava lõkketule ääres oli jõulupühade aeg lõppenuks ja valguse ootuse aeg välja kuulutatud, mindi tuppa keha kinnitama. Taustaks olid suurel ekraanil videod ja fotod möödunud aasta tegemistest.
Kevadel tähistab Kuhjavere külaliikumine oma 15. aastapäeva ja sellest tulenevalt peeti ka plaani. On mitmeid ideid, kindlasti tahetakse augustikuus korraldada IX külateatrite festival.
Tänavuste hõimupäevade Rakvere külaline on Komi rahvakoori Zorjuška ansambel, kes kolmapäeval, 17. oktoobril annab kontserdi Rakvere põhikoolis ja Eragümnaasiumis ning tähistab koos Tarvanpää seltsi ja Ingeri-Soome Eesti seltsiga Rakvere Rahvamajas hõimuõhtut. Esimene kontsert-kohtumine Rakvere Põhikoolis toimub kell 11.25-12.10, teine kontsert leiab aset kell 13.00-13.45 Rakvere Eragümnaasiumis. Seejärel tutvuvad komilased Rakverega, õhtul kell 19 algab koos Tarvanpää ja Ingeri-Soome Seltsi naisrühmaga Tedremari ühine hõimuõhtu Rakvere Rahvamajas.
Komi rahvakoor tegutseb Körtkerössi rajoonis Pödtõboki küla kultuurimaja juures ning on asutatud 1983. aastal. Koori repertuaaris on komi rahvalaulud, mida on käidud korjamas piirkonna külades. Peale rahvalaulude esitatakse komi mänge ja pulmakombestikku. Koor peab vajalikuks komi rahvapärandi tutvustamist tänapäeva publikule ja teatraliseerib folkloori. Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal.
1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus üksmeelselt vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud.Hõimupäevade mõtteks on läbi aegade olnud kultuuri- ja hariduskoostöö Eesti, Soome ja Ungari vahel, samuti teiste sugulasrahvaste tutvustamine ning seeläbi ka oma rahvusliku eneseteadvuse tugevdamine.
Paide tehisjärve ääres toimunud jaanipäevapidustuste kulminatsiooniks oli uute Paide kuningate ametisseastumine. Sedakorda kinnitati jaanipidulise silme all ametisse juba kaheksanda kuningate põlvkonna esindajad, meenutamaks eestlaste muistseid vabaduspüüdlusi ning nelja kuningat, kes Paide ordulinnusesse läbirääkimistele tulnuna ordu käe ja mõõga läbi hukati.
Senised Paide kuningad Murulaid V (kodanikunimega Lauri Lipp), Tõeleid V (kodanikunimega Enn Sõmer), Ivo VIII (kodanikunimega Tõnis Elmik) ja Jüri V (kodanikunimega Gabriel Rikberg) andsid auväärt ametipostid üle järgmise põlvkonna kuningatele.
Uuteks Paide kuningateks on Murulaid VI (Rein Oselin), Tõeleid VI (Kristjan Kõljalg), Ivo IX (Tiit Schvede) ja Jüri VI (Hillar Priks).
Paides on alates 2005. aastast kombeks igal aastal jaanipäeva paiku määrata ametisse neli Paide kuningat, kes vapralt ja väärikalt nii Paide linna kui tema austusväärset linnarahvast esindaksid kodulinnas kui ka väljaspool.
1343. aastal 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus, mis julmalt ordu poolt maha suruti tõmbas eestimaalaste omariikluse- ning vabaduspüüdlustele kriipsu peale lausa mitmesajaks aastaks. Üks Jüriöö ülestõusu sümboolseid lõppe toimus ka Paides, kus 4. mail 1343. aastal hukati julmalt ordurüütlite poolt Paide ordulinnusesse läbirääkimistele kutsutud eestlaste neli kuningat.
Velise Kultuuri ja Hariduse Selts vana Läänemaa kagusopist nüüdse Märjamaa valla lõunaosas kutsub kõiki hea tahtega kaaskodanikke – nii suuri kui väikseid, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega toetama-jätkama neljapäeval, 29. märtsil Lennart Meri mälestusüritust.
Algatajateks olid 2006. aasta kevadel Aivar Niinemägi Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikeskusest, Väike-Maarja Vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma Vallavalitsus Saaremaalt. Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled /lapiküünlad/oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.
Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett siis joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.
Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide. Loe edasi: Osale mälestusüritusel Suure Lennu kaarel
Pühapäeval, 12. veebruaril antakse Otepääl kell 9 stardipauk uuele Klubi Tartu Maraton loodud võistkondlikule suusasõidule – 1. Tartu Teatemaratonile.
Teatemaratoni näol on tegemist Eestis esmakordselt korraldatava neljaliikmeliste võistkondade suusasõiduga, kus igal meeskonnaliikmel tuleb läbida üks etapp 63 km pikkusest kogudistantsist. Analoogselt Tartu Maratoni põhisõiduga kulgeb ka teatevõistluse rada marsruudil Otepää-Matu-Ande-Kuutse-Palu-Hellenurme-Elva. Kõik neli etappi on erinevate raskusastmetega ning pikkusega vahemikus 12-20 km.
Üks võistluse ellukutsujatest, Madis Lepajõe, kes on osalenud 2004. aastal 1. Vasaloppeti Teatemaratonil, sõnab, et ühise seltskonnaga rajale minnes saab kogeda tugevat meeskonnavaimu ning positiivset emotsionaalset laengut: „Teatevõistlus on võimalus teha midagi vahvat ja meeleolukat ning tegemist ei pea ilmtingimata olema võistlusega, maraton on siiski rõõm.“41. Tartu Maratoni võistluste direktor Indrek Kelk on kindel, et antud üritusest saab traditsioon, mis iga-aastase Tartu Maratoniga kaasas hakkab käima. “Teatemaraton on vahva võimalus kõikidele kollektiividele, sõpruskondadele ning peredele ühiselt suusad alla panna ning meeskondlikult suusavõistlusel osaleda. Öeldakse, et jagatud rõõm on topelt rõõm, Tartu Teatemaraton on selle tõestuseks.“
7. veebruari seisuga on 1. Tartu Teatemaratoni starti tulemas üle 60 vahva meeskonna. Interneti teel registreerimine kestab kuni 10.02.2012 kell 17.00, Klubi Tartu Maraton büroos kuni 11.02.2012 kell 17.00.
Maratonirõõmu ning elamusi saab koguda ka veel samal päeval toimuval Avatud Raja sõidul, Tervis Plussi 11. Tartu Maratoni Naistesõidul ning täpselt nädal hiljem, 19. veebruaril Tartu Maratoni põhipäeval. Päev enne, 18. veebruaril toimuvad Tartus Tähtvere spordipargis 41. Tartu Maratoni tasuta lastesõidud.
19. veebruaril on ka kõikidel tubastel maratonifännidel võimalus suusatajatele kaasa elada – kell 8.30 algab ETV-s maratoni otseülekanne ja õhtul kell 19.45 võetakse 41. Tartu Maraton kokku ETV2 erisaates. Rohkem infot Teatemaratoni ning teiste Tartu Maratoni ürituste kohta leiab aadressilt http://www.tartumaraton.ee.
Küsimused 12.02 päeva kohta palume saata e-postile press@tartumaraton.ee.
Kätte hakkab taas jõudma aeg, kui on põhjust sammud seada Voose külla Anija vallas, Harjumaal. Legendaarne Voose Talispordipäev toimub seekord 18. veebruaril. Nagu ikka, on eesmärk tunda rõõmu koostegemisest ja omavahel mõõduvõtmisest. Voosel on läbi aegade sündinud uued tutvused ja projektid ja kuna kokku tuleb hästi kirju seltskond, siis on omavahel tuttavaks saamisest ainult kasu. Eks ole ju palju lihtsam koostööd teha, kui sa tead, kes on sinu naaber ja millega ta tegeleb.
Seega Voose kutsub taas üles esindama väärikalt oma koduküla või -linna! Sel korral antakse lisapunkte selle eest, kui suudetakse kokku panna muusikaline kollektiiv, kes pärast spordivõistlust paari-kolmeloolise etteaste teeb. Kohalik „Laululahing“ selgitab välja, kes peale füüsilist pingutust veel ka vaimsete kunstidega tegeleda suudab.
Pane oma võistkond kokku (2 meest ja 2 naist, kokku siis neljaliikmeline seltskond), võta toetajad/ergutajad kaasa ja tule Voosele laupäeval, 18. veebruaril. Kasuks tuleb sportlik riietus + vahetusriided, et oleks mugavam hiljem Rahvamajas keha kinnitada (soe söök on võistlejatele kohapeal olemas) ja tantsida (Laululahingust osavõtjate ergutamiseks istumisest ei piisa).
Osavõtutasu 3 € ja lisainformatsioon ning võistkondade registreerimine kuni 12. veebruarini tel 505 0987 – Andrus, 523 4627 – Anna või voose@voose.ee.
Hea traditsiooni kohaselt korraldatakse ka sel aastal Jõgeva maakonna esimesse klassi astunud lastele vanaaegne koolitund Palamusel.
281 Jõgeva maakonna esimese klassi õpilast külastab koos õpetajatega Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi 26.-28. septembrini. Koolitunni peab muuseumi pedagoog Aili Kalavus. Pärast seda kingivad Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja omavalitsusjuhid igale õpilasele mälestuseks raamatu ning tehakse ühispilt.
Seejärel sõidavad lapsed Elistvere loomaparki, kus toimub õuesõppetund.
23.-30. juulini ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Kahel järjestikusel laupäeval saavad saunasõbrad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat.
Paljudes paikades kadunud suitsusauna traditsioon on Vanal Võrumaal, sealhulgas Haanja kandis endiselt väga elujõuline. Ehkki suitsusauna kütmine võtab aega 5-7 tundi, võtavad paljud pered selle ette iga nädal ja mõned isegi mitu korda nädalas. Nii on suitsusaun kui vanim säilinud saunatüüp oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks ka täna. Neid tõekspidamisi antakse edasi põlvest põlve. Lisaks rituaalidele peab täpselt teadma, kuidas sauna kütta, et sinna ei jääks vingu ega suitsu ja leil ei kõrvetaks.
Haanjamaa suitsusauna nädalal avanevad külalistele Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu uksed. Lisaks suitsusauna mõnule ilmestavad nädalat akustilise ehk „stepslivaba“ muusika kontserdid selle loomulikus keskkonnas, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas vana kombe kohaselt liha suitsutama.
Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Kell 10 hommikul saavad külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus toimub tutvustus suitsusaunast kui omakultuuri hoidjast. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, seda kütma ja teisi töid-toimetusi tegema. Igal sannal uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk.
23. juulil ja 30. juulil kell 13 ootab Mooska talu pererahvas kõiki enda juurde suitsuliha mekkima, nõgesesuppi sööma ja laulma. 23. juulil mängib külalistele folkansambel Ethno in Transit ja 30. juulil kell 15 algab pärimusmuusika kontsert Rogosi mõisas. Pärast lõunapausi minnakse peredesse laiali, sest toimeka päeva südameks on saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui hing!
Lisaks saunapäevadele mahuvad suitsusauna nädalasse ka 28. juulil toimuv suitsusaunaliha suitsutamise meistriklass Mooska talus ning saunafilmide õhtu Haanja rahvamajas 29. juulil kell 19.
Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil +372 503 2341 (Eda Veeroja). Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) kindla saunahuvi kinnituseks.
Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega Haanja Kultuurikoda. Toetavad Kultuuriministeeriumi Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.
Lisainfo:
Ivi Rausi
Haanja valla kultuuritöö juht ivi.rausi@gmail.com +372 5305 4164
2015. aastal on Mõniste Päkapikumaa avatud 9.-12. detsembril. Seekord kutsutakse suitsusauna!
23.-30. juulini ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Kahel järjestikusel laupäeval saavad saunasõbrad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat.