suitsusaun

Räpinän arotedi suidsusannuga köüdet tegemiisi plaanõ ja näüdäti vahtsõt savvusanna raamatut

Neläpääväl, lehekuu 17. pääväl tulli Räpinähe keskkunnamajja kokko inemise Võromaa eri nukkõst arotama mõttit, kuis saanu toeta suidsusannu ja kombidõ edesipüsümist uma kandin.

Arotusõ käigin kõnõldi maaelost, mis om suidsusanna püsümise man jo kõgõ tähtsämb – sann käü iks maaelämise manu. Juttu oll ka tuust, kuis sannaumanik võinu saija nõvvu ja api sanna ehitamise vai remontmise asjan. Sannu ja sannakombide alalhoitumise jaos om vajja, et inemise tiiäsi seost asjast inämb. Tuu hääs om jo ütsjago tüüd är tettü: olõman om kodoleht, ringi liigus sannanäütüs, õkva tull trüküst raamat ja suvõl saa valmis lühkü film. Huviliisi jaos om sannapäivi kõrraldadu ja naid tulõ ka seo suvi. Uuritu om prõllatsid sannakombit ja käütü sannu üles võtman. Jututsõõr käändse ka suidsusannaelamuse ”müümise” pääle. Suidsusann om turistile põnnõv, a õnnõ sõs, ku tuu sanna lugu kõgõ kombidega ka vällä tulõ. Müümise man olõvit ohtõ tulõ läbi märki, mitma jututsõõrilidsõ tulõti miilde, et turism tohe-i olla seon asjan päämäne.

Suidsusanna kuuntüükogo sai tsõõriklavva arotusõst mitmit tsihte ja kuuntüü-lubamiisi. Kokko pandas tegevüskavva, midä om vajja UNESCO esindüsnimekirja taotluse jaos. Taotlus tahetas valmis saija 2013. aasta keväjes.

Pääle arotust sai nätä vahtsõt raamatut ”Mi uma savvusann”, miä kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist. Loe edasi: Räpinän arotedi suidsusannuga köüdet tegemiisi plaanõ ja näüdäti vahtsõt savvusanna raamatut

Räpina liinan tulõ savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud

Lehekuu 17. pääväl alostusõga kell 15 om Räpinä liinan Põlvamaa Keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) vahtsõ savvusanna raamadu vällänäütämine. Värviline, hulga piltega raamat “Mi uma savvusann” kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist.

“Nii ku kõik mi elo om kõge muutuman, muut aig ka sannu ja sannakombit. Suidsusann om tan maanukan viil siiäni püsünü. Raamatun näüdätäski päämidselt prõllatsid sannu ja kõnõldas seoao kombist, a vällä tulõ ka köüdüs inneskiidsi aigõga” and lühkü seletüse raamatu kokkopandja ja kunstnik Margna Epp.

Raamadu andsõ vällä Võro Selts VKKF. Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist, Eesti Kultuurkapital, Piiriveere Liider LEADER-programmist, Võro Instituut. Loe edasi: Räpina liinan tulõ savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud

Savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud Räpinän

Inne esitlüst, kellä 13 aigu tulõ saman paigan kokko võrokõisi tsõõriklaud, kon kõnõldas vana Võromaa savvusannakombidõ püsümisest ja UNESCO esindüsnimekirja päsemises tarviliisi plaanõ tegemisest. Tsõõriklavva hõikas seokõrd kokko savvusanna kuuntüükogo. Tsõõriklavva ümbre omma võrokõsõ uma kultuuriasju arotanu 2006. aastagast pääle, seokõrd om kolmõtõiskus kõrd kokko saija.

Tsõõriklavva ümbre arotama ja raamatukaejatsilõ oodami kõiki, kinkalõ kodokotusõ kultuuriperändüse hoitminõ tähtsä om ja savvusannu teema huvvi pakk.

Massu ei küsütä! Päivä avitasõ kõrralda Vana Võromaa kultuuriprogramm, Võro maavalitsus ja Põlvamaa Keskkunnaamõt.

Vana suitsusauna kokkupanemise õpitoad

Sänna kultuurimõisas Võrumaal korraldatakse 27. ja 28. aprillil suitsusauna/vana palkhoone kokkupanemise õpitoad.

REEDE (27.04.2012)

10.00 – 13.30 Vana suitsusauna kokkupanemine

13.30 – 14.00 Lõunapaus (võta kaasa oma moonakott)

14.00- 18.30 Vana suitsusauna kokkupanemine jätkub

LAUPÄEV (28.04.2012)

10.00 – 13.30 Vana suitsusauna kokkupanemine

13.30 – 14.00 Lõunapaus (võta kaasa oma moonakott)

14.00- 18.30 Vana suitsusauna kokkupanemine jätkub

Õpitubasid juhendab rahvusliku ehituse seltsi liige, Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse osakonna praktikate juhendaja ja raamatu „Igamehe suitsusauna aabits” autor Andres Ansper.

Õpitoad on tasuta. Õpitubasid rahastab Vana Võrumaa kultuuriprogramm. Osalejaid oodatakse tööriietega.

Lisainfo: 5647 4448 Hindrek või weouyou@gmail.com

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Vana suitsusauna/palkhoone teisaldamise õpituba lükkub edasi

30.-31. märtsil ei toimu Sänna Kultuurimõisas vana suitsusauna/palkhoone teisaldamise õpituba. See toimub 13. ja 14. aprillil.
Juhendab Andres Ansper (Rahvusliku ehituse seltsi liige, Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse osakonna praktikate juhendaja ja raamatu “Igamehe suitsusauna aabits” autor).
Esimene päev (13.04.2012)
10.00 – 11.00 Sissejuhatav loeng suitsusauna kultuurist ja ajaloost ning rahvuslikust ehitusest
11.30 – 13.30 Vana suitsusauna lahtimonteerimine ja osade märgistamine
13.30 – 14.00 Lõunapaus (võta kaasa oma moonakott)
14.00 – 18.30 Vana sauna lahtimonteerimine ja osade märgistamine jätkub
Teine päev (14.04.2012)
10.00 – 13.30 Vana suitsusauna lahtimonteerimine
13.30 – 14.00 Lõunapaus (võta kaasa oma moonakott)
14.00- 18.30 Vana suitsusauna lahtimonteerimine jätkub
Õpitoad on tasuta.Toetab Vana Võrumaa Kultuuriprogramm.
Lisainfo – 5647 4448 (Hindrek Vou) või weouyou@gmail.com
Sänna Kultuurimõis

Otepääl tulekul kolmas talvine saunamaraton

Kuumad hetked Otepää saunamaratonilt 2011. Foto: Monika Otrokova

Talvepealinnas Otepääl toimub 12.veebruaril juba kolmandat korda Euroopa Saunamaraton “Kuum saun kuumas Talvepealinnas Otepääl”.

Otepää kultuurijuhi Sirje Ginteri andmeil osales eelmise aasta Saunamaratonil 65 võistkonda 208 saunalisega. Saunamaratoonareid võttis vastu 18 Otepää sauna. Saunaliselt tunnistasid üksmeelselt parimaks saunaks Sokka suitsusauna.

“Loodetavasti pole võistlemine ainus eesmärk,” ütles Sirje Ginter. “Otepääl on nii lahedad saunad, tulge ja avastage, saunaomanikud kütavad nad soojaks just sellel päeval just teie jaoks!”

Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest (Aedlinn, Pühajärve küla) kell 12.00-13.00, finiš avatud samas kohas kuni 18.00. Võistkond on 4-liikmeline. Kes soovib, võib võistelda ka üksinda. Võistkond saab stardipaigas saunade orienteerumiskaardi ja võistlusjuhendi. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Sauna sisenedes annab iga võistkond saunaomanikule saunakaardi, millele saunast lahkudest annab saunaomanik tõenduse saunas viibimise kohta. Loe edasi: Otepääl tulekul kolmas talvine saunamaraton

Suidsusannapääväl kõnõldas aastagatsõõrin tettüst

Puulpäävä, märdikuu 19. (19.11.2011) peetäs vanal Võromaal savvusannapäiv, kon kõnõldas aastaga joosul savvusanna kombõ püsümise hääs tettüst.

Inne lõunat kell 10-13 om Urvastõ Seldsimajan seminär, kon kõnõldas tinavaastadsõl sannaperimüse kogomisõl teedä saadust. Päält lõunat kell 14-18 lätt päiv edesi Põlvamaa Talurahvamuuseumin Karilatsin, kon tetäs vallalõ näütüs ” Savvusann – mi uma sann” ja kõnõldas aastaga joosul savvusannu hääs ettevõetu tegemisist.

Pikembält tulõ juttu sannaperimüsest, sannu eihtüsest ja seosuvitsist vallalisi sannu päivist. Vasta õdagut istutas ütenkuun tsäilavva takan ja arotadas, määndsit ettevõtmisi tulõva aasta ja viil edesi olõsi vajja käümä tougada. Jutuajamisi aigu pantas küttü muusõumi savvusann ja kellä kuvvõ kanti saa päävä lõpõtusõs sannan kävvü.

Savvusann ja sannakombõ omma vanal Võromaal täämbäseni alalõ, a tuujaos, et ka edespidi niiviisi kittä saanu, tulõ savvusannu asjuga kõge hoolõn olla. Suurõmba huuga naati savvusannu püsümise hääs tüüd tegemä 2010 aastagal, ku paigapäälitsõ tegusa inemise võti asja ütenkuun aija. Ütes tsihis om vana Võromaa savvusannakombõ viiä UNESCO vaimsõ kultuuriperändüse nimekirja – tuu and inämb tähelepandmist ja avitas kombõl edesi püssü.

Savvusanna-asjust om kõnõld joba mitman tsõõrikalavvan, viimäte oll laemb arotus minevaasta märdikuun Väimelän savvusanna konvõrentsil. Savvusannapääväle om oodet kõiki savvusanna-huvilisi. Päävä kava ja kutsõ lövvat savvusanna kodolehe päält www.savvusann.ee: miä sünnüs.

Mooska talu suitsuliha pälvis Võrumaa turismiettevõtete põnevaima ja maitsvaima roa tiitli

Mooska talu perenaisel Eda Veerojal on hea meel teatada, et Mooska suitsusaunas suitsutatud liha tunnustati Võrumaa turismiettevõtjate poolt aastal 2011 põnevama ja maitsvama toiduna turismiettevõtetes. Samal ajal, kui ta käis auhinda vastu võtmas suitsutas abikaasa Urmas kodus liha. “Üleeilne suitsutamise öö oli taas üks nendest öödest, mille pärast liha suitsutamine nii eriline on: öine kargus ja vaikus; kõrge tähine taevas; soe ja mõnusa mekiga suits; tänulikkus võimaluse eest kanda edasi traditisooni, elada lihtsat ja õnnelikku elu.”

Valminud on uus lihalaar ja soovijad saavad taas oma osa sellest. Andke teada kellele mida. Lambaliha sel sügisel enam ei saa. Sealihast tegime sel korral 2 pikka, ribikattega karreed mõeldes tulevatele jõuludele ja jõululaudadele. Muidu valik ikka sama: ede- ja tagatükid, kaelakarbonaad, lappetükid.

Eda Veeroja
+372 503 2341
www.mooska.eu

Suitsusaunapäev võtab kokku aasta jooksul tehtu

Laupäeval, 19. novembril toimub suitsusaunapäev, mida tänavu peetakse kahes kohas – Urvastes ja Karilatsis.

Päev algab kell 10 Võrumaal Urvaste rahvamajas, kus üliõpilased koos juhendajaga tutvustavad paari tunni jooksul suvisel pärimusekogumisel kuuldut-nähtut.

Pärast lõunat kell 14 jätkub päev Põlvamaa talurahvamuuseumis Karilatsis, kus avatakse näitus „Savvusann – mi uma sann” ning kõneldakse aasta jooksul suitsusaunade hüvanguks tehtust. Juttu tuleb ka praegusaegsest saunapärimusest, sauna ehitamisest, avatud suitsusaunade ettevõtmisest.

Päeva lõpuosas peetakse teelaua taga ühine arutelu ja lepitakse kokku edasised tegevusplaanid. Seminari ajal küdema pandud muuseumi suitsusaun saab valmis õhtul kella kuue paiku ja päeva saab soovi korral lõpetada saunaskäiguga.

Suitsusaunapäeval osalemine on tasuta. Kõiki suitsusaunahuvilisi oodatakse osa võtma ja kaasa arutama.

Suitsusaunapäev saab teoks MTÜ Hinokad, Põlva talurahvamuuseumi, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi, Urvaste seltsimaja, Võru instituudi ja Võro seltsi VKKF koostöös.

Mooska talu sai loa suitsusaunas sinki valmistada

Tänu Võrumaal Haanja vallas elavale Mooska talu perenaisele Eda Veerojale saab traditsioonilise toidu huviline suitsusaunas suitsetatud liha nüüd osta ka nende käest, kes seda ise ei valmista.

Veel tänavu kevadel oli Võrumaa turismitalude pidajatele suureks mureks, et aastasadu tuntud ja kasutatud meetodil suitsusaunas suitsetatud liha ei tohtinud valmistaja teistele müüjatele ja turismitaludele edasi müüa. Põhjenduseks tõid veterinaarametnikud selle, et suitsusaunas ei tohi süüa teha, seal pole kraanikausse, seinu ei saa pesta jms. Nüüd on aga Uma Lehe teatel luba käes – liha võib suitsetada sellises saunas, kus inimesed ennast ei pese. Eda Veeroja on esimene ettevõtja Eestis, kes sellise loa sai. Seadus lubas taolist toiduvalmistamisviisi ka varem, aga keegi polnud selleks luba taotlenud.

Vajalikke pabereid täita polnud lihtne, Mooska talu perenaisel kulus neid täites kuu aega. Esitatud paberid jäid aga veterinaar- ja toiduametis ikkagi seisma, sest Veeroja sõnul ei ei julgenud ametnikud otsustada. Appi tuli juhus: põllumajandusministri Võrumaa visiidi eel tehti pealinnas otsus ära. Enne veel, kui Veeroja suitsuliha ametlikult teistele müüjatele edasi müüa tohib, peab ta talusse euronõuetele vastava külmköögi ehitama. Otse lõpptarbijale saab kodus valmistatud tooteid müüa aga lihtsamalt, sellega muret pole.

Allikas: Maaleht.ee, Aive Sarjas

Võrumaal on tulekul suitsusaunapäev ja näitus suitsusaunadest

Laupäeval, 19. novembril toimub suitsusaunapäev, mida peetakse sel aastal kahes kohas – Urvastes ja Karilatsis. Päev algab kell 10 Urvaste rahvamajas, kus üliõpilased koos juhendajaga tutvustavad paari tunni jooksul suvisel pärimusekogumisel kuuldut-nähtut. Peale lõunat kell 14 jätkub päev Põlvamaa Talurahvamuuseumis Karilatsis, kus avatakse näitus “Savvusann – mi uma sann” ning kõneldakse aasta jooksul suitsusaunade hüvanguks tehtust. Juttu tuleb ka praegusaegsest saunapärimusest, sauna ehitamisest, avatud suitsusaunade ettevõtmisest. Päeva lõpuosas peetakse teelaua taga ühine arutelu ja lepitakse kokku edasised tegevusplaanid. Seminari ajal küdema pandud muuseumi suitsusaun saab valmis õhtul kella kuue paiku ja päeva saab soovi korral lõpetada saunaskäiguga.

Suitsusaunapäeval osalemine on tasuta, oodatakse kõiki suitsusauna-huvilisi osa võtma ja kaasa arutama.

Vaata siit kutset ja kava!

Suitsusaunapäev saab teoks MTÜ Hinokad, Põlva Talurahvamuuseumi, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituudi, Urvaste Seltsimaja, Võro Instituudi ja Võro Seltsi VKKF koostöös, toetavad Kultuuriministeerium ja Võru Maavalitsus; suitsusaunanäituse tegemist toetas Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.

Teabeläte: www.savvusann.ee

Tulemas on näitus suitsusaunadest ja suitsusaunapäev

19. novembril toimub suitsusaunapäev, mida peetakse sel aastal kahes kohas – Urvastes ja Karilatsis. Päev algab kell 10 Urvaste rahvamajas, kus üliõpilased koos juhendajaga tutvustavad paari tunni jooksul suvisel pärimusekogumisel kuuldut-nähtut. Peale lõunat kell 14 jätkub päev Põlvamaa Talurahvamuuseumis Karilatsis, kus avatakse näitus ”Savvusann – mi uma sann” ning kõneldakse aasta jooksul suitsusaunade hüvanguks tehtust. Juttu tuleb ka praegusaegsest saunapärimusest, sauna ehitamisest, avatud suitsusaunade ettevõtmisest. Päeva lõpuosas peetakse teelaua taga ühine arutelu ja lepitakse kokku edasised tegevusplaanid. Seminari ajal küdema pandud muuseumi suitsusaun saab valmis õhtul kella kuue paiku ja päeva saab soovi korral lõpetada saunaskäiguga.
Suitsusaunapäeval osalemine on tasuta, osa võtma ja kaasa arutlema oodatakse kõiki suitsusauna-huvilisi. Pikema sõnavõtu soovist palume teatada korraldajatele hiljemalt 15. oktoobriks.
Suitsusaunapäeva korraldavad MTÜ Hinokad, Põlva Talurahvamuuseum, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja Kunstide Instituut, Urvaste seltsimaja, Võro Instituut ja Võro Selts VKKF.
Toetavad kultuuriministeerium (Vana Võromaa kultuuriprogrammist) ja Võru maavalitsus; suitsusaunanäituse tegemist toetas Põlvamaa Partnerluskogu leader-programmist.
Lisainfo: Külli Eichenbaum, Võro Instituut, el 5661 1924, kylli.eichenbaum@gmail.com
Triinu Ojar, Võro Selts VKKF, tel 5332 2153, triinu.ojar@wi.werro.ee

Sannaliha edimäne võit

Veeroja_P_provvaga — Eda Veeroja koos Evelin Ilvesega. Foto: Uma Leht

Mooska talu perenaine Eda Veeroja sai esimese võidu eurobürokraatia üle – oma saunas suitsutatud liha võib edasi müüa.

Sannan suidsutõdut lihha või edesi müvvä – suidsulihasõbrast Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda sai edimädse võidu eurobürokraatia üle.

Lihasuidsutamisõ oppuisi kõrraldaja, kodokandin tettü söögi avvustaja ja turismitalo pidäjä Veeroja Eda tapõl’ keväjä veterinaar- ja toiduammõtiga, miä es lupa sannan suidsutõdut lihha edesi müvvä ja mõnõl tõsõl turismitalol küläliisile lavva pääle pandmisõs osta.

Et põhjõndus tundu Veeroja Edalõ ull’ – savvusannan tohe-i süvvä tetä, selle et sääl olõ-i kraanikaussõ, saa-i sainu mõskõ jne –, sis võidõl’ tä edesi. Tsiht oll’ saia luba liha savvutamisõs eräle sannan, kon inemise hinnäst mõsõ-i. Tuu luba om no käen.

«Hügieenisäädüs lupa sändsit kokkolepmiisi,» selet’ Veeroja Eda. «Ku ammõtnigu jääse rahulõ tuuga, kuis lihaga inne ja päält suidsutamist ümbre käütäs, sis passis savvusann liha kuumtüütlemise ruumis.»

Veeroja Eda om edimäne Eesti ettevõtja, kiä sändse lua sai. «Ei olõ olnu sändsit ettevõttit, kes noid tahtnu,» kõnõl’ tä. «A ku ma kai noilõ paprilõ otsa, sis ma sai arvo, mille – noid paprit niimuudu täütä, et veterinaar- ja toiduammõt rahulõ jääs, ei olõ lihtsä. Mul oll’ suvõl aigu, võtsõ kätte ja tei är.»

Paprõ saiva kõrda, a asi jäi iks saisma. «Ammõtnigu es julgu vai es mõista otsusta ja es taha kah väega,» ütel’ Veeroja Eda. «A sis tull’ appi trehvämine. Põllumajandusministri Võromaalõ tulõmisõ survõ all teivä Talina ammõtnigu otsussõ är: sannan savvutamist nä tunnistasõ, ku tuus om ehitet eräle sann. Tuu om pretsedent, mille perrä tõsõ saava kah naada umma asja ajama.»

A ütegi muu kotussõ päält ammõtnigu perrä ei anna: liha külmtüütlemine piät vastama Euruupa lihahügieeni nõudmiisilõ. «Piät olõma rossõvaba pinna, kimmä temperatuuriga ruumi, eski rõivakapp: ku ammõtnik tulõ ruumi kontrolma, piät tä saama sääl sälgä panda sanitaarrõiva,» selet’ Eda. Loe edasi: Sannaliha edimäne võit

Tulõkil om näütüs suidsusannust ja suidsusannapäiv

Märdikuu 19 pääväl (19.11.2011) peetäs Urvastõn ja Karilatsin savvusannapäivä.

Kell 10 naatas pääle Urvastõ seldsimajan kõnõlõmisõga, midä saiva teedä tinavaasta suvõl Urvastõ kandin sannaperimüst korjanu üliopilasõ. Päält lõuna kellä katõ aigu lätt päiv edesi Põlvamaa talurahvamuuseumin Karilatsin, kon tetäs vallalõ näütüs “Savvusann – mi uma sann” ja kõnõldas aastaga joosul savvusannu hääs ettevõetu tegemisist. Juttu tulõ sannaperimüsest, sannu eihtüsest, seosuvitsist vallalisi sannu päivist.

Vasta õdagut istutas ütenkuun tsäilavva takan ja arotadas, määndsit ettevõtmisi tulõva aasta ja viil edesi olõsi vajja käümä tougada. Jutuajamisi aigu pantas küttü muusõumi savvusann ja kellä kuvvõ kanti saa
päävä lõpõtusõs sannan kävvü.

Sannapäävä ettevõtmisõ omma massulda, kaema-kullõma-ütenkõnõlõma oodõtas kõiki savvusanna-huvilisi. Kiä plaan pikembät sõnavõttu, pallõmi seost teedä anda kõrraldajilõ ildamba rehekuu 15. pääväs (15.10.2011).

Savvusannapäivä kõrraldasõ ütenkuun MTÜ Hinokad, Põlva talurahvamuuseum, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Urvastõ seldsimaja, Võro Instituut ja Võro selts VKKF, tugõva kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist ja Võru maavalitsus; savvusannanäütüse tegemist tugõsi Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.

Teedüs:
Külli Eichenbaum (Võro Instituut), tel 5661 1924, kylli.eichenbaum@gmail.com, Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 5332 2153, triinu.ojar@wi.werro.ee

Alt-Lauri talus tuleb kapsapäev

1. oktoobril kell 11-14 toimub Võrumaal Rõuge vallas Alt-Lauri talus kapsapäev.

Kell 11 ringkäik põllul, vaadatakse ja lõigatakse erinevaid kapsaid

Kell 11.30 käsitsi hapukapsa tegemise õpituba eelregistreerimisega; kapsaorienteerumine- eelregistreerimisega

Kell 12 erinevate kapsaste suur maitsmistest talupoes

Kell 12.30 kapsalõuna (omapanusega) – palun andke ette teada oma huvist! Menüüs kapsa-klimbisupp, õunakook, tee

Kell 13.30 Kapsa loovtuba Maarja Vilsari juhendamisel, kapsamängud ja jutud

Ja Haanja kandis
Kell 16 Kapsas terviseks – Mooska suitsusaun kapsamähistega. Pakutakse ka suitsusaunaliha ja muud head-paremat.

Töötubasid toetatakse toiduturismi ja aktiivse turismi koospakkumise projektist INFACTO.
Eelregistreerimine 28. septembrini: kajakeskula@gmail.com või 56953206.

Vanal Võromaal tetti savvusanna vallalõ

mihkli_sauna_juures_27_08_2011 — Pildi pääl: Külälise Soonõ Mihkli sanna man Kärgula külän. Pildi tekk Salu

Põimukuu perämädsel puulpääväl küti kümne aoluulidsõ Võromaa sanna umanigu uma savvusanna küläliisi silmi all kuumas. Kuun tetti veidü tüüd ja käüti üten pererahvaga sannan.
Jõksi Ado Kirmse küläst oll edimäne, kiä kutsõ pääle sann võõrilõ vallalõ tetä hinnäst üles andsõ. Savvusannapääväs oodi savvusannaperre ummi sannuhe küläliisi. Päält paigapäälitse rahva pand hinnäst kirja ka pääliina ja suvõpääliina inemiisi. Mõnõ tulli lihtsähe sanna, tiidmäldä, miä tuu savvusann om. Tõsõ tuli tõisi sannu kaema, et vällä märki, määne sann hindäle eihtä. Egäl sannal om uma lugu ja nii olli ka sannapääväl egäl sannakambal uma tegemise. Ku Jõksi Ado sannaliisi tüüle es panõ, lasksõ õnnõ miihil vett kanda, sõs Toropi Piitre pand uma sannalisõ ubiniid korjama. Pillimeistri Soonõ Mihkli and sannaliisile kätte kohopiimävarmi ja kuun tetti üts tarõ kõrda. Remondimehe es olõ sukugi õnnõdu. Sann oll hääs palgas tüü iist ja perän olli sannalisõ nii väsünü, et pidi kaema, kuis autoroolin magama jäämäldä Talnalõ jõuda. Soodoma külä pilli- ja laulumiis Kõrgõ Ülar võtt vasta Lyduokiai (Leedu) küläseldsi muusikiid. Kuun köeti lämmäs suur sann, veeti vesi sanna ja manotulnu Eesti huvilise saiva kah sanna aoluuga tutvas. Kanepi kandin oll lähküisi mitu sanna kütmisen, nii et kiä tahtsõ, sai inne umma sanna minekit tõisi kah kaia. Kõgõ põhapoolitsõmb sann oll Rasina külän. Edimält paistu, et sinnä rahvast ei jakkugi, a õkvalt sannapääväl tull seltskund põhjaeesti nuuri ja naas pääle rõõmsa sannaõdak üten lõõtspillimuusiga ja tandsuga. Sannalisõ lätsi niipallo huugu, et külaliisist talguliisi es saaki, a sanna küläliisiraamaduhe kirotõdi lubadus, et edespite tultas mõnõlõ talossõlõ appi. Loe edasi: Vanal Võromaal tetti savvusanna vallalõ

Talurahvamuuseumis köetakse laupäeval suitsusauna

Laupäeval, 27. augustil köetakse Põlva Talurahvamuuseumis Karilatsis suitsusauna. Huvilised võivad osa saada nii sauna kütmisest kui ka saunamõnudest.

Saun pannakse küdema kell 11 ja kell 15 saab esimene seltskond juba sauna minna. Teise seltskonna päralt on väärt leiliruum kell 15.45 ning kolmas seltskond saab lavale minna kell 16.30.
Saunaskäiguks tuleb registreeruda telefonil 797 0310 ning sauna kasutamisel tuleb kinni pidada muuseumi poolt seatud reeglitest. Saunaskäik maksab 3 € inimesele (see on ühtlasi muuseumipääse). Oma viht ja seljapesija tuleb vajadusel kaasa võtta. Kohal on seebimeister, kelle käest saab osta seepi ja uurida ka seebitegemise tagamaid.
Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee

Võrumaal tulevad taas suitsusaunapäevad

27. augustil kütavad ajaloolise Võrumaa suitsusaunade omanikud kerised kuumaks ja kutsuvad huvilisi sauna nii, nagu ikka käidud on. Rahakoti võib koju jätta, koos saunaperega tehakse veidi talgutööd, jagatakse moonakotti ja käiakse saunas.

Suitsusaunade uksed tehakse lahti mitmel pool vanal Võrumaal. Kes pole varem suitsusaunas käinud, saavad saunakuumust ise järele proovida ja teha tutvust saunakommetega.

Savvusanna kuuntüükogo ja Võro Selts VKKF hõikasid kevadel saunaomanikele välja idee suitsusaunad huvilistele avada ja külalisi UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse pürgiva traditsiooniga tuttavamaks teha. On ju suitsusaunakultuur senini elav. Suitsusaunu kütavad nii noored kui vanad ja vana Võrumaa on koht, kus neid ka juurde ehitatakse.

Esimene avatud suitsusauna päev oli 9. aprillil Põlva Talurahvamuuseumis. Juulikuu kahel viimasel laupäeval võtsid huvilisi vastu Haanjamaa talude saunad. Augustikuu viimasel laupäeval, 27. augustil on suitsusaunad külalistele avatud üle vana Võrumaa.

Kui suitsusaunas käimise komme on vana, siis enamus peresid, kes sauna külalistetele lahti teevad, on noored, kes ise saunad korda seadnud või uuesti üles ehitanud. Saunapäeval avavad teiste hulgas sauna muusikaõpetaja, pillimehed, jahimees, mesinik… Igal saunaomanikul ja saunal on oma kokkusaamise lugu.

Suitsusaunast saab siis õiget aimu, kui näed, kuidas sauna köetakse. Saunalised on peredesse oodatud aegsasti, vähemalt lõuna paiku, sest siis on õige aeg saun küdema panna. Sauna kütmise ajal, mis kestab õige mitu tundi, saab koos pererahvaga talgukorras mõnd tarvilist tööd teha ja vahepeal vaadata, kuidas käib suitsusauna kütmine ning milliseid nippe ja teadmisi on vaja, et saun hästi köetud saaks. Saunas saab käia koos pererahvaga, kes kõneleb oma pere suitsusaunakommetest. Nagu pole olemas kaht täpselt ühesugust sauna, nõnda pole ka saunatavad igal pool täpselt ühesugused.
Sauna võib tulla kas üksi, perega või koos sõpradega, aga oma tulekust tuleb eelnevalt teada anda, et kõigile ikka saunakohti jaguks.

On selle kandi põline tava, et sauna küsijale ei keelata, kui saun köetud on. Ikka kutsutakse naabreid ja sõpru-sugulasi saunas käima. Tuletame seda kommet taas meelde koos teiste suitsusauna juurde kuuluvate teadmiste ning tavadega.

Täpsem info saunade kohta ja kirjapanek: www.savvusann.ee

Haanjamaa suitsusauna nädal algas päikese ja muusikaga

suitsusaunanädal2 — Folkansambel Ethno in Transit musitseerimas laupäeval Mooska talu õuel. Foto: Kylauudised.ee

Laupäeval, 23. juulil algas Haanjamaal suitsusauna nädal, mille raames saavad huvilised saunakombeid õppida, suitsusauna kütmisel abiks olla ja palju muud põnevat ette võtta. Mõistagi ei puudu suitsusauna nädala programmist saunaskäik – esimesel suitsusauna päeval osalenutel on see tegu juba tehtud!

Nädal sai hoo sisse laupäeval Mooska talus, mille pererahvas kutsus enda juurde suitsuliha mekkima, nõgesesuppi sööma ja kaasa elama folkansamblile Ethno in Transit. Saunaseltskondade vahel korraldati ka võrukeelne viktoriin saunakommetest ja muust Vana Võromaaga seonduvast – esimese saunapäeva parimaks osutus Hartsmäe talu võistkond.

Haanjamaa suitsusauna nädalal avanevad külalistele Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu uksed.

Saunapäevade kõrval toimub suitsusauna nädala raames ka 28. juulil suitsusaunaliha suitsutamise meistriklass Mooska talus ning 29. juulil kell 19 saunafilmide õhtu Haanja rahvamajas. Järgmine saunapäev on 30. juulil. Samal päeval kell 15 algab Rogosi mõisas ka pärimusmuusika kontsert. Loe edasi: Haanjamaa suitsusauna nädal algas päikese ja muusikaga

Sannakombidõ tundmisõ võistlus

Ku häste nä tundva suidsusanna, tuud saiva puulpäävä (9.07) testi Rõugõ laada- ja kalaralli võistlõja: võistlusõ üts jago oll’ sannankäümine ja sannakombidõ viktoriin.

Sannavõistlusõga naas’ pääle 11 võistkunda, tagasi jõudsõ ütesä. Sannu, midä sai läbi kävvü, oll’ säidse (Rõugõ, Võro ja Vahtsõliina vallan). Egä sanna man oll’ vaia täütä lisaülesandit ja üte man tull’ vastada viktoriini küsümüisile.
Sannaviktoriini kõrraldaja Ojari Triinu ütel’, et kõgõ rassõmba küsümüse olli mi inemiisi jaoks nuu, et kiä vai miä om sausüüjä (müstiline tegeläne, kiä hoolitsõs, et savv sannast kõrraligult vällä saassi), miä passis vanarahva meelest üteldä savvusanna minnen («Jummal sekkä!») ja midä tulõjalõ vasta üteldä («Jummal hää miis!»).

Kõgõ parõmbidõ tundsõ mikandi sannakombit võistkund Dusnelda (Nagla Viivika ja Karin ja Rosina Merle). Nimä saiva avvohinnas hammõ kiräga «Aigu om» – päätähtsä mõtõ Võromaal savvusannan käümise man. Sannaralli kõrraldaja Vahteri Britt ütel’, et mõtõ sääne võistlus tetä tull’ talvitsõst arotusõst Rõugõn, kuis umakandi ello põnõvambas tetä.

Uma Leht

Haanjamaa ootab külalisi suitsusauna nädalale

23.-30. juulini ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Kahel järjestikusel laupäeval saavad saunasõbrad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat.

Paljudes paikades kadunud suitsusauna traditsioon on Vanal Võrumaal, sealhulgas Haanja kandis endiselt väga elujõuline. Ehkki suitsusauna kütmine võtab aega 5-7 tundi, võtavad paljud pered selle ette iga nädal ja mõned isegi mitu korda nädalas. Nii on suitsusaun kui vanim säilinud saunatüüp oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks ka täna. Neid tõekspidamisi antakse edasi põlvest põlve. Lisaks rituaalidele peab täpselt teadma, kuidas sauna kütta, et sinna ei jääks vingu ega suitsu ja leil ei kõrvetaks.

Haanjamaa suitsusauna nädalal avanevad külalistele Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu uksed. Lisaks suitsusauna mõnule ilmestavad nädalat akustilise ehk „stepslivaba“ muusika kontserdid selle loomulikus keskkonnas, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas vana kombe kohaselt liha suitsutama.

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Kell 10 hommikul saavad külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus toimub tutvustus suitsusaunast kui omakultuuri hoidjast. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, seda kütma ja teisi töid-toimetusi tegema. Igal sannal uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk.

23. juulil ja 30. juulil kell 13 ootab Mooska talu pererahvas kõiki enda juurde suitsuliha mekkima, nõgesesuppi sööma ja laulma. 23. juulil mängib külalistele folkansambel Ethno in Transit ja 30. juulil kell 15 algab pärimusmuusika kontsert Rogosi mõisas. Pärast lõunapausi minnakse peredesse laiali, sest toimeka päeva südameks on saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui hing!

Lisaks saunapäevadele mahuvad suitsusauna nädalasse ka 28. juulil toimuv suitsusaunaliha suitsutamise meistriklass Mooska talus ning saunafilmide õhtu Haanja rahvamajas 29. juulil kell 19.

Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil +372 503 2341 (Eda Veeroja). Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) kindla saunahuvi kinnituseks.

Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega Haanja Kultuurikoda. Toetavad Kultuuriministeeriumi Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Lisainfo:
Ivi Rausi
Haanja valla kultuuritöö juht
ivi.rausi@gmail.com
+372 5305 4164

Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa

Eda Veeroja — Veeroja Eda. Foto: Uma Leht

«Mu ku põliselänigu õigus om ellä traditsioonilist ello ja Euroopa Liidu nõudmisõ saa ai tuud õigust är võtta!» pahandas Mooska turismitalo pidäjä Veeroja Eda Haanimaalt tuu pääle, et veterinaarammõtnigu ei lupa täl müvvä sannan suidsutõdut lihha.

«Olõ nõuh, et saa-i tetä savvulihha müügi jaos tuuh sannah, koh ma hinnäst mõsõ,» kõnõl’ Veeroja Eda ja om nõuh tegemä vahtsõ sanna liha suidsutamisõ jaos. A ku tä perrä küsse, et kas taa sann sõs tunnustõdas är, et sääl võit suidsulihha tetä, vastas’ veterinaar- ja toiduammõt, et mitte mändselgi juhul – ei ollõv säänest pretsedenti (säänest õigust olõ-i kiäki küsünü egä saanu).

Põllumajandusministeeriümi toidu- ja veterinaarosakunna toiduohutusõ büroo pääas’atundja Peipmani Elsa ütel’ pahandamisõ pääle: «Perändilise söögi tegemise puhul või tehnoloogilinõ plaan 19. saandist peri olla, a 21. saandi tegijä piät olõma kimmäs, et tä pakk süüjäle oholda süüki.»

Eestih om õnnõ paar ettevõtõt, kiä omma hinnäst savvutõdu kraami tegijäs üles andnu ja tegevä tuud kraami eräle savvuahoh. «Ku eläjist tettüt süüki tahetas anda tõisilõ ümbretüütäjile, mitte süüjäle, sõs piät ettevõtõ olõma tunnustõt,» ütel’ Peipmani Elsa. Tunnustõt tähendäs muu siäh tuud, et tuu ruumi saina, koh süüki tetäs, tohe-i olla puust ja sainu piät kõgõ mõskma. Söögi tegemises piät pruukma õnnõ rossõvabast terässest anomit, samah tarõh piät olõma kraanikauss jne. Loe edasi: Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa

Haanja avab juulis külalistele oma suitsusaunad

Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus traditsiooniline suitsusaun on ikka veel oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanjamaa suitsusauna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

Haanjamaa saunaomanikud võõrustavad 23.-30. juulini toimuval Haanjamaa suitsusauna nädalal pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti.

Suitsusauna nädalat ilmestav akustiline muusika selle loomulikus keskkonnas, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas liha suitsutama.

Suitsusauna nädala täpsem ja arenev kava on juunist kodulehtedel www.savvusann.eu ja www.haanja.eu

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Iga sel päeval avatud Haanjamaa saun võõrustab ühte saunaseltskonda. Kahel laupäeval saab kokku saunatada 80 – 90 saunasõpra. Koos pererahvaga saab külaline saunaga seotud töid-toimetusi teha, sest igal suitsul uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk. Mõne sauna juurde on oodata kohalikke muusikuid koos laulmiseks (pillid kaasa!). Lõunatoit valmistatakse saunaperega koos: lihtne tervislik kohalik ja saunapere traditsioonide kohane. Toimeka päeva südameks on saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui hing.

Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja. Anna oma huvist juba täna teada. Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) nädala jooksul kindla saunahuvi kinnituseks.

Majutamine on läbirääkimisel sauna omanikega, sest sauna pakkuvad pered ei ole turismitalud. Infot ööbimisvõimaluste kohta leiab http://www.visitvoru.ee/?id=244.

Õige aeg end kirja panna Haanimaa suidsusanna nädälile

Haanimaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunade üle ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

Seetõttu ootavad Haanimaa saunaomanikud 23.-30. juulini toimuval Haanimaa suidsusanna nätalal külla pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti.

Suitsusauna nädalal kõlab rahvamuusika Lõuna-Eesti tuntud muusikute Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa ja nende sõprade poolt, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas liha suitsutama.

Suitsusauna nädala kava saab juunis vaadata kodulehtedel www.savusann.ee ja www.haanja.eu

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Iga Haanjamaa saun võõrustab ühte saunaseltskonda. Kahel laupäeval saab kokku saunatada 80–90 saunasõpra. Koos pererahvaga saab külaline saunaga seotud töid-toimetusi teha, sest igal suitsul uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk. Mõne sauna juurde on oodata kohalikke muusikuid koos laulmiseks (pillid kaasa!). Lihtsa tervisliku toidu saab saunaperelt. Toimeka päeva südameks on SANNAMÕNU. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui ka hing.

Saunadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel, kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja. Anna oma huvist juba täna teada!

Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) nädala jooksul kindla saunahuvi kinnituseks. Sellele lisandub toiduraha, mis lepitakse juba eelnevalt saunarahvaga kokku.

Majutamine on läbirääkimisel sauna omanikega, sest sauna pakkuvad pered ei ole turismitalud. Infot ööbimisvõimaluste kohta leiab http://www.visitvoru.ee/?id=244.

Lisainfo Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, ivi.rausi@gmail.com, tel 5305 4164.

Pakutakse nõu ja abi ühe suitsusauna ehitamisel

Pakutas nõvvu ja api üte savvusanna ehitamisõs.

Inemiste huvi ja tahtminõ saija nõvvu hindäle vahtsõ savvusanna esitamise asjan vei Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliopilase Andres Ansperi mõttõni panda kokko juhend-abimiis savvusanna ehitämise kotsilõ. Kona savvusanna omma prõlla inämb pruugin Lõunõ-Eestin, valisi tä ehitämises säändse plaaniga sanna, midä om Vana Võromaal tettü.

Juhend and tekstina tiidmisi savvusanna ehitamise traditsioonest Võromaal, juhatas materjali kokko-otsmise man, kõnõlõs pallo üts vai tõnõ asi aigu või võtta, määndsit tiidmisi ja tüüriistu vajja om, ku pallo üts vai tõnõ asi rahan masma või minnä. Pildi’, joonissõ’ ja juhissõ’ omma abis ehitämise man. Juhend piäs nii hää saama, et ehitamisega kokko puttunu inemine saanu tuu perrä hindäle sanna pistü panda.

Tollõs, et juhendi häädüst ja õigsust pruuvi, om Andresel plaan seo suvõ joosul laskõ üts vai paar sanna juhendi abiga üles raku. Kõgõ rassõmb om Andrese sõnul vällä märki, ku pallu või “hobiehitäjal” üts vai tõnõ tüü aigu võtta – tuud tahtnu innekõkke täpsembas saija. Ja muiduki om tähtsä, kuis inemise timä kirotet jutust arrvu saava.

Üts Pärnumaa küläselts taht savvusanna tetä, a tõsõ sanna võinu üles raku kongi Vanal Võromaal. Seo teedäandmisega tahamigi avita Andresel löüdä seltskund vai peremiis, kiä taht juhatuse perrä hindäle savvusanna tetä. Loe edasi: Pakutakse nõu ja abi ühe suitsusauna ehitamisel