Hiiumaal Käinas helilooja Rudolf Tobiase majamuuseumis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Annika Poldre, vabakutseline ajakirjanik
Kui Pärnu väärikate ülikooli kuulajad Hiiumaa reisil Käinasse jõudsid, et tutvuda helilooja Rudolf Tobiase majamuuseumiga, oli Tobiase juubel juba peetud. Nimelt aasta tagasi tähistati nii Hiiumaal ja Kullamaal kui ka mujal kontserdisaalides Rudolf Tobiase loomingut esitades tema 150. sünniaastapäeva.
Pärnu väärikate ülikooli õpilased istuvad mõistatuslikel Põlise leppe kividel.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Pühalepa kirikust mõnisada meetrit põhja pool asub Kerema tee serval rahvalt nime saanud Vanapagana kivi, millel kõrgust 2,5 ja ümbermõõtu 13,8 meetrit. Kui tolle rändrahnuga näib asi selge olevat ja arvatavalt omale püsiva asukoha leidnud looduse vägevuse tulemusena, siis sadakond sammu edasi nähtav kivimürakate kuhi tekitab selle saamisloos rohkelt salapäraseid vastamata küsimusi.
Sada kasevihta Reigi kirikus. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Kui Pärnu väärikate ülikooli mitmekümneline õpilaskond käesoleva kuu keskpaigas Hiiumaad tundma õppides Reigi kiriku uksest sisenes, siis aeti esimese asjana pead kuklasse ja päriti imestunult uudistades, et milleks sissekäigu laes kuivavad saunavihad.
Pärnu väärikate ülikooli rahvas Viscosas. Foto :Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Läbides enam kui saja-aastast ajalugu tullakse Kõrgessaare kunstsiiditehasest kalatööstuseni ja jätkatakse sealt edasi teekonda kultuuritehasena, milleks on Viscosa oma loovate eesmärkide kaudu saamas.
Eifelit meenutav roigastorn Kärdla-Kõpu maantee Reigi tee ristil. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Kärdla-Kõpu maantee Reigi tee ristil on püsti aetud Prantsuse ja Eesti lippudega kaunistatud roigastorn, mis annab märku, et ollakse õigel teel suunaga Hiiumaa Eifeli torni juurde. Buss pööras suurelt teelt paremale, et Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õpperetkel osalejad saaksid minna Kootsaare poolsaare põhjatippu.
Väärikad ja vaprad mereretkel osalejad. Tagaplaanil Saarnaki laiu pukktuulik aastast 1880.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
On pühapäev, 14. juuli ja kellaaeg näitab mõned tunnid üle keskpäeva. Oleme ajagraafikust tunnikese ees, kui jõuame Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli suure hulga õpihimulistega Sarve ehk Naistlaiu sadamasse. Nii ei pea me mitte kuhugile ülepeakaela tõttama. Jääb aega nautida kauni päikselise taeva valguses avanevat loodust ja merd.
Valga-Valka piiril. Foto: reisil osalenu / Raeküla Vanakooli keskus
Ave Teeääre, Raeküla Vanakooli noorsootöötaja
Liisbet Marii Lankots , “Unistuste aia” projekti juht
18. juunil toimus Raeküla kogukonna vägev õppereis, mille käigus Eesti-Läti piiri mitmel korral ületasime. Vurasime nagu naksitrallid väikse bussiga Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti suviselt hüplikel teedel. Ilm soosis sõitu – andis head sooja ning leebe tuulega ilma. Reisil oli meil inimesi koolieelikust vanaemadeni, nii paarkümmend naerusuud.
Matkajad Otepää lipuväljakul. Foto: Martin Thomson
Aldo Kals, matkaja. Foto: Martin Thomson
Siin ei tule juttu Käärikul toimuvast geograafiaõpetajate suveülikoolist, vaid hoopis käputäie paadunud Tartu reisiseltskonna 38. õppematkast, mis toimus kaunil reedesel kevadpäeval 17. mail 2024.
Pärnu muuseumi õpituba “Väärikalt pärandatud lood” tegi enne algavat uut hooaega reisi Lahemaa rahvuspargi südamesse Lääne-Virumaal, Haljala vallas asuvasse Palmse mõisa. Reisisaatjateks olid muuseumi töötajad Piret ja Kristiina.
Kolmapäeval, 16. augustil võttis tosin Tartu, Haarju-, Järva- ja Tartumaa matkajat ette nende viimaste igasuviste rännakute rivis järjekorras 37. õppematka, mis viis neid Soome lahes asuvale Tallinnale kuuluvale Aegna saarele. Tarkus, mis meil kaasas oli, koosnes neljast “k”-tähelisest märksõnast – kalmistu, kasarmu, kivilabürünt ja kivikülv.
Käesoleva artikliga jätkame pärast mõningast pikemat vahet taas Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppurite 4., 5., 6. augustil toimunud õppreisi kajastamisega. Esimese päeva teisel poolel jõudsime Kaali kraatriväljale.
Külauudiste infoveski jätkab reiskirjade sarjaga Saaremaal, mis algas 4. augustil Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli uudishimulike seltskonnaga kaasa rännates. Muhumaa Jaanalinnufarmi ja Fööniksi aia külastamise järel jõuti Angla tuulikuteni ning pärandkultuurikeskusesse.
Augusti esimese nädala kolmel viimasel päeval rändas Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli arvukas seltskond mööda Muhu- ja Saaremaa huviväärseid paiku. Seegi kord kutsuti Külauudiste infoveski reporter matkalistega ühinema. Reisikorraldajaks oli väärikate ülikooli nõukoja liige Viivi Palmissaar ja teejuhiks mahuka teadmistepaunaga Annika Poldre, bussiroolis üliosav kindla käega bussijuht Jaanus Raudsepp.
Et 11. sajandi vaimulik kroonikakirjutaja Breemeni Aadam on üht Soome lahe saart nimetanud Terra Feminarum ehk Naissaar, annab mõtlemisainet naisõiguslastele. Igatahes oli Naissaar Tallinna lahes 16. augustil sihtmärgiks ühele matkarühmale. Rohkemgi veel, huvi Eesti väikesaarte vastu meie meredel ja isegi järvedel on samale matkaseltskonnale huvi pakkunud rohkem kui tosin aastat.
Reedest pühapäevani reisis ja matkas Külauudiste tiim koos Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli seltskonnaga õppekäigul Hiiumaa radadel, külastades paljusid saare huviväärseid paiku: Suuremõisa lossi ja lossiaeda, Hiiu villavabrikut, muuseumimaja Kassaris, Sääretirpi, Kõpu tuletorni, kohvikute päeva ja hulga muud.
Külauudiste infoveski tõi lugejateni tänavu 8. juunil aset leidnud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppekäigu Abrukale. Paraku jäi suvel sama reisi jätkulugu tegemata, aga nüüd jõuab lugejateni seegi jutt, et sama seltskond siirdus pärast ööbimist Saaremaal Andruse Mahetalus järgmisel hommikul Papissaare sadamasse.
Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskuse õppematkad jõuavad Aldo Kalsi vahendusel ka Külauudiste lugejateni. Seekordne on järjekorras seitsmes.
“Sügisene matkapäev Võrus” kõlab nagu koolipoisi kirjandi teema, aga äkki sobib siin pealkirjastama Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskuse järjekorras 35. õppematka tutvustust.
Arvukalt fotosid talvisest Kihnust ja selle saare elanikest, piltuudist täiendavad sõnalised selgitused.
[pullquote]see oli siiski väga nappide sekundite kestel toimunud etendus, mida rohkem Nurr ei korranud[/pullquote]Teisipäeva hommikul astusime Munalaiu sadamast reisiparvlaeva Kihnu Virve pardale, et esimese reisiga läbi jää Kihnu murda. Kapteni sillal oli jälle Kihnu laevaliinide kõige staažikam kapten Vladimir Zenjov, keda AS Kihnu Veeteed asutaja ja kunagine juht Annely Akkermann usaldab ning austab. Annely oligi Külauudiste infoveski inimeste võõrustaja tema kodusaarel, kus üks külalistest peatus viimati täpselt kaks aastat ja neli kuud tagasi ja teine käis kihnlastele rahvatantsudega esinemas arvatavalt 50 aasta eest.
Et samal päeval õigeks ajaks tagasiminekule jõuda ja päevast viimast võtta, selle eest kandis Annely täiel määral hoolt ja meil polnud vaja ajagraafikut jälgida. Esmalt viis lahke Saare talu perenaine uudiste otsijad saare teises otsas asuvasse häärberisse.
Nädala alguses said TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad lisaks Euroopa Komisjoni korraldusel toimunud seminaril osalemisele võimaluse põgusalt tutvuda Turu linnaga.
[pullquote]Eva teadis öelda, et saareks peetakse maalappi, millel kasvab vähemalt kaks puud.[/pullquote]Esmaspäeval Helsingi Läänesadamast teekonda alustanud bussid võtsid suuna Soome edela poolsesse nurka. Just seal asub Varsinais-Suomi, eesti keelde ümber pandult Päris-Soome. Meie reisisihiks oli edelarannikul Aura jõe suudmealal asuv Turu linn. Helsingis astus esimesele bussile Eva Finch. Poolel teel praegusest pealinnast Soome algsesse pealinna bussid peatusid, et Eva saaks liituda teise seltskonnaga, kes sõitsid Turusse EV100 kirjadega kaunistatud bussil.
Meil vedas Evaga, sest kuulsime selges emakeeles Soomest mõndagi huvitavat, mida ise pole märganud endale teadvustada. Näiteks seda, et Soome on pindalalt kõvasti üle kahe korra suurem Inglismaast, kuigi elanikke kümme korda vähem. Kümnendikku osa maast katavad veekogud. Oleme harjunud Soomest rääkima kui tuhande järve maast, aga seda öeldes ei oskagi mõelda kümnetele tuhandetele veekogudele.
Pärnumaa õpilasfirmade osalemine Väike-Salatsis toimunud õpilaslaadal andis võimaluse väga põgusalt tutvuda ühe Läti väikelinnaga, mille kohta lätlased ütlevad Mazsalaca.
Kunagi liivlastega asustatud piirkonnas asus arvatavalt praeguse linna lähedal ka selle kadunud rahva muinaslinnus. 1528. aastal asutati Valtenbergi mõis ja viis aastat hiljem mainiti esmakordselt kirjalikult kiriku olemasolu. Nüüd asub samal kohal 1890. aastal ehitatud kirik. Salatsi jõe ääres asuv Mazsalaca sai linnaõigused 1928. aastal. Elanikke on praegu linnas 1300 ümber. Kuni üheksakümnendate keskpaigani võis Pärnu ja Mazsalaca vahet ka Tallinn-Riia rongiga sõita.
Linnaga tutvumine algas kultuurimaja juures peatunud bussist välja astumisega. Saabujatele hakkas ühena esimestest asjadest silma tänavasilt kirjaga Pērnavas iela (Pärnu tänav). Kultuurimajas jagati huvilistele eestikeelseid voldikuid, millel nii linna kui maakonna kaardid. Huvipakkuvamad vaatamisväärsused on kaartidel numbritega märgistatud ja lisatud lühikesed selgitavad tekstid. Eestikeelne tekst on küll veidi konarlik, kuid tegi ikkagi südame soojaks, et on üritatud põhjanaabritele kõike selgitada nende emakeeles.
Matkajaid on erineva reisihuviga. On neidki, keda huvitavad Eesti väikesaared. Reis nendele on enamasti seotud veetranspordiga, mis mõnikord on kergemini, teinekord raskemini kättesaadav. Igatahes siseturismi panustades pole aga mitmekesi kulusid kattes siin ükski summa ülejõukäiv.
Nii astus 6. juuli hommikul Tartus esialgu Tallinna, seejärel aga pealinnast teisele rongile tosin matkajat, kelle reisivimplit kaunistas number 29 ja Paldiski vapp. Number tähistab matkade ja reisiaastate arvu, kusjuures neist kümme viimast kuuluvad väikesaarte külastustele. Seekord jõudsime Väike-Pakri saarele, mis koos sõsarsaare, Suure-Pakriga kuuluvad Paldiski linna koosseisu. Kummaline, et Väike-Pakri on Suur-Pakrist pisut suurem – vastavalt 12,9 ja 11,6 ruutkilomeetriga. Need numbrid tagavad aga Pakritele Eesti sadade saarte ja laidude pindalade rivis auväärse 8. ja 9. koha.