president

President Ilves ootab laste joonistusi teemal „Meie Eesti head asjad“

President Toomas Hendrik Ilves kutsub aasta lõpus koos lastega mõtlema sellele, mis on meie ümber head ning osalema joonistuskonkursil “Meie Eesti head asjad”.

„Mõelge koos lapsega, mis teeb Eestist elamiseks hea koha. Rõõmu võib tunda suurte ja väikeste asjade üle – ühtemoodi tähtsad on nii meie kultuur, traditsioonid, loodus kui ka pere, lähedased ning sõbrad,“ ütleb riigipea.

2011. aasta lõpus tegi president Ilves üleskutse „100 põhjust, miks on Eestis hea elada“. Üheskoos koguti vabariigi sünnipäevaks ligi 1500 Eesti eelist. Tänavu antakse lastele võimalus näidata, mis neile kodumaal meeldib. „10-15 aasta pärast hakkavad tänased lapsed kujundama meie riiki. Ootan huviga nende ettekujutust Eestist,“ lisas president Ilves.

President Ilvese videoüleskutset, mida lastega jagada, näeb siit: http://bit.ly/HeadAsjad

Valmis joonistused võib saata 1. veebruarini 2014 (k.a) e-postiga aadressil joonistus@vpk.ee või tavapostiga Vabariigi Presidendi Kantseleisse aadressil A. Weizenbergi 39, 15050, Tallinn. Uuest aastast tekib võimalus laadida pilt otse ka Toomas Hendrik Ilvese Facebooki lehele. Joonistusel palun märkige ära lapse nimi, vanus, elukoht ning soovitavalt ka e-posti aadress, kuhu president saab osavõtjatele tänutäheks saata kirja.

Saabunud joonistused pannakse üles virtuaalsele näitusele Facebooki keskkonda aadressil fb.com/thilves.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

Velise ootab kodanike presidendi mälestusüritusele

Suure Lennu tulede teekond. Allikas: Velise kultuuri ja hariduse selts

Velise kultuuri ja hariduse selts vana Läänemaa kagusopist nüüdse Märjamaa valla lõuna osas kutsuvad kõiki hea tahtega kaaskodanikke- nii suuri kui väikseid, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega toetama-jätkama suurel reedel, 29.märtsil Lennart Meri mälestusüritust.

Nüüseks juba traditsiooniks saanud ürituse algatajateks olid 2006. aasta kevadel Aivar Niinemägi Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikeskusest , Väike-Maarja vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma vallavalitsus Saaremaalt.

Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled, lapiküünlad oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – ehk oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla.

Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas

Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puudutades pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide.

Velise-Valgu kandi rahvas teeb tuld seekord Aravere küla maadel oja kaldanõlval reedel, 29. märtsil üks tund enne päikeseloojangut. (kell 17.57)

KAASA HEA TUJU ja VÄÄRT LOOD! Kohtumiseni Tulede Teel!

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts

Velise Muinsuskaitse Selts

Eesti Looduskaitse Seltsi

Märjamaa osakond

Rakverlased taotlesid Guinnessi rekordit maailma pikima puuriida ladumisega

Eile toimus Rakveres Kastani puiesteel maailma pikima puuriida ladumine. Pikkuseks plaaniti saada 1 km ja kõrguseks 1 m, pikkusest jäi küll puudu, aga eks tulevik näitab, kas mingigi rekord saavutati.

Üritus algas kell 12, kui saabus president Toomas Hendrik Ilves ja asetas riita esimesed puud. Oma kõnes ütles Ilves, et on 12. aasta jooksul istutanud üle 11 000 erineva puuistiku. Eesti metsaseltsi president Hardi Tullus kinkis Ilvesele kirve, mispeale president ütles: ” Kirves ja Ilves – kes neid jõuaks lahutada”.

Puuriida ladumine kestis kokku neli tundi ja kulmineerus oksjoniga, kus olid pakkumisel riita laotud puud. Kohal oli ka saefirma Stihl ja muruniidukeid demonstreeris Viking. Publiku meelt lahutas ansambel SEKS Võrust. Pakuti suppi ja kohapealt oli võimalik osta endale mett või saag. Õhtul kella viieks oli riidal pikkust 587,5 meetrit.

Tekst ja fotod: Anneli Kononenko

Evelin Ilves külastas Johannese kooli ja lasteaeda Rosmal

Evelin Ilves ja seto sõsarad Rosmal — Evelin Ilves ja seto sõsarad (vasakult) Triin, Kadri ja Kerti Vissel Rosma kooli köögiuksel, keskel Triinu tütar Päikeriin. Foto: Hele-Mai Alamaa

Evelin Ilves külastas reedel Põlva valla Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda.

Evelin Ilvese sõnul on Rosma kooli tugevuseks õpetajate ja lapsevanemate koostöö – soov ja oskus pakkuda lastele harmoonilist kasvukeskkonda, nn mahepedagoogikat ausse tõstes.

„Head aurat oli lausa ukse lävel tunda – nii rõõmsate, avatud ja tervete laste üle rõõmustaks viiruskuudel iga lasteasutus,“ nentis Evelin Ilves. „Kogesime uskumatuna tunduvat – kuidas stressivaba õpikeskkond ja tervislik, vaid kohalikust ning enamjaolt mahedast toorainest tehtud toit annab kokku energilise ja õnneliku koolipere. Ma ei imesta, et pered kaugemaltki on just selle kooli pärast Põlvamaale kolinud,“ lisas ta.

Johannese kool on 1989. aastal kodanikualgatusena rajatud üldhariduskool, kus tänavu õpib 45 õpilast 11 Lõuna-Eesti omavalitsusest. Lasteaed asutati 1992. aastal ning seal õpib hetkel 28 last.

Kooli toitlustab Kolme Sõsara Hõrgutised, kes on kohaliku toidukultuuri edendajad.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

Soeta oksjonilt piparkoogist president Ilvese portree

Piparkoogimaania näitusel eksponeeritud piparkookidest Toomas Hendrik Ilvese portreed on võimalik osta oksjonilt. Teosega saab tutvuda kuni pühapäeva, 8. jaanuarini Disaini- ja Arhitektuurigaleriis Tallinnas. Oksjoni võitja selgub 14. jaanuaril.

5500 piparkoogist loodud teos valmis spetsiaalselt viimaseks Piparkoogimaania näituseks. Teose mõõdud on 120 x 100 cm. Teose autorid on kunstnikud Eve Arpo ja Riin Rõõs rühmitusest You Must Relax.

Oksjon toimub osta.ee keskkonnas: http://www.osta.ee/23775193

Allikas: You Must Relax

Soovid küsida otse presidendikandidaadilt?

Mida sooviksid küsida otse presidendikaandidaadilt (Toomas Hendrik Ilveselt või Indrek Tarandilt)? Milline peaks olema presidendi roll Eestis?

Rahvusringhääling kogub inimeste küsimusi ja arvamusi tuleval nädalal toimuva presidendikandidaatide televäitluse tarbeks. Kui soovid küsida küsimust või avaldada arvamust, võta ühendust ja kaamera tuleb.

Võru- ja Põlvamaal vahendab lõunaeestlaste küsimusi Igor Taro, tel 5273985, igor.taro@err.ee

Eestimaa XIII suvemängude patroon on
Toomas Hendrik Ilves

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves osaleb Eestimaa XIII suvemängude avatseremoonial, mis toimub reedel, 8. juuli kell 20 Rakvere ordulinnuses.

8.-10. juulini toimuvad Eestimaa XIII suvemängud toovad Rakverre ja tema naabervaldadesse kokku üle 4000 sportlase kõikidest maakondadest. Kolme päeva jooksul võisteldakse 26 spordialal, välja antakse ligi 400 komplekti medaleid.

Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse:
– paremad maakonnad
– paremad linnad
– paremad vallad

Eestimaa XIII suvemängudel osalejate registreerimine kestab kuni 30. juunini. Spordisündmuse tarbeks on Eestimaa spordiliit Jõud täiendanud veebikeskkonda http://www.joud.ee. Sellelt aadressilt leiab kogu vajaliku info ning on võimalik veebipõhiselt registreerida. Keskkond täieneb pidevalt ja kõik info, mis on oluline eeskätt osavõtjatele, aga ka kaasaelajatele, on saadaval antud internetiaadressil.

Suvemängude lõpetamine toimub pühapäeval, 10. juulil kell 16 Rakvere spordihallis. Eestimaa XIII suvemängud korraldab Eestimaa spordiliit Jõud koostöös Rakvere linnavalitsuse, Rakvere spordikeskuse ja Lääne-Virumaa spordiliiduga.

Eestimaa XIII suvemängud toimuvad EOKi egiidi all.

Helen Mast, EMSL Jõud peaspetsialist, tel 529 9432, 662 2650

Oma Lugude kirjatalgud 2011

Aegade jooksul on Eestist ikka välismaale õnne otsima mindud ning sealt ka tagasi tuldud. Eri aegadel on Eestist lahkumise põhjused olnud erinevad. On mindud sõjapakku või peitu okupatsiooni eest, otsima paremaid eneseteostuse võimalusi, saama haridust ja kogemusi, paremat elujärge taotlema või lihtsalt seiklema, maailma avastama ning ennast leidma. Aga kunagi varem pole Eesti uksed olnud nii valla kui täna.

Miks siis täna Eestist minnakse? Ja miks siia (tagasi) tullakse? Mida peaks tegema, et Eesti ei jookseks inimestest tühjaks? Et inimesed tahaksid Eestis elada, et Eesti oleks parim paik elamiseks ja eneseteostuseks, laste kasvatamiseks ja vananemiseks. Et ei juhtuks nii, et inimesed tunnevad end kodus võõrana ja võõrsil kodus.

Loe lähemalt kirjatalgutest SIIT