põllumajandus

Meie toidame maailma

Teele Link,
Madalasustusega Planeedi Seltsi juhatuse liige

Põllumajanduse laialdane industrialiseerimine algas pärast Teist maailmasõda. See protsess on põhjustanud märkimisväärseid muutusi nii meid ümbritsevas loodus- kui tehiskeskkonnas. Lisaks kunstlikult deformeerunud maastikupildile on saanud häiritud looduslik tasakaal, mida illustreerivad kuivendatud märgalad, maapinna pahupidi pööramine ja sellejärgne tasandamine, hiiglaslikud niisutussüsteemid soojates maades, aina külluslikum kemikaalide lisamise väetistesse ja kahjuritõrjepreparaatidesse.

Lisaks veel uute tõude aretamine, ebamääraste deformatsioonide esilekutsumine, geneetiliselt muundatud organismide levik. tulenevalt liikide väljasuremisest ja Seeläbi leiab aset algupäraste sortimentide süsteemne hävitamine. Laostavate tegutsemismaneeride tõttu kaovad tasahilju loomade elupaigad ja taimede kasvukohad. Teisisõnu väheneb bioloogiline mitmekesisus.Vähe sellest, aset leiab ka põhjaveevarude hävitamine ja muldade, jõgede reostamine, mille tulemina elusorganismid mürgistuvad, kaasaarvatud inimene.

Niisiis peale Nõukogude Liidu lagunemist globaalne transiit kasvas plahvatuslikult, võimaldades tohutu hulga toidu, eriti odava loomasööda laialikandmist üle maailma olles kantud laiali üle kogu maailma mööda mereteid. Samas leidis aset farmitöödest elatuvate talunike koondumine ühtsesse globaalsesse võrgustikku. Selliste arengute pahupooleks on olukord, kus tuhandeid kilomeetreid läbinud tooted on tihtilugu odavamadki kui kohalikud. Põhjustena saab välja tuua järgmised asjaolud: mujalt sisseveetud kauba tootmiseks on kasutatud odavamat tööjõudu ja/või nende töötlemis- ning transpordikulud on finantseeritud teatud ulatuses eksportmaa toetuste näol. Importtoodete hinna määravad eeskätt kauba vahendajad, kes on ühtlasi peamisteks kasu saajateks. Kuna importtooted on oma olemuselt päritolumaa turujäägid, millest on tarvis rohkem-või vähemtulusalt vabaneda, siis on nõudluse ja pakkumise vahekord hinnakujundusel teisejärguline.

Põhimõtteliselt toimib säärane kaugvedude süsteem ka ühe riigi piirides, mille puhul ühtedes piirkondades toimub tootmispindade ülekoormamine ja teistes piirkondades toimub eluolu väljasuretamine tulenevalt viimase piirkonna ressursside ekspluateerimisest ja seeläbi sõltuvuse loomisest teistest regioonidest. Väljasuretamine toimub nii majanduslikus kultuurilises, hariduslikus kui geneetilises mõistes ja sellega kaasneb ääremaastumine, kuna töökohad kaovad ja inimesed rändavad välja. Enamasti lähevad nad suurlinnadesse, mille kaubanduskeskustes on küllaslikult erinevaid turujääke ja et konkurents viib hinnad ka alla, siis ongi loodud ideaalsed tingimused tarbijaühiskonna õitsenguks, mille brändiks on ületarbimine. Loe edasi: Meie toidame maailma

Läänemere-sõbraliku taluniku konkursi tähtaeg pikenes

Anname teada, et Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi tähtaeg pikenes – uus tähtaeg on 31. märts.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondiga (WWF) otsib kandidaate 2014. aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja auhinnale. Taotlusi oodatakse 31. märtsiks aadressile elf@elfond.ee või Lai 29, Tartu (Eestimaa Looduse Fond).

Konkursil on oodatud osalema kõik põllumehed – nii suured kui väikesed tootjad, nii looma- kui taimekasvatajad, nii mahe- kui tavatootjad. Üles võib seada enda või kellegi teise kandidatuuri. Täpsema info ja taotlusvormi leiab kodulehelt www.elfond.ee/meresobraliktalunik.

Konkurss on kaheosaline – esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja auhinnaks on 1000 eurot ning pääs rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemeremaade kohalikud võitjad. Nende seast valib rahvusvaheline žürii Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja 2014. Tiitliga kaasneb 10 000-eurone auhinnaraha.

Kõik kandidaadid on oodatud mais toimuvale kogemuste jagamise päevale Saidafarmi, kus võõrustajaks on 2013. aastal rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja tiitli võitja Juhan Särgava. Esmakordselt tiitli Eestisse toonud Saidafarm on Eesti üks suurimaid mahetootjaid, kellele tõi võidu läbimõeldud keskkonnasõbraliku mõtteviisi jälgimine suure põllumajandustootmise juures ning uuendusliku vee taaskasutamissüsteemi rakendamine enda ettevõttes.

Rahvusvahelise konkursi eesmärk on tuua esile häid ja uuenduslikke põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda Läänemere keskkonna ühe suurema probleemiga – põllumajandustegevusest tingitud liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre. Varasemalt on Eestit rahvusvahelisel konkursil esindanud Viraito OÜ Jõgevamaalt, Marjasoo talu Tartumaalt ja perekond Tobreluts Põlvamaalt.

Mariliis Tago

Eesti taimekasvatuse instituudi direktorina jätkab
Mati Koppel

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna Eesti taimekasvatuse instituudi (ETKI) direktori töölepingu, millega kinnitas järgmiseks viieks aastaks ETKI direktoriks põllumajandusteadlase Mati Koppeli.

“Põllumajandusteaduse roll tähtsustub koos maailmas kasvava nõudlusega toidu järele. Põllumajandustootmine muutub järjest teaduspõhisemaks, suureneb teadlaste ja ettevõtjate koostöö,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Ka Eesti taimekasvatuse instituut peab uuenema ja noorenema, selgeks tegema koostöö ja tööjaotuse Eesti Maaülikooliga.”

ETKI direktorina jätkava Mati Koppeli sõnul on asutuse suurim väljakutse taristu kaasajastamine ja teadlasjärelkasvu tagamine. “Arvestades põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid on ETKI-l eelseisvail aastail väga oluline roll Eesti põllumajandustootjaile taimekasvatusliku teadustoe pakkumisel. Selleks tuleb jätkata majanduslike ja organisatoorsete muutustega,” rääkis Koppel.

Mati Koppel on võimekas põllumajandusteadlane, kes on töötanud põllumajandusministeeriumi haldusalas oleva teadus- ja arendusasutuse (Jõgeva sordiaretuse instituut, alates 1.07.2014 ETKI) direktorina 1999. aastast.

Tema teadustöö põhisuunad on sordiaretus, taimekaitse ja resistentsusaretus. Ta on Põhjamaade põllumajandusteadlaste assotsiatsiooni taimekasvatuse sektsiooni juhatuse liige ning kuulub Eesti põllumajandus-kaubanduskoja nõukogusse. Tänavu sai Mati Koppel president Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Tulekul põnev loeng “Kosmose botaanika”

Uuringute kohaselt on mahetootmise energiakulu keskmiselt 50% väiksem kui intensiivpõllumajanduses.

Kas oled taevast, kuud, tähti, päikesetõusu ja -loojangut silmitsedes mõelnud sellele, et miks kogu see taevane ilu nii kõrgel on ja kaugeks jääb? Tulekul on põnev loeng, mis käsitleb, kuidas peegeldavad taimed planeetide loovat mõju planeedil Maa. Loengu “Kosmose botaanika” peab Eestisse külla tulev Geoffrey Burt – Inglise päritolu Rootsi talupidaja, kes on tegelenud aastast 1975 biodünaamilise põllumajanduse ja loomuliku toidu temaatikaga.

Taimedest sõltub meie eksistents väga erinevatel viisidel. Taimed on seotud inimkonnaga ajaloo aegade algusest. Taimedes avalduvad kosmilised mõjud. Heategevuslikus loengus tutvustatakse seni kästlematul moel kuidas kosmiline toime avaldub keerukalt põimudes nii inimelus, taimedes kui ka kõigis kuju loovais vormides.

Geoffrey Burt: „Võib öelda, et läbi teiste maailmade peegelduse tajumise osaleb inimhing loomises eneses…“

Geoffrey Burti näol on tegemist biodünaamikuga, kes on tegelenud mahepõllumajandusega 1975. aastast. Ta on olnud õpetaja waldorfkoolides, elanud mitmes paigas Euroopas, muuhulgas ka mõned aastad Eestis, nüüdseks peab talu Rootsis. Eelmisel aastal pidas kolmes paigas positiivset tagasisidet saanud loengut toidust ja selle mõjude põhjus-tagajärg seostest, põllumajanduse ajaloolise arengu taustal. Ka seekordne loeng käsitleb meid ümbritsevat vaatenurgast, mis meid saab üllatama. Loe edasi: Tulekul põnev loeng “Kosmose botaanika”

Eesti võitleb Brüsselis piimakvoodi ületamise tasu vastu

Piimatootjate karistamine soodsa turuolukorra toel tehtud pingutuste eest kvoodita olukorras konkurentsis püsimiseks pole mõistlik, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Brüsselis toimuval põllumajandus- ja kalandusnõukogul.

“Tootjate täiendav rahaline survestamine viimasel kvoodiaastal on probleem paljude riikide jaoks ja vajab lahendamist,” sõnas Seeder. “Riikide hulk, kes juba praegu kvooti ületavad või selleni potentsiaalselt jõuavad, on kiiresti kasvamas.”

Eesti ettepaneku kohaselt tuleks kasutada olemasolevaid pehmendamisvõimalusi ja korrigeerida rasvasisalduse koefitsienti. Referentsist väiksema rasvasisalduse puhul kasutatavat koefitsienti tuleks Eestis kvoodiületamise ärahoidmiseks suurendada ca 2,5 korda.

Kvoodiületamise probleem viimasel kvoodiaastal puudub Balti riike, Austriat, Iirimaad, Hollandit, Luksemburgi, Poolat, Belgiat, Taanit ja Saksamaad.

2015. aasta aprillist kaob ligi 30 aastat toiminud piima tootmiskvootide süsteem. Piimatootmise praeguste arengute jätkudes jõuab Eesti tänavusel kvoodiaastal (aprill 2013 – märts 2014) kvoodi piiri lähedale ja ületab seda viimasel kvoodiaastal (aprill 2014 – märts 2015) ligi 5% võrra. See tähendab, et kvooti ületavail Eesti tootjail tuleb viimasel kvoodiaastal maksta 11 miljoni euroni ulatuv kvoodiületamise tasu.

Maailmaturu nõudlus tõstis taas Eesti põllumajandustoodete eksporti

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport kasvas aastaga 5%, kinnitades Eesti toidukaupade jätkuvat kõrget taset. Eestile olulisematest põllumajandustoodetest kasvas tänu kõrgele maailmaturu nõudlusele enim piima ja piimatoodete eksport.

Statistikaameti andmete kohaselt oli Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi rahaline väärtus möödunud aastal 1,244 miljardit eurot, moodustades sellega Eesti koguekspordi rahalisest väärtusest 10%.

Eesti eksportis 2013. a põllumajandussaadusi ja toidukaupu rohkem kui sajasse erinevasse riiki. Suurimateks eksportturgudeks on endiselt meie naaberriigid Läti, Soome ja Venemaa, neile järgnevad Leedu, Saksamaa ja Holland.

Maailmaturu suur nõudlus kajastus nii Eesti piimatööstuste kasvanud ekspordis kui ka jätkuvas toorpiima ekspordis Leetu. Kokku kasvas piima ja piimatoodete eksport aastaga 23%, ulatudes 209 miljoni euroni. Loomakasvatussaadustest kasvas ka liha ja lihatoodete eksport (10%), ulatudes möödunud aastal 61 miljoni euroni. Loe edasi: Maailmaturu nõudlus tõstis taas Eesti põllumajandustoodete eksporti

Põllumajandussektori toodangu väärtus ületab 880 miljonit eurot

Kahe rekordilise aasta järel hoidis põllumajandussektor ka 2013. aastal kõrget taset – toodangu väärtuseks kujunes 880,3 miljonit eurot, selgub põllumajandusministeeriumi hinnangust möödunud aastale. Eelneva aastaga võrreldes vähenes toodangu väärtus 2%, kuid jäi kõrgemaks 2011. aasta tasemest.

Loomakasvatustoodangu väärtus (428,6 mln EUR) suurenes aastaga 12%, peamiseks mõjutajaks piima kokkuostuhinna tõus kõrgeimale tasemele alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal. Viimased suuremad piimahinna tõusud olid aastatel 2004/2003 (33%) ja 2010/2009 (32%). Kui 2012. aastal pidid piimatootjad leppima hinnalangusega, siis eelmine aasta tõi nii rekordilise piimatoodangu (762 347 tonni), keskmise väljalüpsi lehma kohta aastas (7824 kg) kui ka kokkuostuhinna 338,1 EUR/t. Piimatoodangu väärtus (241,6 mln EUR) moodustas põllumajandussektori toodangu väärtusest 27%, mis on ühe protsendi võrra kõrgem viimase 15 aasta keskmisest.

Taimekasvatustoodangu väärtus (366,5 mln EUR) vähenes aastaga 14%, peamiseks mõjutajaks teravilja tootjahindade 30%-line langus. Teraviljatoodangu väärtus (143,5 mln EUR) moodustas põllumajandussektori toodangu väärtusest eelmisel aastal 16% (2012. aastal 23%). Hea aasta oli kartulitootjatele – väiksemal pinnal toodeti rekordiline hektarisaak 18 875 kg/ha ja seda realiseeriti kolm neljandikku kallima hinnaga kui 2012. aastal.

Tootjate kulutused suurenesid jätkuvalt (6%), peamiselt elektrihinnatõusu tõttu.Tootmistegurite (maa, tööjõud, kapital) kasutamise efektiivsus vähenes kokkuvõttes 13%, kuigi tootmistoetuste maht suurenes 3%.

Põllumajandussektori majandustulemuste täiendatud prognoos 2013. aasta kohta valmis Põllumajandusministeeriumi ja Statistikaameti koostöös.

Mahetooted on leidnud eestlaste toidulaual kindla koha

Hiljuti avati Norde Rimis juba neljas kodumaiste mahetoodete kauplus Talu Toidab. Vähem kui kahe aastase tegevusaja jooksul on talupoodides esindatud kohalike tootjate hulk kahekordistunud.

Talu Toidab kaupluste eestvedaja ning hiljuti Eesti parima mahetootja tiitliga pärjatud Margus Lille sõnul on talupoodides praegu müügil 85 kodumaise tooja mahetoodang. „Seda on kaks korda enam kui esimese poe avamisel. Talupoodide käive on sel aastal võrreldes 2012. aastaga kasvanud enam kui poole võrra. See näitab, et eestlaste toidulaual on kodumaised mahetooted leidnud kindla koha.“

Kõige populaarsemad tooted talupoodides Talu Toidab on mahe- ja vutimunad, mahetoorpiim ja -taimeteed. Puu- ja köögiviljadest on lemmikud Ojametsa talu porgandid, õunad ja mahesibul. Lille sõnul on inimestel suur huvi ka sealiha ning maheveise- ja mahetalleliha vastu. „Väga hästi läheb ka hiljuti lettidele lisandunud erinevatel maiustustel,“ täiendas Lille.

Saabuvate pühadega seoses soovitab Lille sõpradele ja perele kingituste soetamiseks sammud talupoodi seada. „Lisaks tavapärasele mahedalt kasvatatud toidukaubale leiab talupoodidest ka erilisi maiustusi ja lisandeid, mis sobivad jõuluvana hästi kingikotti – Allew Magusameistrite ökošokolaadid ja kommid, Loodusväe mahetatraküpsised ja glögi, erinevad mahemeetooted, Mustjala Mustard sinepid ning Kodusahvri mahemurakamoos,“ sõnas ta.

Talu Toidab talupoed asuvad Haabersti, Mustakivi ning Ülemiste Rimides. Hiljuti avati talupood ka Norde Rimis.

Allikas: Margus Lille

Soome osatähtsus Eesti põllumajandustoodete ekspordis on tõusuteel

Eesti põllumajandussaaduste ekspordi sihtriikide seas tõusis 2012. aastal esimest korda esikohale Soome. Tänavu läks esimese üheksa kuuga Soome 18,1 protsenti Eesti põllumajandussaaduste ekspordist.

“Soome on aastaid olnud Eesti põllumajandussaaduste ekspordis oluline sihtriik ja praegu näeme kahe riigi vahelises põllumajandussaaduste kaubanduses tõusutrendi,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Helsingis toimuval seminaril “Toiduainete tootmine ja kaubandus Eestis ja Soomes”.

2013. aasta esimese üheksa kuuga eksportis Eesti Soome kõige rohkem juustu ja kohupiima (15 mln eurot), rapsi- või rüpsiseemneid (14,7 mln eurot), leiva- ja saiatooteid (13,5 mln eurot) ning kastmeid ja sinepit (12,5 mln eurot).

Soomest imporditi esimese üheksa kuuga enim kohvi (10,7 mln eurot), denatureerimata etüülalkoholi (alla 80%) (9,9 mln eurot), värsket või jahutatud kala (7,4 mln eurot), siidrit ja mõdu (7,3 mln eurot) ning linnaseõlut (7,2 mln eurot).

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus Soome visiidi raames täna ka Soome põllumajandusministri Jari Koskineniga, kellega arutati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamist Eestis ja Soomes.

Põllumeestel seisab ees üleminekuaasta

2014. aasta on põllumajandustoetuste maksmisel üleminekuaasta, kus jätkub senise süsteemi järgi otsetoetuste ja osade maaelu arengukava toetuste maksmine, rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Tartus toimunud konverentsil “Põllumajanduse äriplaan 2014”.

“Järgmine aasta on otsetoetuste maksmisel üleminekuaasta, kus pikenevad senised toetusskeemid ja nõuded,” ütles minister Seeder. “Otsetoetusi makstakse 2014. aastal samadel alustel kui seni.”

Põllumajandusministri sõnul tuleb järgmisel aastal teha olulised otsused järgnevaks kuueks aastaks.

“Jätkame läbirääkimisi tootjatega, et saaksime uuel aastal langetada otsused uute otsetoetuste rakendamise detailide kohta. Teada on, et tootjate huvid ja soovid varieeruvad – meie eesmärk on leida toetamisel Eesti põllumajanduse jaoks tasakaalustatuim ja pikemat arengut toetav lahendus,” rääkis Seeder.

Lisaks toimuvad 2014. aastal läbirääkimised Euroopa Komisjoniga maaelu arengukava 2014-2020 teemal. Kuni uus maaelu arengukava saab kinnituse Euroopa Komisjonilt, jätkuvad taotlusvoorud meetmetes, kus on veel järel 2007-2013 perioodi raha. Samuti pikendatakse teatud meetmete puhul, nagu keskkonnasõbralik majandamine, olemasolevaid kohustusi ja võetakse vastu uusi taotlusi.

“Neid rahastame juba uue perioodi vahenditest,” selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rääkis 2014. aasta põllumajandustoetustest 20. novembril Tartus toimuval konverentsil “Põllumajanduse Äriplaan 2014” .

Tartus arutatakse Eesti maakasutuse tulevikku

Täna praegu toimub Eesti Maaülikoolis “Maakonverents”, kus arutatakse, milline on Eesti maakasutuse ja põllumajandusmaa tulevik ning kuidas seda mõjutavad erinevad planeeringud.

Maakonverentsil arutelevad Eesti maakasutuse ja põllumajandusmaa tuleviku üle põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder , Triinu Rennu Maa-Ametist, Alar Astover ja Siim Maasikamäe Eesti Maaülikoolist, Priit Penu Põllumajandusuuringute Keskusest, Heikki Kalle Hendrikson&Ko-st ning põllumees Märt Riisberg .

Maakonverentsi ettekanded käsitlevad Eesti maaõigust, maakasutust ja selle muutusi, planeeringute, sh Rail Balticu rolli maakasutuse suunamisel, põllumajandusmaa tulevikku jpm.

Eestis on PRIA andmetel 2013. aastal 951 447 hektarit põllumajandusmaad, millest 628 090 hektarit on põllumaad ja ülejäänu rohumaa. Põllumajandusmaa kasutamine on alates 2003. aastast tõusnud ning prognooside kohaselt kasvab põllumajandusmaa pind lähiaastail veel. Haritavast maast 51,1%-l kasvatatakse teravilja.

Maaelu arengukava saab juurde ligi 70 miljonit eurot

Põllumajandusministeerium tutvustas eile maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjonile ettepanekut suurendada maaelu arengukava rahastamist ligi 70 miljoni euro võrra.

Otsetoetuste arvelt lisandub ettepaneku kohaselt maaelu arengukavasse 40 miljonit eurot ning varem maaelu arengukava vahenditest otsetoetustele planeeritud 19 miljoni eurot. 4,9 miljoni euro võrra suureneb Euroopa Liidu poolne rahastamine ja viimase kahe punktiga kaasneb ka Eesti riigi poolse kaasrahastamise suurenemine. Kokku plaanitakse maaelu arengukava rahastamist suurendada ligi 70 miljoni euro võrra.

„Ministeeriumi ja põllumajandusorganisatsioonide ühine seisukoht on olnud, et toetused peavad jõudma nende tootjateni, kes ka reaalselt põllumajandussaadusi toodavad,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Täiendavate rahaliste vahendite lisamine maaelu arengukavasse võimaldabki suunata toetused aktiivsetele tootjatele ning toob tervikuna rohkem investeeringuid põllumajandusse ja maapiirkondades majandustegevuse mitmekesistamisse.“

Ettepaneku kohaselt lisatakse vahendeid keskkonnasõbraliku majandamise, loomade heaolu, põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringute, maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringute, kiviaia taastamise ning teadmussiirde ja teabe toetustele. Loe edasi: Maaelu arengukava saab juurde ligi 70 miljonit eurot

Seeder: investeeringud toidutööstusesse loovad maale uusi töökohti

Eesti lihasektori soov ja suutlikkus investeerida näitab, et tahetakse areneda ja toota suurema lisandväärtusega toodangut, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Põlvamaal Arke lihatööstuse uue tootmishoone avamisel.

“Eesti toiduainetööstus peab olema pidevas arengus, et jõuda tootmise efektiivsuses Lääne-Euroopaga võrreldavale tasemele. Meie lihatööstuste pudelikael on seni olnud esmatöötlemiseks elusloomade viimine Eestist välja, nii et päris oma tapamajaga uus tootmishoone on kindlasti samm selle kitsaskoha lahendamise poole,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Ministri sõnul on võtmesõnaks investeeringud. “Arke lihatööstuse näide tõestab, et investeeringutega uutesse tootmishoonetesse ja seadmetesse on võimalik mitte ainult tõsta efektiivsust ja pakkuda uusi tooteid, vaid luua ka töökohti maapiirkondadesse,” ütles Seeder.

Arke lihatööstuse uue tootmishoone netopind koos tapamajaga on 4635 ruutmeetrit. Ehituse üldmaksumus koos projekteerimise ja uue alajaamaga oli ligi kuus miljonit eurot, millest ligi kaks miljonit eurot saadi toetust maaelu arengukavast 2007-2013. Investeeringu abiga on juurde loodud 20 uut töökohta ning käibe kasvuks planeeritud kuni 50%.

Ministri sõnul näitavad põllumajandusministeeriumi tellitud uuringud, et Eesti tarbija hindab kodumaiste lihatööstuste toodangut. Uuringufirma EMOR juunis avaldatud uuringust “Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2013” selgub, et Eesti lihatoodangu osakaal on suurim keeduvorstide ja viinerite (98%), suitsuvorsti (96%) ning suitsuliha kategoorias.

Põllumajandusministeeriumi koostatud lihatööstuse ülevaatest 2012. aasta kohta selgus, et Eesti lihasektori kogutoodang moodustas mullu toiduainete tootmisest 21%. Eelmisel aastal kasvas sea-, lamba- ja kitseliha tarbimine, vähenesid aga linnuliha ja veiseliha tarbimine.

Eesti Põllumajandusmuuseumis tähistatakse lõikuspüha

Laupäeval, 12. oktoobri keskpäeval tähistatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis lõikuspüha. Lõikuspühal saab proovida ja osta Eesti leivatootjate toodangut, valmistada hapukapsast, vaadata kuidas valmib muldvärv ning osaleda mõttetalgutel. Päeva jooksul lahutab meelt ansambel Seelikukütid.

„Lõikuspüha tähistas suuremate põllumajandustööde lõppemist ning saagi salve jõudmist,“ rääkis muuseumi direktor Merli Sild. Ülenurmel saab maitsta ja kaasa osta nii suuremate, kui ka väiksemate leivatootjate toodangut ning osaleda põnevates õpitubades. Mercedes Merimaa avab taimeväe saladusi ning lapsi sõidutab muuseumi hobune koos varsaga.

Mõttetalgutel võetakse kokku aasta Eesti põllumajanduses. Põllumajandusministeerium tutvustab maaelu arengukava hetkeseisu ning Tartumaa Põllumeeste Liidu esindaja Jaan Sõrra võtab kokku põllumajandustootjate rõõmud ja mured lõppeval aastal. Eesti teraviljast nii kohalikul- kui ka välisturul pajatab AS Tartu Mill ostujuht Leonid Dulub. Lõikuspüha toimub koostöös Eesti Leivaliiduga.

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud. 27. juunil 2013 avati uued ekspositsioonid „Lina meie igapäevaelus“, „Linnukasvatus Eestis“ ja põllumajandustehnika fondinäitus.

Osale mahetoidu päevadel Põlvamaal ja Harjumaal

Kapi Merike mahetoidu päeval 2012 Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Laupäeval, 21. septembril kell 12.00-15:00 oodatakse kõiki huvilisi Põlva lähistele Peri külla ning pühapäeval 22. septembril kell 13:00-16:00 Lilleoru keskusesse Harjumaal. Toimuvad mahetoidu päevad, kus saab tutvuda mahetoidu kasvatamise ja kasutamisega ning maitsta mahetoitu.

„Tahame tuua mahetoidu teema inimestele lähemale. Kohapeal pakume mahedast toorainest toitu ning üht-teist saab ka kaasa osta. Oma silmaga saab näha, kuidas mahetoodang põllul kasvab ning tegijad ise räägivad, kuidas mahetoidu tootmine käib. Juttu tuleb ka sellest, miks mahetoitu eelistada. Peri külas õpetab Liisi Kutkina huvitavate köögiviljatoitude valmistamist – võimalus on kohe ka järele proovida, kuidas maitseb. Lilleorus saab põhjalikuma ülevaate maitse- ja ravimtaimede poole pealt,“ ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Sel suvel on mahetoidu päevad toimunud juba kolmes mahetalus: Viljandimaal Palu talus, Pärnumaal Sepa talus ja Lääne-Virumaal Taali Mesilas. Mahetoidu päevad on osalejatele tasuta. Täiendava info ja päevade ajakava leiab www.maheklubi.ee sündmuste kalendrist.

Korraldavad MTÜ Lilleoru, OÜ Fio ja Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Biodünaamika Ühinguga, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

17 riigi diplomaadid külastavad Eesti põllumajandusettevõtteid

Täna ja homme tutvuvad Eesti põllumajandusega 17 riigi diplomaadid, sealhulgas 7 suursaadikut. Ühiselt külastatakse väljapaistvaid ettevõtteid, Eesti Taimekasvatuse Instituuti ja Eesti Maaülikooli ning räägitakse teaduse rakendamisest põllumajandustootmises.

“Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidus senisest suurema tähelepanu all rahvusvaheline koostöö innovatsiooni toomisel põllumajandustootmisesse, nii et tutvustame sel korral diplomaatidele, mida on Eesti ettevõtetes ja teadusasutustes ära tehtud,” ütles kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron. “Saadikud ja majandusdiplomaadid on sageli rahvusvahelise koostöö alustamisel esimeste kontaktide seas, mistõttu on oluline, et neil oleks selge ülevaade Eesti võimalustest ja huvidest.”

Teadusasutustest külastatakse ringsõidul Eesti Taimekasvatuse Instituuti Jõgeval ja Eesti Maaülikooli. “Suvel loodud taimekasvatuse instituut peab kindlasti edukalt haakuma rahvusvahelises teaduskoostöös. Eesti Maaülikoolil on ette näidata kloonitud vasikas ning sel aastal aluse saanud kõrgetasemeline rahvusvaheline konverents Agroforum Balticum,” ütles välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank.

Ettevõtetest külastatakse näiteks piimandusettevõtet E-Piim, kus tutvutakse demineraliseeritud vadakupulbri tootmise liiniga; OÜ Voore Farmi, mille kõigis tootmissuundades on kasutusel tootmistehnoloogia uusimad rakendused; mahetootjate ühistut Wiru Vili, kus ligi 1,9 miljoni euro suuruse maaelu arengukava 2007-2013 toetuse abiga valminud mahevilja terminal on suurim ja moodsaim kogu regioonis; ning Hans Kruusamägile kuuluvat Eesti suurimat rukkitalu Simuna Ivax.

Põllumajandusministeeriumi korraldatav diplomaatide ringsõit toimub sel aastal juba 20. korda.

Eesti Piimandusmuuseum saab CO2 kvoodiraha eest uued aknad ja uksed

Eesti Piimandusmuuseumile eraldati 33 300 eurot CO2 kvoodimüügist saadud raha, mille eest vahetatakse lähiajal välja muinsuskaitse all oleva muuseumihoone kulunud puituksed.

Muuseumi puituste vahetamiseks on praegu välja kuulutatud riigihange, plaanide kohaselt saab muuseum uued uksed oktoobri lõpuks. Suvel vahetati kvoodiraha eest välja ka muuseumi aknad. Kokku on Eesti Piimandusmuuseumi hoone uste ja akende vahetamisse tänavu investeeritud ligi 100 000 eurot.

„Piimanduse arendamisele Eestis on suurt rõhku pandud juba 19. sajandist alates ja praeguseni on piimatootmine üks olulisemaid tootmisharusid Eesti põllumajanduses,“ ütles Eesti Piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe. „On väga uhke tunne tutvustada piimanduse arenguteed just selles ajaloolises hoones, kus üle sajandi tagasi alustas esimene talunikele kuuluv piimandusühistu Eestis.“

Eesti Piimandusmuuseum Imaveres loodi 1976. aastal, et koondada Eesti piimanduse arenguga seonduvat. Külastajatele avati uksed 2001. aastal – täpselt 25 aastat peale asutamist. Piimandusmuuseumis on saab näha ajaloolisi taludes ja kombinaatides piimatöötlemiseks kasutatud esemeid ja tehnikat ning kätt proovida kohukeste, või, sõira ja jäätise valmistamise töötubades.

Allikas: Eesti Piimandusmuuseum

Euroopa vajab peretalusid ja väiketootmist

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb 8.-10. septembrini Vilniuses toimuval Euroopa Liidu põllumajandusministrite informaalsel nõukogul, kus otsitakse lahendusi, kuidas tagada peretalude ja väiketootmiste jätkusuutlikkus.

„Eesti on seisukohal, et peretalud peavad jääma püsima ja pääsema ligi investeeringutele nii, et see oleks jõukohane ja tagaks tehnika efektiivse kasutamise,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Üle Euroopa otsitakse praegu vastust küsimusele, kuidas kiiresti muutuval ja järjest tehnoloogilisema põllumajanduse ajastul tagada peretalude püsimajäämine.“

Seederi sõnul näeb Eesti lahendust ühistegevuses. „Selge on see, et peretalud eraldiseisvatena on tihti liiga väikesed ja seepärast on väga olulisel kohal spetsialiseerumine ning ühistegevus. Suurendama peab koostööd nii tootjate endi kui ka toojate, teadlaste ja nõustajate vahel – uues maaelu arengukavas on selleks planeeritud senisest enam vahendeid, edasi tuleb osapooltel need võimalused parima tulemuse saavutamiseks ka ära kasutada,“ rääkis Seeder.

Aastatel 2014-2020 rõhutatakse senisest enam ka lühikesi tarneahelaid ja otseturustust. „Need on paljudele peretaludele oluline väljund,“ sõnas Seeder. „Väga oluline on selle kõrval üldine teavitustegevus kohalike toodete eripäradest ja kvaliteedist, mis aitab tarbijail paremini märgata ja väärtustada kohalikku toodangut.“

Põllumajandusministrite informaalne nõukogu toimub 8.-10. septembrini Leedus. Ministrit saadavad nõukogul kantsler Ants Noot ning põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti valmistub Grüne Wochel osalemiseks

Sel nädalal tutvuvad partnerriik Eesti ettevalmistustöödega maailma ühe suurima toidu- ja põllumajandusmessi Grüne Woche korraldajad Messe Berlinist.

“Eestil on täiesti ainulaadne võimalus tutvustada end Euroopa suurimale tarbijaturule, 80 miljoni elanikuga Saksamaale,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Peame pingutama, et Eesti toidutööstuse ja põllumajandustoodang oleks seal senisest enam esindatud. Samuti on oluline tutvustada Eestit kui atraktiivset maaturismi sihtkohta.”

Eesti astub jaanuaris Berliinis esmakordselt üles Grüne Woche partnermaana, mis tähendab messi avatseremoonia ja kultuuriprogrammi korraldamist kuni 5000 külalisele, teiste seas messil ja globaalfoorumil esindatud riikide ministritele ja diplomaatilistele delegatsioonidele, toiduainetööstuse ja põllumeeste liitude kõrgetele esindajatele ning ajakirjanikele.

“Grüne Woche partnermaaks olemine on igale riigile suur võimalus end Saksamaa tarbijatele tutvustada. Ootame põnevusega, kuidas Eesti selle võimaluse ära kasutab,” ütles Grüne Woche peakorraldaja Lars Jaeger. Koos Grüne Woche esindajatega on Eesti ettevalmistustega tutvumas ka kümme saksa ajakirjanikku. Loe edasi: Eesti valmistub Grüne Wochel osalemiseks

Gruusia ettevõtjad õppisid Eestis toiduohutust

Kuusteist Gruusia ettevõtjat ja ametnikku tutvusid eile ja täna toiduohutusalase arengukoostöö projekti raames Eesti piimandusettevõtetes kasutatud lahendustega rahvusvaheliste toiduohutusnõuete täitmiseks.

“Vaid 6% Gruusia toiduettevõtjaid kasutas 2011. aastal tootmises rahvusvahelisi toiduohutuse standardeid, mis on suur probleem kaubavahetusele,” ütles põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank. “Eesti kogemus veenab, et toiduohutust saab kiiresti ja tõhusalt parandada, hea tase on võimalik ka väikeettevõtetes.”

Ruve Šanki sõnul oli huvi Eesti kogemuse vastu suur. “Kõigi eelduste kohaselt on oodata Gruusia ekspordi kasvu Euroopa Liitu, mis aga eeldab toiduohutusnõuete ja standardite täitmist. Gruusia ettevõtete huvi Eesti toiduainetööstustelt õppida oli väga suur,” sõnas Šank. “Juba leiti ka edasisi koostöökohti juustumeistrite koolitamiseks ja tõumaterjali parandamiseks koostöös Eesti tõuaretusühistuga.”

Projekti raames valiti välja pilootettevõtted Gruusias, keda 2013. aasta jooksul nõustatakse ohtude identifitseerimiseks mõeldud enesekontrollisüsteemi HACCP plaani koostamisel. Nõustamiste käigus koolitatakse välja kohalikud eksperdid, kes projekti lõppemise järel jätkab ettevõtjate toiduohutuse alast nõustamist Gruusias.
Koostööprojekt kestab 2013. aasta lõpuni ja see läheb maksma ligi 50 000 eurot. Gruusia on Eesti arengukoostööpoliitika üks prioriteetriike.

Vajalike reformide läbiviimiseks toetab Euroopa Liit Gruusiat mahuka “Comprehensive Institutional Building” (CIB) programmiga (eelarve 14 miljonit eurot), mille raames aidatakse 2015. aastaks üles ehitada Gruusia Toiduamet ja riiklik toiduohutussüsteem.

Maamajanduse kutseõppureid toetati 51 000 euroga

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maksis tänavu esimesel poolaastal õppetoetusi 203 maamajandusega seotud eriala õpilasele. Kokku toetati kutseõppeasutuste õppureid 51 427 euroga.

„Õppetoetus on mõeldud nendele noortele, kes õpivad kutseõppeasutuses maamajandusega seotud erialal ja võtavad kohustuse pärast kooli lõpetamist asuda maapiirkonda elama,“ ütles MES juhatuse liige Andres Vinni. „Toetusega julgustame noori siduma oma tulevikku maapiirkondade ja maamajandusega.“

Tänavu esimese kuue kuu jooksul toetati kutseõppureid 51 427 euroga. Koolide lõikes maksti õppetoetust järgmiselt:
Järvamaa Kutsehariduskeskus – 39 õpilasele, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool – 15 õpilasele, Luua Metsanduskool – 13 õpilasele, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool – 67 õpilasele, Põltsamaa Ametikool – 21 õpilasele, Pärnumaa Kutsehariduskeskus – 17 õpilasele, Räpina Aianduskool – 16 õpilasele ja 15 Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilasele.

Õppetoetuse saamiseks sõlmib MES õpilasega lepingu, millega taotleja võtab kohustuse pärast kooli lõpetamist töötada maapiirkonnas tegutseva ettevõtja juures või tegeleda ise maapiirkonnas ettevõtlusega. Toetuse suurus sõltub õpilase keskmisest hindest.

Maaelu Edendamise Sihtasutus maksab õppetoetusi Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel. Toetuste maksmist rahastatakse riigieelarvest ja sihtasutuse omavahenditest.

Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Sööme arvatust mahedamalt

Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam.

Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused. Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid mahetooret mahedana edasi töödelda.

Nende kahe asjaolu tulemuseks on see, et mahetoormest tehtud toit jõuab toidulauale sageli tavatoiduna, näiteks töödeldakse mahedalt kasvatatut edasi tavatoodanguna. Uuringud näitavad, et Eestis müüdud toidust moodustab vaid alla protsendi mahetoit.

Oluliselt mahedam
Numbrite taha vaadates näeme aga nende petlikkust. Need räägivad nimelt mahedana märgistatud toidu müügist, mitte mahedana toodetud toidust. Näiteks mullu toodeti maheliha 1400 tonni, kuid mahedana müüdi kõigest 103 tonni. Mahepiima toodeti 12 000 tonni, mahedana müüdi aga 2800 tonni. Ka teiste toodete puhul avaneb sarnane pilt. Nii tarbime mahetoitu ilmselt sagedamini, kui ise arvame.

Tarbija poolt vaadatuna on see kindlasti positiivne (saab ta ju mahetoote tavatoote hinnaga), kuid mahetootja kaotab turueelise – mahetoote eelistaja oleks selle eest valmis kõrgemat hinda maksma.

Seega kui räägime mahetoidust, on tegelikult juttu mahedana märgitud toidust. See ongi üks kitsaskohti, et parema valiku puudumisel müüakse hinnalisem mahetoit tavatoiduna. Loe edasi: Sööme arvatust mahedamalt

Noortalunikud taotlesid toetusteks ligi 9 miljonit eurot

Augustikuus esitasid 230 põllumajandusliku tegevusega alustavat noort ettevõtjat PRIA-le taotlusi 8 974 967 euro ulatuses toetuste saamiseks, toetusmeetme tänavune eelarve on aga 4 mln eurot.

Maaelu arengukava meetmest 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ saavad starditoetust põllumajandusliku hariduse või töökogemusega ettevõtjad, kel vanust kuni 40 aastat. Meetme eesmärk on motiveerida noori põllumajanduseettevõtlusega tegelema, töökohti looma ja maal vanemate alustatut jätkama.

Tänavune taotlusvoor oli sel rahastusperioodil seitsmes ja viimane. Aastatel 2008-2012 on noortaluniku toetust juba saanud alustavat 520 ettevõtjat, kellele on välja makstud üle 20 miljoni euro. Meede osutus väga populaarseks, sest abikõlblikke taotlusi on kõigis taotlusvoorudes laekunud oluliselt rohkem kui eelarve on võimaldanud toetusi maksta.

Nii on põllumajandusministeerium programmperioodi esialgset meetme 1.2 eelarvet (17,56 mln eurot) suurendanud. 19. novembriks 2013 määrab PRIA veel 4 mln euro ulatuses toetusi.

Taotluste paremusjärjestus koostatakse meetme määruses kirjeldatud hindamiste tulemusel. 197 juhul on soovitud toetust maksimaalse saadaoleva summa ulatuses.

Noortaluniku toetust võib üks ettevõtja programmperioodil 2007-2013 saada ühe korra, maksimaalselt 40 000 eurot. Pool rahast tuleb kulutada oma majapidamises põhivahendite jaoks, teine pool võib kuluda mitmesugusteks tegevuskuludeks. Toetuse saamisega käib kaasas ka kohustusi, mida kirjeldab täpsemalt meetme määrus. Näiteks kontrollib PRIA kõigi taotlejate puhul põllumajandusliku müügitulu nõuete täitmist, põhivara soetamise kohta andmete esitamist jne. Loe edasi: Noortalunikud taotlesid toetusteks ligi 9 miljonit eurot

Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendina jätkab mahetootja Juhan Särgava

Teisipäeval, 13. augustil toimus Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumeeste Keskliidu Suurkogu, kus järgnevaks kolmeks aastaks valiti Põllumeeste Keskliidu Presidendiks praegune president mahetootja ja Saidafarmi juht Juhan Särgava.

1. augustist asus ametisse Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimehena Kalev Kreegipuu, kes vahetas välja üheksa aastat sama ametit pidanud Üllas Hunti.

Suurkogu põhiliseks arutlusteemaks oli uus Maaelu Arengukava 2014-2020. Olemasolevale kavale täiendavaid ettepanekuid ja seisukohavõtud edastatakse Põllumajandusministeeriumile.

Allikas: EPKL

Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Pulga Jaan,
maamiis

Eläjiidega sõlmit lepingu omma kimmämbä ku inemiisiga, kiä omma üte suurõ sullõri. Inemiisi elu om võimalik tenu lepingiile. Ma ei kõnõla siinkotsil sukugi Liive Sandorist ja timä virmast. Ma ei kõnõla ülepää inemistega sõlmit lepingiist, kuna noid om alati võimalik kahtlusõ alla panda. Mu jutt käü eläjiidega sõlmit kokkuleppiist.

Üts kõgõ kimmämp leping sai mul sõlmitus sügäväl Vinne aol varõssõga. Oll’ suvõ algus ja hirmus põud. Hain eriti es kasu, kunna es liigu ja kõik eläjä olli puulnällän. Pääväste vahedõga panni ma tähele, et poigõga kanal jääs poigõ vähämbäs. Panni püssä aidasaina pääle ja varsti näi, kuis varõs sitauniku päält üte kanapoja kinni haard’. Mul õkvalt püss peon, aga inne laskmist hõiksi: «Varõs, olgu seo sul viimäne!»

Varõs lask’ kanapoja vallalõ, tsilgut’ uma pitsati lepingulõ kinnitüses ja ma… jäti paugu tegemädä. Kanapoig võtt’ kah elu sisse ja inämb näid es kao. Või-olla et taivadsõ olli ka mii lepingu puult, kuna järgmine päiv tull’ vihm, kunnapoja ronisi lumbist vällä ja süvvä oll’ kõigil küländ.

Tuust aost olõ ma kogõmalda lasknu kats varõst – üte kulli küüdsi vahelt koon kulliga ja tõsõ määndsegi imeliku haavlipõrkõga, tsihe hoobis harakut. Mõlõmba ellivä viil pääväminekuni ja ma sai näide käest andis pallõlda.
Varõssõ ei olõ mu teedä lepingut riknu, kuigi kanapoigi om mul nüüd hulga inämb.

Umbõs säändse vai tsipa keerulidsembä lepingu omma mul kuldnokkõga (paskrästiide vasta), varblaisiiga aiaputukiide vasta, pääsükeisiga kärbläisi vasta, kannu ja partsega tigudõ vasta. Rebästega hiiri vasta ma lepingut es pikendä, kuna väega pall’u om siginenü väljäloorkulle ja ronkõ, noidõga om leping kasulikumb.

Pääleki riksõ repän lepingut, nigu vähägi sai. Ega hummuk oll’ timä pitsat trepi iin, aga kana õks kattõ. Nugistõga lõpõti ka lepingu är ja esäste tuhkritõga piirdsõ lepingut kõvastõ. Imästega jäti tingimusõ samas. Põrõlt om mu elu tävveste rahuldav ja lepinguosalistel kah. Nii tulõgi edesi ellä. Loe edasi: Lepingiist ja näide juriidilisest jõust