kodanikuühiskond

Tartlasi kutsutakse üles panustama kodanikuühiskonda

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis otsib teotahtelisi ja motiveeritud vabatahtlikke, kes tahavad anda oma panuse ühiskonna edasiviimiseks ning selle kitsaskohtade lahendamiseks. Sihtasutuse vabatahtlikeks võivad olla nii tudengid kui ka töötavad inimesed – oodatud on kõik, kes tunnevad endas soovi ühiskonda panustada.

Domus Dorpatensise eesmärgiks on leida häid ideid, neid levitada ning kaasates partnereid erinevatest sektoritest need siis teoks teha. Domuse projektide alla kuuluvad erinevad üritustesarjad (filmiõhtud, ,,Meet the World“ jpt), TEDxTartu konverentsid, vestlusõhtute sari ,,Inimene kohtub inimesega“, Eesti Kodanikuühiskonna Nädal ja paljud teised sarnased projektid.

„Domus Dorpatensise sooviks on Tartu elanikkonda kaasata erinevate oluliste teemade tõstatamisel ja ürituste läbiviimisel, näiteks hetkel oleme keskendunud kodanikuühiskonna ja haridusvaldkonnaga seotud tegevustele,“ täpsustas sihtasutuse tegevjuht Martin Noorkõiv.

Domus Dorpatensise vabatahtlikuks on oodatud kõik inimesed sõltumata varasemast kogemusest või vanusest, peamiseks tingimuseks on soov ühiskonda panustada.

Rohkem infot: http://www.dorpatensis.ee/muuda-maailma/

Homme kuuleb Tallinnas arutelu vabakonnast ja presidendivalimistest Venemaal

Homme kõneleb inimõiguslane ja Sahharovi mõttevabaduse auhinna laureaat Ljudmilla Aleksejeva teemal “Venemaa vabakond ja 4. märts.” Loeng toimub Avatud Eesti Fondi arutelusarja “Venemaa Hääled raames Tallinnas Dorpati konverentsikeskuses kell 12.

Kaks aastat tagasi oli just Ljudmilla Aleksejeva see, kes sarja ka avas. Täna tuleb tunnistada tema läbinägelikkust ning võimet tunnetada Venemaa ühiskonna allhoovusi – pealtnäha autoritaarse võimu all tardunud Venemaa kohta ennustas Aleksejeva tollal, et kodanikuühiskond on end kogumas ja murrangud ei jää tulemata.

Nagu viimaste kuude sündmuste valguses näha, on Venemaa vabakond läbimas oma tuleproovi, millele elab kaasa kogu demokraatlik maailm. Millisena näeb oma riigi tulevikku Aleksejeva pärast 4. märtsi, on võimalik tema enda käest kuulda kõigest nädalapäevad varem. Aleksejeva loengule järgneb arutelu, mida juhatab Jevgeni Krištafovitš ühingust Avatud Vabariik.

Tallinnast liigub Aleksejeva 22. veebruaril Tartusse, kus Avatud Eesti Fondi ja noorteühing Avatud Vabariik eestvedamisel peab ta loengu kahasse endise vabadusvõitleja ja endise meelsusvangi Mart Niklusega. Nõukogudeaegsele dissidentlikule liikumisele keskenduv loeng on avalik ja toimub Dorpati konverentsikeskuses kell 12.00.

23. veebruaril autasustab Vabariigi President Ljudmilla Aleksejevat Maarjamaa Risti III järgu teenetemärgiga.

Ljudmilla Aleksejeva visiit toimub 2010. aastal alustatud Avatud Eesti Fondi arutelusarja Venemaa Hääled raames, mille eesmärgiks on analüüsida poliitiliste ja inimõiguste olukorda Venemaal tuntud vene mõtlejate, kodanikuaktivistide ning inimõiguslaste käsitluses. Venemaa Häälte raames on lisaks Aleksejevale fondil külas käinud ajaloolane ja teisitimõtleja Valeria Novodvorskaja, inimõiguslane Lev Ponomarjov, ühiskonnategelane ja satiirik Viktor Šenderovitš. Lisainfo www.oef.org.ee/venemaa

Ljudmilla Aleksejeva Tallinna ettekanne salvestatakse ja tuleb järgmisel päeval üles AEFi kodulehele.

EMSL ootab õpetlikke lugusid

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) ootab eestkosteorganisatsioonide õpetlikke lugusid poliitika kujundamises, et muuta värvikamaks koostatavat eestkostekäsiraamatut.

EMSL on suveperioodil koostamas käsiraamatut eestkostest, mis annab praktilisi soovitusi, kuidas vabaühendused võiks paremini oma häält kuuldavaks teha, millised on levinumad eestkostemeetodid ja kuidas eestkoste edukust hinnata. Eestkoste all me ei mõtle sotsiaalhoolekande mõistet, vaid teatud sihtrühma huvide ja väärtuste kaitset suhetes avaliku võimuga (vahel kasutatud ka mõistet “huvikaitse”, inglise keeles advocacy).

Paremate näidete kokkukogumiseks on meil hea meel kutsuda katusorganisatsioonide ja võrgustike esindajaid oma kogemusi jagama. 29. juunil kl 10 toimub arutelu “Eestkostelood”, kus jagatakse omavahel häid ja õpetlikke lugusid Eesti eestkostepraktikast. Lisaks lugude jutustamisele viitab lood ka seisundile – arutelu tulemusena selgub, kas Eesti eestkostekultuur on liiga kaldus. Kindlasti tuleb huvitav ja õpetlik kolmapäev nii algajatele kui edasijõudnud poliitikakujundamises osalejatele.

Niisiis ootame katusorganisatsioonide (kelle liikmeteks on juriidilised isikud) esindajaid oma õpetlike lugudega 29. juunil kl 10-16 Eesti Puuetega Inimeste Koolituskeskusesse (Toompuiestee 10).

Arutelul osalemine on tasuta, kuid oma osalust kinnitatakse registreerimisvormiga.

Plaanis on võtta koostatav raamat ette peatükkidekaupa:

Eestkoste vabaühenduses, selle eripära
Vabaühenduse legitiimsuse tagamine
Võrgustiku loomine ja arendamine ja selle kasutamine eestkostes
Toimivad eestkostemeetodid
Eestkoste tulemuslikkuse hindamine
Arutelu juhatab Elina Kivinukk. Täpsem ajakava saadetakse registreerunutele.

Kohtumine toimub projekti “Katused korda” raames ja KÜSKi ning Siseministeeriumi toel on see osalejatele tasuta.

Lisainfo EMSLi Elinalt, elina@ngo.ee, tel 513 3607.

Rahvusvaheline tippkonverents toob Eestisse kodanikuühiskonna uuringute isa

Euroopa vabatahtlike keskuse sümpoosion „Vabatahtliku tegevuse tulevik: põhimõtted, trendid, visioonid“, mis toimub 4.-6. mail Sokos Hotel Virus, toob Tallinnasse kokku vabatahtliku tegevuse edendajaid kogu maailmast. Konverentsil esineb ka kõikjal maailmas kodanikuühiskonna uuringutega tuntust kogunud Lester Salamon (fotol) Johns Hopkinsi ülikoolist.

Sümpoosion leiab aset tänavuse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta raames ning püüab leida vastust küsimusele, kuhu on vabatahtlik tegevus jõudnud ja kuidas edasi minna.

Rahvusvahelise sümpoosioni projektijuht Kristel Varm Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest (VTA) leiab, et tegemist on aasta ühe oluliseima üritusega.

„Tagasihoidlik ei taha siin olla, leian, et on tõesti tegemist tippsündmusega,“ ütes Varm. „Kas te mäletate millal viimati tuli Eestisse kokku nii palju vabatahtlikkuse valdkonna praktikuid ja tippteoreetikuid?“ rõhutas ta sündmuse erakordsust.

Konverentsil teevad ettekandeid ning juhivad praktilisi töötubasid ning debatte spetsialistid mitmetest Euroopa riikidest, aga ka Kanadast ja USAst.

Üheks peaesinejaks on Lester M. Salamon USA Johns Hopkinsi ülikoolist, kelle suu läbi on kõlanud olulised kodanikuühiskonda puudutavad argumendid, mis on seljatanud riigipeasid kümnetes riikides. Salamon on muuhulgas vastanud küsimustele, millist väärtust MTÜd ja sotsiaalsed ettevõtted ühiskonnas loovad ning mida teha, et nad oma olemasolu veenvamalt tõestada saaksid.

Sümpoosionil osaleb ligi 150 vabaühenduste esindajat, aga ka inimesi avalikust ja ettevõtlussektorist üle kogu Euroopa. Eestist on üritusele registreerunud näiteks sihtasutus Archimedes ja Eesti Noorsootöö Keskus.

Ürituse korraldajateks on Euroopa Vabatahtlike Keskus (www.cev.be) ning Eesti Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (www.vabatahtlikud.ee).

Euroopa vabatahtlike keskus (CEV) on üleeuroopaline vabatahtlike keskuste ja arendusasutuste võrgustik, mis ulatub kohalikul tasemel 17 000 ühenduseni. CEVi tegevust toetab Euroopa Komisjon programmi Euroopa kodanikele raames.

Grete Kõrgesaar, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, grete.korgesaar@gmail.com, tel 5648 9202.

MTÜde toetuseks loodud vabaühenduste fond tõmbab otsad kokku

Norra ja EMP finantsmehhanismide Vabaühenduste Fondi esimene periood on jõudnud lõpusirgele. Viimase kolme aasta jooksul rahastati ühtekokku 190 projekti 36 miljoni krooni (2 300 000 eurot) ulatuses.

Fondi prioriteetvaldkondadeks aastatel 2007-2011 olid demokraatia ja kodanikuühiskonna areng, keskkond ja säästev areng ning sotsiaalne integratsioon ja kohalik areng. Suur osa projektidest on tänaseks ka avalikkuse poolt hästi omaks võetud – näiteks on tuule tiibadesse saanud keskkonnahoiu ja säästva arengu portaal bioneer.ee, tuntust on kogunud Eestimaa Looduse Fondi Talgud, Uue Maailma Seltsi tegemised ning asumileht jõudsid eeskujudena president Toomas Hendrik Ilvese Vabariigi aastapäeva kõnesse. VÜF pani õla alla Keskkonnaõiguse Keskuse, Patsientide Esindusühingu, Õpilasühenduste Liidu, ühingu Korruptsioonivaba Eesti eeskoste algatustele ja Tähtvere Avatud Naistekeskuse loomisele.

„Laiemalt võttes aitas enamik VÜF-i projektidest kas ühel või teisel moel kaasa vabatahtlikkuse kui mõtteviisi juurutamisele. See omakorda on mootoriks muutustele Eesti ühiskonnas pikemas perspektiivis,“ sõnas VÜF-i koordinaator Natalja Loonurme. „ Lisaks ületas paljude imepisikese eelarvega projektide mõju ka tegijate endi ootused. Hea näitena võiks siin nimetada MTÜ Rakendusökoloogia Keskust Sillamäel, kes väga jõuliselt ja erinevaid osapooli kaasates võitleb Sillamäe puhta õhu nimel.“

Vabaühenduste Fondi vahendajaks Eestis oli nende aastate jooksul Avatud Eesti Fond. “Norrast on Eestil programmi süsteemsuse, läbimõelduse ja pikaajaliste eesmärkide seadmise osas palju eeskuju võtta. VÜF näitas meile ära nii teemad kui meetodid, kuidas vabaühendused saavad olla suunanäitajad kõige erinevamates eluvaldkondades ,” lausus AEF-i juhataja Mall Hellam.

Perioodi vääriliseks lõpetamiseks soovib VÜF kaasa aidata looduskeskkonna heaolu tõstmisele ning seetõttu tähistatakse täna Viimsi Rannarahva Muuseumus toimuvat lõpuüritust ka ühiste metesaistutustalgutega RMK poolt välja valitud maatükil.

Vabaühenduste Fond on Norra, Islandi ja Liechtensteini poolt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest rahastatud toetuskeem, mille eesmärk on kaasata kodanikuühendused jõulisemalt majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisse. Eestis on Vabaühenduste Fondi eesmärgiks suurendada mittetulundusühenduste tegutsemisvõimekust, rolli ja mõju ühiskonnas.

Täna õhtul on viimane Eesti kodanikuühiskonna nädala filmiõhtu

Täna õhtul, 15. aprillil kell 20 näidatakse Tartus Domus Dorpatensises (Raekoja plats 1) filmi “Food Inc”. Filmiõhtud toimuvad Kodanikuühiskonna Nädala raames.

Film heidab pilgu suurettevõtete poolt juhitud toidutööstusesse. Eesmärgiks on toota rohkem ja võimalikult odava hinnaga, et teenida rohkem kasu. Selle tulemusel jäetakse tihtipeale kahe silma vahele tervis ja ohutus (nii toidu enda, loomade, töötajate kui ka lõpuks seda toitu söövate tarbijate). Seda nii ettevõtete kui ka riigi poolt. Dokumentaalis on tasakaalustatud kõik osapooled. Film paneb kindlasti palju rohkem mõtlema selle peale, mida me igapäevaselt sööme. Film on inglise keeles.

Lisainfo:
http://www.imdb.com/title/tt1286537/

Pärast filmi juhib arutelu, küsib küsimusi ja suunab diskussiooni Eesti Väitlusseltsi moderaator.

Otsitakse mentoreid venekeelsetele MTÜdele

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Avatud Eesti Fond korraldavad konkursi mentorite leidmiseks venekeelsetele vabaühendustele suunatud mentorlusprogrammi, mis kestab aprillist 2011 veebruarini 2012.

Programm toob kokku 13 venekeelsete vabaühenduste noori liidrit kogenumate eestikeelsete ühendustega, kes arendavad omavahel mentorsuhet. Paarides toimuva nõustamise, ühiste koolituste, osalejate isikliku suhtlemise ja kogemuse jagamise läbi tõstetakse venekeelsete ühenduste tegutsemissuutlikkust ning tõhustatakse suhtlust ja koostööd ühenduste vahel. Projekti käigus õpivad osalejad analüüsima oma arenguvajadusi ja leidma neile lahendusi, saavad teadmisi ja nõuandeid organisatsiooni juhtimisest, osalemisest ja eestkostest, aga ka Eesti kodanikuühiskonnast laiemalt.

Programmis osalev mentor :
1.   soovib eesti kodanikuühiskonna arengule kaasa aidata;
2.   tunneb rõõmu teiste nõustamisest ja on valmis teistele toeks olema;
3.   empaatiline, tolerantne, uudishimulik ja abivalmis;
4.   oskab seada realistlikke eesmärke ning planeerida aega;
5.   julgeb anda konstruktiivset tagasisidet;
6.   omab 3-aastast kogemust ühenduse juhtimisel/arendamisel;
7.    omab kogemust planeerimise, kaasamise, eestkoste ja finantsvaldkonnas;
8.    on valmis jagama oma kogemust ja teadmisi 4-8 tundi kuus;
9.   saab hädapärast aru vene keelest;

Programmi töökeeleks on eesti keel. Täpsemalt saab lugeda EMSLi kodulehelt.

Algas konkurss väärtusarendusest läbi vabatahtliku tegevuse

Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Avatud Eesti Fond kuulutavad välja Haridus- ja Teadusministeeriumi väärtusarendusprogrammi konkursi “Väärtusarendus läbi vabatahtliku tegevuse”. Konkurss toimub Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 raames ja koostöös seda riiklikult koordineeriva Siseministeeriumiga.

Konkursi eesmärgiks on luua võimalused väärtuste märkamiseks, nende üle arutlemiseks ja nendest tulenevate valikute mõtestamiseks; edendada koolide/lasteaedade ja kodanikuühenduste väärtusarendusalast koostööd ning leida uuenduslikke ideid ja koostöövorme nii õppe- kui kooli noorsootöös

Kuna 2011.a. on Euroopas kuulutatud vabatahtlike aastaks, siis ootame koostööprojekte, mis edendavad nimetatud väärtusi läbi vabatahtliku tegevuse oma kogukonna heaks. Eeldame, et lisaks praktilisele tegevusele käsitletakse projekti käigus ka vabatahtliku tegevuse teoreetilisi aspekte, toimub saadud praktilise kogemuse mõtestamine ning hindamine. Projektides osalemine peab aitama kaasa vabatahtliku tegevuse harjumuse kujundamisele noorte hulgas, soodustama kodanikuaktiivsust ning tõstma noorte teadlikkust vabasektori rollist ja selle väärtustest ühiskonnas.

Taotletava summa ülempiiriks on 650 EUR ning kokku läheb konkursi raames jagamisele projektitoetusi kogusummas 12 780 EUR. Taotluste esitamise tähtaeg on 18. aprill.

Lisaks projektitoetustele, mida rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Avatud Eesti Fond, tunnustab Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta riiklik koordineerimisasutus (Siseministeerium) algatusi, mis kõige läbimõeldumalt suurendavad ühiskonna teadlikkust vabatahtliku tegevuse väärtustest ning on suunatud pikemaajalise vabatahtliku tegevuse võimaluste loomisele.

Täpsete konkursitingimuste ning taotlusvormidega saab tutvuda Avatud Eesti Fondi koduleheküljel www.oef.org.ee

Ühing Korruptsioonivaba Eesti ning Avatud Eesti Fond kutsuvad üles vaatlema 2011. aasta Riigikogu valimisi

Ühing Korruptsioonivaba Eesti ning Avatud Eesti Fond ärgitavad inimesi registreeruma 2011. aasta Riigikogu valimistel vaatlejaks, et tagada kodanikuühiskonna kontroll ausate reeglite järgimiseks.

Varasemad valimised on tõestanud, et vaid mõned hääled võivad olla otsustava tähtsusega mandaatide jagamisel, sõnas ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii. See aga tekitab ohu, et lisahäälte saamiseks asutakse kasutama ebaausaid võtteid, lisas ta.
Ühing korraldas vaatlemist ka 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimistel. Siis registreerus vaatlejaks enam kui 70 inimest, kes külastasid valimisjaoskondi peaaegu kõikides maakondades üle Eesti.
Sel korral on kavas eelhääletamise jooksul probleeme tekitanud valimisjaoskondadesse valimispäevaks rohkemate vaatlejate suunamine. Ühing kutsub üles ka erakondade poolt vaatlema suunduvaid inimesi endast märku andma, et oleks võimalik saada parem ülevaade erinevates jaoskondades toimuvast.
Avatud Eesti Fond kaasab vaatlemisse kodanikuühenduste esindajaid Moldovast, Gruusiast ja Armeeniast, kus demokraatlikud ja läbipaistvad valimised ei ole iseenesest mõistetav nähtus ning vaatlejad Lätist ja Slovakkiast, kus sarnaselt Eestile on probleemiks olnud valimiste vahelisel perioodil toimuv.Välisvaatlejate kaasamine aitab näha neid võimalikke probleemkohti, millega me ise ehk juba harjunud oleme ning tähelegi ei pane, ütles Avatud Eesti Fondi programmijuht Kelly Grossthal.

Vaatlejaks on end võimalik registreerida kodulehel www.transparency.ee

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency Internationali esindusorganisatsioon Eestis.

Selgusid kodanikuühiskonna aasta tegijad

Vabaühenduste liit EMSL kuulutas välja tänavused kodanikuühiskonna aasta tegija tiitli saajad, kelleks on vabaühendustest Toidupank ja äriettevõtetest EMT. Aasta missiooniinimeseks valiti Liia Hänni ning aasta teoks NO99 teatri “Ühtne Eesti”. Esmakordselt välja antud aasta pioneeri tiitli sai Garage48.

Tunnustus jäeti välja andmata avaliku võimu esindaja kategoorias, sest valiku teinud EMSLi nõukogu ei leidnud tänavusest selliseid silmapaistvaid näiteid nagu kaasamise edendaja Hille Hinsberg eelmisel aastal või e-kodaniku harta loonud Riigikontroll üle-eelmisel. Loe edasi: Selgusid kodanikuühiskonna aasta tegijad

Viieaastane Nabala Keskkonnakaitse Ühing teeb senisest tööst kokkuvõtted

Viis aastat tagasi Harju ja Raplamaa 16 küla poolt loodud Nabala Keskkonnakaitse Ühing tuleb teisipäeval üldkoosolekuks kokku, et arutada oma senise tegevuse üle.

„Üks periood meie ühingu töös on selgelt läbi saanud,” tõdes Nabala Keskkonnakaitse Ühingu juhatuse liige Tanel Ots. „ Käesolevaks sügiseks on kätte võidetud täiendavad uuringud Nabala maardla aladel ja ümbruses. Oleme nende aastate jooksul aktiivsete kodanikega kogunud kahel korral suure hulga allkirju, Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu toetuseks on novembri keskpaigaks andnud oma toetuse ca 62 400 inimest. Algatatud on kaitsealade loomine,” tõi Ots välja ja lisas, et on korraldatud üritusi ja teemaõhtuid, kirjutatud artikleid ja välja antud tutvustavaid materjale ning palju muud.

Kogu tööperioodi jooksul on ühingul olnud hea koostöö ka kõigi vallavalitsustega. Neljas vahetult karjääriga kokkupuutuvas vallas on algatatud kaitsealade moodustamine, et tulevikus liita need kokku üheks Nabala maastikukaitsealaks.

Tanel Otsa sõnul nähakse, et Nabala KÜ liikmeskonda moodustavate külade, ühingute ning aktiivsete kodanike ring võiks laieneda.

Nabala Keskkonnakaitse Ühing asutati novembris 2005, asutajateks oli 16 küla Kohila, Kiili, Saku ja Kose vallast. Rohkem lugemist hetkeolukorrast ja Nabala maardlas uurimise ajaloost leiab kodulehelt: www.tuhalanoiakaevuleappi.com .

1. detsembril on Põlvamaal kodanikuühiskonna konverents

1. detsembril peetakse Põlvamaal Krootuse rahvamajas kodanikuühiskonna konverentsi.

PÄEVAKAVA:

9.30- 10 Saabumine, hommikukohv

10 – 12.30 Tervitussõnad ja ettekanded:

“Miks ei peaks jääma oma liistude juurde”. Riigikantselei kaasamise ja kodanikuühiskonna nõunik Hille Hinsberg räägib riigiasjade ajamise argipäevast. Kuidas kodanik saab otsustamises osaleda? Kuidas liigub info ametiasutusest kodanikuühiskonda ja vastupidi? Millised on kodanikuühiskonna arengukava suunad ja ministeeriumite plaanid lähiaastatel?
“Koostegemise jõud”, Eesti aasta vabatahtlik 2009 Oliver Nahkur, MTÜ Koosvmeste.
“Vabatahtlikuna Eestimaal – mis mind võlub?” Lauris/Joris Geurden (Belgia) ning Olivia Olmo (Prantsusmaa).

12:30 – 13:30 Energiapaus

13:30 – 16:30 “Eesti kasvuvisioon 2018” (rohkem informatsiooni leiad: www.kasvuvisioon2018.ee).

Maailmakohvikus arutakse järgmise seitsme teema-valdkonna üle:

majanduspoliitika (milliseid ärivaldkondi eelisarendada, kuidas riik saab vaba ettevõtlust toetada);
roheline, säästev areng;
välispoliitika ja -majandus, Eesti roll rahvusvahelisel areenil;
hariduse kvaliteet ja kättesaadavus, avatus talentidele ja välistööjõule;
valitsemine, riigihaldus;
ühiskonna tüüp ja väärtussüsteem (kuidas toimivad suhted Eesti ühiskonnas eraisikute, ettevõtete ja valitsuse vahel; hoiakud erinevate Eestis elavate vähemuste ja sisserändajate suhtes);
sotsiaalsüsteem (keda ja kuidas on ühiskonnas vaja toetada, inimeste elukvaliteet).

Juhib: Hille Hinsberg

16:30- 17:30 Põlvamaa vabatahtlike tunnustamine, tänulaud

Konverentsil osalemine on tasuta. Registreerimine toimub aadressil pak@polvamaa.ee ja kestab kuni 29. novembrini.
Programm täieneb jooksvalt ja korraldajad jätavad omale õiguse teha vajalikke muudatusi.

Konverentsi korraldamist toetavad: Kodanikeühiskonna Sihtkapital, Põlva maavalitsus. Põlvamaa kodanikuühiskonna konverentsi üks osa koosneb avalikust loengust, mis toimub Euroopa Liidu tõukefondide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastatava programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes 2008-2012” raames.

Põlvamaa kodanikuühiskonna konverents maailmakohvikus

1. detsembril on aktiivsed Põlvamaa inimesed, kodanikeühenduste, ettevõtete ja omavalitsuste esindajad oodatud osalema Krootuse rahvamajas toimuval Põlvamaa kodanikuühiskonna konverentsil.

Konverentsi esimeses pooles räägib Riigikantselei kaasamise ja kodanikuühiskonna nõunik Hille Hinsberg riigiasjade ajamise argipäevast.  Oma kogemusi jagab Oliver Nahkur – Eesti aasta vabatahtlik (2009).   Teemal „Vabatahtlikuna Eestimaal – mis mind võlub?“ kõnelevad Lauris/Joris Geurden (Belgia) ning Olivia Olmo (Prantsusmaa).

  Päeva teine pool toimub maailmakohvikus, kus tuleb arutlusele Eesti kasvuvisioon 2018 (vt www.kasvuvisioon2018.ee).
 
Konverentsi lõpus tunnustatakse Põlvamaa tänavusi vabatahtlikke.   Konverentsil osalemine on tasuta.

Registreerimine toimub aadressil pak@polvamaa.ee ja kestab kuni 29. novembrini.   Konverentsi korraldavad Põlvamaa arenduskeskus, Põlva maavalitsus ja Minu Eesti.   