Kadrina Saunaklubi lippKadrina Saunaklubi KSK korraldab pühapäeval, 19. oktoobril hõimupäeva tähistamiseks ja sauna küttepuudevaru rohkendamiseks aleviku avalikud saunatalgud.
Ühistöös mõeldakse soome-ugri hõimlastele, kes on jõudsalt maailma saunakultuuri edendanud, ühistöös tegutsetakse selle nimel, et sauna küttepuud saaks eelolevaks hoojajaks saetud ja lõhutud. Heisatud on unikaalne soome-ugri maailma lipp.
Talgud algavad pühapäeval kell 11 Lääne-Virumaal Kadrina avaliku sauna juures aadressil Sauna / Tehnika 8. Kõik huvilised, kel töökäed sügelevad on teretulnud.
Lõhutakse ja saetakse küttepuid, riisutakse puhtaks sauna ümbrus, huvilistele korraldatakse ekskursioon sauna ja tutvustatakse neid KSK traditsioonidega ning KSK saunamuuseumiks saavate kollektsioonidega.
Kõiki talgulisi ootavad soe supp ja õhtune tasuta saunakülastus. “Vihaga, kuid vihata” – nii kõlab KSK hüüdlause.
Hõimurahvaste programmi esimese rahvusteaduste auhinna pälvisid keeleteadlased: liivi kirjakeelt uuriv Valts Ernštreits ja mari stilistika asjatundja Oleg Sergejev.
Auhinnad määrati kahes kategoorias, mõlema auhinna suurus on 1250 eurot.
Ernštreits sai preemia uurali rahvaste rahvusteaduste alase teadustöö kategoorias lätikeelse monograafia “Lībiešu rakstu valoda” (Liivi kirjakeel) eest. Sergejev pälvis preemia Uurali keeltes avaldatud teadustöö kategoorias monograafia “Марий йылме. Стилистика” (Mari keel. Stilistika) eest.
Hõimurahvaste programm otsustas rahvusteaduste auhinda anda välja alles tänavu, tunnustamaks viimase nelja aasta jooksul ilmunud uurali omariikluseta põlisrahvaste teadustöid.
Hõimurahvaste programmi rahvusteaduste auhinnale kandideerisid mari, udmurdi, komi, mokša, ersa, handi, mansi, vepsa, karjala, ingeri-vadja-isuri, liivi ning saami teadlased – kokku 25 soome-ugri teadlast. Teoste hindamisel olid nõukogule abiks ka hõimurahvaste programmi stipendiaatidena Eestis õppivad soome-ugri tudengid.
Eesti hõimurahvaste programmi sekretariaat otsustas rahvusteaduste auhinna saajad kuulutada iga-aastaselt välja hõimupäeval, mis on oktoobri kolmas laupäev.
Tänavuste hõimupäevade Rakvere külaline on Komi rahvakoori Zorjuška ansambel, kes kolmapäeval, 17. oktoobril annab kontserdi Rakvere põhikoolis ja Eragümnaasiumis ning tähistab koos Tarvanpää seltsi ja Ingeri-Soome Eesti seltsiga Rakvere Rahvamajas hõimuõhtut. Esimene kontsert-kohtumine Rakvere Põhikoolis toimub kell 11.25-12.10, teine kontsert leiab aset kell 13.00-13.45 Rakvere Eragümnaasiumis. Seejärel tutvuvad komilased Rakverega, õhtul kell 19 algab koos Tarvanpää ja Ingeri-Soome Seltsi naisrühmaga Tedremari ühine hõimuõhtu Rakvere Rahvamajas.
Komi rahvakoor tegutseb Körtkerössi rajoonis Pödtõboki küla kultuurimaja juures ning on asutatud 1983. aastal. Koori repertuaaris on komi rahvalaulud, mida on käidud korjamas piirkonna külades. Peale rahvalaulude esitatakse komi mänge ja pulmakombestikku. Koor peab vajalikuks komi rahvapärandi tutvustamist tänapäeva publikule ja teatraliseerib folkloori. Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal.
1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus üksmeelselt vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud.Hõimupäevade mõtteks on läbi aegade olnud kultuuri- ja hariduskoostöö Eesti, Soome ja Ungari vahel, samuti teiste sugulasrahvaste tutvustamine ning seeläbi ka oma rahvusliku eneseteadvuse tugevdamine.
Täna, 27. aprillil kell 17.00 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maride rahvuspüha – mari sangari päeva.
Lühidalt räägitakse Mari sangari päevast, tutvustatakse rahvuspüha ajalugu ja tähendust, vaadatakse etnograafilist dokumentaalfilmi mari rahvustraditsioonidest, tervitama tuleb Tartu mari doktorantide ansambel ning kuulata saab loodemaride rahvamuusikat ansamblilt Peledõš.
Venemaal Kirovi oblastis Vjatskije Poljanõ linnas tegutsev ansambel Peledõš (Lilleke) esitab autentset loodemaride folkloori Malmõži piirkonnast. Kuna selles kandis elab palju tatarlasi, siis on ka muusikas tuntavad tatari mõjud. Ansambel on 10-liikmeline, laule saadavad lõõtspillid ja trummid.
Etnograafiline dokumentaalfilm „Hiiepuu vägi“ räägib Kirovi oblastis elavatest marilastest. Hiiepuu nagu ka hiis on soome-ugri rahvaste jaoks vaimne märk, millesse on kätketud eriline pühadus. Teatud mõttes kehastab hiiepuu hõimurahvaid endid. Kui õpime tundma hiiepuid, saame midagi olulist teada ka enda kohta. Filmi kommenteerib selle autor režissöör Aleksei Aleksejev. Loe edasi: ERMis tähistatakse täna maride rahvuspüha
Kolmapäeval, 27 aprillil kell 17 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maride rahvuspüha – mari sangari päeva. Lühidalt räägitakse Mari sangari päevast, tutvustatakse rahvuspüha ajalugu ja tähendust, vaadatakse etnograafilist dokumentaalfilmi mari rahvustraditsioonidest, Tartu mari doktorantide ansambli tervitus ning kuulata saab loodemaride rahvamuusikat ansamblilt Peledõš.
Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18.00 Tallinna Vanalinna Muusikamajja (Uus tn 16c) neenetsi õhtule, kus Olev Remsu tutvustab oma uut raamatut Minu Neenetsimaa.
Kirjastuse Petrone Print “Minu”-sarjas välja antud raamat kirjeldab Venemaa polaarpiirkonnas elavate neenetsite eluolu ja Remsu enda seiklusi Gorbatovi-aegsel Neenetsimaal. Kirjanik intrigeerib lugejaid vesinikupommi plahvatuse ja neenetsite ammuse ülestõusuga Nõukogude võimu vastu, ka askeldavad tema raamatus põhjarahva seas elavad värvikad eestlased ja kõigel silma peal hoidvad nuhid. Kas tegemist on reaalselt juhtunu või väljamõeldisega, jääbki tihtilugu selgusetuks.
Neenetsitest räägib hõimuõhtul neenetsi keele uurija Sven-Erik Soosaar Eesti Keele Instituudist. Veel saab näha filmikatkeid neenetsitest ja kuulata metsaneenetsite kuulsaima rahvuspoeedi Juri Vella luuletusi. Vella läks aastaid tagasi külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks ja on igati võidelnud põlisrahva traditsioonilise eluviisi säilitamise nimel.
Neenetsid on eestlaste kauge sugulasrahvas. Nende keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma, teise rühma moodustavad soome-ugri keeled. Venemaal Kaug-Põhjas elavad neenetsid on tavapäraselt tegelenud põhjapõtrade kasvatamise, kalastamise ja küttimisega. Neenetsite tulevik on aga naftatööstuse arengust tõsiselt ohustatud. Iga uue leiukoha kasutuselevõtul muudetakse suur hulk rändava eluviisiga põlisrahvaste esindajaid paikseteks, neenetsid ei suuda aga külaeluga hästi kohaneda.
Fenno-Ugria Asutus korraldab hõimuõhtuid Vanalinna Muusikamajas juba kolmandat aastat. Järgmisel õhtul 18. märtsil tähistame Ungari 1848. aasta revolutsiooni aastapäeva ning aprillis ersa keele päeva ja mari sangari päeva.
Hõimuõhtud on tasuta, kõik huvilised on teretulnud. Üritusi toetavad Hõimurahvaste Programm ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Seekordne õhtu toimub koostöös kirjastusega Petrone Print.
Eestimaa soomeugri liikumise aktivistid kutsuvad üles: tegutseme, et hõimupäevast saaks nii Eestis, Soomes kui ka Ungaris riiklik püha. Heiskame selleks juba täna – hõimupäeval – meie kõigi hõimurahvaste auks ja toetuseks lipud.
1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressil võeti vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel Eestis, Soomes ja Ungaris üheaegselt. Helsingis 2000. aastal toimunud Soome-Ugri Rahvaste III Maailmakongress võttis vastu resolutsiooni, mille IX punkt ütleb otsesõnu: „Kuulutada oktoobrikuu kolmanda nädala laupäev hõimupäevaks.”
Hõimupäevade traditsioon taastati Eestis Jaak Prozese initsiatiivil 1988. aastal. Alates 1990. aastast on hõimupäevast välja kasvanud ligi nädala vältav, Eesti paljudes paikades toimuvate ürituste sari – hõimupäevad –, kuhu lisaks Soome ja Ungari esindajatele on saabunud ka Venemaa soome-ugri rahvaste kultuuritegelased, poliitikud, teadlased, samuti nende folklooriansamblid. 1991. aastast tähistatakse hõimupäevi ka Venemaa soome-ugri rahvaste seas, mõneti ka Soomes ja Ungaris.
Jaak Prozes, Hõimupäevade peamisi korraldajaid alates 1988. aastast
Teen ettepaneku hakata tähistama hõimupäeva nii Eestis, Soomes kui ka Ungaris riikliku pühana ja heisata sel puhul lipud. Kutsun kõiki seda algatust toetavaid inimesi heiskama hõimuliikumise ja soome-ugri hõimurahvaste auks ja toetuseks lippe juba selle, 2010. aasta hõimupäeval, 16. oktoobril.
Mõte tähistada hõimupäeva ei ole uus — 1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressil, kus osales üle 2000 soome-ugri rahvaste delegaadi, võeti vastu otsus tähistada seda oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel Eestis, Soomes ja Ungaris üheaegselt.
Eesti, Soome ja Ungari tekkimine oli loonud eelduse soome-ugri rahvaste tihedamaks koostööks. Juba 1920-ndatel aastatel asutati mitmeid liite ja organisatsioone, korraldati haridus- ja kultuurisündmusi, mille põhikirjaliseks eesmärgiks oli soome-ugri rahvaste koostöö arendamine ja nende rahvaste tutvustamine. Loe edasi: Hõimupäev riiklikuks tähtpäevaks, lipupäevaks
Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja loengusaalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu) tutvustatakse 12. oktoobril algusega kell 16 sel suvel Udmurtias ja Vepsamaal toimunud välitöid. Ekspeditsioonil osalenud näitavad ja kommenteerivad salvestatud video- ja fotomaterjali.
„Muuseum – koolidele“ programmi raames esitletakse ka ERMi ja Regio koostatud ning Hõimurahvaste Programmi toetusel valminud soome-ugri ja samojeedi rahvaste levikukaarti. Lisaks antakse ülevaade teistest materjalidest, mida saab koolides soome-ugri temaatika tutvustamisel kasutada.
Foto: www.erm.eeEesti Rahva Muuseumi ning Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudi ühisprojektina korraldatud ekspeditsioon toimus 7.–25. juunil Udmurtia pealinnas Iževskis ja selle ümbruses olevate rajoonide külades. Välitöö käigus koguti esemeid ja jäädvustati tänapäeva linna- ja külaarhitektuuri, argielu ja pidulikke sündmusi, külamemmede-taatide esitatud folkloori ning noore põlvkonna traditsioonidepõhist käsitöö-, kunsti-, tantsu- ja laululoomingut. Publiku ette tuleb video- ja fotopäevik „Kaameraga Udmurtias“.
Udmurdi välitööl osalesid ERMist Svetlana Karm, Maido Selgmäe, vabakutseline fotograaf Madis Kats ja uurijad Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudist ning Arhitektuuri- ja Etnograafiamuuseum-kaitsealast „Ludorvai“. Projekti toetas Hõimurahvaste Programm.
Madis Arukask (TÜ) ja Indrek Jääts (ERM) viibisid 23. juulist 5. augustini Leningradi oblasti Podporožje rajoonis Ojati jõgikonnas asuvates kesk-vepsa külastutes Vidlas, Nemžal, Järvedes, Kurbal, Ladvas ja Mägjärves. Välitööde eesmärgiks oli koguda folkloristlikku, etnograafilist ja kaasaegsete ühiskondlike protsessidega seotud ainest.
Üritusel jagatakse muljeid ning näidatakse filmilõike ja fotosid sellelt uurimisreisilt. Uurimisretke toetasid Eesti Teadusfond (grant nr. 7385 „Vepsa pärimuskultuur: etnokultuuriline tervikpilt läbi isikukesksete pärimustekstide“) ja Eesti Rahva Muuseum.
Hõimurahvaste programmi esimese rahvusteaduste auhinna pälvisid keeleteadlased: liivi kirjakeelt uuriv Valts Ernštreits ja mari stilistika asjatundja Oleg Sergejev.
Jaak Prozes,
